Kliimamuutustest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Manurhin »

Kriku kirjutas:Katsetatakse ideed, mille julgeolekumõõde on ilmselge: https://forte.delfi.ee/news/auto/kriidi ... d=90622505
Ohtlik idee. Võime ju atmosfääri kriiditolmu täis puistata, aga mis saab siis, kui samal ajal juhtub toimuma ka mõni suurem vulkaanipurse, nt. nagu Mount Tambora purse 1815. aastal, mille tõttu järgmist, 1816. aastat tuntakse ka kui aastat ilma suveta?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas vanahalb »

Eluilmas ei jõua rohkem kriiti sinna üles tassida kul gravitatsiooni töttu alla tagasi kukub. 2010 kevadel kul Islandil see imeliku nimega vulkaan purskas lendas nii palju tuhka atmosfääri et terves Euroopas pandi lennuliiklus seisma. Sügiseks aga polnud sellest jälgegi ja ühe objekti tõttu mäletan et augustikuu oli nii palav et tahtis hinge välja võtta.
Kui kriiti päris stratosfääri viia siis ega ta sinnagi püsima jää. Üksjagu kukub alla, osa haihtub olematusesse.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Ju nad on välja arvutanud, et suudaks seda kriidipilve püsivalt toita :dont_know:

Ma arvan, et kõik ikka kukub lõpuks alla.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Troopikavööndi nihkumist märgati juba pea 15 aasta eest. Sealt alates on teadlased püüdnud nihkumise põhjusele jälile saada. Satelliidilt tehtud vaatluste põhjal on teada, et troopika laieneb kiirusega 0,25–0,5 laiuskraadi aastakümne kohta. Tulevase levikukiiruse ennustamiseks on aga vaja teada nähtuse tagamaid.
Värskes uuringus analüüsisid Yang ja kolleegid suurte ookeanihoovuste veetempertauure. Nad kasutasid aastatel 1982–2018 satelliidilt kogutud vaatlusandmeid mere pinnavee temperatuuri kohta ja kõrvutasid neid alates 1979. aastast kogutud andmetega troopika laienemisest.

Selgus, et alates 19. sajandi keskpaigast ookeanides kogunev lisasoojus on nihutanud sooje hoovusi pooluste poole. Nii hoovuste kui ka troopiliste alade nihkumine on seni toimunud käsikäes: troopika levis sinna, kuhu soe hoovus tõi troopilise õhumassi. Nõnda nihkub troopika pigem lõuna poole, sest lõunapoolkeral on rohkem ookeanipinda.
https://novaator.err.ee/1125009/kliimam ... uste-poole
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Värskes "Nature" artiklis prognoositakse, et Arktika merealad võivad juba 15 aasta pärast mingi osa aastast jäävabad olla: https://novaator.err.ee/1124670/arktika ... 15-aastaks
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Tux »

https://www.wired.com/story/coronavirus ... te-change/

Siin on üks huvitav lugu sellest, kui savijalgadel kogu kliimasoojenemise jutt tegelikult on. Pandeemia ajal nimelt kahanes Hiina CO2 emissioon 25% päris pikaks ajaks, sama juhtus ka teiste riikidega. Meile korrutatakse pidevalt, et CO2 on kasvuhoonegaas ja selle hulga suurenemine tõstab temperatuuri. Kuna nüüd CO2 kogus vähenes, siis peaks ju temperatuur langema, kas pole?
Tuleb välja et ei langenud! Põhjus on väga lihtne, kivisöe elektrijaamad, mida hiinlased ikka agaralt juurde ehitavad, saadavad peale CO2 atmosfääri ka raskemaid tahkeid osakesi, mis kukuvad alla oluliselt kiiremini kui CO2. Tahketel osakestel on aga oluline roll atmosfääris - nad peegeldavad päikesekiirgust kosmosesse tagasi ja seeläbi on neil jahutav toime. Praegu toodavad neid osakesi kivisöe jaamad ja ka rahvusvaheline merelaevandus.
Nüüd juhtus aga ootamatu jama - kivisöe jaamad jäid seisma, kuna elektrit oli vähem vaja. Lisaks jäi seisma ka rahvusvaheline merekaubandus ja need tahked osakesed kukkusid kiirelt ülalt alla ja see efekt suutis täiesti märgatavalt maakera temperatuuri mõjutada. Paha lugu, sest see näitab seda, et olemasolevad kliimamudelid ei suuda arvestada niivõrd olulisi "pisiasju" ja me oleme veel kaugel usaldusväärsest kliima modelleerimisest.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Tux kirjutas:päris pikaks ajaks
4 nädalaks: https://www.carbonbrief.org/analysis-co ... -a-quarter
Tux kirjutas:Kuna nüüd CO2 kogus vähenes, siis peaks ju temperatuur langema, kas pole?
Ei ole, liiga lühike periood.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

"Nature" artikkel samal teemal: https://www.nature.com/articles/s41558-020-0797-x

Prognoositakse, et sel aastal emiteeritakse üle maailma 2-13% vähem CO2.
Tux kirjutas:Kuna nüüd CO2 kogus vähenes, siis peaks ju temperatuur langema, kas pole?
Teine ilmne loogikaviga peale lühikese perioodi on selles mõttes veel: lisanduva CO2 kogus vähenes. Sellest ei tulene, et atmosfääris oleva CO2 kogus vähenes.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19208
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas ruger »

Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas AMvA »

Mitte kasvavad kulud kliimakaitses vaid kasvavad kulud inimtekkelise kliimamuutuse tõttu.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siin on üks huvitav lugu sellest, kui savijalgadel kogu kliimasoojenemise jutt tegelikult on. Pandeemia ajal nimelt kahanes Hiina CO2 emissioon 25% päris pikaks ajaks, sama juhtus ka teiste riikidega. Meile korrutatakse pidevalt, et CO2 on kasvuhoonegaas ja selle hulga suurenemine tõstab temperatuuri. Kuna nüüd CO2 kogus vähenes, siis peaks ju temperatuur langema, kas pole?
See ühe aastaga ei pruugi välja paista.
Lihtsalt atmosfääri ja ookeanide mass on nii suur, et nende tsükli muutmine natukese väiksema kasvuhooneefektiga ei pruugi tunda anda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Tarmo Soomere vahendab viimast arusaama puiduga kütmisest:
Veel kümmekonna aasta eest olid paljud tulihingeliselt veendunud, et puidujääkide, põhu ja üldse biomassi põletamine elektrijaamades fossiilkütuste asemel toob rohelise elektri meile kõigile ning vedelkütuste asendamine taimedest valmistatud kütusega on pikk samm helge tuleviku poole. Et seda toetas tollane parim teaduslik teadmine, jõudis see mõtteviis võrdlemisi kiiresti seadusandjate lauale ja realiseerus poliitiliste otsustena. Nii soodustavad mitmed riigid puidu ajamist elektrijaamade küttekolletesse ja kohustavad kütusemüüjaid lisama bensiini ja diislikütusesse biokomponente.

Nõnda kujutletud tulevik püsis helgena seni, kuni selgus, et biokütused konkureerivad meie toidulauaga, et ühe liitri mõnda tüüpi biokütuse tootmiseks kulub rohkem kui liiter fossiilkütuseid ning et puidust tööstuslikus mastaabis elektri tootmine toob endaga kaasa tohutu surve metsale. Pealegi on puit üsna sant energiaallikas. Puidu põletamisel läheb atmosfääri märksa rohkem süsihappegaasi saadud energiaühiku kohta kui loodusliku gaasi või isegi kivisöe põletamisel. Teisisõnu, kivisöe asendamine puiduga tähendab kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Vähemalt mõneks ajaks. Aga aega meil pole.

Kord juba vastu võetud poliitilisi otsuseid on raske muuta ja suurel äril on omad võimalused toimimisviise põlistada. Metsa liigitamine taastuvaks energiaallikaks põhineb tõsiasjal, et mets kasvab või kasvatatakse tagasi ning uus mets seob endasse raiutud puidu põletamisel atmosfääri paisatud süsihappegaasi. Mait Klaasseni sõnadega: meie kliimas on väga raske takistada metsa kasvamist. Kõik, mis pole paljas liiv, mädasoo või sageli vee all olev jõelamm, kipub metsa kasvama.

Isegi kui jätta kõrvale rahas hindamatud väärtused, mida pakub hästi hooldatud põlismets, ja piirduda ainult arvepidamisega süsiniku üle, kujuneb tekkiva Exceli tabeli väljund torkivaks. Mets on palju rohkem kui ainult puud. Süsinik on seal peidus väga erinevates kohtades ja vormides. Mitmesuguste ainete ringluse mõõtmistäpsuse kasv ja täpsem info metsa kui terviku keerukusest, arengust ja muutumisest viis kümmekond aastat tagasi fundamentaalse järelduseni. Nimelt kulub paljude metsatüüpide puhul pärast metsa raiumist mitusada aastat, et kogu metsas peituv süsinik sinna tagasi koguneks

Teisisõnu, oletus, et pärast raiet istutatud uus mets taastab kiiresti süsinikuvaru, ei pea paika. Kuigi noored kiiresti kasvavad metsad korjavad vanadest nobedamini õhust süsihappegaasi, on vanade metsade eri kihistutes ladestunud palju rohkem süsinikku. Pärast metsa raiumist pääseb osa sellest liikvele. See tähendab, et puitu ei tohi lühiajalistes prognoosides ja eriti energeetika vallas kasutamisel pidada taastuvaks loodusvaraks.
Kurja juur pole niivõrd puidu kasutamine, vaid see, et n-ö raamatupidamislikult tohib puidu põletamisel lenduvaid kasvuhoonegaase riigi kliimaeesmärkide arvestuses lihtsalt ignoreerida. Kui nii tekkiv CO2 jätta arvestusest välja, on ju igati legaalne ja heakskiitu vääriv puitu mistahes kujul ja kuitahes palju ahju ajada. «Mida rohkem seda teha, seda rohelisemaks maa paberil muutub. Kliimale tehakse aga tohutu karuteene. Sisuliselt on tegemist ilustamise, pettuse ja võltsimisega,» kommenteeris seda toimimisviisi professor Norton.

Teadlased soovitavad muuta saastekvootidega kauplemise süsteemi nõnda, et see võtaks arvesse ka biomassi kasutavates elektrijaamades tekkivad emissioonid. Ei tohi eeldada, et miljoneid tonne selliste elektrijaamade korstnatest tulevat süsihappegaasi lihtsalt ei eksisteeri.
https://leht.postimees.ee/7055009/tarmo ... 1577723337
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Manurhin »

Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas mart2 »

Kriku kirjutas:Tarmo Soomere vahendab viimast arusaama puiduga kütmisest:
... Metsa liigitamine taastuvaks energiaallikaks põhineb tõsiasjal, et mets kasvab või kasvatatakse tagasi ning uus mets seob endasse raiutud puidu põletamisel atmosfääri paisatud süsihappegaasi. ... Nimelt kulub paljude metsatüüpide puhul pärast metsa raiumist mitusada aastat, et kogu metsas peituv süsinik sinna tagasi koguneks... Sisuliselt on tegemist ilustamise, pettuse ja võltsimisega,» kommenteeris seda toimimisviisi professor Norton...
https://leht.postimees.ee/7055009/tarmo ... 1577723337
Eks ta üks pettus ole - laseme mõne tunniga ahjust läbi õhku ained, mis on kogunenud aastakümneid ning leiame, et oleme tasakaalus... :wall:

Olen pigem skeptik selles osas, et just inimesed on kogu kliima muutumises süüdi (kuigi kõiki teisi tegureid ei teata), kuid ei meeldi mulle ka vassimine mõlemalt poolt ... :scratch:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Svejk »

mart2 kirjutas:Eks ta üks pettus ole - laseme mõne tunniga ahjust läbi õhku ained, mis on kogunenud aastakümneid ning leiame, et oleme tasakaalus... :wall:
Olen pigem skeptik selles osas, et just inimesed on kogu kliima muutumises süüdi (kuigi kõiki teisi tegureid ei teata), kuid ei meeldi mulle ka vassimine mõlemalt poolt ... :scratch:
Nõus ja mitte... 8)
Kliimateemas on loomulikult palju umbluud ja vassimist ja usupõhist paanikat :) ja oponentide kägistamist :D
Aga. Mõni tund ahjus ja mõnikümmend aastat metsas kasvamist ei ole korreleeruvad, sest sa ei lase tervet metsa korraga ahjus mõne tunniga.
Seda esiteks. Teiseks. Seesama julk mädaneks ümberkukkununa niikuinii - tõsi, mitte mõne tunniga, aga ikkagi.

Ahjaa - et olla ketser.
Maakera neelab süsinikku. Aegade algusest saadik on süsinik salvestunud st atmosfäär on süsiniku kohapealt vaesunud.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist