Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[pagan]

Püüan lühidalt. Minu silmis on meie põhiprobleem meie kodumaiste kapitalistide ja investorite madal kapitaliseeritus. Ei võeta investeerimisriske, ei tehta pikaajalisi strateegiaid, mängitakse kindla peale ja lühikese perspektiiviga. Papp kohe kätte. Mets ja varad ekspordiks. Vahendamine ja raha ümber jagamine. Elamine mingite tõukefondide toel.
See tähendab seda, et ei minda kaasa innovatiivsete mõtete ning toote arendustega. Vaid jäädakse vana majanduse juurde, mis jätab orjatöö inimestele teha.

See väga aeglaselt muutub, aga oleks meil rohkem selliseid innovatsiooni ja riski-kapitaliste nagu "skype-tegelased".
Sellist "skype-meeste" stiilis riski-investeerimiste ja tõukefondidega oleks pidanud ammu alustama ja poole jõulisemalt.

Mul on idee millega võiks aluse panna uuele ülemaailmsele tööstusharule, mis on võrreldav autotööstusega. Mille tulemuseks on tarbitav väärtus, toode, mis teeb kõik meie ülejäänud tegemised poole odavamaks. Kes annab mulle selle esimese 0,5 miljonit tootearenduseks ja järgmised 50 miljonit tootmise püsti panemiseks?
Meil ei ole mitte raha vähe, vaid me kulutame palju igasuguse jura peale. Pukis on igasugu kuldsuud-broilerid kes jahvatavad "kapitalil ei ole rahvus"-est ja "nähtamatust käest".
Oodates, et imelised asjad hakkavad automaatselt juhtuma.

[Kapten Trumm]

No ma olen elus mõned sõitvad masinad ehitanud, kujutan natuke ette küll, mida see tähendab.
Kui selle lõpptoote loomine ja müümine (konkureerides sellega nt 70 aastase kogemusega firmadega) nii lihtne on, siis küllap nende rahajõgede juurde oleks ammu tee leitud.
Selleks läheb eelkõige kõvasti raha ja aega, paljudel ettevõtjatel seda pole ja tulebki teha midagi lihtsamat, millega riskid väiksemad. Risk ja tulu on aga võrdelises seoses. Näiteks puhastada räimi ja klopsida kokku kaubakaste, nendesamade miiniumpalgalistega.

Mis puudutab soomlaste jooniste järgi analoogse traktori tootmist, siis kardan, et soomlaste joonistel on teatud autoriõigused. Kriitiliste sõlmede jooniseid nad vaevalt väga lahkelt mööda Ida-Euroopat ka jaotavad.

See, et meil on turg igale tulijale avatud, ei tähenda, et meile samamoodi nt Rootsi oma meile on. Mul on üks tuttav mööblitootja, olen ühte-teist kuulnud, kuidas seal asju aetakse ja milline kohalike ringkaitse käib. Tahad sinna pääseda, palun, osale IKEA allhanke konkursil. Aga lõpptootega- ei, ei, me oma kauplusteketis sind jutule ei võtagi (kuna kett kuulub kogemata mõnele suurele kohalikule konkurendile). Ainus võimalus, raja alternatiivne müügivõrk (sh tohutud riskid).

[Galileo]

Ehk me jõudsime ikka ringiga sõbralikult sinna, et kohalike tööliste tootlikus ei ole madal mitte sellepärast, et nad ei suudaks või ei oskaks, vaid sellepärast, et juhtivkoosseis ei suuda sellel, teisel või kolmandal põhjusel nende potentsiaali arenenud riikide kolleegidega võrdväärselt ära kasutada?

[pagan]

Tööliste tootlikkust osatakse siin hästi ära kasutada. Masinate tootlikkust ei osata.
Aur lastakse vileks.

[Kapten Trumm]

Tükati tundub ka, et elu on liiga lill, et viitsida pingutada raha teenimiseks.
Otsisin eelmine talv majapidamise projekteerijat, tegin omast arust korraliku lähteülesande, saatsin mitmele projektbüroole.
Vastuseid ei tulnud ühtegi. Töö maksumus oli ca 6 tuhat eurot.
Siis võtsin telefoni ja helistasin. Ah ja oh, meil on tööd palju, soovitame seda ja toda ja üldse me nii väikese töödega ei tegelegi. Ja kui te meilt ehitust ei võta, siis me pole huvitatud. Lõpuks leidsin ühe, kes tegi pakkumise ja sõlmis lepingu. Töö on lõpetamata siiani (ehitusloa mahus projekti sain õnneks kätte) ja ega raha pole ma ka maksnud.
Ja pole ka ühendust võetud.

(hiljem mind üks projekteerija valgustas - selliseid liiga konkreetseid asju ka välditakse meelega, see ei võimalda töötegijal hägustada asja ja küsida hiljem lisaraha).

Kaks kuud tagasi otsisin kopafirmat, kes kaevaks umbes 250 m2 tiigi, sh piikaks välja poolteist meetrit paekivi. Kaks nädalat tööd, ca 5000 eurot.
Kolmest küsitust üks võttis ühendust ja ainult selleks, et ära öelda.
Isiklike tuttavate kaudu lõpuks leidsin - kuigi alguses plaanisin ilma hakkama saada.

Ootan juba masu tulekut, siis loksuvad asjad paika ja võid end kliendina tunda.

[Lemet]

Keegi ei keela ju praegusel ettevõtluse juhtivkoosseisul lasta neidsamu Lemeti poolt viidatud 10 detaili siin lõpptooteks väärindada.

Kohast ei sõltu suurt midagi, toode tuleb siin välja mõelda ja valmis teha. Ja nii mõndagi on nii ka tehtud, kusjuures töötajate palganumbrid on sellistes kohtades juba hoopis teised. Nagu ka omanike kasuminumbrid.

[2korda2]

Trumm,
see 6KEUR töö ongi projektbüroo jaoks "miinimumpalk". Sina tahad riiklikult kergitada miinimumpalka 1000-ni aga kui vabal turul ettevõtted enda jaoks miinimumi seavad, siis on kuidagi halvasti? On ju tore, kui meil on projektbüroodel töid hinnaga, mis 6KEUR kaupa rahmeldamise mõttetuks muudab?! Järelikult luuakse lisaväärtust mis mühiseb!
Sama asi tiigiga - raha tuleb niigi sisse määral, mis väikse tiigi tegemise selle raha eest ebamõistlikuks muudab.
Otsusta nüüd ära - kas meil on vaja suurema lisaväärtusega töökohti või on vaja madalama hinnaga teenuseid (ehk madalama lisaväärtusega töökohti). Mõlemat korraga ei saa

Iseküsimus on lonkav kliendisuhtlus - ka äraütlev vastus on vajalik vastus. Selles osas ei osata veel taset hoida. Osavamad on äraütleva e-maili põhja valmis teinud ja kopeerivad seda. Kasvõi selline oleks enamasti täiesti piisav.

[vanahalb]

Paneks natuke maksude koha pealt puusalt:

Eestis ei saa sellepärast kassapidajale 1000 EUR peo peale maksta et tööjõumaksud on rämedalt suured.
Kui ma veel Eestis ettevõtet pidasin, siis rusikareegel oli, et inimesele 100 EUR maksmiseks peab kassas olema 175 EUR. Pluss käibemaks 20%, mida palga puhul ettevõtluskuludesse arvestada ei saa. Või teistmoodi, kui töö eest tasuti 200 EUR (koos KM), siis seda palgana välja võttes tuli pool riigile anda.
Praegult peaks need protsendid üldjoontes samad olema, sest mingit erilist maksureformi pole toimunud. Ilmselge, et rahapalka maksab Eestis endale ainult püstihull.

Soomes tuleb aasta alguses lakke vaadetes oma aastatulu ennustada ja selle põhjal määratakse maksuprotsent. Siin on astmeline tulumaks. Esimesel aastal kui kogu elamise Soome kolisin ennustasin aastasissetulekuks 9000 EUR ja seda peeti nii väikeseks palgaks, et tulumaksuprotsent oli minumeelest 4. Muidugi, kui rohkem välja kirjutada, tuleb üleminev osa hoopis karmima protsendiga kuid vahepeal saab uue verokaardi võtta ning korrigeerida ja nii edasi.
Järgmisel aastal küsisin maksuameti tibilt, et kui palju oleks viisakas omale palka maksta. Öeldi, et 20 000 aastatulu võiks ikka olla, muidu ei peeta inimeseks. See on siis 1700 EUR kuus ja selle pealt tuleb riigile maksta 14% tulumaksu. Pluss natuke üle 300 EUR kuus sotsiaalmaksuks, millega riigil eriti asja pole, sest seda kogub erakindlustusselts. (need on ettevõtja numbrid)
Kokku 550-600 EUR maksudeks: Eestis peaks sama summa pealt (1700x1,75) maksma riigile 1275 EUR ehk üle kahe korra rohkem.

Või veel teistmoodi - soomlase tööviljakus võib olla kaks korda madalam ja ikka saab talle rohkem palka maksta. Soomes on samamoodi Prisma kauplused nagu Eestiski ja ei ole seal keegi kassas 400 EUR palga peal. Täpselt sama tööd teevad nagu Eestis ja naeratavad seejuures. Aga minge Eestis Prismasse või veel hullem, Maximasse -sellised näod on ees nagu põrnitseksid kuulipildujatorusse.
Samamoodi on Läti mikroettvõtetel (eraldi ettevõtlusvorm seal), kes maksid vähemalt 2010 aastal 9 % palgalt riigimaksudeks. Kui seda korda Lätis pikendati, korjas teema üles ka eesti peavoolumeedia ning poliitikud võtsid õhku ahmida, et lätlased solgivad turgu. Ei solgi, see ongi Läti tööhõivepoliitika ja igati bro kui nende seisukohalt vaadata. Tollal oli ehitussektoris iga krohvija eraldi mikroettevõte, sai teha eestlastest kaks korda odavama pakkumise, kõik maksud ausalt ära maksta ja ikka jäi talle rohkem raha kätte.

Teine aspekt on ettevõtte tulumaks, Eestis seda ei ole. Soomes on 20 %. (Ja minumeelest dividendide võtmisel veel lisaks mingi raha riigile anda - ma nii ahneks pole läinud ja kindlalt ei tea)
Eestis tähendab see seda, et kogu kasumiks jäänud raha ongi ettevõtja oma ja ta võib selle maksuvabalt riigist minema tassida. Soomes seevastu tuleks kasum näidata võimalikult väike, sest muidu lähevad maksud suureks ja järgmise aasta ettemaks pannakse eelmise aasta kasumi põhjal. Ma olen kunagi aastaid Soome taustaga ettevõttes töötanud ja kuskil 90-ndatel irvitasin, et nagu plaanimajanduses: kui aasta lõpp tuleb ja firmal hästi on läinud , on hulk raha, mis tuleks sirgeks lüüa. Praegult enam nii naljakas pole, sest majandusaasta lõpus tuleks tõesti liigne raha ettevõtte hüvanguks ära kulutada. Teatud juhtudel on palga või preemia maksmine ka odavam kui ettevõttele kasum alles jätta.

Astmeline tulumaks, millega reformarid inimesi hirmutavad on Eestis olnud Vähja-Tiidu valitsuse ajal 1992 aastal. See polnud samasugune kui Soomes, et mingi aastatulu pealt tuleb juba üüratud protsente maksta ja miks edukat inimest karistatakse? Pärast krooni tulekut oli minumeelest 500 krooni maksuvaba, 500-1500 krooni olid x protsendiga, 1500-2500 kuskil 25 % ja üle 2500 minevast tulust tuli ära anda 33 %. Ma töötasin rahareformi ajal lihtinimesena vasevaguneid liigutavas ettevõttes ja palk oli 3000 krooni. No ei tundunud väga ebaõiglane selle viimase astme 500 krooni pealt 33% ära anda - ülejäänud osalt olid maksud ju ikka samad kui teistelgi. Kõvemad vennad muidugi ülisuuri palkasid endale ei kirjutanudki - nagu tänapäevalgi.
Astmelise tulumaksu puhul pole oluline mitte nimetus vaid astmed kust alates maksuprotsent muutub.

Järgmisena sai võimule Mardilaar kes majandusinimesena oli nii juhm, et midagi peale ülilihtsa maksuseaduse ja ühetaolise tulumaksu välja mõelda ei osanudki. Sama rida jätkasid reformarid oma "nähtamatu käe teooriaga" - kogu see teema oli mujal maailmas aktuaalne kuskil 17-18 sajandil.
Üleüldiselt maksuseadustega juhitaksegi riigi majandust ja vastavad seadustikud on piiblipaksused. Eestis üritatakse lihtsalt kirikukümnist koguda - makske poliitbroileritele 20 % ja tehke riigis mis tahate. See on sirge p.... sekurss.


Pika jutu lõpetuseks tuli meelde kellegagi Kunda tselloloosivabriku (Estonian Cell??) minumeelest austerlastest omanikeringist tehtud raadiointervjuu. Vana ütles hakatuseks, et Eestis pole ettevõttel tulumaksu. See on küll hea asi, saame raha teenida ja seda investeerida ja nii edasi. Siis tuli pikk hala teemal, aga mis Eestis seevastu jälle kallim on. Elektrienergia pidi olema üle mõistuse. Võrgutasud. Seesama vene gaas mida nad kasutavad maksab Austrias neile 25 % vähem. Ta ütles et ei tea: võib olla see ongi Eesti teadlik poliitika, et suurettevõtetele ei tehta mingeid soodustusi ja neid pigem tõrjutakse. Muidu võivad tekkida monoasulad nagu Võhma ja ühe pankrotiga tekib piirkonnas korralik sotskatastroof. Parem kui oleks väiksemad ja rohkem.
Siis kurtis veel tööjõumaksude üle (nagu kõik eesti ettevõtjad) ja tunnistas lõpuks ausalt, et asi püsib ainult tänu sellele, et inimesed on nõus leivaraha eest töötama. Kui nad tahaksid sama palka kui vanas euroopas võiks asja kohe kinni panna, sest Austrias tootmine oleks odavam.

[Jaanus2]

Tore, et keegi võttis vaevaks kirjutada, millised on maksud hirmsa astmelise tulumaksu maal Soomes.

[Martin Peeter]

Eks see väärtusahelas kõrgemale ronimine ehk lõpptoodangu pakkumine on õige suund, aga seda saavad teha vaid meie ettevõtjad või siia raha investeerivad välisettevõtjad, mitte valitsus. Me kunagi olime tehniliselt valmis ekskavaatoreid tootma ("Talleks") ja saaksime teatud punnimise ja investeerimise peale ka selle oskuse taastatud, aga keegi neid kusagil maailmaturul ei oota ja ei osta. Turgudele oma kaubamärgi all valmistoodanguga jõuavad ikka väga kõvad mehed. See tegevus püsib meil paljuski sellel, mis nõukaaegsest tööstusest järele jäi (loomulikult edasi arendatud kujul). Uusi tulijaid, nagu näiteks "Krimelte", on vähe.
Valitsuse asi oleks tagada ettevõtjatele soodus ettevõtluskeskkond, et nad seda teeksid. See eeldab nii infrastruktuuri (meie kallist elektrienergia hinnast näiteks moodustab võrgutasu ehk infra, mida võiks ka maksuraha eest teha, enamuse), maksupoliitikat, kindlustunnet kui toetusskeeme. Üsna labane oleks lihtsalt maksud madalal hoida, laenu mitte võtta ja jätkata senist "õhukese riigi" poliitikat, aga siis ei jätku raha infrale, kindlustunde tagamisele ja toetusskeemide kaudu ekspordi toetamisele. Kuidagi oleme me sedasi kinni jooksnud ja majandus ei kasva.

[pagan]

Sellepärast ajabki marru kui meite kapitalistid meie riigis kokku kraabitud raha matavad kuskile üle ilma kõrbetesse või tõmmatakse nad kuskil Bakuus kinnisvara investeeringutega lohku. Selle asemel, et meie omadesse tootmistesse investeerida. Meie juures, kus on maailma parim haridus.
Raha on nagu verevarustus ja nemad viivad seda organismist välja "parema tootluse" peale.
Kohati on meie kapitalistid nagu Buratiinod "rahapuu" seemneid ostmas.

[vk1]

Samamoodi on Läti mikroettvõtetel (eraldi ettevõtlusvorm seal), kes maksid vähemalt 2010 aastal 9 % palgalt riigimaksudeks. Kui seda korda Lätis pikendati, korjas teema üles ka eesti peavoolumeedia ning poliitikud võtsid õhku ahmida, et lätlased solgivad turgu. Ei solgi, see ongi Läti tööhõivepoliitika ja igati bro kui nende seisukohalt vaadata. Tollal oli ehitussektoris iga krohvija eraldi mikroettevõte, sai teha eestlastest kaks korda odavama pakkumise, kõik maksud ausalt ära maksta ja ikka jäi talle rohkem raha kätte.

.

alles hiljuti läti president ütles, et läti saab majandusest 2x vähem maksudena kätte, kui eesti. selle raha puudumine riigi eelarves annab tunda. tunde kättesaamiseks piisab, kui sul on olnud kunagi juhust kokku puutuda mõne läti tervishoiusüsteemiga kohtunud inimesega. üsna masendav värk.

[vanahalb]

alles hiljuti läti president ütles, et läti saab majandusest 2x vähem maksudena kätte, kui eesti. selle raha puudumine riigi eelarves annab tunda. tunde kättesaamiseks piisab, kui sul on olnud kunagi juhust kokku puutuda mõne läti tervishoiusüsteemiga kohtunud inimesega. üsna masendav värk.

No küll see laekumine paraneb kui Eesti plaanitud tempos alkoaktsiisi tõstab.
Eks ta muidugi annab eelarves tunda. Samas Eesti väidetavalt 2x suuremast maksulaekumisest läheb oma 40 % küll musta auku kui nii kõrvaltvaatajana targutada. Eesti häda on rohkem selles, et kõikvõimalikke makse ja trahve kogutakse usinalt ja sama usinalt seda raha laristatakse.
Läti tervishoiusüsteemiga ma puutusin ise ka 2010 aastal kokku... üht hambakrooni tegid. Ei olnud neil jah päris õigeid materjale ja aega läks üüratult kuid ei maksnud ka suurt midagi. Ei saanud arstide seletamisest päris täpselt aru kuid lätlasena oleks vist tasuta saanud. Pärast lasin Eestis kalli raha ümber teha.
Nii hull seal ka kuuldavasti polnud, et haiglasse minnes oleks pidanud oma linad kaasa võtma.

[Kriku]

Seda et Repinski peale pandi kitse.

[Sekeldaja]

Mis Estonian Celli puutub, siis seltsimehed Austriast võiks oma silmakirjaliku hala enda teada jätta. Nad teevad siin poolfabrikaati, mille tootmine ongi kõige energiamahukam ja realiseerimine väikseima marginaaliga. Ehk et leivaraha eest biorobotite kasutamine ja suurema osa saaste vastutasuks jätmine oli selgelt äriplaani sisse kirjutatud. Ei imestaks, kui sama oluline osa oli mingitel regionaalarengu- jms tõukefondide rahadel. "25 % odavama tootmisega Austria tehases" tehakse ilmselt ka lõpptoode valmis, kusjuures kogu see jabur praegune ahel - tselluloosimassi kokkupressimine transpordimahu kokkuhoiuks, autole, lattu, uuesti autole, laeva, laevast maha autole, tehasesse vedu - on seal olemata. Me saaks EC puhul tõsiseltvõetavast investeeringust rääkida ikkagi ainult siis, kui tooraine ja energia väärindataks kohapeal lõpptooteni välja.