Kliimamuutustest

[AMvA]

Siin ongi see murekoht - meil puudub efektiivne võimekus selles otsustamises kaasa lüüa. "Otsustavad" need, kes on (enda arvates) piisavalt heal järjel, et seda rohetsirkust läbi viia. Ülejäänud närigu muru. Kui meie kaup kõlbas suurtele eurohärradele aastal 1993, siis kõlbab see ka peale tsirkusest lahkumist. Kriku kirjeldab seda EU-sse kuulumist nagu kaassõltuvust, mis on tõsine probleem.

Esiteks võiks endale EL juhtimismehhanismid selgeks teha.
Teiseks võiks võrrelda 1993 aasta ja praegusi kaubamahte (üllatus saab olema suur)

[Kriku]

See kõik ei muuda asja, et EL on kaubandusliit

EC oli kaubandusliit. Nüüd on tegemist pagan teab millega.

Poliitilised arengud ei ole mitte kuhugi ära kaotanud EL-i kui kaubandusliidu dimensiooni. EL-i sees on teenuste ja kaupade vaba liikumine, EL-ist väljaspoolt sinna teenuste ja kaupade pakkujad peavad tolle maksma.

Kaks teemast hälbivat postitust eemaldatud.

[kana tagumik]

ETSi kohta nüansse, mis saates räägiti. Mitte mingisugust börsimahhineerimist ei suudetud ette näha ja sestap puudvad ka seda hangeldamist piiravad seadused. Saastva tootmise välja surumine on viinud selleni ,et seda "päris " CO2 kvooti on aasta aastalt jäänud mahult järjest vähemaks. Saamas pole roheelektri turukasumlikkus eriti tõusnud ( kui mingi tehnoloogiline komponent on odavnenud, siis kallimaks on läinud materjal ja komponentide tootmine, pikemaks järjekorrad, et võrku saada ja kallimaks läinud ka elektrivõrku ühendamine ise). Seega roheeinvesteeringu ahvatlevana hoidmiseks ollakse sunnitud selle väheneva CO2 kvoodihulga ühikuhinda pidevalt tõstma. Ja kuna CO2 kvoodihulk väheneb, ongi see spekulantidele kerge saak. Riigametite esindajad kinnitasid, et spekuleerimine toimub, aga nad ei julenud kinnitada saatejuhi väidet gazpromi osaluse kohta spekulandina.

Salvestusjaamadest, mis seni ainult paberil. Igasugune vahelüli tähendab kadusid, ka sinna jaama hoiusärtsu saatmine ja sealt hiljem väljastamine. Idee järgi salvestusjaamde ülesandeks korjata kokku hooajaline roheelekter ja halbadel aegadel välja jagada. Paberil kõik ilus. Aga see tähendab seda, mille kohta Veskimägi hädaldas, et miks elering peab hoidma narva katlaid elus - kasutatakse vähe , aind kriisi ajal ja muul ajal seisavad tühjalt ja ometigi ettevõete peab need oma kulu ja kirjadega elus hodma. Samamoodi salvestusjaamdega - nad peavad end saama ära toita karmimal ajal elektri välja müümisega, mis tähendab, et hinda sisse tuleb lükata ka seisuajad, mil kaup laost ei liigu. Ja et asi veel halvem oleks - särtsulaol pole õrna aimugi, milliseks kujunueb järgmine aasta, võibolla tuleb siuke kliimaolu, et kaup võib lattu seisma jäädagi ja see on firmale puhas kahjum. Pole ka siis ime, et siuksele asjale pangaonud investeeringut ei anna.

[Madis Reivik]

Salvestusjaama elu on vist lihtsam - öine-päevane elektrihind on praegu erinevad ja ilmselt ka tulevikus. Öösel salvestad, päeval kasutad.

[Some]

Too Paldiski pumpla omavat piisavalt energiat 12 tunniks. Pikka energiakriisi ei lahenda, küll aga tõesti laseb spekuleerida ööpäeva piires. Järgmise päeva elektrihinnad on tunnipealt teada eelmise päeva keskpäevaks, nii et kui öösel odavam, siis varutakse energiat ja müüakse kõige kallimatel tundidel maha. Spekuleerimiseks hea aga stabiilsuse tagamiseks jääb lahjaks.

[Madis Reivik]

Ega kui õnge vette viskad ei peagi KÕIK kalad sinna otsa jääma

Pumpla aitaks vähendada olukordi kus hind kargab lakke täna hädavajadusele tippkoormust katta.
Erinevalt reservjaamast annaks pumpla elektrit praktiliselt kohe (5 minutit ?)

Meil on vaja terviklikku energiasüsteemi kus on palju erinevaid elemente. Niikaua kui seda "arendavad" poliitbroilerid, liigume pimedas istumise suunas.

[Kilo Tango]

Vahest õnnestub ka Madisega nõus olla.

Mis need baaskomponendid oleksid siis?
1. Tuumajaam ~2GW. Ühe reaktoriga ilmselt ei mängi välja, sest reaktori tööaeg parimatel reaktoritel on 93% (19 päeva downtime aastas).
2. Pumpla (aga kui meil on tuumajaam, siis milleks meile pumpla?)
3. Virtuaalelektrijaamad ja akuvarundus kiirete kõikumiste maandamiseks
4. Roheelekter kõigi oma vooruste (madal hind) ja puudustega.
5. Turg, kus me oleksime siis enamasti eksportija.

Veel midagi?

[Kapten Trumm]

Tänast olukorda pumplad ei lahendaks. Selleks on vaja pikaaajalisi reserv-võimsusi.
Pumplad lahendavad seda, et öösi päike ei paista, siis laseme veel voolata ja saame sealt energiat.

Tänane poliitikute plaan, et toodame siin niipalju kui annab ja varundame Norras (ja puudujäägi ostame börsilt) on ju epic failure

Kui EV minister (eriti peaminister) ajab tõsise näoga juttu, et vot avamere tuuleparkidega saab elu olema lill, siis on ülim aeg Stenbockis energeetika alane kirjaoskamatuse likvideerimise kursus korraldada.

[Madis Reivik]

Pumpla ja tuumajaam on nagu Zinovjev ja Kamenev, lahutamatu kooslus.

Pumpla aitab tuumajaama "inertsi" lahendada, st jäävad mõned megavattunnid "vulkaani" saatmata. Samuti on pumpla tuumajaama "reservtoide".

Ega pumpla ei lahenda KÕIKI probleeme kuid nt kiirreservi sõltuvuse tiblastani gaasist lahendab ära küll. Või nt võtame aastaringse tuulegraafiku, selle "orgusid" aitab pumpla lahendada.

[Kilo Tango]

Pumpla ja tuumajaam on nagu Zinovjev ja Kamenev, lahutamatu kooslus.

Pumpla aitab tuumajaama "inertsi" lahendada, st jäävad mõned megavattunnid "vulkaani" saatmata. Samuti on pumpla tuumajaama "reservtoide".

Ega pumpla ei lahenda KÕIKI probleeme kuid nt kiirreservi sõltuvuse tiblastani gaasist lahendab ära küll. Või nt võtame aastaringse tuulegraafiku, selle "orgusid" aitab pumpla lahendada.

Varujaama suurim kulu on kapitalikulu. Meil Kiisa jaam (gaasist sõltumatu) juba on olemas. Mis see pumpla ikkagi juurde annab? Pumpla on tuumajaama reservtoiteks liiga aeglane. Ja kui meil on ~2GW tuumajaam, siis meil ei ole mingit tuuleelektri "orgude" probleemi. Meil on tuumajaama hoolduse probleem (ca. 19 päeva aastas reaktori kohta). Samas on sellised hoolduspausid planeeritavad.

[kraal]

Varujaama suurim kulu on kapitalikulu. Meil Kiisa jaam (gaasist sõltumatu) juba on olemas. Mis see pumpla ikkagi juurde annab? Pumpla on tuumajaama reservtoiteks liiga aeglane. Ja kui meil on ~2GW tuumajaam, siis meil ei ole mingit tuuleelektri "orgude" probleemi. Meil on tuumajaama hoolduse probleem (ca. 19 päeva aastas reaktori kohta). Samas on sellised hoolduspausid planeeritavad.

2GW tuumajaam on siis mõistlik kui on reaktorid 0,5GW ja neid 4 tükki. Suvel meil tarbimine umbes 500GW/h praegu ca 1TW/h. Tippajal küündib sinna 1,6TW/h
Suured elektrijaamad töötavad kõige efektiivsemalt ühtlases režiimis. Selleks tehaksegi nt pumpelektijaamad, et tarbimise kõikumisi siluda.
Kiisa avariielektrijaam kasutab kütuseks kas gaasi või diislit. Gaas palju odavam. See jaam on mõeldud tipukoormusi katma või avariirežiimis. Näiteks Estlink kaabli rikke korral. Ei ole mõeldud pidevaks tööks.

[Jaanus2]

Neid pumplaid võiks Lõuna-Eesti küngaste otsa mitu tükki teha, maa peale peaks basseinide tegemine odavam olema. Ja veel võiks julguse kokku võtta ja Venemaalt tagasi küsida selle osa Narva jõe hüdroenergiast, mis meile kuulub, kuna tegu on piirijõega. Seni pole isegi küsitud, kõigil on olnud sügavalt savi, piirilepingu läbirääkimistel ei võetud ka jutuks. Narva jõest saaks veel energiat, üks kärestik on kasutamata, aga enne pole mõtet sellega tegeleda.

[Kilo Tango]

...
2GW tuumajaam on siis mõistlik kui on reaktorid 0,5GW ja neid 4 tükki. Suvel meil tarbimine umbes 500GW/h praegu ca 1TW/h. Tippajal küündib sinna 1,6TW/h
Suured elektrijaamad töötavad kõige efektiivsemalt ühtlases režiimis. Selleks tehaksegi nt pumpelektijaamad, et tarbimise kõikumisi siluda.
Kiisa avariielektrijaam kasutab kütuseks kas gaasi või diislit. Gaas palju odavam. See jaam on mõeldud tipukoormusi katma või avariirežiimis. Näiteks Estlink kaabli rikke korral. Ei ole mõeldud pidevaks tööks.

Mitte tingimata. Soome on ca. 15-20 TWh-ga defitsiidis. Olkiluoto 3 katab sellest ca. 14 TWh ära, aga puudujääk jääb ikka. Siiani on seda katnud Rootsi, aga turg elektrile jääb ikka. Läti ja Leedu elavad minu teada samamoodi defitsiidis. Lisaks toob suur stabiilne energiapakkumine siia ilmselt ka vastavat tööstust, mis seda tarbib. Reaktoreid ei pea ka ehitama korraga - mõistlik ongi teha 1 enne valmis ja siis teine takkatuuri.

[kraal]

Mitte tingimata. Soome on ca. 15-20 TWh-ga defitsiidis. Olkiluoto 3 katab sellest ca. 14 TWh ära, aga puudujääk jääb ikka. Siiani on seda katnud Rootsi, aga turg elektrile jääb ikka. Läti ja Leedu elavad minu teada samamoodi defitsiidis. Lisaks toob suur stabiilne energiapakkumine siia ilmselt ka vastavat tööstust, mis seda tarbib. Reaktoreid ei pea ka ehitama korraga - mõistlik ongi teha 1 enne valmis ja siis teine takkatuuri.

Soome impordib peale Rootsi elektrit ka Venemaalt. Praegu 1,4TW/h ja Norrast, praegu ca 44MW/h.

[kana tagumik]

Arvi Hamburg teeb praeguse eurokliimapoliitka maatasa, kõik kritiseeritavad aspektid on siit teemast juba korduvalt läbi käinud, jutt on pikk ja maksuline.
https://arvamus.postimees.ee/7345292/ar ... 1595271886

Mida ta soovitab, on teha rohepööret nii ,et see majandust ja konkurentsivõimet ei kahjusta. Nagu ta osutab, et saksamaal loodeti siiralt, ent NS2 katab kohalike söejaamade ja reaktorite sulgemise tagajärgedest tekkivad energiavajadused(kombineerituna tuulikutega ja mujalt hüdroenergia kokku ostmisega), praeguseks on selge, et seda ei juhtu ja mingit plaani pole, mis edasi. Tuulikute puhul osutab, et nende juurdeehitus pole lahendus - juba praegu tuulikute taha iseenesest midagi ei jää(tippajal on tuulikuelektrit juba praegu ülearu), probleemiks on looduse tujud, mis inimesele ei allu ja sestap tuulikumajandus nõuab paradoksaalselt - järjest rohkem stabiilsusjaamu ( seda kulu aga keegi tuulikute kulu sisse ei arvuta) Jne jne. ETS on muutunud spekulantide instrumendiks, mitte kvoodipolitseinikuks jne. Saksa roheliste elukaugust näitab see, et kui neile öelda, et kui mürke ja väetisi mitte kasutada, on toidulaud tühi, sest rohelise tootmisega teeb natuke ja on ebaeffektiivne, siis vastasid rohelised, et olgu või nälg, aga peasi, et toit roheline. Ma siukseid asju lugedes hakkan isegi soovima,et lääne -euroopas tekiks talvel ulatsulikumad elektrikatkestused kõige tagajärgedega, jõuab elukaugetele ehk kah midagi pärale.