vanahalb kirjutas:Kriku kirjutas:Akf AMvA kommentaar käis ju hoopis muu kohta:OLAVI kirjutas:Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga
Mitu aega tagasi kirjutas üks pādevam akf muarust, et puhttehniliselt saab niimoodi teha aga see piim tuleb siis nii kallilt töödeldud et sellist ei jaksaks keegi osta.
Küll aga tehaksegi sojast ja muust sodist vedelikku mis on värvilt ja maitselt piimale väga sarnane. Müüakse piima nime all Venemaal, Ukrainas ja muudes sarnastes riikides kui lehmad ei kasva kuid näljaseid on palju.
Sel põhjusel tassitakse juustu, või, suitsuvorsti jms kõrval ka piima või keefiri seljatäite kaupa üle Narva silla Venemaa poole.
Nüüd on võib-olla aeg muidugi edasi läinud
Kui me siit artiklist loeme: https://tervis.ohtuleht.ee/1036128/toid ... akse-veega
"Toiduteadlase sõnul eemaldatakse piimarasv piimast, et seda vajalikul viisil edasi töödelda ning sellest erinevaid piimatooteid valmistada. „Kui lahutada piimast piimarasv ehk koor, siis saame kätte rasvavaba piima ehk lõssi. Seejärel toimub normaliseerimine ehk lisatakse vastav rasvaprotsent piima sisse tagasi, just sellises koguses, nagu me pakendilt lugeda saame, olgu selleks 1,8% joogipiim või hiljutise uuringu kohaselt Eesti perede lemmik 2,5% rasvasisaldusega piim."
Et kui kogu lahjem joogipiim nagunii koorelahutajast läbi lastakse ja hiljem lisatakse rasvu, siis pole eriti kallis toodangu iga liitri kohta 5-15gr muid sobivaid rasvaineid lisada.
Loogiliselt õige, et pole majanduslikult mõttekas lõssi rasvasuse tõstmiseks kallist piimapulbrit lisada, kui on olemas odavamaid aineid, mis võivad küll esineda ka pulbrilisena.
Eesti põllumajanduse mahtude ülevaatlikud tabelid näeb siit: https://www.researchgate.net/publicatio ... _Kokkuvote
Kus on toodud Eesti toorpiima keskmiseks rasvasuseks 3,9% ja kuna ülalviidatud artiklis on väidetud et 3,5% piim ei läbi koorelahutajat ning veega lahjendades läheb piim siniseks, siis on loogiline et liigrasvase piima rasvaprotsenti reguleeritakse lõssi lisamisega.
(Tootmisel tekkivad suuremahulised jäätmed, antud juhul ka lõss, on Looduskaitse seisukohalt ohtlik jääde ja nõuab seega vastavat käitlemist.
Samamoodi kui puiduhakkekatlamajade puidutuhk on ohtlik jääde ja veetakse ohtlike jäätmete prügilasse, vaatamata sellele, et aednikud soovitavad kodusele naeripeenrale kahjurite tõrjeks oma isikliku ahjutuhka puistata.)