www.militaar.net

Näide elust endast.Maa-asula:avariigeneraator on katlamajas (hakkekatlaga teistmoodi ei saagi),joogiveepuurkaev-pumplas ja reoveepumplas.Töötavad asjad,kui suured on generaatorite kütusevarud,ma ei tea.Korteriühistud,kes pole toppinud keskkütte trassivee ja majasüsteemi vahele soojusvahetit (lõviosa),peaksid saama maja soojaks elektrikatkestuse ajal.Veevarustus ja kanalisatsioon toimivad.
Kauplus toimib siis kui ketiomanik toob poe juurde generaatori (plaanilise voolukatkestuse ajal alati toob - käive).Sealtsamas saaks ka raha seina seest kätte.
Tanklas generaatorit pole aga võiks olla.See lihtsustaks elu tunduvalt.
Nüüd lähim generaatoriga bensiinijaam on vist Aravetes -nalja teete,üle 50km sõita.
Tavatelefoniside vanasti toimis,ent nüüd on moodsamad ajad,ei kommenteeri,pole spetsialist.

Ehk oleks soovitus kodanikele hoida mõningast sularahavaru kodus raamatu vahel lihtsam, kui hakata punnitama elektrooniliste maksekanalite püsimisega HO ajal? Sama põhimõte peaks olema ka teiste teenustega - mitte iga hinna eest punnitada neid püsti hoida vaid pigem leida võimalus ilma teenuseta hakkama saamiseks.

Katsuks aru saada
1. elektroonilistest arveldustest annavad 90% ettevõtted, kes kindlasti ei oma ega hakka omama kapitäit "sulli". Kui ma vaatan näiteks meil toimuvate maksete arvu ja summasid, siis see ületab terve suurusjärgu meie töötajate era-arveldusi. Mismoodi tööd jätkata? Ok, tarnijad annavad esialgu võlgu ja ostjatele saab anda arvega, aga ühel hetkel saabuvad tähtajad. Lähme tagasi 1990 ja käime kohvritega?

2. Enamikele teenustele lihtsalt pole käegakatsutavat alternatiivi. Täna on ka 90% rajatavatest eramajadest ühendatud ühisveevärgi ja kanaliga ega oma majas puuküttega pliiti. Nende saatus on analoogne Lasnamäe prussakatornidega (rääkimata uuest kortermajadest).

Kapten Trumm kirjutas:Täna on ka 90% rajatavatest eramajadest ühendatud ühisveevärgi ja kanaliga ega oma majas puuküttega pliiti.

Tuleks nõuda ühes varjendiga.

Kui see poleks iroonia, siis varjendite kohustuse korral muutub geneka probleem tihti avatud uksest sisse murdmiseks, sest vähegi suuremas varjendis on generaator möödapääsmatu. Kuskil 10 inimesega võib tõesti kordamööda ajada ventilatsiooni vänta ringi ja istuda pimedas, aga kui sul on mingi 1000 inimest seal sees (ja varjendid pannakse puupüsti täis - põrandapinda inimese peale on alla 1 m2), siis ilma genekata ei saagi hakkama. Vähemalt Tallinnas asunud varjenditest 1994 seisuga oli nii 90% ka generaatoriga varustatud.

Sama geneka taha saab ka panna hoone elulised tarbijad ja ongi olemas.

Kapten Trumm kirjutas: Katsuks aru saada
1. elektroonilistest arveldustest annavad 90% ettevõtted...

Mida see väide tähendab (tehingute arv vs rahasumma) ja millel see põhineb?

Kapten Trumm kirjutas:Kui see poleks iroonia, siis varjendite kohustuse korral muutub geneka probleem tihti avatud uksest sisse murdmiseks, sest vähegi suuremas varjendis on generaator möödapääsmatu. Kuskil 10 inimesega võib tõesti kordamööda ajada ventilatsiooni vänta ringi ja istuda pimedas, aga kui sul on mingi 1000 inimest seal sees (ja varjendid pannakse puupüsti täis - põrandapinda inimese peale on alla 1 m2), siis ilma genekata ei saagi hakkama. Vähemalt Tallinnas asunud varjenditest 1994 seisuga oli nii 90% ka generaatoriga varustatud.

Jutt oli eramajadest, kus tüüpiliselt elab just 10 või vähem inimest. Või said sa tõesti nii aru, et ma soovitan igale paneelmajale puuküttega pliidid teha...???

Kapten Trumm kirjutas:Lähme tagasi 1990 ja käime kohvritega?

Jah, kui vaja, siis käiakse kohvritega.

Kahtlustan, et sularaha hulk ringluses on võrreldes 30a taguste aegadega drastiliselt vähenenud, enamik rahast on tänapäeval bittide kujul "kuskil". St, kohvriga arveldamiseks tuleks päris palju rekkatäisi sularaha juurde trükkida aga on meil selleks aega?

Lisaks sularahakohvritele on arhailisi lahendusi veel ja mõnel pool maailmas on nad siiani au sees. Veksel ja tsekk tulevad esimestena meelde. Nendega poetagustele härrasmeestele ilmselt õlut müüa keegi ei julge aga kui vähe viisakam kuub selga panna siis saab kaupa teha küll.

Küsimus on definitsiooni sisustamises.
Täna on see enamasti jäetud täitva osapoole sisustada.
Sellest tõsiasjast tingituna kohtame nurkade lõikamisi igal sammul.
Seepärast saame me ka nimetada 1-2 reservtoitega bensiinijaama "vedelkütuse kättesaadavuseks" ja Tallinna peale mõnda sularahaautomaati "sularaharingluseks".

Nii nagu nimetati meil selle aasta alguses 1 päevast kaitsemaskide varu "kriisivaruks".

Eesti Pank on muuhulgas ka sularaha ringluse tõrke asjus väikse juhendi teinud.
Ringluses oleva sularahamassi mastaabi kohta saab aimu siit.

Mina olen korra poes näinud ka olukorda, kui sularahas maksta ei saanud, aga kaardiga sai (vastupidist olen näinud kes teab kui palju kordi). Mis selle põhjustas, ei teagi. Küllap mingi üleüldine "kala" kassasüsteemis, sest tegemist oli suure supermarketiga, kus kassasid terve pikk rivi. Mingit elektrikatkestust ega ekstreemset ilma sel ajal ei olnud.

nordlys kirjutas: Kauplus toimib siis kui ketiomanik toob poe juurde generaatori (plaanilise voolukatkestuse ajal alati toob - käive).

See, et otspunktis on voolu, et tähenda, et kogu sideahelas on voolu. Ei tööta kas ühendus maksekeskusega või keti tsentraalse infoserveriga. Seega osta ei saa nagunii.

nordlys kirjutas: Sealtsamas saaks ka raha seina seest kätte.

Ei saa, sideühendust pole

nordlys kirjutas: Tavatelefoniside vanasti toimis,ent nüüd on moodsamad ajad,ei kommenteeri,pole spetsialist.

Moodsamal ajal on pea 100% lauatelefonideswt IP-telefonid, st kui nett on läinud (ja nett läheb nagunii), kaob ka lauatelefoni side.

Kullerkupu RIMI pood on voolukatkestuste pärast pidanud mitu korda ülessulanud külmutatud toitu ära viskama, paistab, et geneka rentimise idee peale pole nad senini tulnud. Päris huvitav oleks teada kui võimast generaatorit miski Prisma või Selver töö jätkamiseks vajaks, väikepood saaks rendigeneraatoriga vast hakkama küll.

Borja kirjutas:Seoses tormiga vana teema jälle kuum

https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikse ... d=91069729

Eestil läks veel päris hästi, soomes, mis on Kapten Trummi arvates kõige eeskujulikuma tsiviilkaitsega maa, oli 80.000 peret elektrita, ilmselt ka hulk bensujaamu kah.

Soomes tuli kõige kõvem torm Ahvenamaa saarestikku ja Lääne-Soomesse, mis on suhteliselt tihedasti asustatud, sellepärast on ilma elektrita majapidamisi ka palju. Eks siis näis, kui mitu päeva läheb, enne kui elekter tagasi saadakse, sest remondimeeskondi on piiratud hulk. Nüüd võetakse jälle kindlasti teemaks ka tähtsamate õhuliinide asendamine maa-aluste kaablitega, mis ei karda tuult ega tormi.