Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Kõiki neid asju võib eraldi süüa aga konserviks segatuna on see nagu sööks heeringat maasikamoosiga. Eks kõhus läheb muidugi kõik lõpuks segamini aga kuni selleni võiks neid ikka eraldi hoida.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Kamaras on sidekoe jaoks vajalikud valgud. Mida vanem inimene, seda vähem on organism võimeline neid tootma ja seda olulisem on need toiduga kätte saada. Trendikad tegelased võtavad kollageeni, mitte nii trendikad söövad oma sea viimase karjeni ära.AndresTy kirjutas:Ei ütleks, et süda on odav rupski...õige puhas ja peenekoeline tailihane delikatess. Kamarat on eestlane ikka läbi aegade mõnuga söönud, ei leia, et selle sisaldumine konservis oleks mingi koletu patt. Näiteks kui süldis kamarat ja muid asju, mis hamba all krõmpsuvad pole, siis minu silmis see sült ikka päris õige asi pole.Kapten Trumm kirjutas:Mida teeb seal seasüda või seakamar? Odav rupski, millega saab lisakaalu ja omahinda alla.
Rupskitest saab igati mõnusaid delikatesse teha. Kopsupasteet näiteks - nämm. Neerud, magu - igati väärt asju saab. Seega ei saa mitte aru rupskite halvustamisest in corpore, kui nad on konservi koostises.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Shotlased söövad ja matsutavad (Haggis)vanahalb kirjutas:Kõiki neid asju võib eraldi süüa aga konserviks segatuna on see nagu sööks heeringat maasikamoosiga. Eks kõhus läheb muidugi kõik lõpuks segamini aga kuni selleni võiks neid ikka eraldi hoida.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Aga luristavad viskit peale. Muidu ei lähe alla nendel ka.AMvA kirjutas:Shotlased söövad ja matsutavad (Haggis)vanahalb kirjutas:Kõiki neid asju võib eraldi süüa aga konserviks segatuna on see nagu sööks heeringat maasikamoosiga. Eks kõhus läheb muidugi kõik lõpuks segamini aga kuni selleni võiks neid ikka eraldi hoida.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Age kes keelab sama tehaherman30 kirjutas: Aga luristavad viskit peale. Muidu ei lähe alla nendel ka.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Pole endal olnud juhust haggist proovida. Need kes on proovinud ja ellu jäänud on mulle öelnud, et seda saab süüa ainult kuumalt
Konservidega on see erisus, et mul pole neid kuskil soojendada ja nii palju viskit ei jõuta pruulidagi kui plekktoosis oleva haggise manustamise vaja läheks.
Seepärast on selle Matsimoka sealihakonservi peale kirjutatud hoiatus - serveerimistemperatuur +1-6 Celsiuse järgi minu jaoks väga bro.
Konservidega on see erisus, et mul pole neid kuskil soojendada ja nii palju viskit ei jõuta pruulidagi kui plekktoosis oleva haggise manustamise vaja läheks.
Seepärast on selle Matsimoka sealihakonservi peale kirjutatud hoiatus - serveerimistemperatuur +1-6 Celsiuse järgi minu jaoks väga bro.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40225
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Kui sa vaatad poes hinnasilte, siis süda (mis on üks paremaid rupskeid koos maksaga) on siiski lihast nii poole odavama kilohinnaga. Muud, vähemväärtuslikumad ja rohkem vaeva nõudvamad tükid (neerud, kopsud jms) on veel odavamad. Kui sellest annab teha mingit hakkliha laadset möksi, siis milleks kasutada liha, mille eest makstakse rohkem?Ei ütleks, et süda on odav rupski...õige puhas ja peenekoeline tailihane delikatess. Kamarat on eestlane ikka läbi aegade mõnuga söönud, ei leia, et selle sisaldumine konservis oleks mingi koletu patt. Näiteks kui süldis kamarat ja muid asju, mis hamba all krõmpsuvad pole, siis minu silmis see sült ikka päris õige asi pole.
Rupskitest saab igati mõnusaid delikatesse teha. Kopsupasteet näiteks - nämm. Neerud, magu - igati väärt asju saab. Seega ei saa mitte aru rupskite halvustamisest in corpore, kui nad on konservi koostises.
Lihatöötlejale on taolised asjad risuks kaelases, sest neid ei saa lihtsalt prügikasti visata, vaid tuleb utiliseerida koos muude tapajääkidega. Näiteks Väike-Maarjas. Kallis. Seepärast on lihatööstuse tehnoloogid ja ökonomistid ammu töötanud välja skeemi, kuidas Väike-Maarjasse võimalikult vähe viia. Paraku kaasneb sellega väheväärtuslike (või lausa kahjulike) "lisade" panemine toodete sisse. Näiteks rasv vorstide sees. Ma ei ole nii kindel, et see on kõik välisrasv (pekk), kindlasti on seal "kasutusel" ka mitte eriti vajalik siserasv organite ümbert, mis sisaldab kahjulikke aineid.
Õnneks on mul olnud võimalus proovida, kuidas maitsevad puhtast kvaliteetsest lihast ja paari maitseainega konservid ja voilaa - need on selgelt paremad kui liha sisse segatud jamaga konservid. Kohe ausalt.
Meil oli vahepeal kodus kotlettide vaimustus. Algul ostsime hakkliha poest. Siis avastasin, et need kotletid ajasid "mao jurisema" - tekib ebamugavus kõhus, gaasid, röhitsemine. Siis ostsime lihtsal jahutatud lihatüki (nt karbonaad) ja ajasime ise hakklihamasinast läbi. Selline manuaalne, alumiiniumist, NSVL toode. Ja kõht oli rahulik. Seletasin seda sellega, et sinna hakkliha sisse läheb liha sildi all igasugu sodi, sh ka loomade siserasvad ja need tekitavadki õrnema seedimisega isikutel vaegusi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Ei pidanud silmas just odavust läbi hinnaprisma vaadatuna. Hind on subjektiivne väärtus, mis kujuneb vastavalt nõudlusele. Nõudlus omakorda tuleneb tarbijaskonna söömisharjumustest.
Objektiivse väärtuse peaks ikkagi andma ikka vend oskari erinevate "juppide" metsasmüttajale vajalike toitainete-vitamiinide kasulike ainete sisaldus. (näiteks maksast omastatav raud, vitamiinid; seakamara kollageen; isegi luuüdi, (mis on omaette täielik väärt toitainete sexpomm!); ja ka sea rasv). Oluline on see kuidas on see võimalikult sõbralikult/kasulikult koos kenasti objektiivselt tasakaalustatud "gemüses". Ja nii, et ka maitse poleks nagu käärinud kalapastal (mis nagu Trumm kindlasti teab, helgel nõukaajal sigalates vend oskaritel menüüs oli)
Seetõttu ma leian, et militaarne toit peab ennekõike arvestama vend oskari ihuliikmeid läbi objektiivse kombineeritud tarviduse, mitte läbi selle, et kui palju see/too asi poeletil maksab või kuidas see/too koostisaine kellelgi arvutitrukkijast lumehelbekesel jooksva peeru meetreid tunni kohta toodab.
Objektiivse väärtuse peaks ikkagi andma ikka vend oskari erinevate "juppide" metsasmüttajale vajalike toitainete-vitamiinide kasulike ainete sisaldus. (näiteks maksast omastatav raud, vitamiinid; seakamara kollageen; isegi luuüdi, (mis on omaette täielik väärt toitainete sexpomm!); ja ka sea rasv). Oluline on see kuidas on see võimalikult sõbralikult/kasulikult koos kenasti objektiivselt tasakaalustatud "gemüses". Ja nii, et ka maitse poleks nagu käärinud kalapastal (mis nagu Trumm kindlasti teab, helgel nõukaajal sigalates vend oskaritel menüüs oli)
Seetõttu ma leian, et militaarne toit peab ennekõike arvestama vend oskari ihuliikmeid läbi objektiivse kombineeritud tarviduse, mitte läbi selle, et kui palju see/too asi poeletil maksab või kuidas see/too koostisaine kellelgi arvutitrukkijast lumehelbekesel jooksva peeru meetreid tunni kohta toodab.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Akf AndresTy kirjutab vend oskarist nõnda kenasti, et kipub lähenevaid jõule ära rikkuma: pere kokku tuua on riskantne, ahjupraadi kah ei söanda teha.
Jutu mõttega kahtlemata päri.
Jutu mõttega kahtlemata päri.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Vend Oskari erinevate detailide töötlemine käib vist erinevate tehnoloogiatega nagu ma kokanduskauge inimesena arvata julgen. Seepärast ongi ta tervikuna söödav aga mitte gemüüsena vaid osadena.
Universaalgemüüse tekitab tavaliselt ilgeid kõrvetisi ja see mõjub laastavalt nii töö- kui võitlusvõimele. Sellega kaasneda võiva peerujuti pikkus on sealjuures täiesti marginaalse tähtsusega.
Universaalgemüüse tekitab tavaliselt ilgeid kõrvetisi ja see mõjub laastavalt nii töö- kui võitlusvõimele. Sellega kaasneda võiva peerujuti pikkus on sealjuures täiesti marginaalse tähtsusega.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40225
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Ega nende rupskite kontrollimatu manustamine lisaväärtust ei loo, ja looma sisemiste rasvade manustamine veel enam.
Kuna ma näiteks seasüdant söön, siis tean hästi, et seal südame sisemistes vatsakestes on vinged kolesterooli sadestused, kas need puhastatakse ära enne hakklihamasinasse minekut või läheb niisamuti
Kuna ma näiteks seasüdant söön, siis tean hästi, et seal südame sisemistes vatsakestes on vinged kolesterooli sadestused, kas need puhastatakse ära enne hakklihamasinasse minekut või läheb niisamuti
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Kolesterooli suu kaudne manustamine ei mõjuta inimese kolesterooli tasemt mitte mingil moel.Kapten Trumm kirjutas:Ega nende rupskite kontrollimatu manustamine lisaväärtust ei loo, ja looma sisemiste rasvade manustamine veel enam.
Kuna ma näiteks seasüdant söön, siis tean hästi, et seal südame sisemistes vatsakestes on vinged kolesterooli sadestused, kas need puhastatakse ära enne hakklihamasinasse minekut või läheb niisamuti
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
See on natuke julge väide. Mõjutab küll, aga mitte nii palju kui arvatakse. Organism toodab ka ise kolesterooli ja võib ka ise seda liiga palju toota toidust olenemata, selle näiteks tuuakse veresoonte "lupjumine" koonduslaagrivangidel. Aga toit mõjutab ka, ei saa väita, et võiks rahus pekist toituda ja vahet pole.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Pekk ei ole kolesterool
Tasuks pilk peale visata: https://www.healthline.com/nutrition/di ... er#effects
Tasuks pilk peale visata: https://www.healthline.com/nutrition/di ... er#effects
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Pekk ei ole kolesterool, pekk sisaldab kolesterooli. Õlu ka ei ole (puhas) alkohol, õlu ainult sisaldab alkoholi. Samas viites on kirjas, et toitumine ikkagi mõjutab taset organismis ja lausa 40 protsendil. Südamehaigustega on veidi keerulisem, aga küllap on mõju sealgi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 29 külalist