Tsivilisti panus riigikaitsesse?

[Indrek]

http://www.postimees.ee/040108/esileht/ ... 304340.php

Ligi oskab oma ebakompetentsust ikka väga värvikalt ja laiahaardeliselt näidata. Prantslastel on lahe vanasõna "Kui pea on kärnas, ei tasu mütsi peast võtta." Siit võiks edasi arendada, et kui suust midagi tarka ei tule, siis ei maksa seda eriti paotada.

[ElrikThunderson]

Tuhnisin seda foorumi nii ja naapidi aga ilmselt vähe tuhnisin, sest otseselt sellist teemakäsitlust ei leidnud. Niisiis, kui lugupeetavad väga ei pahanda ja võtavad võhikut enne virtuaalset ülespoomist natuke valgustada. Mida saaks selline mees teha, kes tahaks kuidagi abiks või valmis olla, et kui Suur-Jama-Majas, poleks ta lihtsalt pealtvaataja või statistika hulgas? Ehk on mõni hüva näpunäide valmistumiseks, et "siis kui vaja" oleks minust ka abi?

Etteruttavalt tunnistan kohe üles, et olen üks nendest põlastusväärsetest, kes Kaitseliitu erinevatel põhjustel ei kuulu. Ka Kaitsevägi mind omal ajal ei ihaldanud ja saatis komisjonist hoopis ülikooli sisse astuma. Päris totaalselt tume ma sõjaasjanduses ehk siiski ei ole, Kaitseliidus sai kunagi õpitud kalašnikoviga laskma, endale laskepesa kaevama ja metsas jaoga ringi tatsama aga sinasesse liitu ma hetkel ei kuulu. Ei taha seal olla lihtsalt "surnud hing", kes kohal käia ei saa.

Lugesin kuskil siinsamas Ukraina sündmustest inspireeritud pikka kirjeldust sõjakeerises käitumisest ja headest nõuannetest mida ja kuidas varuda kui juhtub üks või teine. See aga pole päris see, mida ma lugupeetavatelt küsiks. Ma mõtlen, et mis oleks kõige õigem ja vajalik omada juba rahuajal siin ja Eestis, kui pole sedasorti tegelane, kes sõja korral esimese hooga kohe laevapiletit ostma hakkab? Oleks siis kõige õigem lähima maleva juures end abiks pakkuda? Kas Tõesti-Suure-Jama korral on üldse minusugust kahuriliha vaja või peaksin hoopis kuulirahe all Eesti majandust ja riiki viimase hetkeni käigus hoidma, et lugupeetavatel oleks mille eest sõdida? Kõlban ma täiendama miskit reservi, sobin ainult suppi keetma, NATO toidupakke laost veoautoni tassima või ei lähe minusugused sõjas üldse arvesse ja parem olekski, kui ma jalust ära oleks?

Olen oma lõbuks ja teiste tüütuseks sedasama küsimust pinninud ka tuttavate tegevväelaste, kaitseliitlaste ja teiste "asjaga kursis" olevate käest ning vastuseid on tulnud seinast-seina, sageli vastukäivad. Kuna üksi pead murda on igav, militaar.netist aga olen juba pikka aega paljugi huvitavat lugemist saanud, tüütaks nüüd teid.

Üks tuttav soovitas peale oma maleva kiitmist kindlasti varuda vähemalt Eesti laiku välivorm, et kui ma ennast vabatahtlikult kuhugi komandapunkti alama astme käsualuseks meldin, siis ei ole kindlasti parajaid riideid selga anda ja kui minusugune rootsi peapoti, AK4ga ning dressides pannakse kasvõi midagi olulist valvama, saan veel omade käest kuuli kui kahtlane element.
Teine rääkis pikalt tsiviilkaitsest ja kodus gaasimaski ning esmaabipaki omamise vajalikkusest, et kriise on mitmeid ja kui pahalased Tallinna kemikaalilaod süütavad, vat siis on alles õige p... majas.
Kolmas üritas mind sebida reservohvitseride kursusele ja neljas andis nimekirja kaitseliitlasele kohustusliku kraamiga, et davai hakka otsast siis ostma, et mehi ikka sõja korral puudu ja laod minusuguste jaoks juba tühjad.

Ühesõnaga palun viisakalt ja ilma irooniata lugupeetavate tõsist arvamust, mismoodi saaks minusugune olla spetside arvates abiks siis kui läheb Suureks Jamaks? Mõtlen nii juba praegu rahuajal, kui ka siis kui juba juhtub. Kahtlustan, et minusuguseid sügaval südames patrioodist tsivilistinärakaid on Eestis veel, kes ehk samuti siit foorumist saaks mõne hea mõtte ammutada, kui targad võtaks vastata.

Tänud ette.

[TALUPOEG TALUJA]

Tänan teema algatamise eest!
No ka minul on tekkinud mõtteid ja hetkel pikemalt ei peatu vaid küsin kohe otse- kus on minu püss? Seda küsimust olen esitanud paljudele. On ka mõni pagunitega vend õue sattunud aga ei ole mina ühtki vastust saanud..... ei teata. Ma siis olen mõelnud,et kui sõda lahti läheb,istun teeäärde maha ja ootan pingil,et järsku keegi pakub...
Ma arvan,et Sind ikka vajatakse,lihtsalt praegu on ära unustatud.....

[ruger]

Eks see teema paneb ohkama ja mõtlema. S*tt ventilaatoris-nagu seda siin nimetatakse, peaks olema praeguste kiirelt muutuvate aegadega, juba ammu läbi mõeldud. Eelnevalt on UKR teemas mainitud ka, erinevate stsenaariumite võimalusi. See, et on tutvusi KL liikmete hulgas on hea. Võimalusel jäta ennast selliste isikute hulka, keda jamade korral ka informeeritakse, sest siis hakkab infot laekuma väga puuduliku ja valet. Kuna enne KL-is olnud siis peaks kontakte olema. KL baasväljaõppe läbinuna on kohta leida lihtne. Kui valitsus ja struktuurid jõuavad jõustada selle seaduse siis on vastavalt eriolukorra seadusele võimalus tsiviilisikuid määrata sundkorras tööteenistusse(hädaabitööd ja SA ajal erinevate tööde teostamine-tagala tagamine).

Soovitused lühidalt:

a)hoia ennast ja (kui on siis) ka peret informeerituna. Tee trenni ja matka oleks hea soovitus. Uuenda enda andmed ja küsi enda, kui reservväelase arvestuse kohta näiteks vastava piirkonna KV brigaadi personaliosakonnast või kodupiirkonna(või kunagise) KL maleva või tee päring läbi eesti.ee portaali.

b)elad maal või linnas? Varjumispaigad aastaringselt. Selle alla läheb suvila või maamaja. Paras kaos tekib niikui nii, sest mitmed asjad ei tööta enam, mida peetud igapäevaseks. Jama korral hakkab liikuma igasuguseid inimesi, kes jõu ja ilunumbritega tahavad saada seda, mida neil ei ole või siis peetakse vajalikuks endale hankida. Selliseid inimesi saab olema palju-vaata praegust pagulaskriisi näitena.

c)sugulased ja tuttavad erinevates kohtades ning kontaktandmed-telefon ja e-mail. Kui läheb kriisiks, on kõik infokanalid umbes ja koomas ning eriolukorra lahendamiseks mõeldud asjade ajamiseks reserveeritud. Kuidas saada hakkama, kui elektrit pole ja vett enam ei tule kraanist, kisub külmaks ning arvuti ei tööta.

d)kaardistada paberil ja/või arvutis võimalikud tegutsemiskavad-juhul kui... Mida teevad nemad(pere korral)? Kuhu ja kui pikaks ajaks nad minema peaks? Kes neile toeks ja abiks on? Aruta ja mõtle need plaanid läbi-kui on isikuid, kellele sa kindel saad olla. Kõiki teemasid ei pea avalikustama. See pole paanikatekitamine vaid enda jaoks ülevaate tegemine. Hiljem saad aja jooksul asju rohkem läbi mõelda ja täpsustada ning-siin foorumis on neid huvilisi rohkem ja teemasid juba mitmel rindel(verega määritud sealhulgas) lahatud. Eriti on see RUS-UKR hübriidsõja juures oluliseks muutunud.

e)võimalusel teha relvaluba-enesekaitseks on loa saamisel piisav põhjus. Kaaluda tasub teise relvana väiksekaliibrist .22LR relva-odav harjutamiseks ning hääletum, kui 9mm. Kindlasti hoiustuskoha(seifi) olemasolu. Hea võimalus lihtsalt laskmist harjutada on õhkrelvadega-legaalne, pole erilist ruumi vaja ja ei vaja eraldi luba. See on hea laskmise harjutamiseks ning relva tunnetuse kättesaamiseks. Paljud (õhk)relvad on täpsed koopiad originaal tulirelvadel. Neid tuleb siiski võtta kui tulirelvi. Mänguasjad need ei ole. Enesekaitse õppimine. Pipragaas jne võiksid olemas olla, kui lubatud vahendina.

f)Eesti digilaigu ostmine on hetkel ebaseaduslik. Ei soovi ju ükski KV/KL liige avastada vastast ringi patseerimas originaal Eesti digilaiguga. Vanemat laiku müüakse, kuna varud on kätte jäänud paljudele ja kapis võtab ruumi. Kui seaduslik see on on omaette küsimus... Õpitakse läbi elu ja kogemuste. Veidi erineva laigu kandmine võib kaasa tuua arusaamatusi mõlemal pool. Sihtmärgi tõenäosus kasvab kordades kindlasti, omades näiteks SA ajal multicam riietust.

g)vastupidava ja neutraalse(mitte laigulise ja mittesilmapaistva-erksad värvid) riietuse olemasolu. Ei tohiks olla ka oliivroheline. Mugav riietus, mis on vastupidav ja on vastav aastaajale nii metsas, kui linnas. Soe ja kihiline. Matkavarustus on hea näitekoht. Ega ta odav pole. Aga enne tutvu erialakirjanduse ning poodides pakutavaga. Hinda, mida vaja oleks kindlasti. Jalatsid peavad olema sissekäidud ning soovitavalt korralike matkasokkidega. Mitu paari, sest need on kulukaup ja kuskilt neid juurde ei saa. Eriti tekib probleem neil, kellel on jalatsinumber selline, mida poes niigi harva saada on.

h)söök ja selle muretsemine(olemasolevad varud+hilisem saamine kuni 2-ks nädalaks). Vesi ja toit ning esmaabi saamine ja andmine vajadusel. Enda probleemide teadmine, lahendamine ja vajalike ravimite olemasolu. Talvine varustus ja seal hakkamasaamine ning toidu leidmine loodusest.

i)sõiduvahend ning kütus(maale või maamajja sõitmisel). Sellega ka sihtmärk paljudele, kellele ette (silma) jääd. Ka KV ja KL võivad su sõiduvahendi rekvireerida SA ajal. Kui relvad mängu tuuakse siis ei tasu kangelast mängida, et eraomandus. KV ja KL puhul ehk jääd sõiduvahendist ilma. Teistsuguse seltskonna puhul on probleeme rohkem ja halvimal juhul lastakse sind lihtsalt maha.

j)varustuse, mida vaja võib minna, loetelu tegemine. Osaliselt varustuse dubleerimine ja juba võimaliku peatus(varjumis)kohta ära viimine-paigutamine. Seljakoti, kui sellise olemasolu kodus või autos ja see peab sisaldama varustust näiteks 72-ks tunniks vastavalt isikute arvule, kes sinuga koos liiguvad. Vastavalt aastaajale muutub ja kuulub muutmisele jooksvalt. See on vajalik, kui rohelised mehikesed alla sajavad. Siis enam poodi aega minna pole aega. KV ja KL-i liikmetel ongi ju selline kott olemas ja valmis pidevalt.

k)kui oled teatud erialadel siis oled automaatselt vabastatud mopikutsest-(abi)politsei,vanglateenistus, KL ja KV-gi, riigiametnikuna ka(oleneb ametikohast). Siis täidad oma asutuse ja töökoha korraldusi edasi kuni võimalik või liitud mõne mobiliseeritute üksusega. Kas sinu eriala võib olla vajalik teatud teenuste ja süsteemide käigushoidmiseks? Kas see on kuidagi seotud sellega, mida võib vaja minna?

l)ära mängi militaristi-riietus ja väljanägemine. See tähendab, et ei pea olema siilisoenguga pidevalt ja ei kanna pidevalt laigulisi ning sõjaväesaapaid. See jääb silma paljudele ning ei ole kõige tervislikum. Kunagi ei tea, kelle mõjusfääri või tegutsemisalale sattuda võid. Vastavalt ka käitumine toimub. SA ajal ei kehti Genfi konventsioon vähemalt mitte võimaliku(tõenäolise) vastase korral.

m)kui jama majas siis on kõiki vaja, kellel väljaõpe olemas. Saab ka reservväelasena minna-kui on kuhu minna, sest vastase jaoks on ülioluline, et SA ajaks ei saaks üksused ja reserväelased oma varustust kätte. Selle tõttu on hea omada tutvusringkonda, kes sarnaselt mõtleb-KL näiteks Organiseeritult ja mõtestatud tegutsemine on oluline. Ka üksikvõitleja on oluline, kuid mitmekesi saab rohkem tehtud. Suuremasse seltskonda sattudes, selge struktuuri paikapanek ja korraldustele allumisest arusaamine.

EDIT-teemast huvitatud võiksid lugeda selle faili läbi, mis on eelnevalt siin ilmunud. http://www.upload.ee/files/5189909/SV.odt.html

PS-loe näiteks raamatut, mis kunagi ilmus Mirabiilia sarjast "Trifiidide päev" Seal kirjeldatakse just sellist olukorda, kus kõik muutub 1 päevaga ning kuidas siis hakkama saadakse.

[ElrikThunderson]

Rugerile suured tänud info eest. "Trifiidide päeva" olen lugenud ja igatsugu üleelamisnimekirju-plaane kah siin-seal netis uudistanud ajaviiteks. Jaksan veel liigutada, pensionini on aega ja matkates ka päris jänni ei jää. See selleks.

Puhkeb mingisugune "kriis", valitsus loeb käte värisedes otseeetris erakorralise olukorra vms algatamisest, VIPid lehvitavad laevalt-lennukilt hüvastijätuks, kättesaadud noored jorsid aetakse mundrisse ja püssi alla, kaitseliitlased on neid juba kaevikutes arvatavasti ees ootamas.

Eeldame, et koheselt päris anarhia ehk ei hakka, nii et pean varastatud jahipüssiga poest konserve röövima minema ja ummisjalu linnast põgenema. Igatsugu nimekirjad ja varud, põgenemisplaanid jne on ikka nagu isiklik tasand ja järgmine level, kui on juba "igamees enda eest". Ma mõtlen siiski oma võimalikku rolli "meeskondliku spordi" raamides. Mis roll kui üldse oleks minul ja minusugustel, kui kõikvõimalik ventilaatorisse lendab?

Pakkuda end vabatahtlikuna appi kohalikule malevale-politseijaoskonnale-kuhugi veel, kasvõi mingiks eee abipolitseiniku moodi tegelaseks? Või just hoida eemale, et niigi ülekoormatud riigikaitsjatel poleks veel minusugusega tegeleda vaja? Käin tööl edasi ja ootan vaguralt täismobilisatsiooni, võimaluste piires isiklikku varustust täiendades? Või varun soola ja tikke ning peamine ülesanne on lihtsalt edasi elada ja kogu värki telekast vaadata?

Miks ma üldse küsin. Ma saan aru, et suurte probleemide kõrval ei ole vast väga vahet ja mitte kedagi väga vist ei koti, mida teeb minusugune kontingent näiteks sõjaolukorras. Samas Ukrainas püsib siiani kõik suuresti vabatahtlikel, kes kõik pole rambod ja sageli just sellistel inimestel, kes otseselt ei sõdigi, kuid aitavad sõdijaid kõige muuga. Ok, teine riik ja teine rahvas ja ehk meil ei tule eriolukorras nii sügavalt s... seest välja rabeleda. Aga siiski. Kas lugupeetavad arvavad, et ka mõttetutel tsivilistinärakatel on mingi roll täita peale ühelt-jalalt teisele hüppamise ja "oh jeerum" karjumise? Või pigem ongi tark täielikud amatöörid võimalikult eemale hoida ja minu ülesanne oleks lihtsalt mitte jalus olla?

Ma üldse ei ironiseeri, kuigi vahest kipun ilukirjanduslikult liialdama. Küsin seda kõike täitsa siiralt, sest lugupeetavad on palju rohkem kursis nii Eesti võimekuste kui ka igatsugu plaanidega.

[Martin Herem]

No natuke on see minu taoliste meeste viga, et sellised küsimused vastuseta on. Tegelikult on kõik väga avalik.
Tänane plaan on sõja (ohu) korral mobiliseerida teatud suurusega kaitsevägi. Seda nimetatakse kiirreageerimiseks. Sellele struktuurile hangitakse sõjamaterjali aastaks 2022. Miks teistele ei hangita? Sest kasutada olevat pappi ei ole rohkem. Ja ma ei arutle selle üle, kas KV peaks raha juurde saama. Teises otsas on mu sõbrast õpetaja, politseinik ... pritsumees, kes küsiksid kõik hea meelega. Ühesõnaga nii on jagatud ja minusuguste asi on teha selle ressursiga parim võimalik.
Kiirreageerimisele lisandub hulk KLi. Nende varustus on oluliselt kehvem. Läheb paremaks aga ... vaata ülemist lõiku.
Ülejäänud sõjapidamiseks sobivat kodanikkonda kasutatakse peamiselt täiendusena.
Nüüd tuleb filosoofia, millest kõik aru ei saa. Täpsemalt - ei nõustu.
Kogu rahvas ei lähe püssiga sõtta. Isegi kui püsse oleks anda, jääks muud vahendid nii nigelale tasemele, et see oleks vastutustundetu rahva, rahvuse ja riigi ees.
KL on kahtlemata sobiv organisatsioon, kes regionaalselt (tegelikult ka riiklikult) suudaks ohu või sõja korral vabatahtlikke teistesse riigi struktuuridesse suunata. Vabatahtlikke - neid kes ei kuulu mobiliseerimise alla.
Tegelikult ei saagi kogu elanikkonda mobiliseerida. Kujutage ette, et pärast mobilisatsiooni ei lähe sõjaks. Nii juhtub mitu korda ... Riik läheb pankrotti ja kaotab sõja, enne sõja puhkemist. Riik peab võimalikult hästi edasi funktsioneerima ka kriisi ja sõja korral. Asutused peavad töötama, firmad peavad tootma jne. Ja ei pane neid ükski okupant naljalt kinni. Seda pole tehtud Ukrainas, Tshetsheenias ega tehtud 1940ndatel Eestis. Oluliselt pärsitud on ühiskonna tegevus küll, kuid me ei tohi seda ise ära lõpetada. Seepärast ei olegi mõtet relvastada kogu rahvast odadega, mobiliseerida nad diviisidesse ja siis oodata, kuni riik kokku kukub.
Seepärast ütlen mina, et rohkem kui üleelamise tarkusi, on mitte mobiliseeritavatel või vabatahtlikult riigikaitsesse panustavatel inimestel vaja meelekindlust jätkata oma tegevustega ja oodata mis edasi saab. On vaja täienduseks - kutsutakse. On vaja PPA-le appi - kutsutakse. Ei kutsuta - järelikult tuleb jätkata ühiskonna säilitaisega.
Pole saladus, et soomlased saadavad paljudele reservväelastele, potentsiaalsetele sõjameestele teateid, milles neil kästakse mobilisatsiooni või sõja korral jätkata oma igapäevast teenistust. Teatud puhkudel on loomulikult tegemist "riigi strateegilise partneriga" (ettevõttega). Küllap me ka jõuame nii kaugele.
Siit edasi ongi iga inimese enda valik (kui pole juba vastavas nimekirjas), kas astub KLi, abipolitseinikuks, priitahtlikuks pritsimeheks ... või jääb ootama. KLi osasid liikmeid nimetan ka mina "surnuteks", kuid tegelikult pole asi nii hull. Kui inimese olemasolu, oskused ja hoiakud ikkagi konkreetsele pealikule teada on, siis võib ta ka "varjusurmas" olla. Aga ta on võitleja, kes on saada. Kui käib korra aastas väljas ka, on juba suurepärane.
Mida ma kindlasti pean informeerimatuse tulemuseks, väärarvamuseks, riigi (kehtiva süsteemi) alavääristamiseks või lausa vaenulikuks infotegevuseks, on: valitsus loeb käte värisedes otseeetris erakorralise olukorra vms algatamisest, VIPid lehvitavad laevalt-lennukilt hüvastijätuks, kättesaadud noored jorsid aetakse mundrisse ja püssi alla Kui me peaks sõdima hakkama "kättesaadud noorte jorssidega" siis pole sellel tegevusel mingit mõtet. Kelle kuradi eest või mille pärast me siis sõdime. See kättesaamise näide on ka seepärast vigane, et Sina ise otsid ju võimalust olla kättesaadud. Kas siis ülejäänud kodanikud põgenevad minema või? Siit mil.netist saab juba mitu allüksust.

[ruger]

Meie probleem on riigi väiksus. Meil puudub sisuliselt tagala, mis Ukrainal on olemas. Meie eelis on see, et oleme mitmete liitude liige(s.h. NATO). Meil vabatahtlike aitajate tekkimine on selle tõttu väga kahtlane, sest riigil puudub sügavus ja välispiir teiste riikidega Hetkel ei saa UKR poolel enamus riiki arugi, et sõda oleks kuskil. Meile sellist venitamist ja kummitõmbamist, mis Ukrainas alguses juhtus, andeks ei anta-tegu on sisuliselt rohkem, kui poole riigi kaotusega.
Hetkel on kuumim teema pagulased. Hetkel tundub, et EL-is olemine toob kaasa hoopis suurema kaose, kuna EL ei tule selle pagulaskriisi juhtimisega üldse toime. Praegune kontrollimatu lõunapiir võimaldab Schengenit ära kasutades kogu Euroopasse ja ka Eestisse imbuda inimestel, kelle kohalejõudmise üle pole keegi õnnelik. Meil puudub ka reserv asjadest, mis eelnevalt oli olemas. Päästerügemendid, politseireserv, piirivalve.. jne.. Eks ennustamine, et midagi ei juhtu, on üks tänamatu tegevus. Sama moodi ka ütlemine, et nüüd ja kohe läheb sõjaks... Kumbagi asja ei peagi juhtuma. Samamoodi võiks ka KV kinni panna, kuna sõda pole ja (ehk) ei tule ka. Hetkel toimuv seakatku teema näitab ära õhukese riigi kehtivuse. Ministeeriumid ja nende allasutused ei tea, mida nad tegema peavad-vastutada ei julge ka keegi. Igaüks hoiab teemat nagu kuuma kartulit, mille heidab edasi. Sarnaseid teemasid võib vist lugeda üles järjest. Selleks on ka KL kasutamine igal-pool augutäiteks, kus vähegi võimalik.

Kuna sul on KL koolitus olemas siis tehakse sulle (rahuajal) kiirelt abipolitseiniku koolitus ning küll tööd leitakse. Vabatahtlikult enda appi pakkumine kindlasti äraütlemist ei too endaga kaasa.

Nagu Martin Herem ka kirjutas siis riik peab jääma samamoodi toimima. See on põhiline ülesanne. Keda vaja seda kutsutakse-kõikidel ajateenistuse läbinutel on teada, kes mis ajal valmidusreservis ja mis erialal ollakse ning kuhu kogunema peab. Läbi on testitud erinevad harjutused ja struktuurid. Selles osas suurim näide oli SIIL õppus. Üldiselt oodatakse igalt inimeselt oma tegevuse jätkamist. Sõdurid asuvad sõdima, päästjad tuld kustutama ja õnnetustes aitama, politsei korda valvama jne... Sõdima kutsutakse üldjuhul tegevväelased, reservväelased(viimased aastakäigud) ja KL. Järkjärgult võetakse siis vanemaid aastakäike või neid kellest puudus(erialaselt)on. Lisaks koolitatakse reservväelasi ja vabatahtlike erinevatesse ametitesse. Küll sõdida jõuab, kui selleks minema peaks.

Uppuja päästmine on uppuja enda asi ütleb juba ammukehtiv vanasõna. Hea on, kui inimene on ise valmis kuni 2 nädalaseks toimetulekuks. Iga üksikisik võib tekitada piisavalt peavalu ja probleeme. Kui neid hakkamasaajaid on rohkem, seda kergem on riigil hakkama saada.

[Fucs]

.

[ElrikThunderson]

Tänud ka Martin Heremile ja Fucsile kaasa mõtlemast.

Mida ma kindlasti pean informeerimatuse tulemuseks, väärarvamuseks, riigi (kehtiva süsteemi) alavääristamiseks või lausa vaenulikuks infotegevuseks, on: valitsus loeb käte värisedes otseeetris erakorralise olukorra vms algatamisest, VIPid lehvitavad laevalt-lennukilt hüvastijätuks, kättesaadud noored jorsid aetakse mundrisse ja püssi alla Kui me peaks sõdima hakkama "kättesaadud noorte jorssidega" siis pole sellel tegevusel mingit mõtet. Kelle kuradi eest või mille pärast me siis sõdime. See kättesaamise näide on ka seepärast vigane, et Sina ise otsid ju võimalust olla kättesaadud. Kas siis ülejäänud kodanikud põgenevad minema või?

Ei soovinud kedagi ega midagi alavääristada. Ise usun meie riigi võimekusse, sestap juhingi jutu konservide maassekaevamiselt võimalustele oma riiki kriisi ajal vabatahtlikult abistada. Utreeritult kirjeldasin seda kuida suur hulk meie kaaskodanikke kujutab ette sõjalise kriisi puhkemist, sest umbes sellist juttu olen kuulnud mitte väheste suust kui olen tsivilistile sobimatu patriotismiga inimesi õllelauas tüüdanud. Loodan, et me ei pea kunagi teada saama, mismoodi see juhtub ja samas loodan, et kui ikkagi juhtub, siis on ka skeptikud ja Eestis pettunud lõpuks koos kaitseliitlastega samas kaevikus. Mis aga puutub noortesse jorssidesse ja nende kättesaamisesse, siis õnnetuseks olen pidanud mõnda aega noori inimesi koolikorralduse raames kiusama. Ja olen ka neilt küsinud piinlikke ja tsivilistile ebakohaseid küsimusi riigikaitse kohta. Vastuseid on olnud ... erinevaid. Aga usun endiselt ka Eesti noortest parimat. Lolli parandab teadupärast vaid haud.

Ehk ei olegi vaja minusugustel teha muud kui hoida end infoga kursis, piisavalt terve ja esmatarbevahenditega varustatuna ning täita oma kodanikukohustusi. Minul isiklikult silmad ei põle võimaluse järgi "päeval X" ilmtingimata püssi haarata.

Võtan lugupeetavate seltskonnas sõna, sest tooksin teie lahkel loal riigikaitsesse sisse täiesti ebahuvitava aspekti elik palun tegevväelastel ja kaitseliitlastel korraks mõelda ka nendele kaaskodanikele, kes pole "asjas sees" aga pole ka päris mahakandmiseks. Mõne mehega võrreldes pole näiteks mina põhimõtteliselt "asjas sees" olnudki. Aga ma olen olemas ja soperdava amatöörina mõtlen millegipärast ka teie pärusmaaks oleva riigikaitse peale. Võibolla ei peaks aga ehk ikkagi lubatakse?

Tsivilistinärakad nagu mina loeme näiteks siitsamast foorumist ühtesi ja teisi mõtteid, saame aru, mis maailmas toimub ja võibolla saame ka riigikaitsest rohkem aru kui mõni spets arvab. Võibolla teame ise või tuttavate kaudu ka meie riigi mõne süsteemi või struktuuri toimimisest päris palju ja oleme natukene mures. See selleks.

Ma ei arva, et hommepäev peaks miski ametkond hakkama üles otsima kõiki elusaid meesisikuid või keegi peaks mulle isiklikult kohe tutvustama seda osa "Plaanist X", kus juba volkssturmiga arvestatakse. Ptüi-ptüi-ptüi...

Tahaks lihtsalt kuidagi märku anda, et "mehed, oleme sitemad mehed kui teie aga oleme ka olemas". Ei figureeri plaanides ega struktuurides, metsas käin vaid seenel ja kaevan vaid kartulimaad. Püssi ka kodus ei ole. Aga pole veel sant ega napakas (kuigi selles võib ilmselt juba kahelda:)), kunagi suutsin püssi ka õigetpidi kätte võtta ja märklauale pihta saada ning vajadusel saaksin olla ehk abiks kui meid kõiki ähvardab Tõeliselt-Suur-Jama.

Siiani on lugupeetavate abiga jäänud kaks mõtet sõelale. Abipolitseinik/avaliku korra teemal vabatahtlik (kohalik) abiline või siis üsna viimase otsa reserv kaitseväele miskis ebaseksikas ametis. Juba kõlab nagu plaan ja nagu öeldud ei põe ma ka miskeid sangarlikke psühhoose, niiet mina oleks käsi. Veel mõni hüva mõte?

Siit mil.netist saab juba mitu allüksust.

Sellepärast ma siin arutlengi. Vabatahtlik teabepataljon "Militaar.net" teeb juba nüüd ära rohkem Eesti riigikaitse edendamisel ja vajaliku teabe massidesse toimetamisel kui paljud muud teabevahendid või organisatsioonid kokku. Respect.

[ruger]

KL-i kuulununa on sul algõpe läbitud. Kuna enamus KL üksusi on territoriaalkaitse (maakaitse) põhimõttega, ning nende suur eelis on kohaliku piirkonna tundmine siis soovitaks oma kodumalevat(eelnevat malevat, kui see kaugel ei ole) külastada ja läbi rääkida, mida neil pakkuda oleks. Kuna hetkel on KL-i roll muutumas siis võidakse ka sulle koht leida. Või räägi mõne paadunud militaristiga-KL-sega. 4 pakkumist sul juba on. Hinda neid ja vaata, milline oleks sinu panus ning kus kõige tõenäolisemalt oleksid osaline. Kuna KL-iga oled seotud olnud siis proovi hinnata koduümbrust ning erinevaid kohti ümbruskonnas( ca 20-30 km). See, et KL-is on nimekirjas palju rohkem, kui aktiivseid KL-seid tegelikult õppustel käib, on teada mitmel pool. Eks ta selline tundmatu suurus ole. Aga mine ja vaata, ning tunne huvi, mida kohapeal tehakse. Ehk leiad ka mõned tuttavad sealt, keda ei teadnudki. Võib-olla suudetakse veel aktiivseks KL-i tagasi meelitada. Kindlasti tasuks rääkida, mis ennast huvitaks ning mida pakkuda oleks kohalikul maleval. Loomulikult on igal inimesel oma elu ja seda ei hakata takistama. See on koht, kust probleemide korral ka infot antaks ja kampa võetaks, kui isamaa on ohus... Sõja ajal on loomulikult kõigest järsku puudus. Käsitulirelvi peaks Eestil olema piisavalt. Eks nüüd toob NATO(ja USA) ka raskemat rauda kohapeale.

Põhimõtteliselt on siin kalkuleeritud ainult SA ja relvakonflikti puhul tegutsemise võimekust. Nagu teine pakkuja juba nimetas, siis kriise on mitmeid. Ei peagi olema sõda aga näiteks suurõnnetus ja selle tagajärgede likvideerimine. Osa probleeme võib meie jaoks tulla ka piiritagant-õnnetused sealse infraga näiteks, mis võivad ka meie riigile väga rasked lahendada olla.
Me võime ju mitmeteks asjadeks individuaalselt ja riigiti valmistuda, aga ega see tähenda, et neid vahendeid 100 ja rohkemgi % vaja läheks kunagi. Meie praeguseaja probleem on ka KV-s see, et enamus suurõppusi toimub ainult suvel. Sõdida tuleb ka talvel ning kevadel ja sügisel, kui väljaõppeta noorukid on alles tulnud.

Võimalik suurim jama on meie jaoks see, kui talvel peaks elekter ära minema (mitmeks nädalaks). Osaliselt suudetakse seda nüüd ka tagada aga 100 % kindlust pole kindlasti tagatud. Kes ja kuidas abi saab siis??? Oled sa oma kodu peale mõelnud, kui elektrit enam pole, mis oleks lahendus? Kui puiduküttel ahi, vee jaoks kooguga kaev ja kuivkäimla olemas siis pole enamus juhtudel probleeme. Kas naabrid ja sugulased aga saavad hakkama? Ehk mõelda asju läbi, mille puhul saaks ka EL-ilt toetust küsida, kui selleks veel võimalust on. Puhas veevärk ja generaatoritoide selle tagamiseks oma piirkonda oleks ka lahendus. Kogukonnategevus seegi. Kui endal pole sellist võimalust, siis kus oleks lähim koht, kus selliseid võimalusi on? Palju maapiirkondi on muutunud elektrist sõltuvaks ning toitu 1-2-ks päevaks (no nädalaks).

Enamuses kohtadest ei ole enam tagalatoetust olemas-loomapidamist ja põllumaad. Kõik ostetakse poest. Odavam on sisse tuua välismaalt. See on koht, mis on järjest nõrgenemas ja probleemsemaks muutumas. Selle ise mitte tegemise oskused on ka tehnika arenemise tõttu kadumas. Saada selline internetisõltlane metsa-kus on internet ja FB. Kus süüa saab... jne.. Õpitud abitust on tulemas järjest rohkem peale.

Mõtle, millega sina panustada saad.

[TALUPOEG TALUJA]

Ma olen juba aastaid mõelnud,et eks riik on ise ka natuke puterdanud... aastaid on korjatud rahvalt relvi ära. Õigete meeste käes on need kindlasti "asjalikud" ja häda korral kasutatavad. Selge on see,et igale lollile relv ei sobi....ja valedes kätes teeb see kahju. Paljud relvad kindlasti on ajast ja arust olnud aga mõeldes sitahargile...... selle otstarve ei vanane. Olgu siis nii vana ja vilets aga sellega saab ikka tööd teha. Nii on ka paljude muude asjadega. Vahest on ka tekkinud isegi mõtteid,et riik kardab oma kodanikke.... miks muidu relvad (niinimetatud ebaseaduslikud) ära on korjatud. Ma kahtlustan,et järsku on need sussud kuskil veel laos ja vajaduse korral võiks need uuesti laiali jagada.
See mõte,et kes ei sõdi,see võiks ja peaks tegelema sellega,millega saab hakkama. Sest süüa ja juua tahavad ka kõik,mis sest et sõda käib.Olgu mis valitsus ja võim,söök läheb igal ajal kaubaks. Kurb on muidugi see,et kõik hävitustöö käib oma rahva kallal. Ma ei hakka siin eraldi välja tooma midagi,kes teab,see teab. Ja see teadmine teeb tihtilugu meele mõruks. Juba ainuüksi jabur on see,et maainimene peab linnas poes käima. Ta on tehtud jõuetuks ja lolliks. Nagu linnukeseks,kes peost nokkima tuleb.... No ma veel loodan. Ehk tuleb ülemise korruse meestel ka lõpuks arunatuke tagasi.

[mmetsas]

Võimalik suurim jama on meie jaoks see, kui talvel peaks elekter ära minema (mitmeks nädalaks).

Narva, Valga ja ESTLINK need on kõik lõhutavad, vaid väikeste lõhkelaengutega, taastamine võtaks kuid. Mida teeb see riik KUID ilma elektrita Annab alla ... (pakun ma) ... kuna olematu tsiviilkaitseta ja riiklike toiduvarudeta oleks hukkunuid rohkem, kui sõjas - lahingus langenuid.

Sead on juba tapetud, toome 85% liha sisse, uurige mis toiduvarud riigil on ...

[Martin Herem]

Vabandust mmetsas aga kas sul tuli mingi paanikahoog peale? Juba teises teemas ... elekter läheb, kõik on läbi ...
Selline hala ei ole mingi panus riigikaitsesse. Sellist maailmalõppu võib ka gümnasist pastakast välja imeda.
Proovi parem oma panusega esineda.

[ElrikThunderson]

Et siis kaasfoorumlane Talupoeg Taluja soovitab tsivilistidel hankida koju püss. Kas soovituse teine osa oli asuda toitu tootma? Ei saanud täpselt aru, vabandust. Igatsugu konservivarumisjutud on ka vajalikud aga pole päris see teema siin.

mmetsas aga soovitab mitte elada Narvas ja Valgas ning hankida elektrigeneraator. Ka tema teisest postituse osast ei saanud ma hästi aru, kas soovitus käis samamoodi toiduvarumise kohta või soovitas ta asuda loomi pidama?

Tänan lugupeetavad, hüva nõu on ikka kallis palun ainult teemas püsida.

Olen täiesti nõus, et igal iseseisval inimesel võiks olla mingi minimaalne toiduvaru kodus. Kasvõi selleks puhuks kui jalg kipsis ja pood kaugel aga miks mitte ka vajadusest üle elada näiteks mõnenädalane kriisiolukord. Samamoodi olen nõus, et kõigil võiks olla vähemalt mingigi plaan mitte surra oma kodus mõne nädala jooksul janusse, külma kätte või uppuda omaenese fekaalidesse. See selleks. Aitab äkki vahelduseks konservide jutust ja räägime laiemalt?

Tulirelva soetamisele olen kusjuures mõelnud. Aga kas näiteks sõjaolukorras on üldse midagi ära teha tsiviilkäibes lubatud relvaga? Püstoli või jahipüssiga mopipunkti minna? Millegipärast pakun, et väljakuulutatud eriolukorras ei tasuks erariietes tegelasel relvaga vehkida, sest esimese ettejuhtunud Kaitseliidu või Politsei patrulliga võib arusaamatusi tekkida. Samamoodi mingi suurõnnetuse korral ringi tuiates peaks mina patrulli asemel suvalist relvastatud tsiviilisikut küll kõigepealt marodööriks ja alles siis abipolitseiniku kandidaadiks. Mida arvavad lugupeetavad selle kohta, kui minusugune hangiks koju tulirelva? Nagu öeldud saab selleks olla miskine tsiviilkäibes lubatud relv. Oleks sellest abi?

Konstruktiivsemalt džentelmenid, konstruktiivsemalt.

[ruger]

Tsivilisti panusest riigikaitsesse.

a)osalemine KL-is või reservõppekogunemistes,
b)aktiivne tegevus KV ja KL-i võimaluste ja võimekuste arendamises. Seda nii erialaselt, kui teatud ürituste läbiviimisel toetamine. Seda ka vajadusel oma eriala õppest antud struktuuridele ja mitte ainult.
c)riigikaitseõppe läbiviimise toetamine
d)reservistidele pakutavate kursustel osalemine, kui on huvi näiteks saada reservohvitseriks.
e)vajadusel ka trollimine foorumites ja uudistes, kus hakatakse risti lööma igasuguseid riigikaitse arengutele ettejäävaid asju. See on kahe otsaga asi muidugi.
f)ajaloo õpetamine ja tutvustamine oma tutvusringkonnas. See sisaldab ka ajalooliste kohtade, lahingupaikade, mälestusmärkide ja sündmuste külastamist. Ei pea käima ainult Sinimägedes, vaid ka otsima oma kodukandist inimesi, kellega VEEL on võimalik rääkida. Meil on palju erinevatahulisi lahingu ning mälestuskohti. Kasvõi külastada Kloogat, Paldiskit, PS merekindluse objekte, või Avinurme kirikut ja Porkunit, kui II maailmasõja lahinguteni minna. Või välismaalt erinevaid piirkondi ja kohti.
g)Mälestuste kogumine-ka kolhoosiaja 50-80-ndad on olulised. Näiteks mõne veteraniga rääkimine ja tema eluloo tutvustamine jne..., kui neil on soovi selleks. Paljudest on muidugi mälestusartiklid ilmunud. Nende meeles pidamine sünnipäevadel näiteks. Oma piirkonna ajalooseikade tutvustamine läbi ajaleheartikli, kodulehe või muuseumist käimise kaudu. Oma pere sugusugupuu uurimine arhiividest ja erinevatest artiklitest.
Oleneb muidugi ka, mis ajaloovahemik meeldib.

h)relvaluba ei anna õigust käia relvaga avalikult, kui tegu pole spordivõistluse kohaga või jahipaigaga või vastava õppusega, kus lastakse paukmoona ja kasutatakse imitatsioonivahendeid. Ega politsei ei lase neid allesõppinud abipolitseinikuid päris omapead liikvele. Ikka kogenud (abi)politseinik juurde ja vastavalt ka tähistatud ja varustatud. Isikliku (käsi)tulirelvaga võib ehk abipolitseinik käia. Veidi erilisemal ajal vehkida avalikult relvaga ringi võib lõppeda lihtsalt mahalaskmisega. Seda nii omade, kui roheliste, kui ka muude relvahuviliste poolt.
Tulirelva hankimise juures peab arvestama eelkõige ohutusega ja vastutusega-seda nii enda kui eelkõige teiste suhtes. Sellest on relvaloa saamise juures pikemalt räägitud.