Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Kuna siin klassikuteks on asi läinud, oleks kohane tsiteerida Voroshilovit kuskil 1939. paiku: "Need (igasugu Baltimaad) litsume me puruks igasugustel asjaoludel". Palju muutunud on?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Tahad vastust klassikult Tallinna lennujaama ees...?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Ma ei ole Vilja Kiisleri fänn (pean teda üsna ideoloogiliselt kallutatud ajakirjanikuks) ja ei nõustu Kristi Raikiga mitmetes küsimustes. Aga soovitan kuulata! K.Raik on kahtlemata tark analüütik.
https://tv.postimees.ee/6562755/otse-po ... 1549264331
Kristi Raik märgib väga õigesti, et Putin võib Eesti piirilepingu mittesõlmimise eest süüdlaseks teha ka presidendi visiidita, kui uus Riigikogu selleks valmis ei ole. Samas märgiksin mina, et presidendi visiit on selleks väga mõjus ajend, kui on eesmärk tekitada Eestis mingi suurem sisepoliitiline tüli. Ma olen endiselt seisukohal, et praegu minnakse seda võimalust kandikul pakkuma.
Milles ma ei nõustu Kristi Raikiga, on seesama välispoliitika järjepidevuse küsimus, mida ta väga pooldab. See, kui leitakse, et nüüd tuleb Moskvasse minema tipptasemel suhtlema suhtlemise pärast, millest varem on hoidutud, siis ma küsiks, kus on siin järjepidevus? Kui on vaja suhtlust parandada, siis oleks nagu mõistlik, et seda alustatakse madalama taseme kontaktidest. Millal toimusid viimased ministrite tasemel kontaktid? Pigem olen ma nõus, et jätkub Sven Sakkovi diagnoos, et "Eesti otsib spunki" ja tegemist on olulise ja üsna järsu muutusega Eesti välispoliitikas.
Samuti jätab Kristi Raik hindamata selle asjaolu, et Eesti julgeolek oleneb rohkem nendest nö "sulgujatest" (Trumpi USA, brexiteeruv, kuid Eestis tugevalt esindatud UK), kui "avatutest" (n: EL juhtriigid - kaitsekulutuste pealt koonerdav Saksamaa, teisesuunalise fookusega Prantsusmaa), mis ei suuda Eesti julgeolekut tagada. Kuidas selles olukorras manööverdada?
Igal juhul soovitan kuulata ja mõtteid mõlgutada ning võib-olla on ka midagi siin arutada! Saame mh ise targemaks.
https://tv.postimees.ee/6562755/otse-po ... 1549264331
Kristi Raik märgib väga õigesti, et Putin võib Eesti piirilepingu mittesõlmimise eest süüdlaseks teha ka presidendi visiidita, kui uus Riigikogu selleks valmis ei ole. Samas märgiksin mina, et presidendi visiit on selleks väga mõjus ajend, kui on eesmärk tekitada Eestis mingi suurem sisepoliitiline tüli. Ma olen endiselt seisukohal, et praegu minnakse seda võimalust kandikul pakkuma.
Milles ma ei nõustu Kristi Raikiga, on seesama välispoliitika järjepidevuse küsimus, mida ta väga pooldab. See, kui leitakse, et nüüd tuleb Moskvasse minema tipptasemel suhtlema suhtlemise pärast, millest varem on hoidutud, siis ma küsiks, kus on siin järjepidevus? Kui on vaja suhtlust parandada, siis oleks nagu mõistlik, et seda alustatakse madalama taseme kontaktidest. Millal toimusid viimased ministrite tasemel kontaktid? Pigem olen ma nõus, et jätkub Sven Sakkovi diagnoos, et "Eesti otsib spunki" ja tegemist on olulise ja üsna järsu muutusega Eesti välispoliitikas.
Samuti jätab Kristi Raik hindamata selle asjaolu, et Eesti julgeolek oleneb rohkem nendest nö "sulgujatest" (Trumpi USA, brexiteeruv, kuid Eestis tugevalt esindatud UK), kui "avatutest" (n: EL juhtriigid - kaitsekulutuste pealt koonerdav Saksamaa, teisesuunalise fookusega Prantsusmaa), mis ei suuda Eesti julgeolekut tagada. Kuidas selles olukorras manööverdada?
Igal juhul soovitan kuulata ja mõtteid mõlgutada ning võib-olla on ka midagi siin arutada! Saame mh ise targemaks.
Dona nobis pacem!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Manööverdada tuleb iseseisva kaitsevõime tugevdamise suunas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Venelased on laiemalt ette võtnud:
Niinistö on Venemaa korraldataval Arktika foorumil juba vana käija, aga seekord on seal kaks uut ja üsna üllatavatki külalist, vahendab Ilta-Sanomat.
Üllatuskülalised on Rootsi ja Norra peaministrid Stefan Löfven ja Erna Solberg, kellel mõlemal on plaanis ka kahepoolne kohtumine Putiniga.
Rootsi ja Vene ajakirjanduse andmetel ei ole Putin ei Löfveni ega Solbergiga veel kahepoolselt kohtunud.
„See on saanud üllatavalt vähe tähelepanu,” kommenteeris Niinistö Ilta-Sanomatele Norra ja Rootsi peaministrite osalemist foorumil.
„Ja kui sellele lisada veel, et Eesti president Kersti Kaljulaid kavatseb paari nädala pärast külastada Moskvat ja kohtuda president Putiniga, siis muidugi siin pööratakse omamoodi uus leht nende kõikide kohtumistega,” ütles Niinistö.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85848529Ilta-Sanomat küsis Niinistölt, kas Norra ja Rootsi peaministrid on enne Peterburi sõitu temaga konsulteerinud.
„Nad on küll meiega ühenduses olnud. Samuti nagu Eestistki,” ütles Niinistö, avamata siiski lähemalt arutelude sisu.
Niinistö ise on erinevalt Rootsi, Norra ja Eesti juhtidest Putiniga regulaarselt kohtunud vaatamata Euroopa Liidu ja üldiselt lääneriikide sanktsioonidele.
Ilta-Sanomat märgib, et nüüd saab Niinistö viis Venemaaga suhelda lõpuks kõrgeima taseme õnnistuse ka Rootsilt, Norralt ja Eestilt.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Kreml otsib neutraalse(ma)st Põhjalast teed ümber NATO/USA kaitsekeskuse, ei muud. Teine selline suund on neil Hiina-India suunal.
Kuna meie oleme selle kultuuriruumi piiril, siis antakse priipilet ka meile.
Samas tuleb arvestada sellega, et katses vanakurjaga pokkerit mängida on suur variant kaotajaks jääda.
Kuna meie oleme selle kultuuriruumi piiril, siis antakse priipilet ka meile.
Samas tuleb arvestada sellega, et katses vanakurjaga pokkerit mängida on suur variant kaotajaks jääda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Lisan vaid juurde, et kõigi "uutega" on kavas kahepoolsed kohtumised - eralda ja mõjuta. Putleri ja Lavrovi lendav tsirkus on headel tuuridel meie suunas pöörlema pandud.
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Ärge nüüd ikka päris naeruväärseks ka muutuge. Kui kolm Balti riigipead kohtusid Trumpiga, siis oli samuti kriitika, et miks kõik korraga, kas Eesti, Läti, Leedu polegi nagu päris riigid, et neid peab hulgi vastu võtma. Aga mis puutub Moskvaga suhtlemisse, siis pole see mingi praeguse VP soolo. Kui nüüd õigesti mäletan, siis tehti viimaseid samasuguseid katseid mingeidki suhtluskanaleid sisse seada ka enne Krimmi. Jüri Luik oli siis suursaadikuks Moskvas. Krimm muidugi arusaadavatel põhjustel lõpetas selle nagu noaga lõigatult. Praegu on jälle asjaolude kokkusattumisel selline võimalus.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Ikkagi ei näe ma, miks peaks suhtlema tipptasemel?
Selles mõttes ütles Kristi Raik õigesti, et Moskva presenteerib seda, kui Ukrainat toetava Lääne ühisrinna lõhestumist. Eks selles grupis olid tugevaimad tegijad Poola ja kolm Balti riiki ning UK. Nüüd siis arvas Eesti, et on kasulik sellest pundist välja astuda.
Ja miks rääkida selles valguses Eesti välispoliitika järjepidevusest, väärtustepõhisest välispoliitikast, kokkulepetel põhinevast maailmakorrast jne?
Kui otsustasime teha muutuse, sest tuule suund hakkab muutuma, siis OK - öelgemgi seda ja põhjendagem, kuidas see meile kasulik saab olema. Aga oma rahva lollitamine peavoolu ajakirjanduse poolt on vastik. Seda enam, et Realpolitikiga tuleb üha enam tegeleda.
Tegelikult tuleks olla praeguses olukorras libe, nagu lutsukala ja vähemalt analüütikud võiksid lahtise tekstiga öelda - meie peame ajama Eesti huvidest lähtuvat välispoliitikat ja olema seejuures efektiivne. OK - ametlikel esindajatel võib-olla ei kõlba. Ja saada hästi läbi nii Euroopa liberaalidega, kui USA, UK ja Poola konservatiividega. Eriti peaks mõtlema, kas on kuidagi võimalik suhteid parandada konservatiividega, sest nemad tulevad ehk ka sõjaliselt appi. Ja selles osas on Mikseri välispoliitika olnud väga nõrk. Samas - eurooplased võivad vajadusel Venemaale osutada väga tugevat majanduslikku survet, kui muidugi julgevad. Mitte ükski sõber ega liitlane pole ülearune.
Ning kahjuks tuleks ka see piirileping ära ratifitseerida, kui Moskva meile selle "miini" paneb. Olukord on selleks piisavalt vilets ja seda ei ole vaja varjata.
Selles mõttes ütles Kristi Raik õigesti, et Moskva presenteerib seda, kui Ukrainat toetava Lääne ühisrinna lõhestumist. Eks selles grupis olid tugevaimad tegijad Poola ja kolm Balti riiki ning UK. Nüüd siis arvas Eesti, et on kasulik sellest pundist välja astuda.
Ja miks rääkida selles valguses Eesti välispoliitika järjepidevusest, väärtustepõhisest välispoliitikast, kokkulepetel põhinevast maailmakorrast jne?
Kui otsustasime teha muutuse, sest tuule suund hakkab muutuma, siis OK - öelgemgi seda ja põhjendagem, kuidas see meile kasulik saab olema. Aga oma rahva lollitamine peavoolu ajakirjanduse poolt on vastik. Seda enam, et Realpolitikiga tuleb üha enam tegeleda.
Tegelikult tuleks olla praeguses olukorras libe, nagu lutsukala ja vähemalt analüütikud võiksid lahtise tekstiga öelda - meie peame ajama Eesti huvidest lähtuvat välispoliitikat ja olema seejuures efektiivne. OK - ametlikel esindajatel võib-olla ei kõlba. Ja saada hästi läbi nii Euroopa liberaalidega, kui USA, UK ja Poola konservatiividega. Eriti peaks mõtlema, kas on kuidagi võimalik suhteid parandada konservatiividega, sest nemad tulevad ehk ka sõjaliselt appi. Ja selles osas on Mikseri välispoliitika olnud väga nõrk. Samas - eurooplased võivad vajadusel Venemaale osutada väga tugevat majanduslikku survet, kui muidugi julgevad. Mitte ükski sõber ega liitlane pole ülearune.
Ning kahjuks tuleks ka see piirileping ära ratifitseerida, kui Moskva meile selle "miini" paneb. Olukord on selleks piisavalt vilets ja seda ei ole vaja varjata.
Viimati muutis Martin Peeter, 08 Apr, 2019 17:09, muudetud 1 kord kokku.
Dona nobis pacem!
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Mida vene meedias räägivad:
Интрига апреля 2019: Путин & Кальюлайд
https://www.youtube.com/watch?v=Roq3l5j ... Zuu225Nndw
Erinevalt mõnedest....
Tegelikult paljudest...
Интрига апреля 2019: Путин & Кальюлайд
https://www.youtube.com/watch?v=Roq3l5j ... Zuu225Nndw
Tähelepanuvääre on see, et intervjueerija proovis EKRE kohta õngitseda natsisilti, aga intervjueeritav selle andmisest tagasihoidlikult hoidus....Президент Эстонии запросила встречу с президентом России. Владимир Путин мастер компромиссов, какие варианты на столе? В Эстонии 30 % населения — русскоязычные, для которых с приходом к власти ультраправых грядет отмена обучения на русском языке. Может ли Москва это предотвратить? Об этом рассказывает в программе «Точка зрения» эстонский публицист, главный редактор портала Tribuna.ee Родион Денисов. Ведет беседу обозреватель Любовь Степушова.
Читайте по теме: У Эстонии закончились деньги, Кальюлайд едет в Москву
Читайте больше на https://www.pravda.ru/world/1411442-e...
Erinevalt mõnedest....
Tegelikult paljudest...
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Martin Peeter kirjutas:Ikkagi ei näe ma, miks peaks suhtlema tipptasemel?
Selles mõttes ütles Kristi Raik õigesti, et Moskva presenteerib seda, kui Ukrainat toetava Lääne ühisrinna lõhestumist. Eks selles grupis olid tugevaimad tegijad Poola ja kolm Balti riiki ning UK. Nüüd siis arvas Eesti, et on kasulik sellest pundist välja astuda.
/ja hulk teksti snip-snip/
Riigipeade omavaheline suhtlemine on pigem norm. Mitte mingi erakordne nähtus. Eesti ja Vene suhted on olnud pikka aega nii külmad, et seda suhtlust ei ole toimunud. Pigem just vene pool on üritanud näidata, et kui paha ikka see Eesti on, ja pole nendega midagi rääkida. Seega - selline kohtumine on pigem vene poole käik, mingi uus poliitiline areng (kui samal ajal üritatakse kohtuda ka Põhjamaade liidritega), seega - väärib vähemalt kohtumist ja ärakuulamist.
Riigipeade kohtumine ei tähenda kohe kindlasti mitte seda, et üks või teine riik peaks mingist oma välispoliitikast loobuma. Sellised väited on just see, mille kohta ma olen samas teemas väitnud - see on välispoliitika tirimine sisepoliitilisse kaklusse. Loomulikult võivad riigipead kohtuda ja omavahel sõnumeid vahetada, ilma et see mingilgi määral ühe või teise riigi välispoliitikat kuhugi suunda mõjutaks.
Ja ei maksa ajada mingit jura, et Kaljulaid käis nurumas mingit kohtumist. Selleteemaline suhtlus käib ikka välismini kaudu, ja riigipeade vahelist kohtumist ei pakuta välja, kui teine pool ei ole viidanud, et see oleks võimalik. Loomulikult pandi Eesti seisu, kus meie küsisime kohtumist. Aga kohtumine toimub ikka sellepärast, et Venemaa seda tahab. Mitte sellepärast, et meie küsisime.
Nii et soovitaks ikka kohtumine ja seal avaldatavad sõnumid ära oodata ning lõpetada paanika külvamine.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Ma julgen selles sügavalt kahelda. Isolatsioonis on ikka pigem Venemaa peale Krimmi okupeerimist ning sõda Donbassis, mitte Eesti. 2015 oleks pahale Ilvesele Moskvas punane vaip Sheremetjevost Kremlini lahti rullitud, aga meie siin püüdsime väita, et ei ole OK sedasi Ukrainat kottida ja kogu maailm peaks sellele adekvaatselt reageerima (mida kahjuks ei tehtud).toomas tyrk kirjutas:
Riigipeade omavaheline suhtlemine on pigem norm. Mitte mingi erakordne nähtus. Eesti ja Vene suhted on olnud pikka aega nii külmad, et seda suhtlust ei ole toimunud. Pigem just vene pool on üritanud näidata, et kui paha ikka see Eesti on, ja pole nendega midagi rääkida. Seega - selline kohtumine on pigem vene poole käik, mingi uus poliitiline areng (kui samal ajal üritatakse kohtuda ka Põhjamaade liidritega), seega - väärib vähemalt kohtumist ja ärakuulamist.
Mingit sisepoliitilist agendat mul tõesti ei ole. No kelle kasuks siis nüüd? Võib-olla tõesti vaid silmakirjalikkuse vastu, mis väidab sama välispoliitika jätku. Või oli see meie välispoliitika seni ebanormaalne?
Dona nobis pacem!
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Hm, Putin on 2018 aastal (mis on +4 peale Krimmi) kohtunud Trumpi, Merkeli, Macroniga. Ma ei hakka siinkohal veel lisama kõiki neid naaberriike (alates Soomest ja lõpetades Türgiga), kellede riigipeadega Putin veel kohtunud on.
Ei ole sellist isolatsiooni, ja Putini isikule ei ole kehtestatud ka sanktsioone. Ja kohe kindlasti ei ole see kohtumine mingi meie pikaajalisest välispoliitikast loobumine.
Ja kui see pole sisepoliitiline agenda, siis mis agenda see on? Mingi isiklik vihavaen?
Ei ole sellist isolatsiooni, ja Putini isikule ei ole kehtestatud ka sanktsioone. Ja kohe kindlasti ei ole see kohtumine mingi meie pikaajalisest välispoliitikast loobumine.
Ja kui see pole sisepoliitiline agenda, siis mis agenda see on? Mingi isiklik vihavaen?
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Ma arvan, et agenda on sama nagu minulgi. Teadmatus, mõistmatus ja kahtlused. Püüd mõttevahetuse kaudu targemaks saada. Ma usun, et Toomas sa ei leia ka nagu oleks see 18.04 Eesti-VF tavapärane suhtlemine. Miks, miks nüüd, mille pärast? Ja Toomas, sa tead ka väga hästi, et sellistel asjadel võib olla varjatud pool. Ei pruugi, aga võib. Aga me loomulikult võime oodata selle kohtumise toimumise ära ja arutada siis edasi.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Teadmatus, mõistmatus ja kahtlused ei peaks siiski viima kohe süüdistusteni.
Kui inimene hakkab kohe kedagi süüdistama, siis minu esimene küsimus on - qui bono?
Kui inimene hakkab kohe kedagi süüdistama, siis minu esimene küsimus on - qui bono?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: tsiviilinärakas ja 9 külalist