Kriku kirjutas:Seal pildi peal on täpsus tegelikult suurem kui 0,25 kraadi, mõõteühik on 0,25 kraadi. Ilmselgelt on see kuidagi arvutuslikult saadud, nagu akf 2korda2 kirjutas, aga kahjuks ei ole metoodikat jutu juures kirjeldatud.
Üks asi veel - ega need 19 sajandi mõõteriistad on ju muuseumites ja traditsioonidega ülikoolides siiani olemas ( venelased pole GB-d laastama jõudnud).
Nende uurimine ja ülemõõtmine aitab ka tolle aja andmeid kontrollida.
Madis Reivik kirjutas:Kui mõõtemääramatus on nt 1 kraad, siis tuleb selgeks teha kas see on süsteemne viga (nt sõltub õhurõhust) või on see juhuslik, ehk müra.
Süsteemse vea saab mingil määral välja taandada - nt arvestades eeldatavat õhurõhku.
Mõõtemääramatuses on alati esindatud mõlemad, nii süstemaatiline kui juhuslik viga. Samades tingimustes tehtavate kordusmõõtmistega saab juhuslikku viga vähendada, aga mitte süstemaatilist viga. Mõõtemääramatus võtab mingi tõenäosusega (mis võib olla kokkuleppeline nt. 68% või 95%) juhusliku ja süstemaatilise vea arvesse ja korrektne oleks anda mõõtmistele alati lisaks teada. Kuidas saadi 19. sajandil sellise täpsusega tulemused (erinevates regioonides samas skaalas) ja missuguse mõõtemääramatusega on tegemist oleks huvitav teada küll.
See vanade andmete re-kalibreerimine on omaette teadus, läheb topicust välja juba ja ega ma selles osas väga informeeritud ei ole.
Aga elavhõbetermomeetri kalibreerimine on suhteliselt lihtne - jääsupp annab 0 kraadi ja keev vesi 100 kraadi Celsiust. Seda muidugi kindla õhurõhu juures.
19. sajandi lõpus "tehti teadust" juba päris arvestataval tasemel.
Füüsikas ei ole midagi nii lihtne. Jääsupp võiks olla nt. 0 kraadi +/- 0,25 tõenäosusega 0,95 ja samamoodi keev vesi. Nüüd konstrueeri võimalikud skaalad ja vaata kui palju tuleb mõõteriista võimalik süstemaatiline viga, arvestades veel õhurõhku ja elavhõbedasamba paikasättimisega tekkivat juhuslikku viga.
Jääsupp ei ole kindlasti 0 plussmiinus TÕENÄOSUSEGA. Siit tuleb kvantfüüsika selga ja need tõenäosused tulevad ikka 0.9999999 ja veel kilomeeter edasi.
Seda muidugi eeldusel et tegu dest veega ja kindlal rõhul.
Ega siin vaidluskohta polegi, räägime samast asjast.
Jutt oli ikka mõõtmistest ja näite tõin peast, tegelikult hetkel laiatarbe kalibreeritud termomeetrid on +/-0,5 C ja eriotstarbelised +/- 0,1 ja 0,2 kraadi. Ei usu, et 19. sajandil välisõhu termomeetrite kalibreerimiseks kasutatavad võrdlustermomeetrid täpsemad olid. Aga muidugi on see juba OT.
Alates 1990. aastatest on planeedi jäämassiivide sulamise tempo tõusnud 65 protsenti ja selle ajaga on üleilmne jäähulk vähenenud 28 triljoni tonni võrra, selgus Suurbritannia ülikoolide teadlastest koosneva töörühma uuringust.
The research is the first of its kind to carry out a survey of global ice loss using satellite data.
Scientists led by the University found that the rate of ice loss from the Earth has increased markedly within the past three decades, from 0.8 trillion tonnes per year in the 1990s to 1.3 trillion tonnes per year by 2017. [...]
The ice sheets are now following the worst-case climate warming scenarios set out by the Intergovernmental Panel on Climate Change.
Muuseas, hulpiva jää sulamine merepinda ei tõsta. Klassikaline "füüsikatunni trikiga küsimus"
Küll aga mõjutab see vertikaalseid hapnikku kandvaid hoovusi mille muutumine põhjustab sügavustes hapnikupuudust ja sellega ka mereelukate massilist suremist. Mida on raske hoomata ja seetõttu sobib käilakujuks pigem jääpankadel karuasju ajav jääkaru.
Ma kuskil seda juba vist ütlesin, aga kordamine pidi tarkuse ema olema. Seni, kuni krüptovaluutade kaevandamine on seaduslik, on energiatõhususe nõudmistel kahepalgelisuse maik man.
Cambridge'i teadlaste sõnul tarbib bitcoin'i kaevandamine aastas 121 TWh elektrit, mis on võrdne Argentina aastakuluga. Samas kogu Soome tarbib aastas 82,8 TWh.
Kriku kirjutas:Ma kuskil seda juba vist ütlesin, aga kordamine pidi tarkuse ema olema. Seni, kuni krüptovaluutade kaevandamine on seaduslik, on energiatõhususe nõudmistel kahepalgelisuse maik man. ...
Täiesti nõus. Tuleb ära keelata see legaalse rahapesu meetod.
Kui Eensaar käsitles õhutemperatuuri muutusi ühes kindlas piirkonnas 15 aasta jooksul, siis kliimamuutuste uurimiseks tuleks andmeid koguda vähemalt 30 aastat.
Sadu või isegi tuhandeid aastaid oleks vaja võrrelda. Kahtlustan, et viimase ca paarisaja aasta täpsemalt usaldusväärsed ilmastiku jälgimised ei pruugi meile pikema aja (tuhandete aastate) kliimasuundumuste kohta õiget pilti anda.
Eile tuli ARTE-st tore loodusfilm Saksamaa nandudest (Lõuna-Ameerika jaanalinnud). Paarkümmend aastat tagasi pani väike kamp kasvandusest putku ja nüüd muudkui paljunevad, mitusada juba. Väga sümpaatsed ja kohalikule loodusele seni halvasti mõjunud ei ole, ainult põllumehed natuke nurisevad. Kui talvel oleks vähe lund, tuleksid siingi toime, väga toredad tegelased. Pojad hakkasid tee peal jalgratturiga kaasa jooksma....