Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[PaganHorde]

Praegune tädi on kõva sõna välja öelnud eks näis kas peab kinni ka sellest.

Ma kaldun arvama et reform toetab seda lepet riigikogus. Hoolimata sellest et kesk ja reform omavahel kuigi hästi läbi ei saa. Ei ole aru saada mis need sotsid nii raevukad on selle leppe peale kui nad ise väidavad et midagi uut seal ei olevatki. Jääb mulje et kuskil mingi teeklubi otsustas mingi mitte olulise lepingu kokku viksida, millest mitte midagi ei olenevat. Samas alla kirjutamine on elu ja surma küsimus.

[PaganHorde]

Raimo Poom kirjutab täna kuidas Isamaa ja Seeder Eesti välispoliitikat Viktor Orbani Ungari ja Andrej Babiši Tšehhi poole tüürivad.
Isamaa sarnaselt EKRE-ga on nüüd asunud Eesti huvide seisukohalt destruktiivse populismi teele ja seadnud isiklikud erakondlikud huvid riigi omadest ettepoole.

Ma siin mõniaeg tagasi lugesin kuskil kellegi arvamust et kui teised parteid viitsiks kasutada EKRE endi võtteid oleks EKRE kohe käpuli. Pmst Isamaa seda natuke prooviski. Lihtsalt oluliselt intelligentsemalt.

[a11]

Mis selles halba on? Kas sa eelistaks et seal oleksid vaid kõik otse koolipingist erakonda astunud kasvandikud nagu mõnes teises erakonnas on.

Ei eelista ja võib-olla Tamm ongi asjalik inimene, aga selle Kanal 2 intervjuu põhjal head muljet ei jäänud. Kas Tartu Rahu järgsete piiride taastamine on Eestis kõige olulisem probleem ja mismoodi seda üldse saavutada kavatsetakse?
intervjuu ise on siin
https://tv.postimees.ee/6460333/hommik- ... d-see-oige

[Martin Peeter]

Eks see taandub lõpuks sellele, kas Venemaa säilib või mitte. Ega pikas perspektiivis pole võimatu selle impeeriumi lõplik kokkuvarisemine, aga ega see veel prognoositavas tulevikus juhtu. Ning piirilepingu puudumise pärast me praegu eriti nutma ei peaks, sest ei kaitsnud see Budapesti memorandum (sisuliselt garantidega piirileping) Ukrainat kuidagi. Ma arvan, et nii palju saab Tamm ohvitserina aru, et meil pole võimalik Setumaad ja Narva-tagust ise tagasi võtma minna. Mehed, kes sellest asjast aru ei saa, üldiselt ohvitseriks ka ei saa. Ning selleks ajaks, kui me Setumaa tagasi saame, on Narva ja Tallinna venelased nii palju EL hea eluga harjunud ja integreeritud, et me jõuame ka nende uutega tegeleda, kes on retoorikas kahtlemata ka kõvad deržaava-meelsed, aga rohkem tahaks ikkagi hästi elada.

Aga üldiselt on tegemist ju õige mehega: hea näitleja, lööb vabatahtlikult riigikaitses kõvasti kaasa ja on spordimees.

Ja to akf-d Zoho ja PaganHorde - Raimo Poom ei tohiks selles foorumis oma riigikaitsevaenulike seisukohtade tõttu argument olla. Või kui siis ainult äraspidine, nagu Putin. See artikkel oli demagoogia tipp. No tegi keegi sama poliitperekonna liige Orbaniga selfit. Ja mis siis?

[Kriku]

Marina Kaljurand on nüüd kirjutanud kokku niisugused read:

Ränderaamistiku toetamisega kordame üle reeglid ja põhimõtted, millest oleme seni lähtunud ja mille poole püüdleme. Aga mis on palju olulisem – jätkame oma senist välispoliitilist liini, mis põhineb rahvusvahelise õiguse tunnistamisel, väärtuste kaitsmisel ja Eesti iseseisvuse eest seismisel.

Ränderaamistiku kohta on viimastel nädalatel kirjutatud rohkem analüüse kui mistahes varasema ÜRO dokumendi kohta. Ühed juristid arvavad ühtemoodi, teised teistmoodi ning tavaõigusest on saanud ähvardussõna. Olen hariduselt jurist ja olen töötanud aastaid erinevates ÜRO komisjonides ning nõustan ka praegu ÜRO peasekretäri digikoostöö valdkonnas. Olen osalenud paljudel läbirääkimistel ÜROs ja kaitsnud Eesti seisukohti. Seepärast julgen väita, et minu teadmised ja kogemused ÜRO dokumentidest ja protsessidest on paremad kui nii mõnelgi teisel ränderaamistiku kohta sõna võtnud juristil. Ja minu seisukoht on väga selge: ÜRO ränderaamistik ei too Eestile ühtegi lisakohustust, ei riku Eesti suveräänsust, ei sunni Eestit muutma oma seadusi, ega too Eestisse ühtegi migranti.

Ma tean ütlust, et kui toas on 2 juristi, siis on toas 3 arvamust. Tihti nii ongi ja väga raske on aru saada, miks on ühe dokumendi kohta erinevad arusaamised, kellel on õigus, keda uskuda, keda usaldada. Minu soovitus on väga konkreetne – uskuge ja usaldage Eesti Vabariigi õiguskantslerit. Mitte endist õiguskantslerit või professorit või advokaati, vaid ametis olevat õiguskantslerit, kelle ülesanne on seista Eesti riigi ja rahva huvide eest.

Sellele on mitu ilmset vastuväidet:
1) keskendumine isikutele, mitte argumentidele;
2) kui juba isikutest rääkida, siis:
2a) ÕK amet ei eelda mingit erilist pädevust rahvusvahelises õiguses;
2b) praegune ÕK ei ole otseselt rahvusvahelise õiguse spetsialist, olles olnud TTÜ ÕI avaliku õiguse professor ja TÜ riigiõiguse professor;
2c) Lauri Mälksoo on nii akadeemik kui TÜ rahvusvahelise õiguse professor, mitme raamatu autor ning Eestis seni tunnustatud kui parim RVÕ asjatundja.

Kui argumente lisamata kutsutakse üles mitte usaldama Eesti valdkonna parima ülikooli täpselt selle eriala professorit, millest jutt käib, siis minu jaoks on see ohu märk.

Lõppu natuke kollitamist ka:

Kas ränderaamistiku mittetoetamine on Eestile katastroof? Ei ole. Sotsid on alati olnud massimigratsiooni ja illegaalse migratsiooni vastu. Tegelikult on selle vastu kõik Eesti erakonnad. Elu läheb edasi, migrandid tulevad ja lähevad sõltumata sellest, kas toetame ränderaamistikku või ei. Aga Eesti astub sammu vales suunas, selliste riikide suunas nagu Ungari ja Poola ning seda ma meie riigile ja rahvale ei soovi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84534923

[Aixc]

Tõsistele teemadele vahelduseks natuke nalja kah.

https://www.postimees.ee/6460508/vabaer ... -haaletada

[nimetu]

Kaljuranna positsioon on tõesti nõrk kui ta laskub argumentum ab auctoritate tasemele.
Kui jutt käib puht juriidiliselt, siis on tal muidugi õigus, et see dokument ei too meile ühtegi otsest kohustust. Samas ei välista see pikaajalise poliitilise vastutuse võtmist. Sellisel juhul tuleks selgeks teha mis osas me seda vastutust kanname. Kas näiteks ajakirjanduse töö suunamine või lausa sellesse sekkumine kuuluks ka selle alla? Kui jah, siis mis määral ja kuidas me seda reguleerima hakkame?

Siin on veel küllalt mida arutada. Ja ei ole mingit põhjust miks me seda teha ei võiks.

[Martin Peeter]

Toomas Sildam vaeb variante:

https://www.err.ee/879399/toomas-sildam ... selt-plaan

[toomas tyrk]

Võib-olla sobiks paremini sinna pagulaste teemasse, aga panen hetkel siia.

Ilusti, puidust ja punaselt lahti seletatud, mida tähendab see ränderaamistik. Pealkirja on ilmselt pannud klikijahtijast toimetaja. Artikkel oluliselt parem
https://www.err.ee/879371/tarmo-juristo ... -mongoolia

Oluliseim lõik

Tõele au andes ei ole maailmas täna ühtegi riiki, mis rände osas üksinda suudaks midagi olulist ette võtta. See arusaam jõudis maailma—ja eeskätt Euroopa—avalikkusele rõhutatud aktuaalsusega pärale kolm aastat tagasi, seoses Süüria põgenikekriisi järsu eskaleerumisega. Selle tõdemuse valguses võttis ÜRO peaassamblee 2016. aasta septembris ühehäälselt vastu New Yorgi deklaratsiooni, milles muuhulgas lepiti kokku, et 2018. aastaks töötatakse välja kaks ränderaamistikku: üks, mis puudutab pagulasi ja nende rahvusvahelist kaitset ning teine, mis reguleerib üldiselt turvalist ja korrapärast rännet. Eestit esindasid toona New Yorgis president Toomas Hendrik Ilves ja välisminister Jürgen Ligi. Ja nüüd, kaks aastat hiljem, ongi see kokkuleppes mainitud dokument olemas.

Nagu nüüdseks igaüks, kellel on silmad ja kõrvad, juba kahtlemata mitmeid kordi lugeda ja kuulda on saanud, ei ole selle dokumendi puhul tegemist lepinguga, millega Eesti täna mingeid siduvaid kohustusi võtaks. Samas on kogu protsessi kaugemaks eesmärgiks kahtlemata just nimelt sedalaadi kokkulepeteni jõudmine, mis lõpuks muu hulgas ka siduvateks kohustusteks vormuksid. Selles mõttes on ränderaamistiku protsess sarnane sellega, kuidas maailma riigid on püüdnud tegeleda teise globaalse, kõiki puudutava probleemi, kliimamuutusega. Ka selle puhul läksid asjad liikvele 1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga, mille eesmärgiks oli sõnastada probleem ning deklareerida ühised huvid ja koostöö vajalikkus. Sellele järgnes 1997. aastal Kyoto protokoll ja lõpuks 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepe. Kui esimene oli mitte-siduv deklaratsioon, siis viimases võtsid 195 erinevat riiki endale õiguslikult siduvad kohustused, mille eesmärgiks oli otsida üheskoos leevendust kõiki osapooli puudutavale probleemile, mida ükski riik üksinda lahendada ei suuda.

Niisiis oleme rändesse puutuvas täna selle pika teekonna esimeses otsas. Kahtlemata tuleb sellel teekonnal võtta arvesse Eesti riiklikke huvisid, kuid seda on keeruline teha, kui meid selle laua taga ei ole, kus neid otsuseid kaalutakse, vaieldakse ja lõpuks vastu võetakse. Eesti suveräänsuse allajoonimise kõrval on hea mõte meeles pidada, et seda on ka kõik teised maailma riigid—on nad rände osas siis siht-, transiit- või lähtemaad. Meil ei ole neile oma tingimusi millegi poolest lihtsam ette kirjutada, kui nendel meile. Enne, kui asume seisukohale, et rahvusvahelisi reegleid rände osas pole vaja ning igaüks võiks neis asjus lähtuda vaid omaenda kitsastest huvidest, võiksime võtta põhjalikult kaaluda, kas see ikka on meie endi jaoks parim võimalik variant.

[Kriku]

Enne, kui asume seisukohale, et rahvusvahelisi reegleid rände osas pole vaja ning igaüks võiks neis asjus lähtuda vaid omaenda kitsastest huvidest, võiksime võtta põhjalikult kaaluda, kas see ikka on meie endi jaoks parim võimalik variant.

Minu teada pole Eestis keegi sellist seisukohta väljendanud. Võib-olla eksin ja Helme on, aga pole silma jäänud.

[toomas tyrk]

Enne, kui asume seisukohale, et rahvusvahelisi reegleid rände osas pole vaja ning igaüks võiks neis asjus lähtuda vaid omaenda kitsastest huvidest, võiksime võtta põhjalikult kaaluda, kas see ikka on meie endi jaoks parim võimalik variant.

Minu teada pole Eestis keegi sellist seisukohta väljendanud. Võib-olla eksin ja Helme on, aga pole silma jäänud.

Vaata, selle raamistiku mõte ongi nende reeglite loomine.

Kui me loobume raamistikus osalemisest - see tähendabki, et me ei taha mingeid rahvusvahelisi reegleid.

Öelda, et me tahame küll reegleid, aga need raamistiku omad meile ei kõlba - raamistik ei kehtesta reegleid. Seal alles räägitakse neist põhimõtetest, mille alusel võiks hakata reegleid koostama.

[Kriku]

Vaata, selle raamistiku mõte ongi nende reeglite loomine.

Kui me loobume raamistikus osalemisest - see tähendabki, et me ei taha mingeid rahvusvahelisi reegleid.

Öelda, et me tahame küll reegleid, aga need raamistiku omad meile ei kõlba - raamistik ei kehtesta reegleid. Seal alles räägitakse neist põhimõtetest, mille alusel võiks hakata reegleid koostama.

Ja kui mõni neist põhimõtetest ei sobi, siis see on sama, et ei tahagi mingeid reegleid?

[Kriku]

Uus siseminister pooldab Mälksoo seisukohta:

Mulle meeldis Lauri Mälksoo lugu tänases Postimehes, mis ütleb, et Eesti peaks rändepaktiga ühinema. See ei ole maailma parim dokument, ja sellega ühinedes peaks Eesti selgelt ütlema, et sellest ei tulene juriidilisi tagajärgi, st me ei hakkama oma õigust selle pakti järgi muutma.

https://www.postimees.ee/6460704/kelle- ... velt-raiki

[toomas tyrk]

Ja kui mõni neist põhimõtetest ei sobi, siis see on sama, et ei tahagi mingeid reegleid?

Ja milline on see alternatiivne raamistik, kus need teistsugused reeglid kokku lepitakse? Need 7-8 riiki, kes raamistikule allkirja ei anna - teevad omad reeglid?

Valik on tegelikult ainult 1 - kas osaleda protsessis, või mitte-osaleda.

[Kriku]

Kui teised kehtestavad omavahel mingid meile sobimatud reeglid, siis ongi meie huvides neist kõrvale jääda. See ei tähenda veel, et põhimõtteliselt ollakse igasuguste reeglite vastu.