IMHO ei ole seal midagi lahtiseks jäetud, kõik on kenasti selge. Makseteenus tuleb tagada, aga mis vahenditega, on selle osutaja valik.
Selles viga ongi, et vahendid on otsustaja valik, kriteeriume pole ja kontrolliga on kah keerukas, kui kriteeriume pole (õigemini neid loovad osaliselt ise vastavalt oma maitsele, rahakotile ja tahtmisele kulutada. Selliselt rajatud vigases süsteemis pole ka võimalik kedagi vastutama panna - kui sa oled piisavalt tark tegemaks endale mingi formaalne plaan, mis tegelikus elus failib ja see siis praktikas failib, pole sul süüd - probleem on sul juhul, kui plaan pidi olema, aga polnud. Oluline, et on plaan!
Näiteks "veevarustuse tagamine" võib tähendada kriisiajal nii vähe väiksema survega voolavat kraanivett või võimalust seista ämber näpus kuskil paar tundi järjekorras nagu Leningradi blokaadi ajal. Kumb oleks tänapäeval kohane?
Nõrgalt organiseeritud hädavajalikud teenused taolisel puhul toovad kaasa suure ja laiaulatusliku rahulolematuse. Pidades samal ajal konflikti nt idanaabriga, soovitaksin hoida tagalas rahu majas. Selle jaoks ongi elekter just esmavajalik, sest tänapäeval tsiviilelus ei toimu elektrita suurt midagi.
Soomes pole ka seaduses ju kirjas, et üle 1200 m2 maja ehitaja ehitagu varjend. Selleks on olemas terve pinu rakendusakte, milline, milliste näitajatega ja kuidas. Kui seda detailselt kirjas poleks, näeksime me ilmselt Helsinkis igasugu butafooriat, sest rahaahnuses inimene on äärmiselt leidlik selles osas, kuidas odavamalt hakkama saada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.