Kliimamuutustest
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Aku keskmise kaaluga näites 5 tonni?
Eelmises autolehes oli proovisõit Toyota uue vesinikautoga ja kuigi see oli kõike muud kui odav (auto kallivõitu, kütusekulu vastas 9-10 liitrile bensiinile 100 km peale) oli seal üks silmapaistev asi - see 500 km läbisõitu "laetakse" autosse 3-4 minutiga, millega teeb see silmad ette mistahes akuautole.
Olukorras, kus akuauto ja vesinikelemendiga auto maksavad umbes samapalju ja laadimistaristu arenedes viib konkurents hindasid 3-4 korda alla, siis omab eelise auto, mille "tankimiseks" kuluvad minutid, mitte tunnid.
Eelmises autolehes oli proovisõit Toyota uue vesinikautoga ja kuigi see oli kõike muud kui odav (auto kallivõitu, kütusekulu vastas 9-10 liitrile bensiinile 100 km peale) oli seal üks silmapaistev asi - see 500 km läbisõitu "laetakse" autosse 3-4 minutiga, millega teeb see silmad ette mistahes akuautole.
Olukorras, kus akuauto ja vesinikelemendiga auto maksavad umbes samapalju ja laadimistaristu arenedes viib konkurents hindasid 3-4 korda alla, siis omab eelise auto, mille "tankimiseks" kuluvad minutid, mitte tunnid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kliimamuutustest
Eks rekkade jaoks tulevad nood 150km vahedega vesinikutanklad. Aga miks biometaan välja praagiti on küll imelik. Metaan ju kordades hullem kasvuhoonegaas kui CO2, nii et see peaks veel kõige kliimasõbralikum kütus olema.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Olen ka seda meelt, biogaasi, diisli ja etanooli laiemaks kasutuseks vajalik probleemipundar on palju väiksem kui akusõidukite või vesinikuga seonduv ja üheks "transporditriaadi" osaks sobiks ka tänased sisepõlemismootorid, mida on kohandatud teistele kütustele.
"Triaad" oleks siis laadimispunktid ja akuautod, vesinikuelemendid ja biokütusel sisepõlemismootorid.
Nagu keegi meedias juba kommenteeris, siis Brüsselis on poliitikud inseneridest kiiremad ja targemad. Kõige lihtsam on kirjutada paberile lause "võtame kasutusele süsinikuvaba transpordi 2035. aastaks.
Seepeale arvab meie valitsuskoalitsioon, et woah, oleme meie jälle tublimad ning teeme seda juba 2025!
"Triaad" oleks siis laadimispunktid ja akuautod, vesinikuelemendid ja biokütusel sisepõlemismootorid.
Nagu keegi meedias juba kommenteeris, siis Brüsselis on poliitikud inseneridest kiiremad ja targemad. Kõige lihtsam on kirjutada paberile lause "võtame kasutusele süsinikuvaba transpordi 2035. aastaks.
Seepeale arvab meie valitsuskoalitsioon, et woah, oleme meie jälle tublimad ning teeme seda juba 2025!
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kliimamuutustest
Some kirjutas:... Aga miks biometaan välja praagiti on küll imelik. Metaan ju kordades hullem kasvuhoonegaas kui CO2, nii et see peaks veel kõige kliimasõbralikum kütus olema.
"Biometan" on üldnimetus prügigaasi kohta ja mis tegelikult on erinevate lagunemise käigus tekkivate gaaside segu.
Sai hoolduseks avatud ühe talve biogaasiga töötanud gaasikatel ja ka eluaeg kateldega tegelenud mehed ütlesid, et pole elu sees seest nii saastunud gaasikatelt näinud.
"Prügigaas" mootorigaasina on keemiliselt väga must ja võib ruttu rikkuda mootori.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Re: Kliimamuutustest
Võib-olla kasutati seal katlas puhastamata 55% biometaani? Gaasitanklasse peaks ikka jõudma süsihappegaasist ja väävliühenditest puhastatud 98% puhtusega metaan.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Vähemalt selle tanklast saadava biogaasi (või "biogaasiga") taolist probleemi ei ole, nt Tallinki taksod sõidavad sellega ja neid autosid on kümneid kui mitte sadu, oleks kuulda.
Seda nn prügigaasi kasutatakse kütteks mitmel pool prügilate naabruses, näiteks Tallinnas Pääskülas.
Seda nn prügigaasi kasutatakse kütteks mitmel pool prügilate naabruses, näiteks Tallinnas Pääskülas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Päris nutikas CO2 põhine energia salvestamise süsteem. Väidetavalt odavam, kui pumplad.
https://www.rechargenews.com/energy-tra ... -1-1044755
https://www.rechargenews.com/energy-tra ... -1-1044755
Re: Kliimamuutustest
Mait Sepp:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94125 ... muru-niitaMida kliimamudelid näitavad? Milline on meie suvi 5–10 aasta pärast või sajandi lõpus? Osa teadlasi on prognoosinud, et kuna Eesti lähituleviku kliima muutub aina merelisemaks, siis muutuvad suved hoopis jahedamaks ja tuulisemaks.
Sellega on tegelikult nii ja naa. Võib oletada, et selliseid vihmaseid suvesid tuleb tulevikus rohkem. Tsüklonid ja tormised ilmad hakkavad Atlandi ookeanilt meile sagedamini jõudma ja need on ka tõenäoliselt tugevamad. Teiselt poolt võivad areneda ka blokeerivad sündmused. Seesama kõrgrõhkkond, mis areneb välja Venemaa ja Läänemere kohal. Suve puhul mudelid kahjuks väga head või ühtset tulemust ei anna.
Aga talv? On meil oodata tunduvalt soojemaid talvesid?
Talvede puhul on ilmselge see, et need lähevad pehmemaks ja soojemaks. Paarikümne aasta pärast on meil ilmselt palju talvesid, kui tuleb terve aeg muru niita.
Lugesin paar kuud tagasi üht Hiina teadlaste uuringut, kus nad nentisid, et kliimamuutuse mõju on sedavõrd suur, et 2100. aastaks võivad põhjapoolkera suved kesta kuni kuus kuud. On see päriselt võimalik?
Kliimamudelid tegelikult näitavad seda küll. Küsimus on selles, kuidas me defineerime suve. Suve definitsioone on palju. Võime seda võtta vegetatsiooniperioodi järgi ehk kui perioodi, mil ööpäeva keskmine ei lange alla viie kraadi. See võib tulevikus kuus kuud kesta ja isegi pikemalt. Eesti puhul ei maksa muidugi unustada seda, et me elame päris kaugel põhjas. Ehk külmalaineid tuleb tulevikus ka, kuid kindlasti mitte selliseid –30kraadiseid. Pigem liigume Kesk-Euroopa kliima suunas.
Eestis on viimase poole sajandi jooksul aasta keskmine õhutemperatuur kerkinud ligi kahe kraadi võrra. Kui palju aasta keskmine õhutemperatuur järgmise 50 aastaga tõuseb?
Oleneb aastaajast. Meil on viimase 50 aasta jooksul soojenenud talve keskmine temperatuur praktiliselt viis kraadi. Ehk jaanuari keskmine temperatuur on viis kraadi tõusnud. See tähendab kehva suusailma. Kui palju soojeneb õhutemperatuur selle sajandi lõpuks? Oleneb mudelist. Mudelites on määramatust üsna palju ja nende tõlgendamine on omaette kunst.
Päris paljud inimesed ei usu kliima soojenemisse, sest nad ei näe seda. Aga kliimamuutus ei toimu katastroofilise sündmusega nagu filmides. See toimub kukesammude kaupa.
Aasta keskmine õhutemperatuur on praegu 5,6 kraadi. Kõige süngema stsenaariumi järgi on selle sajandi lõpuks Eestis aasta keskmine õhutemperatuur üheksa soojakraadi. Seesama on praegu Odessas. Aga Odessa kliimat me ei saa, me oleme nii kaugel põhjas ja päevapikkus ei suurene. Gloobus ju ei nihku. Kui otsida analooge, kus kliima oleks Eesti omaga sarnane, siis sajandi lõpuks võiks meie kliima olla selline nagu praegu Šotimaa põhjaranniku saartel. Kes seal on käinud, see teab, kuidas seal sajab väga palju. Vihm ja päike vahelduvad. Kas meie kliima muutub samasuguseks vihmaseks? Ilmselt mitte päris, meie kõrval on suur Venemaa oma mandri siseosaga, mis meid oma kõrgrõhkkonnaga katab.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Mulle jääb ka arusaamatuks see roheliste kisa maailmalõpust, mis ühe põuase kuuga tekkinud on.
Taolisi 30+ kuid on meil ka varem olnud, kus tilka vihma ei tulnud.
Alles oli meil juuni, kus õhutemperatuurid päeval olid +10 kandis, kliima jaheneb?
Oli see vist aasta 1990 äkki, kui kolhoosipõllul malevas mõõdeti põlluääres +36 ja käisime joomas surnuaia kaevust, hea külm vesi oli - ja mõtlesime, et mis haigused sealt võivad tulla. Ei tulnudki.
Taolisi 30+ kuid on meil ka varem olnud, kus tilka vihma ei tulnud.
Alles oli meil juuni, kus õhutemperatuurid päeval olid +10 kandis, kliima jaheneb?
Oli see vist aasta 1990 äkki, kui kolhoosipõllul malevas mõõdeti põlluääres +36 ja käisime joomas surnuaia kaevust, hea külm vesi oli - ja mõtlesime, et mis haigused sealt võivad tulla. Ei tulnudki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kliimamuutustest
TÜ füüsikainstituudi ilmajaama andmetel on >20-kraadise keskmise temperatuuriga juuli kuid olnud varemgi:
2003: 20,3
2010: 22,6
2011: 20,7
2018: 20,8
Vahepeal on mõnel aastal olnud katkestused. Üks neist tingitud kolimise tõttu Tähe tänavalt (kesklinn) praeguse Physicumi katusele (pigem äärelinn).
Hetkeseisuga näitab käesoleva juuli keskmiseks 22,4. Veel eelmisel nädalal vaatas sealt vastu 24,6!
Erinevus senise rekordaastaga (2010) tuleb sisse, kui vaadata juuni+juuli:
2010: 14,7+22,6
2021: 20,5+22,4.
Sademed vastavalt
2010: 72,6+31,6mm
2021: 17,1+10,8mm
2003: 20,3
2010: 22,6
2011: 20,7
2018: 20,8
Vahepeal on mõnel aastal olnud katkestused. Üks neist tingitud kolimise tõttu Tähe tänavalt (kesklinn) praeguse Physicumi katusele (pigem äärelinn).
Hetkeseisuga näitab käesoleva juuli keskmiseks 22,4. Veel eelmisel nädalal vaatas sealt vastu 24,6!
Erinevus senise rekordaastaga (2010) tuleb sisse, kui vaadata juuni+juuli:
2010: 14,7+22,6
2021: 20,5+22,4.
Sademed vastavalt
2010: 72,6+31,6mm
2021: 17,1+10,8mm
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Eks see soojenemise mõju on muidugi olemas, ainult rohelised viskuvad kohe trammi alla, kui üle pika aja üks kuum suvi juhtub olema.
Nii öelda kasutavad soodsat juhust püünele ronimiseks.
Kui järgmine suvi tuleb vihmane ja päevaste temperatuuridega 10-15 kraadi, mis siis teha, rohelised on targu vakka? Lisaks oli möödunud talvel ka veits lund maas, samas eelnevad 2 talve olid suht kehva suusailmaga. Selle loogika järgi kliima jahtub.
Nii öelda kasutavad soodsat juhust püünele ronimiseks.
Kui järgmine suvi tuleb vihmane ja päevaste temperatuuridega 10-15 kraadi, mis siis teha, rohelised on targu vakka? Lisaks oli möödunud talvel ka veits lund maas, samas eelnevad 2 talve olid suht kehva suusailmaga. Selle loogika järgi kliima jahtub.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kliimamuutustest
Siis kui korraks külmem periood tuleb, saab teistpidi paanitseda. Näiteks 1970ndatel aastatel oli veidi jahedam periood ja kohe tuldi välja hüpoteesiga, et uus jääaeg on saabumas. Meteroloogid ja teised teadlased said kõvasti raha, et uurida kliima jahenemist ja leiutada vastumeetmeid selle vältimiseks. Mõned püüdsid isegi aretada põhjapõtrasid rohkem piima andma, sest edaspidi ei pidanud lehmad enam Euroopas elama. Pole küll 100% kindel, kas kahtlejaid nimetati ka "kliimaeitajateks" nagu tänapäeval. Aga mingi äraspidine analoogia on olemas.
Re: Kliimamuutustest
Mulle jääb ka arusaamatuks see roheliste kisa maailmalõpust, mis ühe põuase kuuga tekkinud on.
Taolisi 30+ kuid on meil ka varem olnud, kus tilka vihma ei tulnud.
Asi pole ju selles, et taolisi suvesid pole varem olnud, vaid selles, et kuumalained muutuvad üha sagedasemaks. Samamoodi muutuvad igasugused äärmuslikud ilmastikunähtused sagedasemaks. Neil asjadel on täitsa reaalsed ja murettekitavad tagajärjed.
-
- Liige
- Postitusi: 1019
- Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Oh jah, kuidagi läheb see vestlus (asja olemuse üle) alati poliitiliseks ja alati teadusest kaugemale. Või siis usutakse "suunamudijate" meetoditega teaduse tegemist, ehk siis youtube. Kuidas nüüd need teadlased järsku "rohelised" on? Teadusel värv? Või siis kuidas me ei suuda isegi kliimat ja ilma eristada? Ning kuidas me üritame tänapäevast teadust naeruvääristada minevikus tehtud vigadele viidates? Eksiarvamused minevikus ja kauges minevikus ükskõik, millises teadusharus on reeglina tingitud vähestest teadmistest või kogemustest. Kui tuleb teadmisi ja kogemusi juurde, siis lükatakse asi ümber. Lihtne.
Ja loomulikult oli 1970-te teadlased "ullikesed" ning ei saanud millestki aru - kas saaks ka viidet? Ja just selle kategooriaga, nagu tänapäeval on - praktiliselt kogu teadlaskond on veendunud kliimasoojenemises (mitte - muutuses!).
Ja kuigi (väidetavalt) teadlased tegelesid jää-ajaga, siis naftatootjad sellele ei mõelnud https://www.scientificamerican.com/article/exxon-knew-about-climate-change-almost-40-years-ago/. Ning veel sellest kaugest ajaloost https://history.aip.org/climate/public.htm
Ja loomulikult oli 1970-te teadlased "ullikesed" ning ei saanud millestki aru - kas saaks ka viidet? Ja just selle kategooriaga, nagu tänapäeval on - praktiliselt kogu teadlaskond on veendunud kliimasoojenemises (mitte - muutuses!).
Ja kuigi (väidetavalt) teadlased tegelesid jää-ajaga, siis naftatootjad sellele ei mõelnud https://www.scientificamerican.com/article/exxon-knew-about-climate-change-almost-40-years-ago/. Ning veel sellest kaugest ajaloost https://history.aip.org/climate/public.htm
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Sellest tegelikust probleemist saadakse aru küll.
Narr on praegu see, kus iga vähegi roheliseks nimetav tegelane seletab, et see +34 ongi tulevik
Järgmine suvi võib vabalt tulla vihmane ja max 15 kraadi.
Või ärkab mõni nn supervulkaan ja põhjapoolkeral on mõned aastad midagi tuumatalve taolist.
USA-s Yellowstones podiseb selline pidevalt. On isegi film vändatud, mis juhtuks.
Saan aru küll, miks see on. Kuum ja põuane suvi lubab efektiivselt publikut hirmutada ja kergemini läbi lükata taolisi võhiklikke "rohepöördeid", nagu Brüssel äsja lauale pani. Selle asja avaldamine kesk kuumalainet ja sellega kaasnevaid loodusõnnetusi pole juhuslik.
Narr on praegu see, kus iga vähegi roheliseks nimetav tegelane seletab, et see +34 ongi tulevik
Järgmine suvi võib vabalt tulla vihmane ja max 15 kraadi.
Või ärkab mõni nn supervulkaan ja põhjapoolkeral on mõned aastad midagi tuumatalve taolist.
USA-s Yellowstones podiseb selline pidevalt. On isegi film vändatud, mis juhtuks.
Saan aru küll, miks see on. Kuum ja põuane suvi lubab efektiivselt publikut hirmutada ja kergemini läbi lükata taolisi võhiklikke "rohepöördeid", nagu Brüssel äsja lauale pani. Selle asja avaldamine kesk kuumalainet ja sellega kaasnevaid loodusõnnetusi pole juhuslik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 27 külalist