Mida kriisiks või lausa sõjaolukorraks peaks varuma?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Mida kriisiks või lausa sõjaolukorraks peaks varuma?

Postitus Postitas Madis22 »

http://www.epl.ee/artikkel/460833

Kui suured on teie kodused kriisivarud? Kui mehed sõjas peavad naised lapsed millestki elama. Sõja puhul aga on poodide varustamine paratamatult häiritud. Riigil endal puuduvad olulised varud, seda enam, et suur osa sellest, mida õnnestub kokku kraapida, tuleb kulutada kaitseväe käimashoidmiseks.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Huvitav oleks teada, kui kaugele võib õhukese riigi ideega veel mina?

Mis see ettevõtja asi on riigi sõjavarusid hoida, see on ikka riigi mure?

Meie targad visionäärid mõtlesid muidugi välja kavalantsu triki - maksame ettevõtjatele natuke ja küll nad hoiavad. Eks hoiavadki, nagu Rakvere viljasalv "hoidis".

Paljud totaalkaitsega seonduvad teemad on kahjuks jäetud eri ministrite vahele kuumade kartulitena veerema. Tuleb kogu totaalkaitse teema anda ühemõtteliselt nt KRA pädevusse ja sealt nõuda - miks ei ole. Mitte nagu meil, et tibikari istub igal pool oma 20+K palkade otsas ja kui hakkad küsima, kuskohast saab, siis hämatakse riigisaladusest ja teise ministeeriumi vastutusest.

Kelle asi on Eestis tsiviilkaitse?
Kelle probleem on see, et kinnisvaraarendajate initsiatiivil on tasahilju suletud Tallinnas asuvaid suuri puurkaevusid (piirkonndad viidi Ülemiste järve veele ja kaevud suleti - saadi kinnisvaraarenduseks maad)?

Kui praegu stardib Gdovist pommitajate eskadrill Tallinna suunas, siis mis saab? Peale selle, et nende pihta ühtegi pauku teha ei suudeta, saavad Tallinna elanikud nende tulekust teada esimeste pommide plahvatuste järgi. Saab olema palju laipu tänaval ja kui küsida, kelle probleem see on, siis Ansipist Padarini pungitatakse teadmatuses silmi. Varjendid on ärastatud, kasutamiseks kõlbmatud, haiglate kapatsiteet on 30 rasket vigastatut, puudub õhuhäire süsteem jne jne jne. Ja puudub üldse igasugune nägemus ja plaan, kuidas sellist asja lahendada. Uppuja päästmine on uppuja enda asi.

Hoopis haledana mõjuvad mitmest kohast läbilipsanud ideed teha ümber Tallinna ringkaitset, kuni NATO appi tuleb. Ilma toidu ja veeta? Supermarketites on sees heal juhul paari päeva varu ja kriisiaja ostupaanikas ostetakse need tühjaks, lisaks lisanduvad 400 000 elanikule veel sõdurid ja sõjapõgenikud, keda on ka lisaks veel min 200 000. . Joogivesi sõltub kergesti saboteeritavast Ülemiste järvest.

Vaadake kahte filmi
"Threads"
"Day after tomorrow"

Vaadake hoolega läbi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Faust
Liige
Postitusi: 1737
Liitunud: 27 Dets, 2004 10:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Faust »

Ülemiste järve äralangemise puhul peaks veepuhastusjaam suutma Tallinna veevarustuse poole päeva jooksul põhjavee toitele ümber lülitama. Vähemalt selline plaan on neil juhul kui järve peaks kukkuma lennuk või sattuma raudteelt naftalaadung. Lisaks kasutatakse reservina veel ka Raku järvesid.
Muidugi ega see eriti ei aita kui veepuhastusjaam üldse puruks pommitatakse.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Postitus Postitas allatah »

Mingi aeg tagasi tuli (loodetavasti esimese linnukesena) teade, et Viimsisse rajati "sõjakindel" pumbajaam. See sõjakindlus tähendas küll vist seda katusele pandi muru ja elektrivarustus dubleeriti generaatoriga, aga asi seegi.
Üldiselt võiks aga päris masendav olla juba see, kui ainuüksi elekter pikemaks ajaks ära läheb. Kui paljudes majades toimub veevarustus elektriliste pumpadega?
See oli mulle küll üllatav, et seda toitu nii vähe on.
Ainus lahendus antud olukorras on ilmselt poodides olevad toidutagavarad. Ma ei tea küll kuidas neid peaks jagama, aga minuarust leidub poodides ja poodide ladudes ikka märksa pikemaks ajaks süüa, kui mainitud "reservidest".
Otseloomulikult tähendaks efektiivne kaupluste vara kasutamine riigi poolt väga paljude rahuajal väljakujunenud harjumuste järsku ümberlükkamist, aga vajadusel tuleb seda teha. Muid variante täna öösel algava kriisi korral ei ole, kui eeldada, et riigil pole mingit head plaani, mida antud artiklis lihtsalt ei mainitud.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Faust
Liige
Postitusi: 1737
Liitunud: 27 Dets, 2004 10:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Faust »

Oli ju olemas ka selline asutus nagu Riigiressursside Keskus RRK, mis nüüdseks ammu juba äriettevõtteks muutunud, ainult nimi on samaks jäänud. Üks ladu asus veel Pääskülas, kõrgete okastraat aedade taga.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Faust kirjutas:Ülemiste järve äralangemise puhul peaks veepuhastusjaam suutma Tallinna veevarustuse poole päeva jooksul põhjavee toitele ümber lülitama. Vähemalt selline plaan on neil juhul kui järve peaks kukkuma lennuk või sattuma raudteelt naftalaadung. Lisaks kasutatakse reservina veel ka Raku järvesid.
Muidugi ega see eriti ei aita kui veepuhastusjaam üldse puruks pommitatakse.
Ei suuda! Puukaeve on ju järjest kinni pandud. Pealegi üks 200 m sügavune kaev annab vett heal juhul mõnele tuhandele inimesele. Erafirma pole neist kaevudest huvitatud, sest sealt tuleb vesi kallim kui Ülemistest. Inglise investorid pakivad Ülemistes juhtuva õnnetuse järel oma kotid kokku ja kaovad. Probleemid jäävad aga meile. Samas on kinnisvaraärimehed huvitatud maast - puurkaevu sanitaarkaitseala raadiusega 50 meetrit kuskil heas piirkonnas tähendab miljoneid - see võtab ju terve hektari maad. Ja on üks populistlik erakond võimu juures, kes neid lube selleks annab.

Raku järv on mõeldud Ülemiste täitmiseks kui seal tase alla langeb. Mingeid torusid, veevõttu jms ju rakust võtmiseks tegelikult ei ole. On vaid lahendus, kuidas lasta Raku järve vesi Ülemistesse. Mis sest kasu on, kui mõni seltskond on Ülemistesse nt tsüaniidi visanud?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Üks kolme aasta tagune artikkel mitte ehk päris samal teemal http://paber.ekspress.ee/viewdoc/619CDE ... 2300652AC5. Koduste varude osas räigelt ülepingutatud, aga siiski.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Tallinna veevarustus on ka praegu osaliselt põhjaveetoitel (Nõmme kant), torud on ühendatud. Aga kui Ülemiste peaks ära langema, siis kogu linnale sellest ei jätku. Võibolla jätkub mahu poolest ainult joogiveeks, aga on karta, et kogu linna torustikku vajalikku survet ei jätku. Puht geoloogiliselt oleks võimalik viia kogu Tallinna veevarustus põhjaveele (kaitstud otsese reostuse eest, ei vaja kallist puhastamist!), aga sellega ei ole tegeldud - hakati kord Ülemistest võtma ja võetakse vanast harjumusest edasi.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:uvitav oleks teada, kui kaugele võib õhukese riigi ideega veel mina?

Mis see ettevõtja asi on riigi sõjavarusid hoida, see on ikka riigi mure?

Meie targad visionäärid mõtlesid muidugi välja kavalantsu triki - maksame ettevõtjatele natuke ja küll nad hoiavad. Eks hoiavadki, nagu Rakvere viljasalv "hoidis".

Paljud totaalkaitsega seonduvad teemad on kahjuks jäetud eri ministrite vahele kuumade kartulitena veerema. Tuleb kogu totaalkaitse teema anda ühemõtteliselt nt KRA pädevusse ja sealt nõuda - miks ei ole. Mitte nagu meil, et tibikari istub igal pool oma 20+K palkade otsas ja kui hakkad küsima, kuskohast saab, siis hämatakse riigisaladusest ja teise ministeeriumi vastutusest.
Ükskõik, kuidas me seda tegevust ei nimetaks – totaalkaitse, tsiviilkaitse, laiapõhjaline lähenemine julgeolekule, elanikkonnakaitse vms – on selge, et tegemist on olulise ja vajaliku asjaga, mille nimel pole alates riigi taasloomisest palju tehtud. Põhjused on minu arvates peamiselt objektiivset laadi – seni on palju auru läinud selleks, et Eesti NSV laadsest moodustisest üldse midagi euroopalikku luua, kusjuures mitmete riigifunktsioonide loomist (nt kaitsevägi, piirivalve) tuli üldse nullist alustada. Samuti on asi selles, et väikene riik peab paika panema prioriteedid, kuna kõike ei jõua 10-15 aastaga korraga teha. Üheks suurimaks riiklikuks prioriteediks oli möödunud kümne aasta jooksul liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Nüüdseks on see eesmärk saavutatud, riik saab hakata tegelema järgmiste prioriteetidega ning kuuldavasti hakatakse järgmistel aastatel rohkem tähelepanu pöörama ka totaalkaitsele (või ükskõik, kuidas me seda ka ei nimetaks). Loodetavasti ei tee majanduslangus sellesse plaani oma korrektiive.

Konkreetseks lahendamist vajavaks küsimuseks on aga see, kes milline riigistruktuur seda tegevust koordineerima ja juhtima peaks. Mina ei leia, et totaalkaitse alal peaks esimest viiulit mängima Kaitseministeeriumi või veel vähem selle allasutused – neil peaks olema eelkõige sõjalist nõu andev roll. Iga normaalse demokraatliku riigi valitsussüsteem (sh Eesti ja Soome) on üles ehitatud selliselt, et kõik ministeeriumid on vähemalt rahuajal võrdsed ning ükski ministeerium ei saa otseselt teistele ministeeriumitele käske (või kohalikele omavalitsustele) ja ülesandeid anda. Selline asi toimib peamiselt totalitaarsestes režiimides, kus on ülivõimsad ja mõjukad sõja- või julgeolekuministeeriumid. Eestis ei ole eriti reaalne, et näiteks Kaitse- või Siseministeerium saaks teistele ministeeriumitele üsnagi mahukaid käske jagada, veel vähem saab seda teha mõne ministeeriumi allasutus, nagu nt Kaitseressursside Amet või Päästeamet.

Teiseks ei oleks mingisuguse eraldi totaalkaitseameti või totaalkaitseministeeriumi loomine ka eriti otstarbekas, vaid tekitaks juurde lihtsalt hunniku bürokraatiat ja ametikohti, mida tuleb suure vaevaga täitma hakata. Ja kõige olulisem on see, et sellise superameti loomine läheks vastuollu ka totaalkaitse ühe põhilise alusega – totaalkaitse ei ole mitte ühe ametkonna eralõbu ja –huvi, vaid totaalkaitsega peavad oma pädevuse piires tegelema kõik olulised riigi ja omavalitsusasutused, kuna see on kõige otstarbekam ja odavaim.

Seega on küsimus esiteks selles, kes ja kuidas seda tegevust koordineerima peaks. Ja teiseks selles, kuidas see tegevus kogu riigiaparaadile peale suruda ja kohustuslikuks teha. Esimese küsimuse juures arvan, et juhtivaks ja käskivaks organiks peaks olema Vabariigi Valitsus ehk peaminister. Totaalkaitsega tegelemine on peamiselt riigivõimu täidesaatva osa kohustus ning kõrgeimaks täitevvõimu esindajaks meie riigis on Vabariigi Valitsus eesotsas peaministriga. Just Valitsus ehk peaminister saab vabalt anda käske ja korraldusi ka kõikidele teistele ministeeriumitele, nende allasutustele ja maavalitsustele. Umbes nii toimib see minu teada ka Soomes, kus korraldusi valitsuse välis- ja julgeolekukomisjon ning sellele annab omakorda nõu kaitseministeeriumi kantsleri juhitav komisjon, mis koosneb kõikide võtmeministeeriumite kantsleritest, peastaabi ülemast ja kaitseväe operatiivülemast.

Arvestades Eesti väiksust, võiks meil totaalkaitse koordineerimisega tegeleda otseselt mõni Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni alakomisjon või siis luua valitsuse juurde midagi valitsuse kriisikomisjoni sarnast, kuhu kuuluksid võtmeministeeriumite ministrid ja kantslerid. Sellisel bandel oleks juba piisavalt jõudu ja autoriteeti, et midagi ära teha.

Mingisuguse totaalkaitseameti loomise asemel tuleks aga iga asjassepuutuva ministeeriumi juurde luua üks täiendav osakond või büroo, kes tegeleks totaalkaitse küsimustega konkreetse ministeeriumi raames. Selline osakond tuleks komplekteerida sama ministeeriumi enda ametnikega (kes oma haldusala seetõttu kõige paremini tunnevad) ning see peaks alluma kas otse vastava ministeeriumi ministrile või kantslerile, et omada piisavalt tugevat häält konkreetse valitsemisala siseselt. Ja ongi kogu moos – valitsuse vastav komisjon püstitaks iga-aastaselt igale ministeeriumile täiendavad ülesanded, milleks eraldatakse ka vastav hulk raha ning seejärel hakkab iga ministeerium oma haldusalas eesmärkide elluviimiseks vajalike toiminguid tegema.

Sellise asja käimalükkamine vajab aga selget poliitilist tahet, samuti tahet ja võimalust totaalkaitseks lisaraha eraldada (ja mitte kaitse-eelarve arvelt, vaid sellele täiendavalt, sest muidu jääb kaitsevägi totaalkaitse arvelt kängu). Siinkohal võib hakata jälle kurtma, et küll meid ikka valitsevad lollid, laisad, lühinägelikud ja saamatud poliitikud, kes ei tahagi totaalkaitsega tegeleda jne… Aga tegelikult peaks siin endale otsa vaatama iga inimene, kes on andnud oma hääle Riigikogu valimistel – kui paljud erakonnad mainisid oma valimislubadustes ja programmilistes punktides totaalkaitse arendamise vajadust ja kui palju hääli sellised erakonnad said? Kui poliitikutel pole takus valijate survet selle konkreetse küsimusega tegeleda, siis järelikult sellega ei kiirustata kah eriti. Nii et järgmistel valimistel soovitan kõigil parteiprogramme huviga uurida ja seejärel kaalutletud otsus teha.

Tulles nüüd selle küsimuse juurde, kuidas ja kelle käes hoida mobilisatsiooni- ja kriisivarusid, siis mina küll ei hakkaks siinkohal vastandama era- ja riigisektorit. Erasektoriga koostöös teatud varude varumine ja säilitamine on asi, mis toimib igapäevaselt ja edukalt mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes, mida meile pidevalt eeskujuks tuuakse. Kõvasti sellest üldjuhul ei räägita, sest milleks GRU ja FSB tööd lihtsaks teha?

Loomulikult, on terve rida asju, mille ladustamist ja varumist ei saa üldjuhul erasektori kätte anda, nagu nt laskemoona ja lõhkeaine ladustamine. Aga teha erasektoriga koostööd nt kütuse, meditsiinitarvikute, toidu jms varumisel on riigile kasulik väga mitmes mõttes. Esiteks säästab riik ennast sellest, et tuleks hakata ise massiliselt ladusid ehitama ja matta suuri selle alla suuri summasid, selle asemel, et kasutada seda raha pigem ladude täitmiseks vajalike produktidega. Miks peaks riik mängima kilplast ja ehitama kõik jalgrattad ise, selle asemel, et kasutada erasektoris pidevalt tühjalt seisvaid pindasid?

Teiseks on kraami ladustamine koos erasektoriga kasulik ka julgeoleku kaalutlustel. Kui riik hakkaks kõiki vajalikke ladusid ise rajama, siis tehtaks seda paratamatult ülisäästlikult ja kokkuhoidlikult, st kümnete väikeste ja hajutatud ladude asemel rajataks võimalikult suured laokompleksid, mida on kergem üleval hoida ja valvata. Paraku on neid ka vaenlasel seetõttu ülesse leida. Erasektoriga koostööd tehes saab aga kraami hajutada kümnete erinevate firmade ja sadade ladude vahel. Sellisel juhul suudab vaenlane üht-teist võibolla ikka välja nuhkida, aga kunagi mitte piisavalt palju. Lõppude lõpuks pole totaalkaitse teostajateks mitte ainult riigiasutused, vaid kogu ühiskond, sh eraettevõtjad.

Loomulikult tekib siin usalduse küsimus – ega ärimees talle usaldatud produkte maha ei parselda. Loomulikult võib parseldada, aga minu teada on Rakvere Viljasalve keiss siinkohal erandiks, mis kinnitab reeglit, et korralike lepingute ja ausate partnerite korral on erasektor riigile väga kasulikuks ja kohusetundlikuks partneriks.

Üksikult valitud tendentslike näidete varal võib ju ka vabalt tõestada, et riigiametnik on üks eriline pätt, kellele ei tohiks mingeid varalisi väärtusi kätte usaldada. Näited – mõned kaitseväelased, kes 1990. aastatel väeosadest relvi, kütust ja laskemoona „vasakule lükkasid“, või Päästeameti laomehed, kes selle aastakümne alguses Tartus tsiviilakaitseladudest paarkümmend tuhat gaasimaski „ära kaotasid“. Aga me ei hakka ju nende üksikjuhtumite põhjal väitma, et riik ei tohiks mitte mingil juhul sõja-aja varude soetamisega tegeleda.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Kriisidele teatavasti on omane, et senised plaanid ei tööta, nende hulgas tõenäoliselt ka varude jagamise süsteem. Selle süsteemi ümberkorraldamine võtab aega. Kui aga rahval ootamatult enam pole kütet, elektrit ega toitu ning puudub ka ettekujutus, mida sellises olukorras teha, puhkeb paanika. Tööd jäävad seisma, see omakorda võimendab kriisi jne.

Esimene odavam liigutus, mis teha annaks, oleks kokku panna õhuke brožüür sellest, mida iga kodanik ise saaks kriisivarude ja totaalkaitseks valmistumise kohapealt ära teha. Milliseid ravimeid kodus hoida, mislaadi toitu varuks hoida, soovitada hankida mingigi matkapriimus ja kütus sellele, soovituslikud käitumisjuhised jne.

1,4 miljonit inimest söövad päevaga ära arvestatava koguse toitu (umbes täpselt 1000 tonni), mis kodudesse köögikappi paigutatana ei võta aga sugugi palju ruumi. Enamus sellest on pika (aastase) säilivusajaga. Mitmel pool lääneriikideski on 3-7 päeva kriisivarude kodushoidmine soovituslik. Kui nüüd soovitada veel autoomanikel hoida varuks kanister kütet oma transpordivahendile, on rahvas võimeline kriisi korral mõnda aega tegevust jätkama ka toidu, elektri ja küttega varustamise täieliku katkemise korral. See aga on just totaalkaitse seisukohalt määratu tähtsusega.

EDIT: Vabandust, läksid kaks mõtet omavahel segi ja sain vaid ühe lause. Ei ole kriisivarude kodus hoidmine lääneriikides kohustuslik. Soovituslik on.
Viimati muutis Madis22, 08 Apr, 2009 12:42, muudetud 1 kord kokku.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
zzz-petz
Liige
Postitusi: 115
Liitunud: 10 Veebr, 2009 16:49
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas zzz-petz »

Mitmel pool lääneriikideski on 3-7 päeva kriisivarude kodushoidmine kohustuslik.
kas oskad tuua konkreetseid näiteid - riik ja kohustuslik kodushoidmisvaru suurus ja koostis ja kuidas seda kontrollitakse? proovisin ise google'ist otsida infot sellise asja kohta aga ilmselt ma ei ole eriti hea otsija, kuna ma ei leidnud midagi. samas eeldaks et kui see on lääneriikides levinud ja kohustuslik asi, siis ikka mingit infot oleks :roll:
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Postitus Postitas allatah »

Artikkel sellest, et Rahvaliidu arvates peaks Tallinn minema üle põhjavee kasutamisele. Otseselt julgeolekuküsimust seal ei mainitud, aga põhjavesi peaks ikkagi turvalisem olema, kui Ülemistest tulev joogikene.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=22718887

See voldiku tegemine tundub hea mõte. Kas just voldiku kujul, aga ehk äkki internetis mingi kodukas valmis vorpida. Sellele saaks ehk mõndadele suurema kasutusega lehtedele viited panna või blogides (ma ei tea kas peale minu veel siinsed inimesed blogivad) viidata.

Seal võiks siis teha põhjenduse selle kohta, miks üldse peaks varusid hoidma. Tuua näited Eestis juba toimunud tormide ja elektrikatkestuste kohta. Samuti võiks leida mõne näite kuskilt "rahulikust lääneriigist", kus mingil põhjusel on valitsenud toiduainete puudus. Võiks ju mainida ka sõjaolukorda, aga kui saaks ka ilma hakkama oleks ehk hea, sest ega keskimine eestlane vist sõja võimalikkust eriti ei usu. Ühesõnaga on vaja teha selgeks inimestele, selle vajalikkus. Et mitte paanikat tekitada, võiks lõpetada siit foorumist kuuldud pärliga: Kui te lähete laevale ja näete päästepaate, ei satu te paanikasse. Aga paanika tekib siis, kui laevaga midagi juhtub ja laevas ei ole päästepaate.
Teine osa võiks siis olla nimekiri sellest mida oleks tarvis. Ja rõhutama peaks seda, et need asjad ei võta palju ruumi ning tegemist ei ole raisatud rahaga, sest enne säilivusaja lõppu osteakse uus kraam ja vana süüakse ära või kallatakse auto bensupaaki.

Võin üritada blogimaailmas sellist lehekülge teha, aga seal on vist raske korralikku kodulehekülge teha. Ning muud internetikasutamise oskused on mul väga nõrgad, seega lükkaks selel ülesande pigem kellegi teise kaela :D

PS.Endal on ikka toiduaineid kolmeks päevaks vähemalt. Vett küll vaid päevaks, aga Eestis on siiski igal aastaajal maapiirkondades mingitlaadi vett leida mida saab vähemalt peale keetmist tarvitada. Eks kõige hullem ongi neil kel pole mingit maakohta või kes ei saa sinna (tühja bensupaagi tõttu) minna.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Võin üritada blogimaailmas sellist lehekülge teha, aga seal on vist raske korralikku kodulehekülge teha
Algatuseks võiks kasvõi siiagi midagi sellist üles panna. Moderaatorid võiksid selle siis mõne teema alla kleepsuks panna.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
kyy
Uudistaja
Postitusi: 26
Liitunud: 13 Juul, 2007 12:36
Asukoht: EST
Kontakt:

Postitus Postitas kyy »

Lemet kirjutas:
Võin üritada blogimaailmas sellist lehekülge teha, aga seal on vist raske korralikku kodulehekülge teha
Algatuseks võiks kasvõi siiagi midagi sellist üles panna. Moderaatorid võiksid selle siis mõne teema alla kleepsuks panna.
Miks mitte kasutada ära kampaaniat "Teeme ära! Minu Eesti". Nende mõttetalgute tulemused ei tohiks jääda tähelepanuta.
http://www.minueesti.ee/
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas mutionu »

"Minu Eesti" vastu on kerge eelarvamus, et tegu on inimestega, kes pooldavad "pehmeid" väärtuseid.
"Sõdima me ei hakka, nagunii kaotame. Astume hoopis kõik parteisse ja õõnestame süsteemi seespoolt." ja "Kaotame sõjaväe ning Kaitseliidu, kuna need võtavad palju raha. Anname raha hoopis hõljuva peldiku väljatöötamisse, millest saab Eesti Nokia".
Seal toodud teemadest pole ükski otseselt seotud riigikaitsega.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: lamjak ja 13 külalist