www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Okt, 2021 6:29

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2332 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 156  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 18:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33444
Siin palju mereteadlasi nüüd koos :lol:

Tsiteerin raportist

The calculated significant wave height of about 4 m agrees well with visual observations made on board vessels which took part in the rescue operations. Masters of these vessels have estimated that before the accident waves were not higher than 5-6 m while after the accident individual waves were up to 7-8 m high and in general the wave height was 4-6 m. The estimates of wave height by the Swedish helicopter pilots who arrived at the accident site between 0350 hrs and 0645 hrs vary more than estimates by the mariners. A majority of the pilots have given estimates between 5-6 m or 6-8 m, one pilot gave 6-9 m and another 6-10 m. One pilot reports even a single very high wave of 12 m height measured by radar.

Vöörivisiiri alumine serv on merepinnast kui kõrgel?

Need ilmajaama andmeid on pläma, ükski neist ei mõõtnud laine kõrgust õnnetuskohas.

Teiseks sõitis Estonia vastu lainet. Kes on sedasama kaatriga 20 sõlmega teinud, kujutab ette, kui "mõnus" see on.

Seal võis kõik olla. Samas lõhkeaine jälgi, torpeedode, miinide, kokkupõrke vms jälgi EI OLE.

Kuna tollal olid paljud madrused Sovtorgfloti "viljastavates" tingimustes kasvanud, siis üldse ei imesta, et keegi jättis midagi tegemata.

Kui lugeda lugusid vene aatomiallveelaevadega juhtunud õnnetustest, siis suurem osa neist toimus põhjusega "lohakus, laiskus ja lollus".

Ilmajaamade andmed on kaudsed ja mis toimus õnnetuskohal, ei tea täpselt keegi. Võimalik on ka üheksanda laine variant.

Kaudselt tõendab seda ka Silja laeva kiiruse vähendamine umbes samal ajal. Fakt on, et merel toimus midagi rohkemat, kui denis üritab väita.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 19:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2005 21:30
Postitusi: 1355
Asukoht: järvamaa
Võin küll eksida, aga laevaga on vastu lainet kindlasti parem (ja ohutub sõita) kui külitsi lainetega.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 19:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
nii et jälle on süüdi venelaste lohakus laiskus ja lollus?
kuule mees mine sa kuu peale oma jutuga, ausalt.

võib olla kui Estonia meeskonnas oleks veidi rohkem "Sovtorgfloti" tingimustes kasvanud inimesi siis võib olla poleks nii vähe inimesi päästetud.
probleem aga oli selles et enamus nendest inimestest aastal 1994 omas valed perekonnanimed ning rääkis vales keeles. Seda mina võin rääkida absoluutselt selgelt ning rahulikult - mälu minul on hea. Mina mäletan suhtumist nendel aastatel - see sama, et meie oleme viikingud mis meil ikka vandidel õppida nahhuj mel vaja teada kuidas lasta päästepaadid merre - see on vaeste vandide kogemused et nendel pole raha sadamasse kai äärde minna ning sellepärast peavad oma paatidega sõita edasi tagasi. Euroopas on ammu parved kasutusel igal pool.

KOGU NÕUKOGUDE KAUBA NING KALALAEVASTIKU (umbes 20 000 laeva 80 aasta jooksul) ajalugu ei tea isegi lähedalt sarnast katastroofi. Küll laevad läksid põhja aga suudeti vähemalt osa inimesi päästa. Jah, näiteks Vaiksel ning Jää ookeanil on olnud juhtumeid millal laevad läksid põhja koos kogu meeskonnaga, aga seal on olnud tõesti tormid ning tõesti fourse majoor.


muidugi, laevaga alati sõidetakse nina vastu merd, see on aabitsatõde.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 19:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Veebr, 2005 14:23
Postitusi: 1044
Njah. Peab ikka teie mälu värskendama. Aeg oli siis selline, kus NL väed olid just välja läinud ning kõik, mis mõeldav, oli müüa. Kui nüüd kokku panna see, et militaarelektroonika vedu toimus + hästi hoolega äraunustatud teooria selle kohta, et rootsis oli politsei vastas olnud, siis saamegi pildi, kus üritatakse veoautosi merre uputada.

Veose paaniline hävitamine seletaks ka puuduolevaid - nimetame siis lihtsustatult - tollipabereid - no ei ole sedasi, et numbrite 1,2,3,4 järel tuleb näiteks 7.
Põhimõtteliselt on iga masina kohta pakk pabereid. Paberipakid on nummerdatud. Kontrolliti seda, kas paberipatakatest pole midagi puudu, mitte seda, kas kõikide autode kohta on dokumente olemas. Dokumentide numeratsiooni taibati vaadata hiljem ning nüüdseks on see iva uppunud infomürasse.

Mida seal enne ametlikku sukeldumist otsimas käidi,seda ei oska arvata. Kindel on see, et käidi - väljavõte tuukrite heeliumisegusest ingliskeelsest jutust: "Siin on mingid augud, mida meie pole teinud".

Andestust härrased, ent ma ei usu enam midagi ametlikku.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 20:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mär, 2006 22:40
Postitusi: 697
keegi tv3 uudiseid ka vaatas? valitsus komisjonis on ainult juristid ja poliitikud ja ei ühtegi inimest kes saaks midagi aru ka füüsikast või laevandusest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 20:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 1192
Asukoht: Kuressaare
siis kui luuk laeval ära kukkub siis ta ära küll ei uppu vaid keerab ennast külili.Estoniga sarnane önnetus on juhtunud ja üks sama tüüpi laev oli.madrus oli unustanud luugi kinni pannud ja laev lahkus sadamast ja keeras ennast löppuks külili ja ära ei uppunud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 21:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mär, 2006 22:40
Postitusi: 697
soadf kirjutas:
siis kui luuk laeval ära kukkub siis ta ära küll ei uppu vaid keerab ennast külili.Estoniga sarnane önnetus on juhtunud ja üks sama tüüpi laev oli.madrus oli unustanud luugi kinni pannud ja laev lahkus sadamast ja keeras ennast löppuks külili ja ära ei uppunud.
just just kõik on õige aga miks mitte ära märkida kõiki fakte??
laev "uppus" ingilse kanalis kus vee sügavus oli 20 meetrida aga laeva enda laius 30.
mis kavalusega sellistes tingimustes laev täielikult saaks ära "uppuda"??

ma ei pretendeeri et mu numbrid 100% õiged on aga see ei mängi rolli sest olukord oli enam vähem selline

/edit: http://en.wikipedia.org/wiki/M/S_Herald ... Enterprise + google pildid

just selline faktide teadmatu või teadlik mahavaikimine ongi igasuguse pasa ja vandenõu teooriate aluseks, eks see ole ka omamoodi äri kui mõni metsast või küla persest tulnud spetsialist mõne raamatu oma tooriaga kuskil põlveotsas valmis viksib, pärast hea lollidele müüa, need aga kuulutavad seda jama kõigile edasi puhta tõe pähe. ja raha muudkui tiksub mõne inimese tasku.


Viimati muutis Hukatus, 31 Mär, 2006 21:51, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 21:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 1192
Asukoht: Kuressaare
sul on öigus seal saates kust ma seda vaatasin seal räägiti nattuke midagi muud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mär, 2006 21:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mär, 2006 22:40
Postitusi: 697
soadf kirjutas:
sul on öigus seal saates kust ma seda vaatasin seal räägiti nattuke midagi muud.
inglise kanalis ka teisi laevu põhja läinud, mis otsapidi veepinnale jäänd
http://www.tricolorsalvage.com/pages/history.asp sadade luksusautode lastiga "Tricolor" põrkas kokku teise laevaga, kaldus külili ja läks põhja nii et üks külg veest peaaegu välja jäi. 2 päeva pärast jõudis seda rammida juba uus laev ning sama kordus ka aasta pärast. siis otsustati juba heaga laev juppideks lõigata ja tähtsalt laevandusteelt ära koristada http://www.tricolorsalvage.com/pages/ph ... =02Cutting
osa hinnalist koormat ikka veel laevas pilla palla vedelemas

info http://en.wikipedia.org/wiki/MV_Tricolor


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2006 9:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33444
Meiesugustel, kes tegelikke fakte ei tea, pole siin midagi kobiseda.

Laeva põhjaminekus ametliku raporti kohaselt pole IMHO mitte midagi utoopilist

a)taolisi õnnetusi on ka enne juhtunud ja need lõppesid püstuvuse kadumise ja põhja minekuga. Külili minek sõltub seal kõige rohkem kuidas on autoteki veosed kinnitatud ja kui palju on seal vett. Nag aru saada, olid lained kõrgemad kui autoteki kõrgus veeliinist.
b) tegemist pole mitte laeva vaid praamiga, mille uppumiskindlust pole laevaga mõtet võrrelda. Seal pole isegi normaalseid veekindlaid vaheseinu tänu läbi laeva ulatuvale autotekile.
c) laev oli vana, mitte just ohutut tüüpi ja teadmata tehnilises seisukorras (no mis kontrolli tehti 1994???).

5000 tonni lainetega sisse löödud vee valgumine koos ujuma tõstetud autodega ühte poordi toob kaasa selle paadi külilimineku väga kiiresti.

Mis puudutab meremeeste hoolsust - toon tegelikust elust ühe näite.

1986 uppus Bermuuda lähedal NL Yankee-klassi strateegiline raketiallveelaev K-219.

Hukkumise asjaolusid uurinud komisjon jõudis tunnistusi ja logiraamatu kandeid uurides järeldusele, et uppumise põhjustas ebatihedalt lihvitud ja lekkiv 8. raketishahti üleujutamiskraan, millest jooksis shahti vett 8 liitrit minutis ning mis täitis shahti mereveega nelja ööpäeva jooksul. Seejuures ei märganud seda meeskonnas keegi, kuigi shahte pidi kontrollima iga vahikorra ajal (4 tunni tagant). Raketisahti jooksis vett ca 40 tonni ja totter oleks arvata, et see ei oleks tekitanud hõljuva allveelaeva kreeni. Seda loomulikult keegi ei märganud või kui märkas, siis löödi käega. Vähemalt märkeid sellest, et oleks märgatud või asutud trimmima, ei olnud.

Asi tuli välja siis, kui mürksoolane merevesi oli jõudnud läbi söövitada raketi kütusepaagi või selle torud, raketikütuse komponendid koos mereveega sõid läbi kummitihendid, mis eraldasid raketishahti raketiruumist, ning ruumi kogunenud kütuseaur plahvatas. Seejuures lõi plahvatus pealt ära raketisahti luugi ning palju ei jäänud puudu, et lähedal olev LA klassi ründeallveelaev oleks andnud nende pihta ennetava torpeedolöögi, kuna Yankee tegevus sarnanes kahtlaselt raketilasule.

Seejuures oli tegemist meremeestega, keda kõikide NL meremeeste juures võiks pidada parimatest parimaks (raketiallveelaevale iga jobu ei lasta).

Selliseid lugusid on veelgi. Üldse ei imestaks, kui keegi jättis midagi kontrollimata või näiteks pooled visiirilukud üldse korras polnud.

1994 polnud Eestis enam midagi salajast, kõige uuem tehnika oli S-300 raketikompleksid, mis selleks ajaks olid juba välja viidud. Mig-23 või T-72 tanki juppe võib igaüks suvalisest araabiamaast liigse kärata osta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2006 9:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33444
denis23 kirjutas:
nii et jälle on süüdi venelaste lohakus laiskus ja lollus?
kuule mees mine sa kuu peale oma jutuga, ausalt.


ma pole rääkinud sõnagi venelastest ega muust rahvusest, vaid üldisest käegalöömisest ja korralagedusest, mis 90ndate alguses valitsema kippus. ja kui ajalugu uurida, siis isegi strateegilistel sõjalaevadel, mis siis tsiviillaevadest rääkida?

nõukogude kaubalaevastiku õnnetuste näiteks toomine on aga demagoogia. mitu ro-ro tüüpi laeva siis NL-s oli, mis avamerel sõitsid sellest 20 000-st???

kuna laev läks külili 1-2 minuti jooksul, siis ei oleks siin isegi allveelaevnikud midagi teha suutnud

selge see, et vaheseintega ja kinnise kerega kaubalaev ei upu nii kergesti kui vaheseinteta autopraam.

selleks uuri välja, kuidas läksid põhja külma sõja ajal 7 NL aatomiallveelaeva. loe, õpetlikud lood....tavaliseld põhjused on lohakus, ebakvaliteetselt tehtud hooldustööd, viletsad materjalid, ülejala tegemine...loe...loe ise...

ja enne kui uskuda Juta Raabe filmi vandenõuteooriad, uuri, kes finantseeris seda filmi (kolm korda võid arvata, milline firma).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2006 11:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
nii palju ma sulle ütlen et RoRo laevu oli arvan saja ringis pluss siis "Georg Otsid" mida ka paarkümmend. Eestis oli need näiteks 5 tk.

Selle luugi kõrgus ei tähenda suurt midagi. Laev ju kõikub ümber oma telje nii piki kui ka risti. Näiteks meie laeva nina kõrgus oli umbes 8 m ning süvis 6 ning korraliku lainetusel oli umbes 10 m pikkune põhja lõik veest välja ning järgmisel hetkel nina täiesti vee alla. Ning lained olid võib olla 4-5 m. Ja Estoonia oli oluliselt pikem ning kiirus suurem. Appareli nng autoteki kõrgus oli vist umbes 4m. nii et ei pidanud väga suured lained olema et seda et lained käiksid vastu appareeli.

Mina isiklikult arvan et piisaks et laev vähendaks kiiruse kohe peale visiiri kukkumist ning alustaks päästeopsi - ning tulemus oleks teistsugune. isiklikult ei julgeks selles olukorras pööret sooritada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2006 19:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Dets, 2005 20:30
Postitusi: 422
Asukoht: France
Kapten Trumm kirjutas:
Meiesugustel, kes tegelikke fakte ei tea, pole siin midagi kobiseda....


Ja väga õige arusaam lõpuks ometi!

Kapten Trumm kirjutas:
c) laev oli vana, mitte just ohutut tüüpi ja teadmata tehnilises seisukorras (no mis kontrolli tehti 1994???).


Kinnitab eelmist Trummi väidet siinsest ebakompetentsusest ,sest tegelikult oli Estonia meie merelaevanduse lipulaev. Ei mina ega mu plika ,kes Estonial vahetult enne laeva uppumist töötas ,ei hakka siin seletama ,milliseid õppusi ja protseduure laeval korrapäraselt ja täie rangusega läbi viidi...

Miks me vaikime? Esiteks ,mina ei taha temalt hakata rohkem midagi pärima ,sest palju tema häid tuttavaid jäi sinna :cry: Teiseks ,ta nagunii siin ei räägi ,sest pole vaja võimalikke sekeldusi.

_________________
Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2006 21:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Jaan, 2005 23:32
Postitusi: 155
http://www.zone.ee/riistvara/Estonia.mpg


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2006 21:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Tsiteeri:
The ship left harbour with all four main engines running. When she was clear of the harbour area full service speed was set. The engine setting was maintained up to the accident. The wind was southerly, 8-10 m/s. Visibility was good, with rain showers.
At 2000 hrs the watch on the bridge was taken by the second officer B and the third officer (The estonia had two second officers, here designated second officer A and second officer B).
The voyage proceeded normally. Sea conditions along the Estonian coast were moderate, but became more rough when the ship left the sheltered waters. The ship had a slight starboard list due to a combination of athwartships weight disposition, cargo disposition and wind pressure on the port side.
As the voyage continued the wind velocity increased gradually and the wind veered to south-west. Visibility was generally more than 10 nautical miles. At midnight the wind was south-westerly 15-20 m/s with a significant wave height of 3-4 m. The rolling and pitching of the vessel increased gradually, and some passengers became seasick.
At about 0025 hrs the ESTONIA reached a waypoint at position 59°20´ N, 22°00´ E and from there headed true course 287°. The speed was about 14 knots and the vessel encountered the seas on her port bow. Due to increasing rolling, the fin stabilisers were extended.
During his scheduled round on the car deck the seaman of the watch heard shortly before 0100 hrs a metallic bang from the bow area as the vessel hit a heavy wave.
The seaman of the watch informed the second officer B about what he had heard and was ordered to try to find out what had caused the bang. The seaman did so by waiting at the ramp, listening and checking the indicator lamps for the visor and ramp locking devices. He reported that everything seemed to be normal.
At 0100 hrs the watch on the bridge was taken over by the second officer A and the fourth officer. After being relieved the second officer B and third officer left the bridge.
Further observations of unusual noise, starting at about 0105 hrs, were made during the following 10 minutes by many passengers and some crew members who were off duty in their cabins.
When the seaman of the watch returned from his round, soon after the change of watches, he caught up the master and entered the bridge just behind him. Shortly afterwards he was sent down to the car deck to find out the cause of the sounds reported by telephone to the bridge. He did not, however, manage to reach the car deck.
At about 0115 hrs the visor separated from the bow and tilted over the stem. The ramp was pulled fully open, allowing large amounts of water to enter the car deck. Very rapidly the ship took on a heavy starboard list. She was turned to port and slowed down.
Passengers started to rush up the staircases and panic developed at many places. Many passengers were trapped in their cabins and had no chance of getting out in time. Lifejackets were distributed to those passengers who managed to reach the boat deck. They jumped or were washed into the sea. Some managed to climb into liferafts which had been released from the vessel. No lifeboats could be launched due to the heavy list.
At about 0120 hrs a weak female voice called “Häire, häire, laeval on häire” the Estonian words for “Alarm, alarm, there is alarm on the ship”, over the public address system. Just a moment later an internal alarm for the crew was transmitted over the public address system. Soon after this the general lifeboat alarm was given.
A first Mayday call from the ESTONIA was received at 0122 hrs. A second Mayday call was transmitted shortly afterwards and by 0124 hrs 14 ship- and shore-based radio stations, including the Maritime Rescue Co-ordination Centre (MRCC) in Turku, had received the Mayday calls.
At about this time all four main engines had stopped. The main generators stopped somewhat later and the emergency generator started automatically, supplying power to essential equipment and to limited lights in public areas and on deck. The ship was now drifting, lying across the seas.
The list to starboard increased and water had started to enter the accommodation decks. Flooding of the accommodation continued with considerable speed and the starboard side of the ship was submerged at about 0130 hrs. During the final stage of flooding the list was more than 90 degrees. The ship sank rapidly, stern first, and disappeared from the radar screens of ships in the area at about 0150 hrs.
Rescue efforts were initiated by MRCC Turku. About one hour after the ESTONIA had sunk, four passenger ferries in the vicinity arrived on the scene of the accident. Rescue helicopters were summoned and the first one arrived at 0305 hrs



Neile kes oskab lugeda mingid kommentaarid on vist liigsed...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2332 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 156  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt