Siis kui kaob vool!

[Boss]

kuid uute katustega igal aastal sama jama nagu seekord Sulbis, Kavastus ja võimalik, et veelgi kuskil, kus terve katus koos sarikate ja kõige täiega minema lendab.
Otsal lendas katus mis hiljuti välja vahetati. Kahjuks jäi õe auto katuse alla ja auto on puruks

[Runkel]

/.../ Viimase paarikümne aasta jooksul on kuidagi väga palju ehituspraaki hakanud ilmnema, eriti katuste puhul. Vanad Pätsu-aegsed plekkkatused ei kipu kuhugi lendama, nõukaaegne eterniitki kestab (kui, siis plaate võib minema lennata, aga sarikad-korstnad jäävad ikka paika), kuid uute katustega igal aastal sama jama nagu seekord Sulbis, Kavastus ja võimalik, et veelgi kuskil, kus terve katus koos sarikate ja kõige täiega minema lendab.

Ma imestasin üht juhtumit, kus uuseterniitkatus kogu täiega Võrumaal ärr lendas (ei leia hetkel lehest linki). Kuda nii. Kui tuul rapib, siis ehk plaat plaadi haaval, aga et kogu krempel sajab alla, jääb mulle natuke tõesti mõistatuseks. Mis peaks pidama, ei pea, ja vastupidi...

[AMvA]

Vanasti pandi eterniitkatus erinaeltega, nüüd kruvidega. Kui servaprussid kehvasti müüri külge ankurdatud, siis lendabki terve konstruktsioon minema.

[Fucs]

Äralendavate plekk-katuste põhiprobleem on see, et enamus juhtudel on need olnud vanad rasked eterniitkatused vastava konstruktsioonitugevuse, lahenduse ja kinnitusega, kuhu on renoveerimisel pandud kerge plekk-katus ilma katusekonstruktsioone täiendavalt kinnitamata. Kohe algusest peale projekteeritud plekk-katuste katusekonstruktsioonid on tugevama kinnitusega kui eterniitkatused. Osadel vanadel eterniitkatustel puuduvad ka tuulekastid. Kui sellised katused asendada lihtsalt niisama plekiga ilma tuulekaste juurde tegemata, siis pole ka midagi imestada.

Esineb ka ehituspraaki, kus ära ei lenda mitte plekk koos sarikatega vaid ainult plekk.
https://www.postimees.ee/1388265/torm-m ... -koolimaja

[Kriku]

Vanasti pandi eterniitkatus erinaeltega, nüüd kruvidega. Kui servaprussid kehvasti müüri külge ankurdatud, siis lendabki terve konstruktsioon minema.

Võrus lendas ära elektrijaama mingi putka plekk-katus.

Sulbis lendas ära 3-kordse silikaattellistest maja katus, mis tõmbas lendu minnes ka laepaneelid paigast ära.

[nimetu]

Amet: kõigi haiglate katkematu töö tagamine maksab 21 miljonit eurot
Terviseameti hinnangul peaksid suuremad haiglad kriisiolukorras olema võimelised iseseisvalt toimima vähemalt kolm ööpäeva ja väiksemad 16 tundi, kõikide haiglate vastava võimekuse tagamiseks on vajalik investeerida ligi 21 miljonit eurot.

https://www.postimees.ee/6812330/amet-k ... onit-eurot

Kui palju see pensionitõus nüüd maksiski?

[Kapten Trumm]

Taoliste numbrite hindamiseks on artiklis infot vähevõitu. Hetkel tundub kõvasti ülepakutud number. Suurematel haiglatel on genekad juba olemas, vajalikud on täiendavad küttemahutid ja kütus (suht odav), väiksematel haiglatel vajalikud genekasõlmed maksavad suurusjärgus kümned tuhanded objekti kohta.

Miks ma räägin, et genekas peab olema hoones, mitte kesk hoovi? Sest seal kesk hoovi on lisakütuse paigutamine probleem. Külm - vajalik on tagada, et oleks kogu aeg talvediisel (suvel osta pole seda võimalik). Teiseks, genekaruumi on eriliste kuludeta võimalik paigutada näiteks 2 metallkorvis kemikaalimahutit kütusega (1,8 tonni või 2000 liitrit) ja panna sinna käsipump voolikutega, millega vajadusel geneka paaki juurde pumbata.
https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_20_14387293.jpg
Selliseid aga kuskile keset õue ei pane.

[Kapten Trumm]

Äralendavate plekk-katuste põhiprobleem on see, et enamus juhtudel on need olnud vanad rasked eterniitkatused vastava konstruktsioonitugevuse, lahenduse ja kinnitusega, kuhu on renoveerimisel pandud kerge plekk-katus ilma katusekonstruktsioone täiendavalt kinnitamata. Kohe algusest peale projekteeritud plekk-katuste katusekonstruktsioonid on tugevama kinnitusega kui eterniitkatused. Osadel vanadel eterniitkatustel puuduvad ka tuulekastid. Kui sellised katused asendada lihtsalt niisama plekiga ilma tuulekaste juurde tegemata, siis pole ka midagi imestada.

Esineb ka ehituspraaki, kus ära ei lenda mitte plekk koos sarikatega vaid ainult plekk.
https://www.postimees.ee/1388265/torm-m ... -koolimaja

Põhiline probleem on selles, et eterniit lahkub tormiga tahvli kaupa, plekist katus lahkub koos konstruktsiooniga. Seega eterniidi alune konstruktsioon on arvestatud kordi väiksemale tõstejõule kui pleki alune.

Süü on kokkuhoidlikel ühistutel ja/või ahnetel ehitajatel, kes löövad pleki otse eterniidi roovituse külge. Kuna plekk pannakse tänapäeval kruvidega, siis lahti see roovitusest ei tule - lendab ära koos konstruktsiooniga.

[Kapten Trumm]

Vanasti pandi eterniitkatus erinaeltega, nüüd kruvidega. Kui servaprussid kehvasti müüri külge ankurdatud, siis lendabki terve konstruktsioon minema.

Pigem on küsimus selles, et tänane eterniit ei ole nii habras kui nõuka aegne. Ega need ära lendavad nõuka plaadid tõmmanud naelu välja, plaadi nurk võttis tuule alla, siis kangutas natuke kuni naelapead murdsid plaati augu ja lendaski.

[Manurhin]

Võrus lendas ära elektrijaama mingi putka plekk-katus.

No ma ei tea, kas nüüd just päris putka Pigem siiski elektrikute nelja korteriga elumaja. Pilte näeb siit: https://www.postimees.ee/6812342/galeri ... oole-saada

[Kriku]

Seal on ju kirjas, et alajaama katus?

Eile kadus Võru linna elanikel elekter, vesi ja küte, sest torm rebis alajaama hoonelt katuse ja lennutas selle siis täpselt elektriliinide sisse. Võru alajaamade talituse juhataja Heldur Karjahermi sõnul ei ole alajaamas varem midagi sellist juhtunud.

[Manurhin]

Seal on ju kirjas, et alajaama katus?

Eile kadus Võru linna elanikel elekter, vesi ja küte, sest torm rebis alajaama hoonelt katuse ja lennutas selle siis täpselt elektriliinide sisse. Võru alajaamade talituse juhataja Heldur Karjahermi sõnul ei ole alajaamas varem midagi sellist juhtunud.

Ei tee need peavoolumeedia ajakirjanikerdised tänapäeval enam elumaja ega alajaama vahel vahet . Alajaama hoone on tegelikult kaheti mõistetav - kas hoone, mille sees asub alajaam või siis alajaamale kui rajatisele, täpsemalt alajaama kompleksi kuuluv hoone, nagu nt. kolhoosi maja, mis üldlevinud kõnepruugis tähendab kolhoosi poolt töötajatele eraldatud või ehitatud elumaja, aga mitte maja, kus asub terve kolhoos kõige täiega ühes kohas koos. Nii et kui ajakirjanik ise kohal ei käinud vaid ainult telefonitsi mõne kohalolijaga suhtles, võis vabalt midagi n.ö. tõlkes kaduma minna.
P.S. Võrdluseks koolimaja (õppehoone) või kooli maja (mingi suvaline koolile kuuluv hoone) - telefonivestluses vist täpsustamata eriti vahet ei tee?

[Illike]

Elumajal ju katus peal. Ilma katuseta on see suur uusehitis.

[Kriku]

Jah:

[Kapten Trumm]

Eramajale sobiv generaator 1300 eurot
https://www.stokker.ee/elektrigeneraato ... Id=5471406
6,5 kW max - eramaja hädavajadused täidab kuhjaga ära (valgustus, laadimine, puurkaevu pump).
Natuke otsides leiab sobiva kindlasti ka poole odavama hinnaga (Stokker on kirve hindadega).
Lihtsalt üks 20 liitrine kanistritäis bensiini peab kogu aeg olemas olema ja kui majas sees, siis tehnoruumist heitgaaside ärajuhtimise toru õue.
Ongi kogu "kulu ühiskonnale" - üks keskmine kuupalk (samas laovad inimesed praegu korterite ja majade eest 100+ tuhat eurot letti) ja selle eluiga eramaja omaniku kasutuse juures on nii 50 aastat.