Kliimamuutustest
Re: Kliimamuutustest
Trumm, trikk on kaalumistegurites. Elektriküttel on see 2,0. Ehk siis su maja arvutuslik energiahulk ruutmeetrile korda 2 võrdub energiatõhususarv(ETA). Kaugküttel 0,9, tõhus kaugküte 0,65, puit 0,65, maagaas 1,0 (https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... 5.2021.pdf, lk. 3)
ma jälle olen näind passiivmaja, mille energiaklass oli D, kui mitte G.
ma jälle olen näind passiivmaja, mille energiaklass oli D, kui mitte G.
-
- Liige
- Postitusi: 361
- Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Mina elan 1950ndaltel ehitatud kortermajas ning muinsuskaitse keelas konkreetselt maja soojustamise ära, sest kuskil katuse all on "miljööväärtuslik fassaad" ning seda kaotada ei tohi, vaadake ise kuidas soojaks saate..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40143
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Trumm, trikk on kaalumistegurites. Elektriküttel on see 2,0. Ehk siis su maja arvutuslik energiahulk ruutmeetrile korda 2 võrdub energiatõhususarv(ETA). Kaugküttel 0,9, tõhus kaugküte 0,65, puit 0,65, maagaas 1,0 (https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... 5.2021.pdf, lk. 3)
ma jälle olen näind passiivmaja, mille energiaklass oli D, kui mitte G.
Minu talupojaloogika ütleb, et maja energiatõhustus sõltub peamiselt maja soojapidavusest (piirete soojapidavus ja ventilatsiooni efektiivsus), mitte kasutatava kütte liigist. Tegelt on see täna muutunud kahtlaseks müügitrikiks, ehitaja tellib endale sobiva näidu ja müüb sellega kinnisvara.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40143
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
teddybbeer kirjutas:Mina elan 1950ndaltel ehitatud kortermajas ning muinsuskaitse keelas konkreetselt maja soojustamise ära, sest kuskil katuse all on "miljööväärtuslik fassaad" ning seda kaotada ei tohi, vaadake ise kuidas soojaks saate..
Selliseid probleeme mingite Stalini ornamentikaga on mujal lahendatud nii, et originaalid kaetakse kinni ja käsitöömeistrid teevad sobivast materjalist, nt kipsist või penost, koopiad asemele. Sa ei saa ju soojustust maja sisse seepärast tõsta.
Muinsuskaitse "rolliga" puutusin põhjalikult kokku nii 15a tagasi, kui shortsides lillelapsed nõudsid igal pool 17. sajandi värvide ja viimistlusmaterjalide kasutamist. Sedasi ehitatud asjad lagunevad koledasti ja lõpuks hakkasime parandustöid nende mitte kooskõlastama ja tegema tänapäevaste (kuid sobivate) materjalidega. Ja ka teiste kogemus näitas, et mida rohkem kasutati tsementi sisaldavaid materjale ja mida vähem lupja, seda paremini asjad vastu pidasid.
Kõige parem nali, mida olen näinud, on see, et paekivist trepiastmetel, kust suured tükid väljas, nõuti kahjustatud kohtade "plommimist". Restauraator ise ütles, et pidama need ei jää ja odavam on tellida uus trepiaste.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 272
- Liitunud: 18 Mär, 2020 15:20
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Kriku kirjutas:Mismoodi?logistik76 kirjutas:Eesti võib saavutada nii tuumaga kui tuumata.
Seletan siis natuke mõtteid.
Lisan kohe et ma pole energeetik, lihtsalt olen täheldanud elektrituru käitumisel sarnasust logistikaprobleemidega ja sportlikust huvist püüdnud asju endale selgeks teha.
Ega see lihtne pole, pakun, et 99 % saadaolevast materjalist on kellegi huvides kallutatud. Seega loetud materjal on tuumablogidest kuni Zuzu mõteteni. Päris puukallistajate loba peale muidugi oma aega ei raiska.
Praeguseks hetkeks on mul veendumus, et Eesti saab tuumata hakkama ja lootus et see on odavam kui tuumaga.
Seega ongi vajalik sõltumatu analüüs mis näitab, kas mul on õigus või mitte.
Eeldused: Planeeritavad tuulepargid rajatakse, tuulikute kasutegur tõuseb(veidi),rahvaarv märgatavalt ei suurene, jätkusuutlik metsapõletamine üheselt lubatakse (haab näiteks oskab väga kiiresti ise kasvada), biogaasi tootmine suureneb märkimisväärselt ja tootmishind alaneb, käivitub suures mahus vesinikutootmine (pigem juhtub see vahetult enne 2050 aastat).
Kindlasti suureneb ka tarbimine elektrisõidukitele ülemineku (sõiduautode puhul lisandub tarbimist suvesse rohkem kui talve), aga loodetavasti ka lisandunud tootmise tõttu. Talvine tarbimine väheneb elektriga kütmise vähenemise ja tiputarbimine juhitava tarbimise rakendamisega (mis saab olla ainult vabatahtlik koos vastava boonusega).
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9124
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
logistik76 kirjutas:...
Eeldused: Planeeritavad tuulepargid rajatakse, tuulikute kasutegur tõuseb(veidi),...
Esiteks - mina küll ei tea, kuidas tuulikute kasutegurit oleks võimalik veel tõsta. Tuuleturbiinide maksimaalne teoreetiline maksimaalne kasutegur on ~59% (täpsemalt on Betz-i koefitsent 0,593). Praegu toodavad turbiinid elektrit juba >50% kasuteguriga.
Teiseks - tuuleparkidega on see probleem, et nende toodetav võimsus kõigub kuust kuusse väga olulisel määral (vahe kuni 4 KORDA). Ehk siis me peame mingi reservvõimsuse looma. Seda auku ei ole teistmoodi võimalik katta.
Aga veelkord - ei ole meie asi otsustada. Nagu Sandor Liive ütles - looge investoritele selgus, mida nad tegema peavad ja las nad ise otsustavad, millesse nad investeerivad.
Wikipeedias on Betzi piirangu selgitamiseks isegi ilus pilt:
-
- Liige
- Postitusi: 272
- Liitunud: 18 Mär, 2020 15:20
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
No vale mõiste ja ma ei tea mis õige on.
Kõrgem tuulik ehk tootlus tuuliku kohta suurem.
Ja osa tuulikuid nii madala tuulekiiruse jaoks(paljulabalised) kui ka tormi jaoks(tugevdatud konstruktsiooniga ja nimivõimsuse kohta väikeste labadega).
Mõlemad toodavad keskmise tuulekiiruse juures alla tavatuuliku tootluse.
Kõrgem tuulik ehk tootlus tuuliku kohta suurem.
Ja osa tuulikuid nii madala tuulekiiruse jaoks(paljulabalised) kui ka tormi jaoks(tugevdatud konstruktsiooniga ja nimivõimsuse kohta väikeste labadega).
Mõlemad toodavad keskmise tuulekiiruse juures alla tavatuuliku tootluse.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40143
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Ega siin pole midagi uskuda või mitte uskuda.
Tuumajaama ja tuulikuparkide maksumus on võimalik välja arvutada, samuti nende kasulik eluiga.
Võtame 2000 MW tuumajaama ja 20 000 MW tuulikuid (on võrreldavad asjad, mitte 2000 MW).
Otsida maksumus, jagada läbi elueaga ja lõppeks 2000 MW-ga.
Kui ikka ühe kapitalikulu on kaks suurusjärku suurem, siis see variant tuleb ka elus kallim.
Lihtsalt me oleme harjunud elama taolises udus nagu EE visionäärid telekas räägivad, võrdleme vaid nominaalseid võimsusi.
Et saada tuulikutest 90% ajast garanteeritult vajalik 2000 MW kätte, tuleb neid installida palju rohkem. Ehk 10 korda.
Kui tuulikuvärgi kapitalikulu tuleb 120 korda suurem kui tuumajaama oma, siis tõenäoliselt on see ka kallim ning pole elujõuline.
Loomulikult 2000 MW tuulikuid on 2000 MW tuumajaamast terve maailm odavam. Aga need pole võrreldavad eeldused.
Kui me räägime 20 000 MW tuuleparkidest, siis arvan, et tuumajaam saab tööle varem kui taoline kogus tuulikuid.
Tuumajaama ja tuulikuparkide maksumus on võimalik välja arvutada, samuti nende kasulik eluiga.
Võtame 2000 MW tuumajaama ja 20 000 MW tuulikuid (on võrreldavad asjad, mitte 2000 MW).
Otsida maksumus, jagada läbi elueaga ja lõppeks 2000 MW-ga.
Kui ikka ühe kapitalikulu on kaks suurusjärku suurem, siis see variant tuleb ka elus kallim.
Lihtsalt me oleme harjunud elama taolises udus nagu EE visionäärid telekas räägivad, võrdleme vaid nominaalseid võimsusi.
Et saada tuulikutest 90% ajast garanteeritult vajalik 2000 MW kätte, tuleb neid installida palju rohkem. Ehk 10 korda.
Kui tuulikuvärgi kapitalikulu tuleb 120 korda suurem kui tuumajaama oma, siis tõenäoliselt on see ka kallim ning pole elujõuline.
Loomulikult 2000 MW tuulikuid on 2000 MW tuumajaamast terve maailm odavam. Aga need pole võrreldavad eeldused.
Kui me räägime 20 000 MW tuuleparkidest, siis arvan, et tuumajaam saab tööle varem kui taoline kogus tuulikuid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9124
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
logistik76 kirjutas:...
Ja osa tuulikuid nii madala tuulekiiruse jaoks(paljulabalised) kui ka tormi jaoks(tugevdatud konstruktsiooniga ja nimivõimsuse kohta väikeste labadega).
...
Ei tööta sellised lahendused. Spetsialiseeritud "nõrga tuule" tuulikuid ei osta keegi, kuna need ei tasu ära. Põhjus - kineetiline energia ei kasva kiirusega võrdeliselt, vaid ruutsõltuvuses. Valem on sii, kui huvitab:
Tugeva tuule tuulikuid eraldi ei ehita ka mitte keegi. Põhjusel, et piisavalt tugevate tuulikute ehitamine tormi jaoks on kallis, masti võimekus tuleb ette ja selliste tuulikute jaoks optimaalseid olusid tuleb harva ette.
-
- Liige
- Postitusi: 272
- Liitunud: 18 Mär, 2020 15:20
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
No kui ei tööta siis ei tööta. Kuskil tuulikuid käsitlevas raamatus igatahes kirjutati, et mitmelabalised alustavad varem tööd. Palju need sealjuures toodangut annavad polnud seal muidugi kirjas.
Ma olen valmis õppima, nagu varem ekslikult arvasin, et talvel päikesepaneelid arvestatavalt toodavad. Aialambid päikeseenergiaga ju töötavad aastaringi, aga rohkem tootlust talvel päikesest ei tulegi.
Kõrgem tuulik jääb ikkagi, millepärast Sõnajalad riigikaitsega raksu läksid.
Ma olen valmis õppima, nagu varem ekslikult arvasin, et talvel päikesepaneelid arvestatavalt toodavad. Aialambid päikeseenergiaga ju töötavad aastaringi, aga rohkem tootlust talvel päikesest ei tulegi.
Kõrgem tuulik jääb ikkagi, millepärast Sõnajalad riigikaitsega raksu läksid.
Re: Kliimamuutustest
Moodsate tuulikute kasutegur on sarnane, erinev on see, mitu tundi aastas tuulik töötab. Üks paremaid selles osas on Sõnajalgade mudel. Võrreldud Sõrves kõrvuti taanlaste toodanguga.
Re: Kliimamuutustest
Kriku kirjutas:See on laenuandja otsustada.Walter2 kirjutas:Kas polnud majade ostul energiamärgise ja/või kasutusloa olemasolu vajalik, kui tahtsid pangalaenu saada?
Seaduse järgi on müüjal kohustus, ostja nõudmisel esitada ostjale energiamärgis, nii nagu kõik muud hoonet, selle tehnosüsteeme ja hoone ehitust kajastavad dokumendid.
Kui rumal ostja ei oska vajalikke dokumente küsida, siis teeb seda liisinguandja kui huvitatud osapool.
wolfgang kirjutas:Trumm, trikk on kaalumistegurites. Elektriküttel on see 2,0. Ehk siis su maja arvutuslik energiahulk ruutmeetrile korda 2 võrdub energiatõhususarv(ETA). Kaugküttel 0,9, tõhus kaugküte 0,65, puit 0,65, maagaas 1,0 (https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... 5.2021.pdf, lk. 3)
ma jälle olen näind passiivmaja, mille energiaklass oli D, kui mitte G.
Energiamärgisest arusaamine on segane, sest sellest arusaamiseks peab mitmeid dokumente lugema.
Kinnisvaraärimeestele on muidugi kasulik, kui keegi energiamärgise värgist suurt aru ei saa.
Energiamärgise tuletamiseks on kaks erinevat varianti.
1) "Ehitusaegne arvestuslik energiamärgis" - on ajutise kehtivusega ja saadud arvutuslikult, indikatiivse eesmärgiga.
See on see märgiseklass, millest räägitakse tavaliselt uusehitiste ja projekteerimise staadiumis.
Sellest on kirjutatud enamus artikleid, mis räägivad kinnisvara energiamärgisest.
(Hind kõrgem ja võimaldab arvudega manipuleerimist.)
2) "Reaalse energiatarbimise alusel väljastatud Energiamärgis" - See väljastatakse reaalse mõõdetud energiatarbe alusel, kui hoone on olnud kasutuses 3 aastat (või min 1 aasta) ning kehtib 10 aastat.
See on reaalne, (eelmiste) elanike kasutustingimustele vastav energiatarve.
Selle väljastust saab tellida isegi EE´st ja hind algas eelmisel aastal 100eurist.
Oma majade, ehitusloa jaoks kohustuslikule "tuletatud energiamärgisele" pole olulist tähelepanu pööranud, sest pean reaalsemaks "mõõdetud energiamärgist".
Kahel majal on A energiamärgis ja viimane on isegi +Energiamaja.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Re: Kliimamuutustest
logistik76 kirjutas:No kui ei tööta siis ei tööta. Kuskil tuulikuid käsitlevas raamatus igatahes kirjutati, et mitmelabalised alustavad varem tööd. Palju need sealjuures toodangut annavad polnud seal muidugi kirjas. ...
Paljulabalised, aeglasekäigulised (madalad) tuulikud sobivad perioodiliste pidevate aeglaste õhuvoolude energia püüdmiseks.
Näiteks mäeküljed, orud, passattuuled mere kaldal jne.
Meie kandi puhangulised, turbulentsed tuuled sellistele tuulikutele ei sobi.
Ajalooliselt on tuulikuid Saaremaal palju kasutatud viljajahvatamiseks ja nende ajaloost on nii mõndagi õppida, mis tänapäevalgi kasuks tuleb.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Re: Kliimamuutustest
Meil on siin umbes 2 teemat kus räägitakse asjadest kuhu see postitus võiks sobida... panen siis seekord siia:
https://leht.postimees.ee/7410652/hoone ... rdit-eurot
Õige teema.
Kriku
EDIT. tegin ka kiire arvutuse, kui need kulud jagada ühtlaselt elanikkonnale, siis programmi lõpetamiseks peaks iga elanik (sülelapsest vanurini) maksma kuus järgnevad 30 aastat ~45€, ehk selline keskmine jätkusuutlik noor, kahte kolme last kasvatav pere peaks arvestama igakuiselt ~200€ täiendava väljaminekuga et elu oleks 30 aasta pärast rohelisem
https://leht.postimees.ee/7410652/hoone ... rdit-eurot
...
30 aasta peale 22 miljardit
Hoonefond, mida 30 aastaga terviklikult renoveerida, on Eestis massiivne, tõdes Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ning teaduste akadeemia liige Jarek Kurnitski. Eesti pikaajalises rekonstrueerimisstrateegias on eesmärgina kirjas, et kõik enne 2000. aastat ehitatud hooned tuleks järgmise 30 aasta jooksul viia C-klassi tasemele.
«Tegelikult seadis Eesti juba eelmisel aastal eesmärgiks, et aastaks 2050 tuleb suur osa meie olemasolevatest hoonetest energiasäästlikumaks muuta – see puudutab nii korterelamuid, eramuid kui ka teisi hooneid,» nenditi ka ministeeriumist. «Uue eelnõu valguses peame siiski kindlasti üle vaatama, mil viisil see edaspidi toimuma hakkab.»
Kurnitski märkis, et korterelamute puhul tähendab see KredExi toetusega tervikrenoveerimise läbiviimist, mille raames majad soojustatakse, aknad vahetatakse välja, paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon. «Sellega kohustuslikud tööd lõpevad, kuid paljud panevad juurde veel päikesepaneelid elektrit tootma, sest toetuse abil on see väga tasuv meede ning nõnda saadakse veelgi parem tulemus,» lisas ta.
Juba on terviklikult renoveeritud 3000 korterelamut, aga järge ootab veel 14 000. Lisaks 100 000 väikeelamut ja 27 000 mitteeluhoonet. Kokku teeb see Kurnitski sõnul 30 aasta peale 22 miljardi euro jagu kulusid.
Õige teema.
Kriku
EDIT. tegin ka kiire arvutuse, kui need kulud jagada ühtlaselt elanikkonnale, siis programmi lõpetamiseks peaks iga elanik (sülelapsest vanurini) maksma kuus järgnevad 30 aastat ~45€, ehk selline keskmine jätkusuutlik noor, kahte kolme last kasvatav pere peaks arvestama igakuiselt ~200€ täiendava väljaminekuga et elu oleks 30 aasta pärast rohelisem
-
- Liige
- Postitusi: 272
- Liitunud: 18 Mär, 2020 15:20
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Ja samas palju küttearved sealjuures vähenevad?
Kõik minule teadaolevad renoveeritud (tõsi küll toetusega) korterelamud maksavad renoveerimislaenu tagasi vähem, kui küttekuludelt kokku hoiavad.
Kõik minule teadaolevad renoveeritud (tõsi küll toetusega) korterelamud maksavad renoveerimislaenu tagasi vähem, kui küttekuludelt kokku hoiavad.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 5 külalist