Siis kui kaob vool!

[Kriku]

Eesti idufirma propageerib minu arvates selget totrust:

Siin toob Zahharov sisse aga huvitava tulevikustsenaariumi. On vaid mõne aasta küsimus, kui hakkab toimima täna veel veidrana tunduv loogika. Ütleme, et auto on laetud 60-70 kilovati tasemele ning väga odava elektriga. See auto võib nüüd oma elektrit võrku tagasi anda. „Sinu maja või korter tarbib 10-15 kilovatti päevas. Kui autoga parasjagu ei sõida, siis võid majapidamisse elektri võtta otse auto akust, mis on täis laetud kõige odavamatel aegadel. Seda hakkame nägema. Maksad vaid mõne sendi kilovatt/tunni eest," maalib Zahharov pildi.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94943 ... -uut-moodi

Iga vähegi arukas inimene ostab selleks omaette akud, kui tahab niimoodi elada.

[OLAVI]

Eesti idufirma propageerib minu arvates selget totrust:

Siin toob Zahharov sisse aga huvitava tulevikustsenaariumi. On vaid mõne aasta küsimus, kui hakkab toimima täna veel veidrana tunduv loogika. Ütleme, et auto on laetud 60-70 kilovati tasemele ning väga odava elektriga. See auto võib nüüd oma elektrit võrku tagasi anda. „Sinu maja või korter tarbib 10-15 kilovatti päevas. Kui autoga parasjagu ei sõida, siis võid majapidamisse elektri võtta otse auto akust, mis on täis laetud kõige odavamatel aegadel. Seda hakkame nägema. Maksad vaid mõne sendi kilovatt/tunni eest," maalib Zahharov pildi.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94943 ... -uut-moodi

Iga vähegi arukas inimene ostab selleks omaette akud, kui tahab niimoodi elada.

Ka praegustel mitmetel elektriautodel on võimekus väljastada 230V pinget, et näiteks elektriühenduseta suvilasse "oma vool" kaasa võtta või koduse elektrikatkestuse ajal külmikut toita ja telefoni laadida.
Muidugi auto tehases paigaldatud inverteri väljundvõimsus on piiratud 2-3kW võimsusega aga sellest jagub ka ühekohalisele pliidile või kettsaega puude tükeldamiseks.
(Mõnedel autodel on pistikupesa salongis ja teistel saab elektritarviti ühendada laadimispistikusse spetsiaalse vahetüki abil.)

Aga see, milles artikli unistuse mõte on, et auto aku oleks võimeline ühenduma hoone energiasüsteemiga vastava juhtelektroonika kaudu ja vajaduse (näiteks kõrge elektrihinna hetkel kell 18-21) saaks õhtusöögi supikeetmiseks kuluva elektri võtta autoakust automaatselt.
Et kui inimene tuleb autoga koju, siis pistab juhtme autokülge ja edasi toimetab aku laadimise ning hoone elektritarbimise jaotamisega/ajastamisega automaatika.
Seepärast on ka kortermajade laadimistaristu rajamise hind ka kõrgem lihtsast pistikupesast, et soovitatakse rajamise planeerimisel kasutada tulevikku silmaspidades NUTIlahendusi.
Ka kodusel laadimisel peab jälgima, et laadimise soodsel ajal kütteseadmete tarbeks ka energiat jätkuks.

Sellest muidugi veel praegu ei räägita, et sellise süsteemi haldamiseks peavad kasutajal olema kas hulga spetsiifilisi teadmise või tuleb kasutajal osta seadmestik ja selle seadmestiku haldamise igapäevane püsiteenus (sest järgmise päeva elektri hind avaldatakse eelmisel päeval kell 13), et süsteem üldse toimiks.
Kes turumajandust natukegi jagab, siis võib oletada sellise teenuse hinnakujunemist tulevikus.

Selliseid süsteeme ehitavad meistrimehed iseseisvalt juba aastaid üle ilma, aga sellise isetegevuse puudus hetkel on probleem "kuidas tagada autokasutuse maksustamine kütuseaktsiisi kogumise tingimustes".
Ehk näiteks, et kuidas maksustada isiku enda toodetud energia poolt laetud e-auto liikumine teedel?

[Some]

Krikuga nõus - selleks otstarbeks mõistlikum osta Tesla Powerwall, auto aku kulub väga edukalt sõitmiseks ära. Ma ei oleks eriti õnnelik kui peaksin Võru poole startima pooltühja akuga (teoorias). Reaalsuses sõidan sinna 370HJ V6, millel 510NM ja kulutan selleks märkimisväärselt surnud dinosauruste mahla.

[parkija]

Nõnda , kella 09:49 ajal tehtud rikketeatele reageeriti kella 14:45 ajal , sain elektri / Empoweri mehega mõne sõna juttu rääkida , ühe faasi puudumine pidi olema veidi kaugemal kui minu kodutänavas , aga vea koht leiti , viga kõrvaldati seega, korras .
Jääb vaid tublisi töömehi kiita .

[Peeter]

... soovitan sulle mitte kahelda "teisemehe" läbi elu kestvas elektrivaldkonna kogemuses vaid hoopis selle oma "nimetu" kapitootja energiatarvelubaduses....

Sellistel juhtudel on IMHO küsimus pigem selles, kumb rohkem eksib, mitte selles, kummas kahelda.

Kindlasti on. Akf väitis, et reaalse voolutarbe erinevus kirjas olevast on 2-3x. Mind huvitab, konkreetselt mis alusel.

Kuna olen üle 10 aasta tegelenud ofgrid päikselahenduste väljatöötamise ja rakendamisega kodumajapidamistes (akutoitel, piiratud energiavaru tingimustes) ning ca 15 aastat hoonete energiatõhususega, siis olen erinevate koduseadmete energiatarvet reaalselt monitoorinud logeritega ka pikemaaegsel reaalsel kasutamisel.
(Ka EE poolt korduvalt meedias kajastatud, esimese kolme pilootprojektina tehtud (võrguvaba)energiavarustuse seadme valmimisel on minu näpud osalenud.)
Olen uurinud erinevate seadmete hingeelu ja konsulteerinud ka erinevate firmade remondimeestega kes reaalselt seadmete (garantii)probleemide lahendamisega tegelevad. (Garantiiremondi teostajad omavad tavaliselt ka infot, mida kasutus- ja remondijuhendid ei pruugi sisaldada.)
(Minu eelmine ise endale projekteeritud ja ehitatud maja, sai A energiamärgise 2012 aastal ja viimane, +energiamaja (reaalselt mõõdetud, et võrku läheb aastas rohkem energiat kui kogu hoone aastas tarbib) sai A energiaklassi märgise 2020 aastal.)

Olgu, see on juba parem vastus. Tänan.

Mina teadsin seda Olavi vastuse sisu niigi juba ammu. Mõtlesingi, et kuidas anda mõista, et Olavi jutt põhineb füüsikal kui teadusel. Et ma ei soovitaks sul Olavi jutu kahtluse alla seadmisel just eriti loota ja panustada mingile suvalisele nimetule serdile.... (Olen juba enam kui kord siin foorumis selgitanud sertifitseerimisäri tagamaid, st et kaup pole oluline aga sert on oluline.). Siin on meil palju isehakanud "tarku" tekkinud, kes jagavad oma mõtteid, mis kahjuks põhinevad mitte füüsikal kui teadusel, vaid enda või oma sõprade uskumustel, arvamustel, meeldivusel, soovunelmatel, bürokraatial, filosoofial ja/või krst. mis muudel "pehmetel" seisukohtadel. Olen isegi juba kasutanud lauseid, et "Sinu/teie isiklik või sõprade arvamus ja uskumus ei oma mitte pennigi väärtust, kui see on füüsikaseaduste või muude konkreetsete faktidega vastuolus!"
Selle pärast kirjutasingi (küll tagasihodlikult):
BTW: Soovitan tõsiselt: Kui soovid ikkagi milleski kahelda, siis valiksin igal juhul enne selle külmkapi serdi, kui Olavi jutu. Tean isiklikult tausta nii tehnikale kui inimesele.

[OLAVI]

Nõnda , kella 09:49 ajal tehtud rikketeatele reageeriti kella 14:45 ajal , ...
... ühe faasi puudumine pidi olema veidi kaugemal kui minu kodutänavas , aga vea koht leiti , viga kõrvaldati ....

"Üks faas" saab kaduda peamiselt tavaliselt kahel põhjusel:
a) katkeb üks toitejuhe - ja ühefaasilistele tavaseadmetele puudub oht, sest pinge mida pole, see ei saa midagi kahjustada aga kahjustada võivad saada hetkel töös olevad 3faasilised mootorid (vanemad (maa)soojuspumbad ja tööriistad).
b) üks faasijuhe (kas enne või pärast alajaama) saab maaühenduse - sellisel juhtumil kaob ühes faasis pinge ja teistes 2 faasis proportsionaalselt pinge efektiivväärtus tõuseb 230V asemel ca 350Vni.
Kõikides kaasaegsetes majapidamisseadmetes, mis kasutavad impulsstoiteplokke tõuseb sellisel juhul sisepinge 500Vni, mis oluliselt ületab nende seadmete "valuläve".
Ehk kõik pistikusse hetkel ühendatud seadmed (ka mitte töösselülitatud) võivad saada kohese kahjustuse või see kahjustus võib avalduda hiljem.

Ülal minu poolt kirjeldatud ja fikseeritud juhtumil oli rike keset tööpäeva, mitme alajaama piirkonnas ja hõlmas sadu ümbruskonna elamisi ning elanikud ei oskagi arvata, et miks pärast tööpäeva mõned koduseadmed ei pruugi töötada.

[Bjorn]

Nõnda , kella 09:49 ajal tehtud rikketeatele reageeriti kella 14:45 ajal , ...
... ühe faasi puudumine pidi olema veidi kaugemal kui minu kodutänavas , aga vea koht leiti , viga kõrvaldati ....

"Üks faas" saab kaduda peamiselt tavaliselt kahel põhjusel:
a) katkeb üks toitejuhe - ja ühefaasilistele tavaseadmetele puudub oht, sest pinge mida pole, see ei saa midagi kahjustada aga kahjustada võivad saada hetkel töös olevad 3faasilised mootorid (vanemad (maa)soojuspumbad ja tööriistad).
b) üks faasijuhe (kas enne või pärast alajaama) saab maaühenduse - sellisel juhtumil kaob ühes faasis pinge ja teistes 2 faasis proportsionaalselt pinge efektiivväärtus tõuseb 230V asemel ca 350Vni.
Kõikides kaasaegsetes majapidamisseadmetes, mis kasutavad impulsstoiteplokke tõuseb sellisel juhul sisepinge 500Vni, mis oluliselt ületab nende seadmete "valuläve".
Ehk kõik pistikusse hetkel ühendatud seadmed (ka mitte töösselülitatud) võivad saada kohese kahjustuse või see kahjustus võib avalduda hiljem.

Ülal minu poolt kirjeldatud ja fikseeritud juhtumil oli rike keset tööpäeva, mitme alajaama piirkonnas ja hõlmas sadu ümbruskonna elamisi ning elanikud ei oskagi arvata, et miks pärast tööpäeva mõned koduseadmed ei pruugi töötada.

Aga näide reaalsest elust, kus F1 = 220V, F2 = ca 50V ning F3= ca 140V?

Mis seda siis võiks põhjustada?

[OLAVI]

Krikuga nõus - selleks otstarbeks mõistlikum osta ...

Tehnikainimene ei ütle ühegi loodud asja kohta "mõttetu", sest selle "asja" loomise hetkel oli kellelgi mingisugune vajadus ja põhjus "selle asja" loomiseks.
Tehnikainimene ütleks, et:"Hetkesituatsioonis ja minu käitumisharjumuste juures puudub vajadus "selle seadme" kasutamiseks."
Kuigi ka minul puudub hetkel majanduslik vajadus "sellise energiasalvesti" kasutamiseks, siis arvan teadvaid potensiaalseid huvigruppe kellel ka praeguses hetkes on soov selliste salvestite kasutamiseks.

(Kuigi mul puudub hetkel vajadus ka voki, puulõhkumismasina või küttesüsteemiga madel kerghaagise järele, ei kahtle ma hetkegi, et sellised asjad on nende loomise ajal kellelegi vajalikud olnud.)

Kindlasti ka meil, kui elektrihind tõuseks 75sendini kWh eest (EE juhtfiguuride poolt avaldatud, kliendiküsitlustele tuginev, väidetav "hinnavalu" lävi Eesti elanikule) ja elektri hinnaerinevus ööpäeva lõikes muutuks kasvõi 5 kordseks, jõuaks teadvusse vajadus selliste seadmete järele.

Teatavasti kasutavad kõik majapidamised ka praegu, kus on ahi, küttega betoonpõrand või boiler, soojusenergiat akumuleerivaid seadmeid, sest ka need seadmed on energiasalvestid.

[OLAVI]

... Aga näide reaalsest elust, kus F1 = 220V, F2 = ca 50V ning F3= ca 140V?

Mis seda siis võiks põhjustada?

Teoreetilisi võimalusi on vägagi mitmeid.
Kuna võrgud koosnevad paljudest erinevalt käituvatest osadest (tarbijad, kaablid, alajaamad) ja puudub skeem ning pinge/voolude andmed erinevates võrgupunktides, siis niisama spekuleerimine on tulemuseta.
Aga kõige reaalsemana tundub (kui tegu on ühel ajahetkel oleva ühe rikkega), et hetkel põleb halvasti paigaldatud maakaabli vigastusekoht või tormis on õhuliini juhtmed sassis.

[isakene]

... Aga näide reaalsest elust, kus F1 = 220V, F2 = ca 50V ning F3= ca 140V?

Mis seda siis võiks põhjustada?

Mul maal korduvalt juhtunud.
Tavaline põhjus on 10kV trafo kõrgepinge poolel ühe faasi läbipõlenud kaitse.

[Madis Reivik]

Ühe faasi kadumine on ebameeldiv ja potensiaalselt ohtlik 3f pumpadele - kuna pump ringi ei käi, siis ei toimu jahutust ja võib üle kuumeneda.
Seega hea oleks 3f kaevupumpadele panna mootorikaitse mis reageerib ka faasi kadumisele.

Alapinge teistes faasides võib mõnes vanemas seadmes tekitada ka liiga suure sisendvoolu, kuid see eeldab et toiteplokk on sel ikka väga poolpidune. Kaasaegse tehnika puhul ohtu ei näe.

Ühtlasi soovitan kõigile pista oma kodu elektrikilpi ülepingekaitsmed. See 100-200 euri võib anda väga suure kokkuhoiu tulevikus !

Asi pole ainult äikeses, ka tuule tõttu tekkivad voolukatkestused jms jamad võivad ülepingeid tekitada. Mul nt peksis kõva tormiga rikkevoolukaitsme välja.

[OLAVI]

... Aga näide reaalsest elust, kus F1 = 220V, F2 = ca 50V ning F3= ca 140V?

Mis seda siis võiks põhjustada?

Mul maal korduvalt juhtunud.
Tavaline põhjus on 10kV trafo kõrgepinge poolel ühe faasi läbipõlenud kaitse.

Ükski sulavkaitse ei "põle korduvalt läbi" kurjade vaimude tahtel, vaid selles ahelas on kuskil kõrvaldamata rike, ehk tegu on mitmikrikkega ehk mitme rikke samaaegse esinemisega.

[Madis Reivik]

Kurat seda teab, mitmikrike võib olla sellest, et ühel pool liini on mets ja teisel pool pole. Siis on üks faas alati kõige tõenäolisem "oksa ohver".

[isakene]

Ükski sulavkaitse ei "põle korduvalt läbi" kurjade vaimude tahtel, vaid selles ahelas on kuskil kõrvaldamata rike, ehk tegu on mitmikrikkega ehk mitme rikke samaaegse esinemisega.

See "korduvalt" on pigem selles kontekstis, et viimase paarikümne aasta jooksul ca neli-viis korda. Kahel korral põhjuseks äike ja ühel korral torm ning veel paar korda teadmata põhjusel. Piisavalt harva, et mitte muret tunda, aga piisavalt korduvalt, et põhjuse-tagajärje seos selgeks saaks.

[Smith]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94958 ... atute-kamp

Tartumaal 550 lüpsilehmaga 16 tunniks vooluta jäänud ettevõtte juht on Elektrilevi töökultuuri pärast nördinud, kuid peab kahjunõude esitamist sama mõttetuks kui vastu tuult pissimist.

Uppuja päästmine peaks ikka uppuja enda asi olema.
Minu jaoks on täiesti arusaamatu , kui vähe on Eestis generaatoreid.
See pole mingi teab mis kallis asi enam ega keeruline kilpi ühendada, et elutähtsad tsirkulatsioonipumbad, ventilatsioon ja
valgustus töötaks rikke korral. Esineb kauakestvaid rikkeid ka rikastes põhja-euroopa riikides.
Kuskilt kredexist või priast võiks tuge saada ning samuti pole kuskilt riigiametist elektrigeneraatorite
populariseerimist täheldanud.