Nutt ja hala

[nimetu]

Lõpetuseks uurime, mida rahvas arvab sellest, et kas kaitsekulutusi tuleks tõsta?
2016 – 25% (tunduvalt tõsta + mõningal määral tõsta)
2019 – 19,5%

Nojah. Samas kui Vikerraadio tegi hiljuti päevaküsitluse kaitse-eelarve kärpimise kohta, siis 75% olid vastu.

[gooligan]

Kultuuri ja kaitsekulude vastandamises ei pruugi hetkel võitjaks jääda sugugi mitte kaitsekulud. Vaatame kuidas rahvas on kultuuri viimastel aastatel suhtunud.
Teatrikülastuste arv 1000 elaniku kohta:

pole päris kaitseeelarve teema. Aga eelarve teema siiski.

Eesti "kultuuriime" on paljuski seotud sellega, et tippteatreid/etendusi on võimalik külastada kinopileti hinnaga. Mõnekümne eurone piletihind aga katab ära vaid murdosa tegelikest kuludest.
Seega, kui teatripilet maksaks nt 100+ EURi (mis oleks igati proportsioonis lääne teatritega, kes sellisest masstoetustest vaid unistada oskavad), siis oleks pilt juba hoopis teine.
2019.a said teatrid ainuüksi tegevustoetusi riigilt- ja omavalitstelt kokku 38+m EURi eest (st iga maksumaksja vastsündinust raugani toetas neid ca 20EURi jagu). Eraldi ridadelt on tehtud majadele kapitaalremondid jms.

Aga võtame nt Estonia teatri näiteks.
Nende 2019. aasta eelarve oli kokku ca 15m EURi, piletitulu suudeti teenida aga ainult 2,7m EURi, lisaks muud tulud toitlustuselt (Jah, maksumaksja peab kahjumis konjakibaari!) ja saalirendilt.
Maksumaksja lisas toona 10m EURi.

Kokku ostis pileti 141 000 inimest. Ehk keskmiseks piletihinnaks 19EURi.
Igale ostetud piletile maksis maksumaksja juurde 71EURi.

Kulupõhine piletihind peaks olema aga seal kuskil 90+ EURi kandis (keskmiselt). Ehk kallimad piletid 150+EURi, odavamad 50+ EURi.
Sedasi on saale täita täitsa lill. Kusjuures ka praeguste piletihindade juures on keskmiseks täituvuseks 75%. 1/4 saalidest tühjad.

Eraldi rea pealt tulevad juurde suurinvesteeringud nagu nt praegu planeeritav uue maja ehitus.
Loomulikult peab kasvama proportsionaalselt ka maksumaksja panus, sest uus saal vajab sooja, piletikontrolöre, suuremat orkestrit, suuremat konjakibaari jne jne.

Nii lausalist ja massiivset etendusasutuste toetamist, nagu Eestis täna, pole mitte kuskil maailmas. Ja see seletabki lahti, miks õhtusöök shaslõkibaaris ja teatripilet suure näitetrupi etendusele väikesaalis on samas hinnaklassis.

https://s3.eu-central-1.amazonaws.com/estonian-opera-production/media/filer_public/03/97/03974eda-869e-44ec-af9e-bd058b85f85a/rahvusooper-estonia-2019a-majandusaasta-aruanne.pdf

https://statistika.teater.ee/stat/stat_filter/show/subsidiesFrom

[tuna]

Kõigepealt, miks need kultuuriehitised nüüd järsku ette jäid? Kui jutt käib Riigikogu kultuurikomisjonis käinud valimisest, siis see raha on juba ammu ette ära otsustatud ehk teiste sõnadega, see on see osa eelarvest, mida jagada ei saa. Hasartmängumaksust läheb igal aastal mingi protsent Kultuurkapitali ja nii ongi. Lihtsalt sellel aastal (või oli see järgmisel) makstakse viimane osa ERMi eest ära ja paratamatult tuli praegu valida uued objektid. Nõuda seda raha kaitsekuludeks on sama, kui tulla välja jutuga, et teate, vähendame emapalka ja anname selle sõjaväele.

Mis aga puutub rahva meelsusse, siis nö baaskonsensus on selles, et me peame tegema kõik endast oleneva ja veel rohkemgi oma julgeoleku kaitseks. See tähendab, et selgelt ja arusaadavalt põhjendatud seisukohad leiavad ka laialdast toetust. Tuntuim näide on ilmselt Iraaki minek. Sellest oli juba tõusmas suur tüli, kuid piisas kaitseväelastel öelda, et seda on tegelikult vaja meie enda jaoks, oli asi selge. Vastupidine näide on Ukraina sõja algusajast. Kui ikka rahvale öelda, et lisaraha Kaitseväele vaja ei ole, sest me ei suuda seda ära kasutada, siis oli samuti küsimus sellega lahendatud.

[Poti soldat]

Eks kõik peaks olema valmis oma olemasolu õigustama. Kui meil kultuuritegelased arvavad et suurem ja vägevam ooperiteater on kultuuriprojektide seas kõige tähtsam, kuigi mingit tohutut ooperikülastajate massi silmapiiril ei paista, siis see on nagu üsna selge viide et tegelikult neid kultuuri betoonile eraldatavaid protsente võiks vabalt koomale tõmmata.

[tuna]

Võite proovida ooperiteatri vastast võitlust, vaatemäng saab olema ilmselt seda väärt. Ainuke kindel tulemus sellel saab olema see, et kaitsekulutuste suurendamine muutub raskemaks. Ooper on huvitav fenomen kaasaegses euroopalikus kultuuris, millele makstakse kõvasti peale mitte ainult Eestis. Huvitavaks teeb selle see, et põhjendamiskohustus on ainult selle vastastel. Mingi aegade jooksul vormunud tunnetuse järgi võrdub ooper automaatselt kõrgkultuuriga. Kõige rumalam, mida selles olukorras teha võib, on hakata majanduslike argumentidega ooperi vastu võitlema. See ei haaku mitte kõige vähemalgi määral selle nimetatud tunnetusega, et ooperiteatri olemasolu on inimeksistentsi kõrgeim vorm. Teete ainult ennast lolliks ja - nagu öeldud - muu sõnum mitte lihtsalt ei lähe kaotsi, vaid saab veel ka tugevalt kahjustatud.

Kui aga nüüd vaadata päriselu, siis on see võitlus praegusel hetkel ka täiesti mõttetu. Kõigepealt, ooperiteatri ehitusplaanid on täiesti algusjärgus. Isegi kõige roosilise ettekujutuse järgi ootab meid ees aastaid vaidlusi. Ja tõenäoliselt ka tulutuid vaidlusi, sest Tammsaare parki mingit ehitust ei tule. Seega, mida kauem asjaosalised teatriehitust sinna suruvad, seda pikemaks vaidlused venivad ja ehitus - loe rahavajadus - lükkub edasi.

[nimetu]

Küsimus pole ju ainult ühes ooperiteatris, vaid terves reas projektides, mille prioritiseerimine ja perspektiiv pikemas ajaraamis on pigem kahtlane.
Ja jutt sai üldse alguse sellest kuidas riik igalt poolt koomale tõmbab, sh kaitse-eelarve pealt, kuid samal ajal hoiab või lausa tõstab kulutusi kohtades, mille eelistamine tundub kehvema majanduse taustal vastutustundetu. Olgu selleks siis igasugused betooni valamised või palkade ning pensionite erakorraline tõstmine. Kuidas muidu tõlgendada asjaolu, et PPA töötajate palku tõstetakse, kuid samal ajal hakatakse taga ajama 6 miljonilist kärbet, mis võib tähendada hoopis osade töötajate koondamist. Või näiteks seda, et õpetajate palk tõuseb, kuid huviringide toetus kaob. Et kes siis ikkagi kogu sellest asjast kokkuvõttes võidab?

[tuna]

Kui on üks rumal kärpeplaan välja käidud, siis kõige vähem on abi sajatamisest, mida kõike võiks veel kärpida. Lahendada tuleb probleem, mitte seda süvendada.

[nimetu]

Kui on võetud poliitiline eesmärk eelarvet kärpida, siis võiks seda vähemalt kompetentselt teha.

[tuna]

Aga siis tuleb ka kriitikateravik suunata sellele, kes selle ebakompetentsusega hakkama sai. Mitte hakata ette lugema, mida kõike võiks veel kärpida. Niimoodi jaotatakse ju süü hoopis süütute kõrvalseisjate peale.

[gooligan]

Kui on üks rumal kärpeplaan välja käidud, siis kõige vähem on abi sajatamisest, mida kõike võiks veel kärpida. Lahendada tuleb probleem, mitte seda süvendada.

Probleem ongi selles, et me elame täna lootusetult üle oma võimete. Võtame tulevikukohustusi, millele realistlik kate puudub. Ja seetõttu on mõne-aastaste vahedege riigikulude revisjon vägagi mõistlik.

Keegi peab hakkama kinni maksma ülisuuri jooksevkulusid nii rajatavale ooperimajadele kui ka Pärnu lennujaaamale kuhu iialgi ükski liinilennuk ei maandu.
Tulemuseks ongi see, et valitustel kaovad igasugused hoovad oma poliitikate rakendamiseks, sest 95+% riigieelarvest on püsikuludega juba lukku löödud.

Mul pole laenamise ja investeeringute vastu midagi, kuid laenuraha kulutamine seadalaadi objektide hilisemaks ülalpidamiseks on küll nagu mööbli põletamine ilusa lõkke tegemiseks.

Ka tasuks mõnel kurjemal jürgenligil ikkagi esitada põhimõtttelisi ja karme küsimusi, kas nt Soomest 5x väiksemas ja 3x vaesemas riigis on vaja sama suurt ooperisaali? Kas lisaks Peter Hundi eralennukile leidub Pärnu lennujaamal veel kasutajad?
Kas see on ikka maksumaksjale OK, et tulevikus igale Estonia teatri külastajale 100+ EURI peale maksta? Või kannataks jätkata praegustes tingimustes, mis ei ole küll maailma parimad, aga mitte ka maailma kõige kehvemad.

Näiteks oma kaitseplaneerimises oleme loodetavasti sellise mania-grandiosa faasi lõplikult seljatanud ning keegi täna ei planeeri hävitajate eskadrilli ega tankiarmeed. Sest nende ülalpidamine on lihtsalt liiga kallis.

Ajal kui riik elab totaalselt üle oma võimete on selliste toretsevate projektide jaoks lihtsalt vale aeg. Ka praegune Estonia teatrimaja ehitati üldrahvalike annetuste eest. Järsku peaks testima sama lahendust ka ooperi puhul - eks igaüks saab otsustada, kas anda raha nt toidupangale või ooperimajale.

[Runkel]

Riigieelarve: 2021 - 13,1 mld; 2022 (RES) 13,6 mld.
Kaitse-eelarve: 2021 - 645 mln; 2022 (RES) 705 mln.

Küsimus on, kuidas numbrid saadakse, kas revolutsiooniliselt ja vaat et kommunistlik eelarve, nagu märkis Loone või arvestatakse kriitiliselt ka maksudest laekuva tulu poolt.

[tuna]

Keegi peab hakkama kinni maksma ülisuuri jooksevkulusid nii rajatavale ooperimajadele kui ka Pärnu lennujaaamale kuhu iialgi ükski liinilennuk ei maandu.

Ülisuuri võrreldes millega? Ja palun mitte korrutada väiteid, mis on täiesti kindlasti faktiliselt valed ning samal ajal ka sisuliselt eksitavad.

[strateegiline sõdur]

Eesti riigil on kolm eesmärki:
- eesti rahvuse säilimine
- eesti kultuuri säilimine
- 2007. lisati kolmas eesmärk – eesti keele säilimine.

Selles valguses võib ju küsida, et kas 2021. aasta riigieelarves kultuurile eraldatud 220,1 miljonit on palju või vähe. Ümardatult on hetkel suhe 3 : 1 riigikaitsekulude kasuks.

Kas ma saan õigesti aru, et senine kulude jaotus on paigast ära ja parem oleks kui suhe kaitsekulude ja kultuuri rahastamise osas oleks näiteks 4 : 1?
Kas riigikaitse rahastamise parandamiseks tuleks vähendada kultuuri rahastamist?
Kui suure summa võrra ja mis tegevuste pealt kultuuri rahastamist vähendaksid?
Saavutamaks 4:1 suhet peaksid vähendama kultuuri valdkonda 50 mln võrra. Mis see oleks? Või on küsimus, et senist kultuuri rahastamist vähendada ei ole vaja, kuid täiendavaid kultuuriobjekte juurde teha enam ei tohiks?

Kultuurkapitalist ehitamiseks on raha 8,8 miljonit aastas. Selle eest ehitatakse lisanduvaid kultuuriobjekte. Kas ma saan õigesti aru, et pigem tuleks nimetatud summa suunata riigikaitsesse. Noh näiteks Miinisadama arendamiseks.

2021. riigieelarve kultuuri osa leiab siit, lk 155 alates
https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1

Kulka eelarve leiab siit:
https://meedia.kulka.ee/files/EKK_2021_eelarve.pdf.pdf

akf gooligan
Estonia teatriga tegemistega ja probleemidega olen suurepäraselt kursis. Mõned kuud tagasi töötasin nende 5 aasta majandusaasta aruanded läbi ja oli isegi võimalus selle teemal lausa 15 minutit esitlust pidada. Ühes riigikaitse ja juhtimisega seotud teemas kasutasin neid näitlikustamiseks.

Maailmas on 195 riiki. Mina küll pole kõigi nende eelarveid läbi vaadanud ja ei julgeks väita, et Eestis on etendusasutuste rahastamine maailma absoluutses tipus.

[tuna]

Aitamaks akfi - kümmekond minutit otsinguid seoses Pärnu lennujaamaga...

Milleks?

Regulaarlende sinna ei plaanita, käima hakkavad vaid tšarterlennud. "Selleks, et seal lennuliiklus toimima hakkaks, on kokku lepitud Pärnu linnaga, et lennujaam toob kaasa püsikulude kasvu ja sellest päris suure osa võtab linn enda kanda. Ehk tema on ka kõige rohkem huvitatud, et sinna tuleksid lennud, siis saab kohe püsikulud kaetud lennutasudest," selgitas minister.

Allikas: https://www.err.ee/595289/simson-investeeringutest-parnu-ootab-rootsi-turiste-haapsalu-raudteed

Kui palju?

Riik on valmis lennujaama panustama 20 miljonit eurot, millele lisandub igal tegutsemisaastal 400 000 eurot. Ka Pärnu linn on võtnud kohustuse panustada lennujaama ülalpidamiskuludesse.

Allikas: https://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/10/11/minister-simson-peab-parnu-ettevotjatega-plaani

Kes tahtis?

Pärnumaa majutus- ja turismiettevõtjad saatsid majandus- ja kommunikatsiooniministrile ühise allkirjadega pöördumise, milles palusid eraldada 2018. aasta riigieelarvest Pärnu lennujaama renoveerimiseks 13 miljonit eurot, et seeläbi maakonna turismi arendada.
Pärnu lennujaama investeeringu tegemiseks on praegu õige aeg, sest Pärnumaa turismisektor vajab arenguks uusi kliente, kes soovivad reisida kiirelt ja mugavalt, selgitasid ettevõtjad.
«Olukorras, kus maakonnal sisuliselt puuduvad võimalused kiireteks ühendusteks välismaailmaga ja Rail Baltica valmimine võtab üle kümme aasta aega, peame esmatähtsaks Pärnu lennujaama renoveerimist, mis võimaldab koheselt tšarterreiside kaudu vastu võtta turismigruppe eeskätt lähiregioonidest Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist, ent ka kaugemalt Lääne-Euroopast,» ütles SA Pärnumaa Turism juhataja Kaire Ilus.

Allikas: https://www.elu24.ee/3928507/parnumaa-majutusasutused-kogusid-parnu-lennujaama-toetuseks-allkirju

Kust tuleb Pärnu linna raha?

Vaatamata Soome turistide osakaalu vähenemisele teenis Estonia Spa Hotels AS eelmisel aastal 393 199 eurot kasumit, millest 350 000 makstakse dividendidena linnale.

Allikas: https://parnu.ee/index.php/en/linnakodanikule/dokumendid/teenused-toimingud/rahvastikutoimingud/surma-registreerimine/12-est/uudised/2483-estonia-maksab-linnale-350-000-eurot-dividende

Seega, Pärnu lennujaama ehitatakse ettevõtjate soovil, et nad saaksid raha teenida, ja tagamõttega, et nad saaksid eelarvesse raha maksta.

Viimase paari nädala sees oli ühes juturaadios intervjuu, kus ühe Pärnu turismiettevõtte juht rääkis (mälu järgi, ei leidnud kahjuks enam üles), et töö lennufirmadega käib, kui haigusega saaks ühele poole, siis võiks lennujaama valmides kohe alustada.

[nimetu]

Kas ma saan õigesti aru, et senine kulude jaotus on paigast ära ja parem oleks kui suhe kaitsekulude ja kultuuri rahastamise osas oleks näiteks 4 : 1?

Ma arvan, et sa esitad täiesti vale küsimuse antud juhul. Vastandad kultuuri ja riigikaitset, kuid mina näiteks räägin sellest, et tühipaljad uus-ehitised ei oma Eesti rahvuse ja kultuuri kestmise seisukohast mingit erilist väärtust. Kultuur pole ju puit- või betoonehitis keset Tartu linna. Alustada võks hoopis sellest, et kas konkreetseid projekte on üldse tingimata vaja? Kui see rahva ja kultuuri kestmine tõesti nii oluline on, siis miks näiteks kärpida huviringide rahastust õpetajate palga tõstmiseks? Ega see suurem palk õpetajate tööd viljakamaks ei tee. Ja üldse pole õpetajate probleemiks palk, vaid üle mõistuse suur töökoormus. Seega, mis probleeme reaalselt lahendatakse selle uue RES-iga? Mulle tundub, et eriti ei lahendatagi, vaid pigem tekitatakse juurde.

Probleem pole selles, et kärbitakse, vaid selles, et sellel kärpimisel puudub igasugune loogika.