Täispuidust asjad püsivad suht kaua, noh umbes aastatuhandeid, kui neid hooldada. Saepurust, papist ja puidupõhise keemiatöötuse saadustest kokku segatud komposiit kipub 25 aasta jooksul lõpetama eksistentsi hoovis lõkkeplatsil või analoogsel kohal. Kuid see täispuidust asi peabki saama korralikult täis kasvada, mitte loodusest 65 aastase pilpana ära koristatud nagu nüüd tavaks.Jaanus2 kirjutas:Metsa abil CO2 ringlusest eemaldamine seda ehitistesse ja mööblisse talletades - see tähendaks, et need asjad peaks alles olema igavesti ja muutuma "fossiilseks". Isegi 100 või 200 aastaks ladustamine ei oma pikaajalise kliima vaatevinklist tähtsust, see on ainult hetk. See metsa abil fossiilse süsiniku õhkupaiskamise tasakaalustamine on paras enesepettus, et tuju ikka hea oleks. Ainuke tee on fossiilkütustest täielik loobumine, raske, aga teoreetiliselt võimalik. Kui kliima ainult enne täiesti tuksi ei lähe (käivituvad iseennast võimendavad protsessid) kui inimkond nii targaks saab. Energiat on lademes ümberringi, me ei oska seda lihtsalt praegu mõistlikult ja tasuvalt kokku koguda ja säilitada.
Kliimamuutustest
Re: Kliimamuutustest
-
- Liige
- Postitusi: 1870
- Liitunud: 13 Mai, 2009 19:12
Re: Kliimamuutustest
PM avaldas Carl Bildti nö lõpukõne Lennart Mere konverentsilt. Tüüp üritas kokku võtta mikro ja makropoliika ja kliimapoliitika. Tulemuseks oli kabinetis sündinud kõne, millel päris eluga igasugune seos puudub. Konkreetselt kliimapoliitkas ütles, et peab loobuma "sõltuvusest fosiilkütuste " asjus, jaa, et hind olevat väga kallis aga "me peame seda koos tegema" . Kõikides hädades olid muidugi süüdi "trump ja natsionalistid" .
Kümnesse Oidsalu intekast riigipiir teemas, mille akf Kriku postitas :
Kümnesse Oidsalu intekast riigipiir teemas, mille akf Kriku postitas :
Reaalelust mööda triivivat grupimõtlemist on igal pool, igasugused mõttekojad, eksperdid ja muud agentuurid.
Re: Kliimamuutustest
Vaata asja teist külge - uute tehnoloogiate arendamine võtab aega ilmselt vähem kui 200 aasta ja see võib seniks anda aega mingil määral koormust vähendada.Jaanus2 kirjutas:Metsa abil CO2 ringlusest eemaldamine seda ehitistesse ja mööblisse talletades - see tähendaks, et need asjad peaks alles olema igavesti ja muutuma "fossiilseks". Isegi 100 või 200 aastaks ladustamine ei oma pikaajalise kliima vaatevinklist tähtsust, see on ainult hetk. See metsa abil fossiilse süsiniku õhkupaiskamise tasakaalustamine on paras enesepettus, et tuju ikka hea oleks...
Puidust tulenev suurim saastamine antud hetkel on hoopis "isetekkelised" (inimeste abiga!) metsatulekahjud, mis midagi ei seo vaid ainult vabastavad.
Kahjuks on selle taga mitmetel juhtudel öko-sõdalased kes soovivad kliimamuutuse olukorda rõhutada ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Kliimamuutustest
ÜRO ülikooli raportis leitakse, et kliimakatastroofid, pandeemiad ja muud kriisid tulenevad samadest algpõhjustest. https://www.dw.com/en/multiple-disaster ... a-59092327
-
- Liige
- Postitusi: 1870
- Liitunud: 13 Mai, 2009 19:12
Re: Kliimamuutustest
Puidust tulenev suurim saastamine antud hetkel on hoopis "isetekkelised" (inimeste abiga!) metsatulekahjud, mis midagi ei seo vaid ainult vabastavad.
seda jah, peab sutsu kommenteerima. Mäletate veel neid palju kõneainet tekitanud Austraalia metsapõlenguid ? No vot, häda hakkas sealt piuhta, kui rohelised hakkasid nõudma ja keelama, et metsa ei tohi mitte majandada ja las kasvab ja vohab. Ükskõik, kelle omandis siis. Ka mingeid metsasihte ei tohtinud raiuda, igasugune harvendamine läks juba päris holokausti alla.
Kuidas se lugu lõppes, teame.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
kana tagumik kirjutas:... rohelised hakkasid nõudma ja keelama, et metsa ei tohi mitte majandada ja las kasvab ja vohab. Ükskõik, kelle omandis siis. Ka mingeid metsasihte ei tohtinud raiuda, igasugune harvendamine läks juba päris holokausti alla...
Ei usu enne, kui viidet näen. Minu teada on Austraalias need massiivsed metsapõlengud käinud ajast aega ja pole sellest inimeste metsamajandamisest eriti hoolinud.
Re: Kliimamuutustest
Austraalias on aina süvenev probleem kõrbestumine, seega riik doteerib päris paljusid tegevusi et seda ennetada/piirata.
Re: Kliimamuutustest
mart2 kirjutas:Mõtlesin, et enam siia lõime ei kirjuta, kuid siiski ...
1) noored metsad seovad CO-d rohkem kui vanad metsad (kasvavad mahus!), kuid täisvanuse korral saabub nulli-ring e. tasakaal neelamise ja eraldumise vahel.
2) Ainuke viis metsa abil ringlusest CO-d eemaldada on puitu seotu kasutamine, mitte põletamine - seega mööbel, ehitusmaterjal, paber, papp jne.
Lugemist huvilistele -
http://empl.ee/wp-content/uploads/2015/ ... hataja.pdf
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets ... 00&src=loe
http://old.envir.ee/sites/default/files ... _final.pdf
Seda küll, aga kas tõesti on metsade vanuseline struktuur 3 aasta jooksul nii palju muutunud, et süsiniku sidumise võime on vähenenud 3 korda?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Mulle kunagi Arnhemi Maa aborigeenid seletasid nõnda, et nemad on hämarast ajast saati kogu aeg igal aastal kulu põletanud. Põles kenasti ära ja puud jäid püsti. Ent siis tuli valge mees ja ütles et enam aborigeen kulu põletada ei tohi. Ja kui siis kogunes mitme aasta jagu lehti jms ning see kord välgust vms juhuslikust sädemest põlema läks, oli tuli nii kõva et võttis ka puud...
Kilo Tango kirjutas:Ei usu enne, kui viidet näen. Minu teada on Austraalias need massiivsed metsapõlengud käinud ajast aega ja pole sellest inimeste metsamajandamisest eriti hoolinud.
Re: Kliimamuutustest
Kuidas se lugu lõppes, teame.
Teadlased ei taha antud arvamusega nõustuda. Nende sõnul on just raie tagajärjel tekitatud jäägid (oksad, kännud jne) äärmiselt heaks kütuseks metsapõlengutel.
https://esajournals.onlinelibrary.wiley ... /ecs2.1492
https://www.science.org/doi/abs/10.1126/science.1122855
Seoses kliimamuutusega...
Üks asi, mis võib-olla jäi hiljutiste hädade seas taustale, on see, et järjest intensiivsemad põuad mõjutavad muuhulgas kiibitootjaid. Taiwani viimase ajaloo üks suurimaid põudasid sundis riiki kehtestama piiranguid, mis muuhulgas sundis Taiwani kiibitootjat kulutama kümneid miljoneid, et tagada veevarud oma tootmise jaoks. Pikemas plaanis on aga olukord üsna murettekitav ja see mõju ei avaldu ainult Taiwanis, vaid ka USAs.
Viimati muutis nimetu, 09 Sept, 2021 11:06, muudetud 1 kord kokku.
Re: Kliimamuutustest
sammal.habe kirjutas:Mulle kunagi Arnhemi Maa aborigeenid seletasid nõnda, et nemad on hämarast ajast saati kogu aeg igal aastal kulu põletanud. Põles kenasti ära ja puud jäid püsti. Ent siis tuli valge mees ja ütles et enam aborigeen kulu põletada ei tohi. Ja kui siis kogunes mitme aasta jagu lehti jms ning see kord välgust vms juhuslikust sädemest põlema läks, oli tuli nii kõva et võttis ka puud...
Sarnast juttu rääkis ka mu kursavend, kes 90-ndatel paaril aastal Ameerikamaal metsatuletõrjuja oli. Seal muutus metsapõlengute kustutamise taktika - kui varem lennati kohe igale põlengule peale ja tulemusena kuhjus metsa alla kuiva risu niipalju, et kui see ükskord põlema läks, siis enam seda kontrollida ei suudetud. Seetõttu lasti pärastpoole väiksematel põlengutel metsaalune puhtaks põleda, puudele sellest olulist kahju ei sünni. Teatud puuliigid koguni vajavad käbide avanemiseks tulekuumust.
Re: Kliimamuutustest
Selles raamatus rääkis ka metsapõlengutest: https://pood.aripaev.ee/poorased-ideed
Küsimus on nö faasinihkes, et selleks et väikesest põlengust, mis sekkumist ei vaja, tekiks suur põleng, mis järjest ennast toidab, on vaja piisavalt tihedalt kuivmaterjali. Looduslikult on põlenguid niiehknii tänu äikesele. Teatud tihedusest alates suureneb suure metsatulekahju tõenäosus hüppeliselt.
Faasinihke küsimus puudutab teisi teemasid ka: teatud temperatuurist kõrgemal suureneb hüppeliselt tõenäosus katastroofilisteks ilmastikunähtusteks või pöördumatute protsesside tekkimiseks; faasinihkena võib iseloomustada ka näiteks rohepöörde ja energiatootmise teemat, elektriautode küsimusi. Praegu ei vaadata elektriautode omanikke enam kui ullikesi, vaid kui rikkaid, kellel on liiga palju aega laadimisele kulutada. Ma arvan, et teatud elektriautode tiheduse juures ka pilk muutub, tekib piisavalt toetav infra jne. Nii et praegu esitatud argumendid, miks autode muutumine pole realistlik, on õiged hetkel, aga mitte enam 10. a pärast.
Küsimus on nö faasinihkes, et selleks et väikesest põlengust, mis sekkumist ei vaja, tekiks suur põleng, mis järjest ennast toidab, on vaja piisavalt tihedalt kuivmaterjali. Looduslikult on põlenguid niiehknii tänu äikesele. Teatud tihedusest alates suureneb suure metsatulekahju tõenäosus hüppeliselt.
Faasinihke küsimus puudutab teisi teemasid ka: teatud temperatuurist kõrgemal suureneb hüppeliselt tõenäosus katastroofilisteks ilmastikunähtusteks või pöördumatute protsesside tekkimiseks; faasinihkena võib iseloomustada ka näiteks rohepöörde ja energiatootmise teemat, elektriautode küsimusi. Praegu ei vaadata elektriautode omanikke enam kui ullikesi, vaid kui rikkaid, kellel on liiga palju aega laadimisele kulutada. Ma arvan, et teatud elektriautode tiheduse juures ka pilk muutub, tekib piisavalt toetav infra jne. Nii et praegu esitatud argumendid, miks autode muutumine pole realistlik, on õiged hetkel, aga mitte enam 10. a pärast.
otsin puude taga metsa
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
1) noored metsad seovad CO-d rohkem kui vanad metsad (kasvavad mahus!), kuid täisvanuse korral saabub nulli-ring e. tasakaal neelamise ja eraldumise vahel.
Siin on loogika ehk selles, et CO2 on vaja rohelistele puu osadele (lehtedele, võrsetele), et toota klorofülli (mis teebki taime osad roheliseks) ja selle kõrvalproduktina hapnikku. Süsinik läheb siis puidu moodustamiseks ja energiatarbeks.
Kui sul on 60 cm jäme puu, mis koosneb valdavalt tüvest ja kus ladvas on veits lehti, siis selline nähtus CO2 ei saagi õgida eriti, sest neid klorofülli tootvaid pindu (lehestikku) on vähevõitu. Noorem puu ju valdavalt lehestikust koosnebki.
Selline talupoja tarkus tuli põhikooli bioloogia baasilt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kliimamuutustest
Minu lihtsustatud arvamus:
Looduslik nö. aktiivne ring kus süsinik ringleb. Siia alla käivad ka need metsapõlengud jms. Inimene fossiilsete kütuste põletamise ja (vihma)metsade mahavõtmisega lisab ringi aina rohkem süsiniku. Ma ei oska spekuleerida kuivõrd suur hulk see võrreldes loodusliku ringiga on, aga antud lisa mõjub katalüsaatorina mis omakorda võimendab igikeltsa/liustike sulamist jms. Ehk siis aktiivset süsiniku aina lisandub ringi, aga seda ei seota uuesti ära.
A) Eeldada et kliima muutub inimjõu toel ja võtta vastu muutuseid kuniks veel võimalik. Kui see teooria ei päde, siis kaotada oleks mida? Majanduslik tagasilöök, kellegi mugavustsoon?
B) Eeldada et kliima ei muutu inimkonna tegevuse tõttu. Kui see teooria ei päde ja siiski muutub? Kaotada oleks mida? Lähisajanditel inimkond küll välja seetõttu veel ei sureks, aga kõik sellega kaasnevad protsessid?
Looduslik nö. aktiivne ring kus süsinik ringleb. Siia alla käivad ka need metsapõlengud jms. Inimene fossiilsete kütuste põletamise ja (vihma)metsade mahavõtmisega lisab ringi aina rohkem süsiniku. Ma ei oska spekuleerida kuivõrd suur hulk see võrreldes loodusliku ringiga on, aga antud lisa mõjub katalüsaatorina mis omakorda võimendab igikeltsa/liustike sulamist jms. Ehk siis aktiivset süsiniku aina lisandub ringi, aga seda ei seota uuesti ära.
A) Eeldada et kliima muutub inimjõu toel ja võtta vastu muutuseid kuniks veel võimalik. Kui see teooria ei päde, siis kaotada oleks mida? Majanduslik tagasilöök, kellegi mugavustsoon?
B) Eeldada et kliima ei muutu inimkonna tegevuse tõttu. Kui see teooria ei päde ja siiski muutub? Kaotada oleks mida? Lähisajanditel inimkond küll välja seetõttu veel ei sureks, aga kõik sellega kaasnevad protsessid?
Re: Kliimamuutustest
Jah, ja kui see puit hakkepuiduna või pelletitena ära põletada, vabaneb porrts süsinikku, mis seotakse samaväärses koguses ära siis kui on üles kasvanud sarnane puuKapten Trumm kirjutas:1) noored metsad seovad CO-d rohkem kui vanad metsad (kasvavad mahus!), kuid täisvanuse korral saabub nulli-ring e. tasakaal neelamise ja eraldumise vahel.
Siin on loogika ehk selles, et CO2 on vaja rohelistele puu osadele (lehtedele, võrsetele), et toota klorofülli (mis teebki taime osad roheliseks) ja selle kõrvalproduktina hapnikku. Süsinik läheb siis puidu moodustamiseks ja energiatarbeks.
Kui sul on 60 cm jäme puu, mis koosneb valdavalt tüvest ja kus ladvas on veits lehti, siis selline nähtus CO2 ei saagi õgida eriti, sest neid klorofülli tootvaid pindu (lehestikku) on vähevõitu. Noorem puu ju valdavalt lehestikust koosnebki.
Selline talupoja tarkus tuli põhikooli bioloogia baasilt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist