Kliimamuutustest

[Dr.Sci]

Aga miks peakski KOV või vallaelanik olema nõus tuuliku, sigala, kaevandusega, kui tulu sellest ei tule, küll aga halvendatakse elukeskkonda?

Alati on ju võimalusi - pakkudes näit. soodsamat elektrit. Kommunikatsiooni ja dialoogi küsimus. L.-Nigulas pakuti vist rahalist kompensatsiooni.

Pakuti, aga alles pärast seda kui kohalikud ja vald sõrad täiega vastu ajasid ja ega see mida täpselt ja kellele pakutakse, pole ka veel selge. Ega ma pole ka suurtööstuste vastane, aga asjad peaks käima läbi vastastikkuste kokkulepete ja kompromisside, mitte nagu mul suht naabruses ühele majapidajale öeldi et me teeme jah teile 100 m kaugusele krundi piirist ja 200 m kaugusel elumajast liivakarjääri ja selle ~70dB-ga harjute pikapeale ära ja kui me 10 aasta pärast lõpetame, on teil 15 aasta pärast naabruses kena järveke ja ja kui te ka valla kaudu kaikaid suudate kodarasse loopida siis keskkonnaministeeriumiga sõidame vallast suvalt üle.

[parkija]

Selle Lääne Nigula vallaga kui ma nüüd õigesti mäletan läks löömaks selle pärast et , Green Enefit tahab seal suure metsaala lagedaks raiuda , nii ütelda "lisaväärtust" luua keskkonna arvelt , kohalikele pakuti mingit asukohast olenevat ühekordset rahalist hüvitist 150 - 1 500 € .
Suured ettevõtted , maksumaksja raha laialt käes , igasugune arvestamine kohalike inimeste homse päeva muredega neid ei huvita , käiakse kohtus õigust saamas . Mina olen vallainimeste poolt

[kana tagumik]

Taani asjaajamine ja meil on põhimõtteline vahe. Taanis mingi X kogukond otsustab ise , kuidas ja kuhu tuulikud püstitab. Kasum kui selline pole väga oluline, kui omale saab elektri, on hästi ja võib arvata, et taanis seal jüüti poolsaarel tuulest tuleb puudus aind kitsam südatalvine vahemik. Ja ega sealt kaljupankadelt pole Taanis vaja midagi maha raiuda ka.


Eestis aga sõidab rohepöörderahadega varustatud ettevõte valda sisse ja peamine huvi on maksimeerida kasum. Mis vallast saab, ei huvita.

Ma olen kuulnud väidet, et tuuliku labad polevat taaskasutatavad ja neid ei sulatata ka üles. ( Eks sulatada ikka saaks, aga ju see segu pole väga kasutuskõlblik, seda võiks meie baasteadmistega varustatud akf-id vähe uurida, mis värk sellega on ) . Ainus võimalus olevat need kusagile kaugele matta. Kui see nii on, siis "rohepööre" tõepoolest.

[Turist 47]

Ma olen kuulnud väidet, et tuuliku labad polevat taaskasutatavad ja neid ei sulatata ka üles.

Kindel teadmine puudub, aga see väide ei ole loogiline ja usutav.
Taanlaste "tuuliku ühistud" , usun, et sama idee töötaks ka meil. Oleksin ka ise, hea meelega, võimaluste piires, liige. Ei tea, aga tahan arvata, et kahjumlik see ei oleks.

[Ghostship]

Seda väidet on ju suhteliselt lihtne kontrollida. Kirjutad otsingumootorisse ''wind turbine landfill'' ja saadki teada mida utiliseeritud labadega tehakse.

[kana tagumik]

See otsinguküsimus sisaldab juba vastust Ahah, fiiberklaas. Selge. Bloombergi artikkel, mis esimesena ette juhtus, väidab, et midagi üritatakse arendada, kas tolmuks pihustamist või "pelletiteks", aga see protsess on alles alguses.

[Ghostship]

Sama häda on ka plastikust veesõidukitega. Põhimõtteliselt on küll võimalik taaskasutada, küsimus on selle otstarbekuses. Taaskasutuseks tuleb see fiiber või muu komposiitmaterjal peeneks puruks jahvatada, mille omadused uuesti kokku pannes just kiita ei ole. Saab näiteks ilmselt kasutada kuskil mingi muu materjali sees täiteks. Aga tuulikuomanik on tavaliselt majanduslikult mõtlev inimene ja ei soovi sellist kallist utiliseerimist oma rehkendusse.

[Turist 47]

. Kirjutad otsingumootorisse ''wind turbine landfill'' ja ...

Wind turbines, meant to produce clean energy, are creating tons of waste. Huge turbine blades are not easy to recycle and are instead piling up in many landfills.https://www.youtube.com/watch?v=Jzw9OkBat2w jne.
Jälle targem, abiks ikka.

[Kilo Tango]

. Kirjutad otsingumootorisse ''wind turbine landfill'' ja ...

Wind turbines, meant to produce clean energy, are creating tons of waste. Huge turbine blades are not easy to recycle and are instead piling up in many landfills.https://www.youtube.com/watch?v=Jzw9OkBat2w jne.
Jälle targem, abiks ikka.

Tuuleturbiinide labade matmise kogus on täiesti tühine (alla 1/1000) võrreldes selle sodiga, mis tekib sama energia saamisel millegi põletamisel. Eriti näiteks söe kaevandamisel ja põletamisel. Rääkimata põlevkivist.

[vanahalb]

Kui keegi just tahab neid labasid taaskasutada siis vast saab kah aga üleüldiselt võib nad energiaks põletada samamoodi nagu plastikust laevad, mahutid jms.

Ca 200 EUR/t tuleb Soome hindadega utiliseerijale maksta. Kui sellised labad kuskil vedelevad siis pigem sellepärast et odavamaks transportimiseks tuleks nad väiksemaks lõigata aga korralikke kääre ju kellelgi pole. Seevastu kopaga ekskavaatori mis maha matab leiab samast külast.

[Taaniel Tina]

Tuuleturbiinide labade matmise kogus on täiesti tühine (alla 1/1000) võrreldes selle sodiga, mis tekib sama energia saamisel millegi põletamisel

See väide hakkas kohe huvitama, peaks seda kohe uurima

[Jaanus2]

See peaks suht. inertne materjal olema, peaks saama ka kuskil täitena kasutada. Peenestada ainult on nii suuri asju tülikas.

[Kilo Tango]

...

See väide hakkas kohe huvitama, peaks seda kohe uurima

Lase käia. Arvesta palun sellega ka, et tuuleturbiini eluaeg on u. 20 aastat. Mis tähendab, et erinevalt nt. söejaamast ei teki 20 aastat mitte mingisuguseid maetavaid jäätmeid. See tuuleturbiinide jäätmete probleem on üle võimendatud. Saati, et labad moodustavad turbiini kogumassist ca. 10%. Ülejäänu on taaskasutatav. Hea ülevaate sellest annab üks tuuleturbiinidega tegelev insener: https://www.youtube.com/watch?v=CNuIzuZpRtk

Ainuüksi söejaamadet tekib aastas 1,2 triljonit tonni jäätmeid. Tuuleturbiinide tulevikus prognoositav ca. 300 tuh. tonni on kukepea selle kõrval.

[Taaniel Tina]

Tuleb tunnistada, akf Kilo Tango, et sinu pakutud suhe 1/1000 on väga konservatiine ja tagasihoidlik.

Tegin sõrmede peal kiired arvutused, mis ei pretendeeri mitte mingisugusele absoluutsele tõele, aga sain sellised suhted.
Et kui utiliseerida labad 20 aasta pärast oleks suhe ~1/11000, kui kogu turbiin ~1/800 ja kui kogu turbiin koos betoon jalaga siis ~1/100

Võtsin aluseks 1,5 MW tuuliku. Ja arvestasin palju ta toodab 20 aasta peale elektrit. Ja siis arvutasin, palju võiks tekkida tuhka sama koguse elektri tootmiseks põlevkivist.
Loodan, et kuskil ei eksinud.

[Turist 47]

Meie jaoks täna, Hiina mainis, et renoveerib enda seisvad ja amortiseerunud söe baasil elektri tootmise jaamad. Toimivatel vajutatakse, rohkema elektri saamiseks, "gaas põhja".
Lisaks on kohe plaan ehitada söega käitatavaid jaamu hulgim juurde (mis on hulgim, ei tea).
Valge Maailma uudistest, info täpsustamise huvides, see uudis ei jäänud "silma".
Päikese jaamad pidavat andma ca. poole energia vajadusest. Arvestavad, et 5 aasta pärast on elektrit vaja minimaalselt 50% rohkem tänasega võrreldes.
Kuhu panevad, kulutavad, selle lisa 50% homme - jälle ei tea
Seda, arvan teadvat, et enda lastele jätame teistsuguse kliima-floora-faunaga keskkonna, millega mõjudega nad peavad elama. Küllap saavad hakkama.