www.militaar.net

Väidetavalt kolmekümnendatel on tehtud sellised pildid:
Lähemal vaatlemisel aga selgub, et tegu pole fotodega, ehkki pinda uurides võib öelda, et näeb välja nagu oleks küll foto pind. Igatahes on ilmselgelt näha, et kujutised on joonistatud või maalitud.

Äärmisel juhul võiks oletada, et algseid fotosid on retušeeritud aga minu teada kolmekümnendatel enam selleks erilist vajadust polnud kui just ehk klient ise soovi ei avaldanud. Piltidel olevad isikud on igatahes pildistatud just kolmekümnendail (vanuse põhjal järeldades) nii, et tegu pole ka vanemat fotode ümbertegemisega.

Pildid ise on raamitud veidi ebatavaliselt. Piltide taha on midagi topitud nii, et need on kummis. Viisakalt ja korralikult muidugi.

Oskab mõni neid ehk kommenteerida?

Need pildid on joonistatud/maalitud fotode järgi, nii et näevad välja nagu fotod. Endalgi suguvõsas üks selline, vanaisa ja vanaema peal. Kõrvuti ühel pildil, algselt oli olnud kaks eraldi fotot, lisaks oli fotol vanaemal kübar peas. Joonistati ühele pildile ja vanaemal enam kübarat peas ei ole. Juuksed said seetõttu küll veidi ebaloomulikud, aga esialgsel vaatlusel seda ei märka. Pilt on pruunikas toonis.

Tjah, kindlasti maalitud/joonistatud aga ma võin peaaegu, et mürki võtta, et need on ikkagi fotod. S.t. fotod maalidest siis. Paberi pind on lihtsalt selline.

Aga see selleks, küsimus siis, et kas see oli mingi taoline trend? Miks? Maal oli ju juba olemas...kas foto tehti siis selleks, et ka sugulastele-mugulastele jagada? Miks mitte siis juba naturaalsest inimesest fotot teha? Maali pildistamine ei anna ju fotole lisaväärtust. Või arvati tollal, et annab? Vot sellised küsimused.... võibolla veel asju, mille küsimise peale ise ei tulegi?

Pakun, et see oli odavam teenus, kui linna fotograafi juurde minek suurt ja ilusat pilti tegema. Oli väike foto ja vastav meistrimees tegi sellest suure ja ilusa pildi, mis nägi ka välja nagu foto. Metallraam ka veel ümber ja toetusjalg taga, et kummutile panna.

Tollal oli ka populaarne olemasolevate tikutopsi mõõtudes fotode suurendamine, sõitsid ringi vastavad agendid kes korjasid fotod kokku ja paari nädala pärast tõid jälle originaalid tagasi + suurendused.

No selge, hakkab juba tulema.

Püüan lihtsalt vanade sugulaste portreede mõistatust lahendada. Esmapilgul vaatasingi, et on fotod aga sis märkasin, et ikka joonistatud ja sattusin segadusse, et mida kuradit?

Retušeerimist viljeleti ka peale sõda, nt. fotode puhul, mis läksid avaldamisele raamatutes. Ajalehefotosid retušeeriti viiekümnendatelgi veel, trükitehnika oli kohati nii s´tt lihtsalt. Aga see muidugi puudutab nõukogude võimu viljastavaid tingimusi. Enne sõda ehk oli olenevalt rahalisest olukorrast asi kinni tõesti piltide suurendamises. Mul siin käe-jala juures üks 1. ilmasõja-aegne ligi poolemeetrise küljepikkusega soldati portree, mida on kindlasti retušeeritud, aga tulemus pole samas nii ebaloomulik, nagu siin näidatud imepildikestel.