Kliimamuutustest

[Kapten Trumm]

Elektriautode toetustest visioneerides (teisejärguline pisiasi) jääb tähelepanuta, kuidas ikka lahendada energia põhiallikas Eestis? Kui tuumajaama mitte ehitada, siis kuidas varundada ebastabiilset tuule- ja päikesenergiat?

Paldiskisse visioneeritav 400 m sügavune pumpjaam - et kuidas lahendatakse seal ära põhjavee kadumise probleem (sama, mis esineb Ida Virus sügavate kaevandustega? Need põhiküsimused on vastuseta, näib, et nendele ei tahetagi vastata (poliitikutele on energia midagi sõnulseletamatut), põhirõhk läheb jälle elektriautode jaotamisele (paralleel MiEV projektiga)?

EE juhtkond, olles poliitilises tõmbetuules, on ka targu vakka katastroofikursist kuhu Eesti energiamajandus tüürib.

Kui valitsus vaatab vaikselt pealt Brüsseli tehtavat surnuks maksustamist, siis mis on põlevkivi põletamise alternatiiv.
Seda, et kui tuulikud või päiksepaneelid ei anna, siis "ostame börsilt" ärme hakka ajama, see on sulaselge simlus.

[blueant]

Mikk Salul on siiski õigus põhilises - kliimavõitlus põhineb avalikkuse hirmutamisel ja see on vale.
Hea näide praktikast on EL komisjoni kliimaprogrammi avalikustamine üle pika aja aset leidnud põuasel suvel, üleujutuste ja metsatulekahjude ajal.
Eesmärgiga - kui te ei tee nagu meie oma Olymposel otsustasime, siis hakkab kogu aeg nii olema

Võib vist panna õlled mängu, et taolist suve ei tule nüüd mitu aastat, seega ei saanud ka viivitada, revolutsioonilist olukorda tuleb ära kasutada.

Mis kuradi konspiratiivne kelbas see on? Et EL ajastab oma projekte vastavalt sellele ilmale, mis väljas on? Et mingi kliimadokumendi avalikustamiseks peaks jahedat suve ootama?

Mikk Salu artikkel on asjatundmatu ja mõeldud põhiliselt neile, kes juba enne seda uskuda tahavad. Vaatas kolme optimistlikumat stsenaariumit ja leidis, et Eestis ei lähegi palju halvemaks. Libises sujuvalt mööda sellest, et need optimistlikud stsenaariumid tähendavadki CO2-heitme agressiivset piiramist järgmise 80 aasta jooksul. Praegu me oleme seisus, kus riigid on lubanud piirata, aga praktikas seisab CO2 graafik paigal. Kui see poliitilistel põhjustel nii jääb (ja siiani iga katse piirata on olnud edutu), siis aastaks 2100 on meil +3C globaalselt. Maismaa soojenemine on globaalsest keskmisest 2x kiirem. +6 tähendab suure osa planeedi inimestele elamiskõlbmatuks muutumist. Meie saame rohkem rannailma, aga maailma alumine 50% ei saa omale konditsioneere lubada. Samuti ei saa jahutada põlde ega elusloodust. Haprad liigid pakivad lihtsalt suures osas ketsid paberisse.

Artikli lõpupoole vaatab Salu SKP prognoose (et kliimamuutused suruvad SKP-d alla 2%-20%) ja leiab, et pole hullu. Ainult et see mõõdik ei ütle meile palju. 2. maailmasõda ei mõjunud ka GDP-le halvasti. Ometi paljudele ei meeldinud, mis juhtus. Lihtne näide, kui Holland ehitab iga aasta aina massiivsemaid mereveetõkkeid, siis GDP kasvab, aga reaalne elukvaliteet sellest ei parane.

Ja konkreetne raport tegeleb globaalse kliimamuutuse füüsikaliste protsessidega. Selle põhjal pole ise mõtet lakke vaadates oletama hakata, mida see inimestele tähendab. See dokument, mis võtab kokku mõjud inimestele ja keskkonnale, tuleb veebruaris 2022. Võib võtta eelmise samalaadse raporti aastast 2014 (https://www.ipcc.ch/report/ar5/wg2/). Lühike kokkuvõte: meil on probleem ja see läheb aina hullemaks. Ja tõepoolest ei avaldu see probleem kõige teravamalt Tallinna kesklinnas.

[Kriku]

Eestile on kliimamuutuse mõju nii minimaalne, et seda on raske tajuda. Nagu ka siinsed kajastused on juba viidanud: meile toob see vihma­valinguid ja võib-­olla ka paduvihmadest põhjustatud üleujutusi. Kas see tähendab, et Tallinn muutub Veneetsiaks? Loomulikult mitte.

[...]

Igale paigale jääb alles iseloomulik ilmastik. Šotimaa ei muutu kõrbeks ega Tallinn Veneetsiaks. Saharasse ei teki vihmamets. Näiteks märgib IPCC, et Euroopa (välja arvatud Vahemere piirkond) muutub niiskemaks. Kui Eestis sajab praegu aastas 50–70 cm vihma, siis soojenenud kliimaga tulevikus 55–77 cm aastas. Euroopa kõige märjemas kohas, Lääne-Šotimaal sajab praegu aastas 4–4,5 meetrit, tulevikus 4,4–4,9 meetrit vihma.

Aga Eesti ei muutu Šotimaaks, Šotimaa Eestiks ega kumbki India Mawsynrami linnaks, kus sajab aastas keskmiselt 12 meetrit vihma (rekordaastal lausa 26 meetrit).

Akf keskendub õhuniiskuse muutumisele, jättes kõrvale aasta keskmise temperatuuri tõusu. 3-kraadine globaalne soojenemine tähendab sama raporti järgi Eestile umbes 4-5-kraadist keskmise õhtutemperatuuri suurenemist:

https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/#InteractiveAtlas

Võrdluseks, aasta keskmise õhutemperatuuri suurenemine umbes 1 kraadi võrra tõi kaasa lumikatte kestuse vähenemise umbes 13%:


http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima

Nii et lumest jääme ilma. Kas seda on "raske tajuda", sõltub muidugi tajujast. Akf-il võib-olla oleks.

[nimetu]

Nii et lumest jääme ilma. Kas seda on "raske tajuda", sõltub muidugi tajujast. Akf-il võib-olla oleks.

No peale selle ignoreerib see antud probleemi tõelist komplitseeritust. Näiteks, suhteliselt väike temperatuuri tõus on muutnud USA põhjaosa maastikku tundmatuseni. Varem mäestikes kaunilt looklevatest okaspuudest on järgi ainult raagus tüved. Põhjuseks see, et see pisikene temperatuuritõus võimaldas puidukahjuritel tegutseda kõrgustes, kuhu nad tavaliselt ei roni.

https://www.climatehotmap.org/global-wa ... anada.html

Aga taolisi keerukaid ökoloogilisi sidemeid on veel hulgi. Ja samamoodi mõjutab see ka inimeste ja riikidevahelisi suhteid - meenub näiteks Egiptuse ja Etioopia vaheline tüli Niiluse üle. Inimesed ei pruugi lihtsalt tajuda kui peen võib looduses eksisteeriv tasakaal olla.

[Kriku]

Jah, kuuskedest jääme ka ilma. Mis muudab vaidlused kuuse raieringi üle (kas 60 või 80 aastat) iseäranis mõttetuks, nagu kas siin või mõnes suletud teemas korra vist juba öeldud.

[maksipoiss]

USA põhjaosa maastikku tundmatuseni. Varem mäestikes kaunilt looklevatest okaspuudest on järgi ainult raagus tüved. Põhjuseks see, et see pisikene temperatuuritõus võimaldas puidukahjuritel tegutseda kõrgustes, kuhu nad tavaliselt ei roni.
.

Ilmselt sama jama ka Euroopas. Poola mägedes ka oma silmaga näinud

[Smith]

Diskuteerida saab oponendiga, kes suudab objektiivselt kasutada fakte.
Praegu on oponentideks suur osa inimesi, kes ei näe oma ninaotsast kaugemale. Väga suur sarnasus vaktsiinivastastega.

Väga hea paralleel. No kui targaks peab ikka inimene ennast pidama, kui jaurata
vasta lõviosale oma ala teadlastele? Olgu siis teemaks tervishoid, kliima või miski kolmas.
Põlevkivi ahju ajamisele ei tohiks enne isegi nõelda, kui uus variant on otsustatud ja tegemises,
selles on Trummil muidugi õigus.

[Avatar]

Poola mägedes ka oma silmaga näinud

nn. Poola-Tatra mäed olid juba 90 -ndatel päris haledad ses mõttes. Kah nähtud. Siis süüdistati happevihmasid.

[logistik76]

Panen siia oma seisukohad koos lühikese põhjendusega.
Varustuskindlus:peab olema tagatud normaalse elu jaoks elektritootmine kohapeal iga ilmaga. Mugavusosa võib ka importida, kui selle saab garanteeritult impordi katkemisel välja lülitada
Kuidas saada elektrit talvel:Biomassi põletamine,salvestatud vesinikust.
Kas lubada Eestisse tuumajaama? Kui sõltumatu põhjalik uuring näitab, et varustuskindlust muul viisil ei taga, siis jah.
Avariigeneraatorid:biogaas ja 3 põlve biodiisel.
Operatiivteenistused ja kaitsevägi: säiliks 100% fossiilkütus.
Kas sisepõlemismootoriga uue auto esmaregistreerimise peaks 2035 keelama?
Jah. Biokütused kuluvad ära prioriteetsemate vajaduste rahuldamiseks.
Lisaks ei tule ka biogaasiga või biodiisliga sõitva auto summutist mitte roosilõhna, vaid ikka saastet. See probleem on muidugi suurem Pariisis kui Tallinnas ja kuskil Uugametsas sisuliselt olematu. Auto võib aga sõita vabalt kogu EU piires.

[maksipoiss]

Poola mägedes ka oma silmaga näinud

nn. Poola-Tatra mäed olid juba 90 -ndatel päris haledad ses mõttes. Kah nähtud. Siis süüdistati happevihmasid.

2000-ndate algul sai seal hoolega suusatamas käidud, siis küll see pilt seal nii hull ei olnud kui kolm aastat tagasi kui viimati käisin

[OLAVI]

Panen siia oma seisukohad koos lühikese põhjendusega.
Varustuskindlus:peab olema tagatud normaalse elu jaoks elektritootmine kohapeal iga ilmaga. Mugavusosa võib ka importida, kui selle saab garanteeritult impordi katkemisel välja lülitada
Kuidas saada elektrit talvel:Biomassi põletamine,salvestatud vesinikust.
Kas lubada Eestisse tuumajaama? Kui sõltumatu põhjalik uuring näitab, et varustuskindlust muul viisil ei taga, siis jah.
Avariigeneraatorid:biogaas ja 3 põlve biodiisel.
Operatiivteenistused ja kaitsevägi: säiliks 100% fossiilkütus.
Kas sisepõlemismootoriga uue auto esmaregistreerimise peaks 2035 keelama?
Jah. Biokütused kuluvad ära prioriteetsemate vajaduste rahuldamiseks.
Lisaks ei tule ka biogaasiga või biodiisliga sõitva auto summutist mitte roosilõhna, vaid ikka saastet. See probleem on muidugi suurem Pariisis kui Tallinnas ja kuskil Uugametsas sisuliselt olematu. Auto võib aga sõita vabalt kogu EU piires.

Selline "oma hoovis" oma energia "keetmine" läheb vastuollu globalistide avatud energiaturu poliitikaga ja riigi tulubaasiga, mille osa on energiakandjate maksustamine aktsiisidega.
Riigi SKP kasvatamiseks on vaja, et tõuseks nii energiahind kui ka ülekanedetasud, siis saab sellelt rohkem maksutulu eelarvesse. Hinnatõusu põhjendamiseks sobivad kõik põhjendused, mida Konkurentsiamet heaks kiidab ja kinnitab.
Biodiisliga sõitva auto summutist tuleb mõnusat pannkoogilõhna.

[Kriku]

Riigi SKP kasvatamiseks on vaja, et tõuseks nii energiahind kui ka ülekanedetasud, siis saab sellelt rohkem maksutulu eelarvesse. Hinnatõusu põhjendamiseks sobivad kõik põhjendused, mida Konkurentsiamet heaks kiidab ja kinnitab.

Nii lihtne nüüd ka ei ole majandust paisutada, sest kirjeldatu toob kaasa inflatsiooni.

Palun nüüd teema juurde tagasi.

[Kapten Trumm]

Kuna jutt läks happevihmadele Poola Tatrates.
Saksamaa tööstuskeskustes on happevihmad on probleem juba 50ndatest.
Ruhri piirkonnast ostetud autol võivad tihtipeale olla värvi ja kroomi happekahjustused.

Aga lihtsalt, kui temp tõusu tõttu suureneb atmosfääris veeauru (ja sellest tulenev sademete) hulk, siis mis reaktsioon toimub veeauru ja happeliste oksiidide (CO2, SO4, NOx) vahel ja mis selle tagajärjel juhtub? Lihtsalt meenutades neid happevihmasid.

[Kriku]

Vee puudusel vaevalt et ükski keemiline reaktsioon atmosfääris ära on jäänud.

[Kriku]

Klimatoloog Ain Kallis: maakera kliima on muutunud, muutub ja jääbki muutuma. Kes on süüdi?

Kuhu lähed, kliima?

Sellele küsimusele on seatud vastust leidma üks mõjukas ÜRO egiidi all tegutsev organisatsioon, valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC). Nimetatu loodi 1988. aastal, et pakkuda valitsustele teaduspõhist teavet kliimamuutuste, nendega kaasneda võivate riskide ning võimalike leevendamis- ja kohanemistegevuste kohta. Nende kodulehel on Antoine de Saint-Exupéry tsitaat: “Mis puutub tulevikku, siis pole küsimus selle ennustamises, vaid võimalikkuses.”

IPCC aruannete koostamisse on kaasatud sajad autorid üle maailma, nende tööd hindavad tuhanded eksperdid, raportid läbivad mitmeid kommenteerimisringe, mille vältel saavad parendusettepanekuid esitada nii eksperdid kui ka valitsuste esindajad. Kõikide raportite lühikokkuvõtted kinnitatakse rida-realt IPCC plenaaristungitel – see on tohutu töö! Värske, järjekorras kuuenda raporti esimene osa oli traditsiooniliselt lühikokkuvõte (küll 89 lehekülge pikk) tehtud tööst poliitikuile – otsustavad ju valitsused, kas ja kuidas eraldada raha edasistele uuringutele.

Ilmateadlasi huvitab vast kõige enam järgnev tüse teaduslik aruanne mõõdetud kliimanäitajatest, nende muutustest, samuti mudelarvutustega saadud tulevikuperspektiivid – see köide esitatakse kõigile retsenseerimiseks (ligi 1800 lehekülge!). Järgnevais, ilmselt tuleval aastal ilmuvais köidetes antakse ülevaade maakera kliima haavatavusest, muutuste mõju leevendamisest ning nendega kohastumisest.

Kliimapaneel ei tee ise mõõtmisi, vaid seab aruande kokku tuhandete eelretsenseerimise läbinud teadusartiklite põhjal. Uutes dokumentides püütakse igati vältida selliseid apsakaid, nagu neljandas raportis esinenud väide Himaalaja liustike peatsest sulamisest jne.

Kes on süüdi?

Oma esimeses raportis 1990. aastal söandasid eksperdid ametlikult, kuigi ettevaatlikult deklareerida, et inimtegevus võib avaldada globaalkliimale teatavat mõju. Hoopis kindlameelsemaks muututi 2001. aastal: “On olemas uued ja veenvamad tõendid selle kohta, et viimase 50 aasta jooksul täheldatud soojenemise saab kirjutada inimtegevuse arvele”. Viienda, 2014. aasta, raporti järgi oldi juba 95% tõenäosusega kindel, et soojenemise peamine põhjus on sama – inimtegevus. Viimases aruandes väidetakse, et see on juba “ühemõtteliselt selge” ja “vaieldamatu”. Vähemalt antakse meile lootust, et kõik ei ole veel kadunud – kui vaid kõik riigid end kokku võtavad ja mõistlikumalt edasi tegutsevad-elavad…

Millised on inimkonna perspektiivid, näitab seekord uudne, Hispaania teadlaste loodud interaktiivne kliimamuutuste atlas. Kui kokkuvõte poliitikuile on huvitav ja arusaadav ka nn tavakodanikule, siis uudne atlas on mõeldud töövahendiks just ilmateadlastele – meteoroloogidele, klimatoloogidele. Selles on esitatud andmed nii ajalooliste kui ka mudelite alusel arvutatud tuleviku kliimanäitajate kohta maakera eri piirkondades.

Tollestsamast atlasest pärineb ka pilt minu viimases pikemas postituses.