Aga muidu üldiselt reguleerib õppeasutustes toitlustamist sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8
https://www.riigiteataja.ee/akt/13360799?leiaKehtiv
Panin netti otsingusse koolitoit/menüü ja esimesena viskas ette
Rocca al Mare Koolis lähtume põhimõttest, et lapse tervise seisukohast peavad kõik õpilased kord päevas sööma sooja toitu. RaM Koolis pakub koolisööki Baltic Restaurants Estonia AS. Alates 2019/2020 õppeaastast on tervisliku koolilõuna maksumus 2,50 euri (1 euri ulatuses tasub lõuna eest riik).
*
2007 viidi Virumaal ja Tartumaal läbi üks suht põhjalik uuring (no sealt leiab pms kõike).
Toon välja sealt kontrollpäeva menüüd erinevates kontrollitud koolides ja kokkuvõtva analüüsi menüüdest.
"Kooliõpilaste toitumine Virumaa ja Tartumaa koolides 2007. aastal"
https://intra.tai.ee/images/prints/docu ... 07_est.pdfMenüüde analüüsi tulemused
1) Võrreldes 2002. a soovitusega jäi energiasisaldus menüüs alla soovitatava 69%-il menüüdest. Võrreldes 2008. a soovitusega jäi uuritud menüüdest 25%-il energiatarbimine alla poole PK II soovituse alampiiri ning 47%-il alla PK III soovituse alampiiri.
2) Minimaalse ja maksimaalse energiasisalduse vahe vaadeldud viie päeva jooksul oli 127– 536 kcal.
3) Põhitoitainete osatähtsuse (valgud 10–15% E, rasvad 27,5–32,5% E ning süsivesikud 55–60% E) koha pealt oli täiesti tasakaalustatud menüüsid seitse. Peamiselt oli menüüdes liiga suur rasvade ning liiga väike süsivesikute osatähtsus.
4) Kiudainete keskmine hulk jäi pisut alla PK II soovituse vaid ühes koolis, alla PK III soovituse jäi kiudainete saamine viies koolis.
5) Kahe kooli menüüs oli kolesteroolisisaldus soovitatavast veidi suurem.
6) Küllastunud rasvhapete osatähtsus toiduenergiast ületas maksimaalse lubatu (10% E) 75% menüüdes.
7) Sisaldus menüüs jäi alla soovituse (vastavalt 2002 / 2008PK II / 2008 PKIII)
a. vitamiin A – 21 / 4 / 9 kooli menüüs
b. vitamiin D – 36 / 36 / 36 kooli menüüs
c. vitamiin E – 11 / 3 / 8 kooli menüüs
d. vitamiin B1 – 26 / 26 / 26 kooli menüüs
e. vitamiin B2 – 29 / 25 / 29 kooli menüüs
f. niatsiin – 1 / 0 / 1 kooli menüüs
g. vitamiin B6 – 6 / 6 / 10 kooli menüüs
h. vitamiin B12 – 0 / 2 / 2 kooli menüüs
i. foolhape – 34 / 16 / 34 kooli menüüs
j. vitamiin C – 15 / 14 / 26 kooli menüüs
8 ) Vitamiini D sisaldus vastas soovitatavale vaid ühe kooli ühe päeva menüüs.
9) Foolhappesisaldus kõikide koolide kõikide päevade menüüdes kokkuvõtvalt vastas PK III soovitusele 39 päeval ning 2002. a soovitusele 15 päeval.
10) Üle PK III soovitatava 24 mg oli vitamiini C sisaldus kõikide koolide kõikidest päevadest 50 päeva menüüs. Üle poolte päevadest (57,8%) oli vitamiini C sisaldus alla 16 mg.
11) Toiduainetest saadava naatriumi sisaldus ei olnud alla maksimaalselt lubatu 2002. a soovituse põhjal mitte ühegi kooli menüüs. Võrreldes 2008. a PK II soovitusega, ületas toiduainetest saadud naatrium soovitusliku maksimaalse naatriumikoguse 75% menüüdes ning võrreldes 2008. a PK III soovitusega 64% menüüdes.
12) Üle PK III maksimaalse soovituse 640 mg oli naatriumisisaldus ainuüksi toiduainetest 44%-il kõikide koolide kõikidest päevadest.
13) Sisaldus menüüs jäi alla soovituse (vastavalt 2002 / 2008PK II / 2008 PKIII)
a. kaalium – 13 / 10 / 13 kooli menüüs
b. kaltsium – 36 / 32 / 32 kooli menüüs
c. magneesium – 19 / 8 / 19 kooli menüüs
d. raud – 16 / 2 / 6 kooli menüüs
e. tsink – 9 / 2 / 9 kooli menüüs
f. vask – 33 / 0 / 0 kooli menüüs
g. jood – 19 / 18 / 18 kooli menus
14) Fosfori- ja seleenisisaldus vastas kõigis menüüdes kõikidele soovitustele.
15) 2002. a soovitusele vastas kaltsiumisisaldus 17 päeval kõikide koolide kõikidest päevadest.
16) Alla PK III soovituse oli rauasisaldus 55 päeval kõikide koolide kõikidest päevadest.
17) Kui võrrelda laborilt saadud toitude analüüside andmeid koolide endi esitatud andmete ning inter- netipõhise toitumisprogrammiga (http://www.terviseinfo.ee), ei saa väita, et üks neist meetoditest oleks toiduenergia ja põhitoitainete määramiseks parem kui teine.
18) Erinevused koolide esitatu, analüüsi teel saadu ja programmiga arvutatu vahel võivad tulla peamiselt kolmest asjast:
● andmebaaside toorainete rasvasused (nt veise- ja sealiha) ei vasta tegelikult kasutusel olevate toorainete rasvasusele;
● ebakorrektsetest tehnoloogilistest kaartidest;
● tegeliku roa valmistamise erinevus tehnoloogilisele kaardile kirjapandust.
19) Käesoleva uuringu andmete põhjal on oma lõputöö koostanud kolm Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üli- õpilast 7,8,9 ning üks Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli üliõpilane 10.
Koolitoit ei meeldi kellelegi, sest see ei maitse ja näeb välja mingi pudru, kui lapsed ei märka menüüd lugeda, siis ei oska kodus mälu ja maitse järgi öeldagi, mis lõunaks oli 
Ametlikult on seal piisavalt vajalikke toiduaineid, mis peaks siis moodustama veerandi või isegi kolmandiku päeva toidunormist. Probleem on selles, et paljud kermapersed nokivad toitu nii koolis kui kodus ja siis kompenseerivad energiapuudust limpsi, krõpsu ja kommiga, mõned eriti tublid saavad ööpäeva vedelikunormist enamiku energiajoogist, mul on selliseid tulevikulootuseid vastuvõtul käinud, et kuulad nagu ständuppi ja ei tea kas nutta või naerda nende toidupäevikute peale. 
