www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 05 Dets, 2021 13:32

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2386 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 153, 154, 155, 156, 157, 158, 159, 160  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 16 Okt, 2021 7:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18542
Tsiteeri:
Too turistikas aga oli mõeldud algselt üldse arktikas liikuma ja omab kõige kõrgemat tsiviillaeva jääklassi, ühesõnaga väga erinevad laevad.


See pole päris tõsi, Raumas ehitatud ja algselt Hanseaticu nime kandnud laeva jääklass on 1A Super. Mis tähendab võimet opereerida meetripaksuses jääs. Estonia jääklass oli 1A, mis tähendab 80 cm jääd. Pole väga suur vahe, seda kindlasti ka mitte IACSi klassifikatsiooni järgi, kus kõrgeim on PC1, mis tähendab võimet opereerida aastaringselt polaarvetes ja vastab jämedalt nõuetele, mis kehtivas 1A Super ja 1A kohta.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 18:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10920
Asukoht: Metsas / Ämbris
Lugejate palvel... 8)
...Vormisatsin mõned tähelepanekud siia postituseks.

Sissejuhatuseks.

Lõpparuande järgi oli 1.tekil 124 kajutit ja 358 voodikohta.
Minu käsutuses on laeva 1.teki joonis, kus on 122 kajutit + mõned tehnilised ruumid (joonisel küsimärkidega). Võimalik, et osadest tehnoruumidest oli ehitatud täiendavad kajutid.
Lõpparuande järgi pääses laeva 1.tekilt 22 inimest (pääsenutest 22 inimest asusid õnnetuse alguses 1.tekil);

Lõpparuande järgi oli 4.tekil 179 kajutit ja 404 voodikohta + ööklubi + konverentsiruum.
4.tekilt pääses lõpparuande kohaselt 32 inimest.

5. tekil oli lõpparuande järgi 102 kajutit 212 voodikohaga + Infopunkt + vööri- ja ahtrihallid + Tax-Free kauplus + puhketoolidega salong + "Admiral" pubi + kohvik "Neptunus".
5. tekilt pääses JAIC aruande järgi 31 inimest.

6. tekil oli lõpparuande järgi 103 kajutit 212 voodikohaga + 2 halli + Balti baar + kasiino + restoran "Seaside" + restoran "Poseidon" + lahtine ahtritekk.
6.tekilt pääses lõpparuande kohaselt 16 inimest.

7. tekil oli lõpparuande järgi 79 laevapere kajutit + juhtkonna mess + laevapere söökla + toiduainete ladu + hall + avatekk.
Lõpparuande järgi pääses laeva 7.tekilt 26 inimest (24 laevapere liiget ja 2 reisijat).

8. tekil olid vööris viis(?) kajutit (kapteni + peamehaaniku + laeva omanike kajutid) ja ahtris 18 laevapere ja laevaohvitseride kajutit + laevapere söökla.
8.-ndalt tekilt pääses JAIC aruande kohaselt 4 laevapere liiget.

Alustagem 1. tekilt pääsenute teema ja nende tunnistustega.

Lõpparuanne 6.3.2 LK 65 "Teated tekilt 1"
Tsiteeri:
"Sellelt tekilt pääses 22 inimest. Kolm neist olid laevapere liikmed masinaruumist ja ülejäänud 19 olid reisijad"

Enno Tammer "Uppumatu Estonia" LK 110
Tsiteeri:
"21 reisijat pääses 1. tekilt."
"21-st 1.tekilt eluga laevahulust pääsenud üheksa inimese tunnistuses öeldakse, et 1.tekil oli vesi. Neist kaks kinnitab, et vett oli seal juba enne suurt kreeni.
Ülejäänute seletuste kohaselt nägid nad vett minut või veidi rohkem pärast kreeni. Neljas tunnistuses kirjeldatakse ligi 30-40cm veehulka, mis tulvas suure surve all ja kiiresti."

Mina saan, kasutadaolevatele tunnistustele tuginedes, kokku 20 esimeselt tekilt pääsenud reisijat + 3 meeskonnaliiget, kokku 23.
Ütlen ka kohe ära, et minul mingeid eriõiguseid ega juurdepääse ametlikele arhiividokumentidele ei ole. Kogu inf on kokku korjatud avalikest saadaolevatest allikatest.

Minu andmetel 1. Tekilt oma pääsemisteekonda alustanud pääsenud.
Kajuti number ja reisija nimi.

1002 Mats Finnanger
1013 Gennadi Mihhail Pärson
1015 Dainis Sleiners
1016 Nikolajs Andrejev
1022 Andrus Maidre
1023 Tambet Herbert Lausma
1024 Ints Klavins
1025 Ants Madar
1026 Bengt Nilsson
1027 Daniel Svensson
1027 Jasmina Weidinger (Yasmina Sofia Weidinger)
1028 Per Martin Nilsson
1047 Holger Wachtmeister
1049 Carl Övberg
1056 Ain-Alar Juhanson
1056 Anti Arak
1094 Carl-Erik Reintamm
1098 Arturas Tamasaukas (Artūras Tamašauskas)*
1120 Jaan Stern
1122 Neemi Künno Kalk

* Nendest leedukas Arturas Tamasaukas lahkus (kadus, põgenes, midaiganes) omavoliliselt haiglast (Huddinge?) ilma politseile ja/või uurimiskomisjonile tunnistusi andmata. Ainuke imelik ja segane sedasorti pretsedent. Jääb arusaamatuks, kuidas see tal õnnestus. Ja mitte ainult haiglast kadumine, vaid ka Rootsist lahkumine nii, et ametivõimud (Rootsi politsei) teda üle kuulata ei saanud.

Kajutiga nr.1098 sidusin Tamasaukase mina, sest lõpparuande kohaselt oli üks pääsenu, ning oma teekonda esimeselt tekilt alustanu, ka kajutist 1098, teiste pääsenute
kajutite kohta on neis reisinud inimeste kohta mul info olemas ja need on kõik kajutinumbritega kokku viidavad, ainus kajut ilma omanikuta on 1098 ja ainus kes tunnistusi ei andnud ja oma kajutit pole uurijatele nimetanud on Arturas Tamasaukas.

On veel mõned isikud, kellel olid kajutid 1 tekil, kuid kes õnnetuse hetkel ei viibinud esimesel tekil, vaid kusagil mujal mõnel teisel tekil.
Nendeks on:

1007 Juuse Veljo (asukoht õnnetuse hetkel: 5.tekk Restoran "Pub Admiral" (nn "karaokebaar"))
1021 Paul Siht (asukoht õnnetuse hetkel: 5. tekil)
1022 Jürgen Korjas (asukoht õnnetuse hetkel: 4.tekk, tualett ööklubi lähedal, laeva ahtris)
1026 Erik Gemheden (asukoht õnnetuse hetkel: 6-ndal tekil ahtris koridoris)
1027 Mats Hillerström (asukoht õnnetuse hetkel: 6 teki avatud tekil, restoran "Poseidon" taga laeva ahtris)
1047 Altti Hakanpää (asukoht õnnetuse hetkel: 5.tekk Restoran "Pub Admiral" (nn "karaokebaar"))
1119 Rait Pöllendik (asukoht õnnetuse hetkel: 5.tekk Restoran "Pub Admiral" (nn "karaokebaar"))

Minu jaoks huvitav ja tähelepanuväärne on, et 20-nest 1.tekilt pääsenust 16 asusid parema parda kajutites, 3 pääsenut vasaku parda kajutitest ja 1 pääsenu kajut (1120 Jaan Stern) asus laeva keskteljel nii kaugel vööris, kui üldse kajut olla sai. Selles kohas, kust ilmus välja paremparda vööripoolne "auk", on kajutid 1037 ja võib-olla ka 1054 ja/või siis kajutiteplokk kajutitega 1029 kuni 1037 (9 kajutit), kust pole ühtegi pääsenut, kuid selliseid kajutiplokke on paremas pardas veel, kust keegi ei pääsenud (nt. 1065-1071 = 8 kajutit ; 1087-1092 = 7 kajutit; 1100-1105 = 6 kajutit ja 1112-1117 = 6 kajutit).

Sellele on ka varemalt JAIC-väliselt tähelepanu juhitud, et 1. tekilt pääsenud said vaatamata sellele, et neil oli kõige pikem tee laevast välja, ohust teavet enne teistel tekkidel asunud inimesi.

Laeva püstlõike joonisel tundub, et 1.teki põrand asus (olenevalt laeva lasti raskusest) tasasel merel kas 1/3 osas allpool veeliini, poolenisti allpool veeliini või siis 2/3 osas allpool veeliini. 1.teki all oli veel 0 tekk mis asus täielikult allpool veeliini. 1.teki peal oli autotekk (2.tekk ja vajadusl alla lastav 3. tekk ehk "ripptekk") kõrgusega ca 5,6m. Järgmine inimestega (reisijad jm staff) tekk oli 4. tekk (reisijate tekkide vaba kõrgus, ilma vahe- ja ripplagede paksuseta, oli projekti järgi 2,25m - teki kõrgused seega ca 2,5-3,0m). Tekkide kõrgused on tähtsad arusaamiseks, kui kaugel veeliinist ja/või autotekist inimesed kõrgematel tekkidel asusid. Mingid orienteeruvad mõõdud on antud JAIC aruande lisa "Supplement No.202" projektdokumentatsioonis.
https://otkes.fi/material/attachments/o ... stus_1.pdf


Lühikokkuvõte 1. tekilt pääsenute tunnistuste ja ütluste IMHO olulisemast osast.
Järgnevate tunnistuste jälgimiseks on asjakohane lisada siia ka 1. teki plaan koos kajutinumbrite ja muu olulise infoga.

Manus:
1 Tekk pääsenud.png
1 Tekk pääsenud.png [ 1.97 MB | Vaadatud 5505 korda ]


Hakkame laeva vöörist pihta ja liigume ahtri suunas.

1120 Jaan Stern.
Tsiteeri:
Olin oma kajutis. Minu jaoks kindlaks märgiks, et tuleb ruttu lahkuda, oli vesi, mis tuli kajutisse.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.135]
Tsiteeri:
Stern nägi oma kajutis vett ja jooksis trepist üles
[Drew Wilson. "Auk"]
Tsiteeri:
Mehed püüdsid suikuda. Ei õnnestunud. Laine loksus vastu raudset laevakeret. Jaan Stern mäletab, et loksus päris hullusti. Torm oli jube ja tuul lennutas laineid, kuidas jumal juhatas. Laev püüdis end sobitada suurtesse lainetesse. Matse, mis tulid vastu laeva külge, oli hästi kuulda.
Järsku “Laev hakkas nagu küljele vajuma, samal ajal kadusid lainte tugevad löögid vastu laeva.” Stern tundis: laev on kreenis. Päriselt? Kurat, see on jama, jõudis Stern mõelda, kui Peeter Ronk ütles välja, et poisid, siin on midagi mäda. “Läbi kajuti ukse kostis suminat. Nägin, et kotid olid vajunud ukse ette. Hüppasin alla, et kotte eemale lükata.” Samal ajal kui mees jändas kottidega, saabus ... paadihäire “Naishääl ütles imerahulikult paar lauset eesti ja inglise keeles. Mul läks süütenöör põlema”. Mees tegi otsuse heita pilk koridori. Ehkki tal olid jalas vaid aluspüksid. Minek. Seda mõistis ta kohe, kui ukse avas. Inimesed jooksid mööda koridori. Laevas oli vesi. Kui peaaegu alasti Jaan oli liikunud umbes kümme meetrit, oli tal pilt selge. “See kast läheb põhja. Pean saama välja.”
https://virumaateataja.postimees.ee/678 ... aastis-elu


1122 Neemi Künno Kalk
Tsiteeri:
Ärkas suurest/tugevast liikuvast mürast (loud rushing noise ) ja nägi seinal rippuva jaki nurga järgi, et laev kaldus umbes 45 °, jooksis treppidest üles ja nägi autotekil vett.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm
Tsiteeri:
"õhtu läbi oli laevas kuulda mingit imelikku tärinat," rääkis Neeme Kalk. Ta oli juba magama jäänud, kui äkki tundis, et ta on kuidagi kaldu .vajunud. Tõusnud ärkvele, tundis ta, et laev oli vajunud vasaku poordi poole külili. Võimsad lained laksatasid vastu põhja.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf
Tsiteeri:
Tunnistus antud 29.september 1994
Läksin oma kajutisse ja magama umbes kell 23:30 paiku. Aga ma ei saanud und.
Millalgi, täpselt ei oska aega öelda, kuulsin võimsat pauku või mürtsatust. Pärast seda kostus autotekilt ka selliseid hääli, nagu oleks autod liikuma hakanud. Mõni minut hiljem hakkas laev kalduma paremale küljele.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.131]
Tsiteeri:
Tunnistus antud 08.jaanuaril 1996
Olin oma kajutis, kui minus põhjustasid ärevust pärast südaööd kuuldud kaks tugevat mürtsu. Need sundisid mind välja. Tulin vööripoolsest trepist 4.tekini, sealt edasi keskšahti kaudu 7.tekile. Kõik see võis minu hinnangul võtta nii 7-8 minutit ja kui olin välja jõudnud, võis kreen olla 30-35 kraadi.
Kui tulin autotekilt läbi, siis märkasin, et autoteki ukse vahelt oli vesi sisse pressinud. Vett ei olnud palju, aga see oli selgelt vesi, mitte märgumine.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.131]


1098 Arturas Tamasaukas
Tsiteeri:
“Niipea kui magama jäin, kukkusin voodist välja. Tundsin, et mu jalad on vees. Sain aru, et midagi on valesti” See oli pärast keskööd.
Ta jooksis välja koridori. Vastaskajutist tuli välja noormees, kes rääkis rootsi keelt. Mehed suhtlesid žestidega ja otsustasid üles minna, et näha, mis toimub. Nad olid esimeste seas, kes jõudsid viimasele kaheksandale tekile. Välja tekile pääsemiseks tuli siseneda [6.-ndal tekil] restorani. “Olime ainult ujumispükstes ja sattusime restorani, kus inimesed lõbutsesid ja hakkasid meile aplodeerima. Samal hetkel kaldus laev veelgi rohkem, laudadelt hakkasid kukkuma lambid, nõud, joogid.
Lõbus meeleolu restoranis katkes kiiresti” ütles Tamašauskas.
https://www.delfi.lt/ru/news/live/litov ... d=65973572


1094 Carl-Erik Reintamm
Tsiteeri:
Tunnistus antud 07.oktoobril 1996
Olin oma kajutis ja kuulsin mingit iseäralikku kriipimist. Ise veel mõtlesin, et jääd ju ei ole, millest selline hääl. Kellaaega ei oska öelda.
Millalgi siis hakkasin tundma, et laev on ka kreenis. Kui astusin kajutist välja, et kontrollida, mis on juhtunud, nägin koridori põranda ääres vett. See oli vahetult pärast esimesse kreeni minekut.
Mulle oli siis kohe selge, et laev võtab vett sisse ning, et pean üles pääsema.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.132]
Tsiteeri:
Kajutis 1094 reisinud Carl-Erik Reintamm “lahkus kohe kajutist ja nägi käigus [koridoris] palju vett; kui ta trepikäigu poole suundudes möödus duširuumi/WC alast, nägi ta umbes 0,4 m kõrgust veemassi, mis kiiresti pikiseinaga rööbiti voolas”.
[Drew Wilson. "Auk"]
Tsiteeri:
Carl-Erik REINTAMM (C-ER) (kajutist 1094) 30. septembril 1994 Stockholmis kohtuinspektori Ulf Sjöbergi ülekuulamisel ütles C-ER, et ta ärkas üles alt kostva paari äkilise kriipiva heli peale. (Ta äratas üles alt kostuvad paar äkilist kriipivat häält.) Kajut oli veidi kaldusi. (Hytten lutade lite. Han öppnade dörren, gick ut i corridoren och fick se en smal vattensträng efter ena corridorväggen.) (Ta avas ukse, läks koridori ja nägi ühe koridori seina ääres kitsast veevoolu.) - Knut Carlqvist kohtus C -ER -iga 1998. aasta sügisel. Siis ta ütles, et oli ta näinud 7 tekile jõudes suurt ristkülikukujulist valget eset otse vee peal või vahetult veepinna all, mis oli mitu meetrit suurem kui külmik. (När han stod vid relingen på 7: e däck hade han sett ett stort rektangulärt vitt föremål alldeles i vattenytan eller strax under. Flera meter i sida, som en kylbil.)

Aasta hiljem intervjueeris Reintammi Saksa ekspertide grupi uurija Werner Hummel. Toona ütles C-ER, et tal oli olnud magamisraskusi ja ta oli äkki kuulnud heli, nagu oleks laev läbi jää sõitnud, kriipivat heli. Ta arvas, et laev võis millestki üle sõita. Mitte rohkem kui pool minutit hiljem kaldus laev paremale küljele. Ta jooksis koridori. Seal nägi ta põranda ja seina vahelises nurgas voolavat vett, vett oli palju, umbes 40 sentimeetrit. Vesi ei tulnud trepist, vaid voolas (kärestikuna) läbi koridori märkimisväärse kiirusega, see pani ta trepist üles tormama. Ta ei näinud autoteki ustest tulevat vett. (Ett år senare intervjuades Reintamm av den tyska expertgruppens utredare Werner Hummel. Han berättade då att han haft svårt att sova och plötsligt hört ett ljud som om fartyget gått genom is, ett skrapande ljud. […] Kanske hade fartyget kört över något, tänkte han. Omkring en halv minut senare kantrade fartyget åt styrbord. Han sprang ut i korridoren. Där såg han vatten strömma i vinkeln mellan golvet och väggen, det var mycket vatten, ungefär 40 centimeter. Det kom inte från trapporna utan forsade med avsevärd fart fram genom korridoren, det var det som gjorde att han rusade uppför trapporna. Han såg inget vatten komma från dörrarna vid bildäck […].) (Carlqvist: Tysta leken, s.47-48).
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/


1056 Ain-Alar Juhanson (vasak parras)
Tsiteeri:
Läbi une kuulsin kõvemat pauku. Me kõik kajutis ärkasime selle kõva kolaka peale.
Jooksime koridori, kus juba nirises vesi.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.134]
Tsiteeri:
Ain-Alar Juhanson 1056. kajutist: “Magades kuulsin samasugust tugevat kolksatust nagu varemgi, kuid too polnud veel nii tugev. Pärast seda lööki vajus laev äkki tüürpoordi poole kaldu. Meie kõik neljakesi ärkasime, haarasime rõivad ja hüppasime vahekäiku, kus nägime vett.”
[Drew Wilson. "Auk"]
Tsiteeri:
Ain-Alar ärkas kärgatuse peale, mis meenutas metalli kolinat. Ta äratas ka kaaslased, aga Anti esimese äratamise peale ei ärganud.
Teistel olid juba riided seljas ja nad olid koridoris, kui Ain-Alar tuli uuesti Antit äratama.
„Panin kiiresti püksid ja kingad jalga ning teksajaki selga. Laev oli pisut viltu ja see vähene vesi, mis koridoris oli, voolas ühes ääres. Me ise püsisime suht sirgelt ning hakkasime kõik koos mööda koridori treppideni minema. Algul oli koridor pooltühi, aga mida ülespoole me jõudsime, seda rohkem tekkis ummikuid. Meelde on jäänud meeletu naiste kisa, mis püsis kõrvus vähemalt kaks päeva.“
Ain-Alar mäletab, et koridorides ja treppidel oli nii noori kui vanu inimesi, kes käitusid erinevalt: kes istus, kes otsis väljapääsu, kes jooksis hullunult ringi.
Kui Anti koos kaaslastega seitsmenda teki fuajeesse jõudis, oli laev juba nii kreenis, et kõik asjad, mis ei olnud kuhugi kinnitatud, kukkusid paremasse poordi.

Kukkusid ka inimesed, kes ei suutnud kuskilt kinni hoida.
https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/72 ... ja-mooblit
Tsiteeri:
Juhanson mäletab, et sõpruskond ärkas öösel üles suure raksatuse peale. «Tegin kajuti ukse lahti ja nägin koridori seinte vahelt vett jooksmas,» rääkis mees ja lisas, et tegemist on olulise nüansiga, mis vajaks väga selget lahtiseletamist, kuna tema arvates poleks tohtinud vesi autotekilt edasi jõuda.
https://elu24.postimees.ee/7119271/esto ... a-ei-klapi


1056 Anti Arak (vasak parras)
Tsiteeri:
“Kõigepealt kuulsin karjumist ja seejärel nägin vahekäigus voolavat vett...”
[Drew Wilson. "Auk"]
Tsiteeri:
Sain vist umbes kaks tundi magada, kui mind üles aeti. Siis kuulsin ka karjumist. Koridori joostes märkasin, et vesi jooksis koridori põrandal.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.134]


1049 Carl Övberg
Tsiteeri:
Läksin magama kella 00:00 paiku.
Pärast keskööd kuulsin tugevat müra.
See oli kaks korda järjest tugev mürtsatus.
Väljudes nägin juba 1. tekil vett.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.135]
Tsiteeri:
Carl Övberg 1049. kajutist nägi kajutiseina ääres olevast kahest [alt 0-tekilt tulevast] siksak-ventilatsioonitorust suure surve all purskavat vett. Samuti pani ta tähele nendest siksakkidest eespool oleva kolmanda sektsiooni koristustarvete ruumi ukse vahelt väljatungivat vett, mis voolas üle põranda.
[Drew Wilson. "Auk"]
Tsiteeri:
Carl ÖVBERG (CÖ) (kajutist 1049) Vastavalt politsei ülekuulamisele Stockholmis 10. oktoobril 1994 kuulis CÖ kell üks [Eesti ja Soome aja järgi] tuttavat hüdraulilist heli (hydraulljud); see kõlas nagu oleks visiir avatud (det lät som när visiret öppnas). [CÖ oli „Estoniaga“ palju kordi reisinud ja tundis laeva hästi.] Varsti pärast seda kuulis ta pauku või kokkupõrget, tugevat metallilist heli (I smäll eller krasch, ett hårt metalliskt ljud). Minuti või kahe pärast oli veel üks pauk (en ny krasch). CÖ pani riidesse ja ta usub, et oli koridoris [= reisijate salongiteki koridoris autotekkide all, tekil nr 1] umbes kell 01:15 - 01:20 [Eesti ja Soome aeg].

- Saksa ekspertrühma 9. septembri 1997. aasta kuulamisel: CÖ teatas, et lisaks hüdraulilisele helile (förutom hydraulljudet) kuulis ta haamri (bankningar som av en slägga) paukumist. Need kaks heli peatusid pärast tugevat metallilist pauku (efter en kraftig metallisk smäll) ja vaikisid 30–40 sekundit. Siis järgnes järjekordne tugev pauk ja laev järsku peatus, nii äkki, et ta visati selili voodile. (Sedan följde ännu en kraftig smäll och fartyget tvärstoppade, så plötsligt att han kastades baklänges på sängen.) Oli tunne, nagu oleks laev millegagi kokku põrganud. (Det kändes som om fartyget kolliderat med något.) CÖ hüppas voodist välja ja pani end kiiresti riidesse, kui märkas, et mootori häält pole enam kuulda (on lakanud) ja laev enam ei rammi laineid. Kell oli umbes 01:00 [Eesti ja Soome aeg]. CÖ tormas oma kajutist välja [kajut nr 1049, mis asub autotekkide all] ja kiirustas trepi juurde. Tema jope jäi parema käsipuu külge kinni. Ta pööras paremale ja vaatas koridori [tekil 1]. Seitsme meetri kaugusel [koridoris, tekil 1] oli kaks „luigekaela“ kujuga ventiili [ventilatsioonitorud] (två ventiler med svanhals), millest pritsiti [koridoris, tekil 1] kõrge rõhu all vett. Samuti nägi ta, kuidas vesi tungis sisse ventilatsioonitorustiku taga olevast uksest [koridor, tekk 1] ja voolas põrandale [koridor, tekk 1]. [Jooniste järgi viis uks pesuruumi.] Pärast seda sundis äkiline sügav kreen, 45 kraadi või rohkem, ronima jalad vastu laeva parempoolset seina. (En plötslig djup slagsida, 45 greder eller mer, tvingade honom att klättra med fötterna mot styrbordsväggen.)

- (Saksa õnnetuste inspektor ja laevaekspert Werner Hummel avastas, et CÖ kirjeldatud ventilatsioonitorustik tuli läbi põranda tekil 0 asuvatest ruumidest Tekile 1 täpselt CÖ näidatud kohas) [Werner Hummel {…} fick senare veta att ventilationen från konferensrummet på däck 0, som ursprungligen gått upp i centralschaktet, på grund av platsbrist letts upp genom golvet till däck 1 just på den plats som Övberg angett.] . CÖ nägi seega vett, mis voolas sisse altpoolt 1 tekki, see tähendab 0 tekilt, juba enne seda, kui laeva kreen teda ülespoole teel olles treppidel üllatas. Seda võib pidada tõendiks, et „Estonia“ oli hakanud lekkima altpoolt juba enne kreeni. ([…] Övberg Såg vatten tränga in underifrån and att han överrumplades av slagsidan i trappan på väp up. Dås det vattnet där innan slagsidan. I så fall hade Estonia sprungit läck.) (Carlqvist: Tysta leken, lk 43-46)
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/
https://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-766

Märkus 1 by Fucs: kajutis 1049 asus voodi kajuti vööripoolses seinas, mitte parem- ega vasakpardas, nagu enamus kajutites ja Carl Övbergi inertsist voodisse kukkumisel pidi laev vähemalt korraks endisel kiirusel edasiliikumist järsult vähendama.

Märkus 2 by Fucs: Carl Övbergi poolt ca kell 1 kuuldud "hüdraulilised helid" enne esimesi "pauke" ongi see, millele tugineb IMHO absoluutselt ebatõenäoline teooria sellest, et sõidu ajal avati vöörivisiir ja ramp. Samal ajal kuuldud "Haamri paukumise" heli ("bankningar som av en slägga" - nagu löödaks haamriga) on samas teoorias seostatud sellega, et meeskond tagus kuvaldaga visiiri ja/või rambi lukke lahti. Kajutist 1049 laeva vööriluugini ja rambini (vööriluugi ja rambi hüdraulika) on ca 53 meetrit ning laeva ninani ca 10 meetrit rohkem. Väga ebatõenäoline, et tormi ja mootorimüra taustal oleks kostunud 53 meetri kauguselt ja üks tekk kõrgemalt (vahelagi) hüdraulika töötamise helisid. Eriti visiiri avamise heli, sest siis jääb helide liikumise vahele veel ka kinnine ramp (rampi ei saanud enne avada, kui visiir oli täiesti lahti). Kui need olid hüdraulika helid, mida Carl Övberg kuulis, siis ainsad loogilised hüdraulika süsteemi töötamise helid, mis kajutisse 1049 said teoreetiliselt kostuda, on kas parempoolse stabilisaatori sisse/välja liigutamisel kostuv, või autoteki rippteki (3 tekk) üles/alla laskmisel kostuv hüdraulikaseadmete töötamise heli. Mul puudub teadmine ja info selle kohta, millist heli võib tekitada näiteks kreenimistankide pumpade töötamine ja kas see võib olla läbi vaheseinte kostes hüdraulikaseadmete töötamise heliga sarnane. Teada on, et parempoolsest kreenimistankist (mis olevat sadamast lahkudes olnud tühi) üritati vett ümber pumbata vasakusse kreenimistanki (või üldse parempoolsest kreenimistankist välja laeva parda taha) mis ei õnnestunud kuna kas a) seal ikkagi polnudki tilkagi vett või b) laev oli nii palju kreenis, et pumbad imesid õhku.



1047 Holger Wachtmeister
Tsiteeri:
Holger Wachtmeister väljus 1047. kajutist siis, kui laev juba kaldus, ja märkas vahekäigus vett.
[Drew Wilson. "Auk"]
Tsiteeri:
Holger WACHTMEISTER (kajutist 1047) läks suhteliselt vara magama ja ta ärkas kriipiva hääle (ett skrapljud) ja valju kolksatuse (en kraftig duns) peale. HW rääkis ka veest põrandal ja jalgade ümber (vatten runt fötter och ben). (Carlqvist: Tysta leken, lk 42–43)
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/


1025 Ants Madar
Tsiteeri:
Ants MADAR (kajutist 1025) mäletas, et oli ärganud kõva paugu peale (hårda smällar). Ta hakkas ülatekile liikuma, kui laev korralikult kaldus (klättra upp till däck då fartyget lutade ordentligt). (Carlqvist: Tysta leken, lk 41)
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/
Tsiteeri:
Ants Madar - kajut 1025
Oli voodis ja ärkas tugevate paugutamismürade tõttu üles ning hakkas ülatekile ronima, kui alus järsku paremale kaldus.
Märkus: Kuues sektsioon, kus Madar oli asub stabilisaatoriruumide kohal ja masinaruumi ees.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm


1026 Bengt Nilsson
Tsiteeri:
Bengt Nilsson - kajut 1026
ca. 23.00 - Rootsi aja järgi - ta läks magama, kuid ei saanud magada, kuna laev kõikus raskelt ja miski peksis raskelt vastu laeva kere;
umbes tunni pärast märkas ta, et hakkasid kostuma kriuksud, mürtsud, kraapimine ja lõpuks kuulis ta parempoolsel küljel ja tagant teravat metallilist murdumismüra ning arvas, et midagi on valesti ;

Märkus: Tema kajut asus Martin Nilssoni kajuti kõrval, s.t parempoolsete kreenipaakide/parempoolse stabilisaatori kohal. Ta lamas oma voodis, pea tagurpidi. Hääled tulid parempardast ja tagant.

Kui ta oli sellele järeldusele jõudnud, hakkas laev kalduma paremale; siis avas ta ukse ja nägi Martin Nilssonit temast mööda hüppamas; Edasi tormas ta üles ja kuulis kummalisi hääli. Ülemisele tekile (autotekk) jõudes nägi ta, et vesi tungib autoteki ukse alumisse ossa ja kui ta hoidis kätt ukse taga oleva seina vastas märkas ta, et sein on kaetud valge pulbri ja vahuga, mis jooksis aeglaselt mööda seina alla. Ta jätkas ülespoole liikumist ega näinud trepikodades enam vett.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm


1027 Daniel Svensson
Tsiteeri:
Daniel Svensson - kajut 1027
- oli kajutis koos Jasmina Weidingeriga.
Laev kõikus ja loksus, pidevalt peksis miski vastu kere - "nagu keegi lööks suure kiviga või haamriga". Äkki oli laev kreenis - mida ta usub olevat ca. 20 ° -30 °, kuid laev jätkas kreeni vajumist; ta hüppas koridori ja tormas ülespoole; - autotekist möödudes nägi ta autoteki ustest vett sisse tungimas, põrandal oli ca. 10 cm vett; - lisaks kuulis ta autotekilt kriipimist ja kriuksumist ning autoalarmi.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm


1027 Jasmina Weidinger (Yasmina Sofia Weidinger)
Tsiteeri:
Umbes 00:00 paiku uinusin ja ärkasin ootamatult mürtsu peale. Minu meelest kostis see autotekilt ja tunne oli, et justnagu oleks mingi raske ese löönud vastu laeva külge. Kui hakkasin kajutist välja jooksma, nägin vett sisse immitsemas.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.135]
Tsiteeri:
Jasmina Waidinger - kajut 1027
Tunnistus antud 29.09.94
- läks magama ca. 23.30 (Rootsi aeg) ja vahetas vahetult pärast seda voodit Daniel Svenssoniga; - mõlemad kuulsid kummalisi hääli, "nagu lööks meri vastu laeva vööri";
- nad arutasid olukorda, kui keskööl helises Danieli äratuskell;
- ta uinus veel mõni minut
- ta usub, et ca. 5
- kui autotekilt kostis "kõva pauk";
- samal ajal kaldus alus paremale ja Daniel Svensson tormas riietudes kajutist välja ja Jasmina järgnes talle;
- kui ta oma kajutiuksest välja hüppas, nägi ta koridoris vett, mis kuskilt nirises;
- ta hindab "kõva paugu" kuulmisest kuni üle parda vajumiseni, kui laev oli küljeli, umbes 1/2 tundi.

Tunnistus antud 04.10.94 : läks kajutisse ca. 23.15 - 23.20 (Rootsi aeg);
- ca. 23.30 läks teise kajutisse tablette küsima, ei märganud siis midagi ebanormaalset;
- voodis olles kuulis ta paugutavat müra, mida tema ja Daniel Svensson ei pidanud normaalseks;
- nad arutasid seda ja ta mõtles stabilisaatoritele, kuidas need võiksid toimida jne., kui ta kuulis kiiresti voolava vee heli, mille intensiivsus oli madal ja mida ta polnud varem kuulnud; - talle tundus, et see heli tuli ülevalt ja talle tundus nagu see oleks aeglaselt jooksev vesi;
- nad kuulsid keskööl Taanieli kella heli, ja ta vaatas kella ning oli kesköö;
- ta lamas oma voodis natuke uimasena, kuid ei maganud, kui kuulis äkki oma kajutilae kohal olevat tugevat müra, mis tundus talle olevat "midagi suurt ja tugevat ühest kohast teise liikumas";
- kohe pärast seda müra läks laev kreeni ja Daniel hüüdis, et nad peavad kohe välja minema;
- samal ajal kui Daniel hüppas kajuti uksest välja, hüüdis ta, et "koridoris on vesi";
- väljaspool kajutit sai ta toetuda seinale ja teksad üles tõmmata, kui nägi kajuti juures vett põrandale tungimas.
Märkus. See ala asus otse väidetavalt tühja parema kreeni paagi kohal, mis oli ilmselt nüüd täis.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm
Tsiteeri:
Yasmina Weidinger ja Daniel Svensson kajutist 1027.
Naine kuulis mingit tugevat heli, seejärel laev kaldus. Tema kajutikaaslane Daniel karjus, et nad peavad välja minema.
Kui Weidinger kajutiuksest koridori hüppas, nägi ta seal kuskilt nõrguvat vett. Kajutist väljunud Daniel Svensson hüüdis, et “vahekäigus on vesi”.
Kajutist lahkunud Weidinger toetus seina vastu, et džiinid üles tõmmata, ja nägi kajuti ees põrandast läbi tungivat vett.
[Drew Wilson. "Auk"]


1028 Per Martin Nilsson
Tsiteeri:
Uinusin oma kajutis umbes kell 23:30
Ärkasin umbes tunni aja pärast tugeva lainetuse peale. Kuulsin omapärast heli, kraapimisele sarnanevat heli, justnagu oleks laev madalikule jooksnud.
Ma ei uskunud, et on juhtunud katastroof. Kuid siiski arvasin, et midagi tõsist on lahti, ning seepärast vaatasin ka koridori. Kuulsin karjeid. Jooksin koridori pidi trepini ja sealt üles järgmisele tekile [autotekk], kus nägin põrandal mõne sentimeetri jagu vett.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.133]
Tsiteeri:
Martin NILSSON (kajutist 1028) ütles, et jäi Eesti aja järgi kell 23.30 magama ja ärkas tund aega hiljem, umbes kümme minutit kuni veerand tundi enne õnnetust. See algas kriipiva häälega, nagu oleks laev kaldale sõitnud. Ja kohe pärast seda laev kaldus. „Nüüd jooksime karile“, ütles keegi. Martin mõistis, et midagi on valesti.
(Well gick vi på Grund, sade en av de andra. Martin insåg att något var på tok, […].) (Carlqvist: Tysta leken, lk 34)
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/


1022 Andrus Maidre
Tsiteeri:
“Olin just läinud oma kajutisse esimesel tekil ja riidest lahti võtnud, kui [autotekil] käis mingi põnts ja kolin, nagu oleks suur veoauto ümber kukkunud. Laev oli nii kaldu, et ma ei uskunud algusest saadik, et seda enam otseks saab," jutustab oma elamustest 19-aastane pääsenu Andrus Maidre. "Tõmbasin püksid jalga ja läksin kõige ülemisele tekile, kus jagati päästeveste. Laevas oli paanika, keegi ei teadnud, mida teha. Inimesed ei saanud enam alumistelt tekkidelt üles ronida," ütleb Maidre "Päevalehele".
Post : rahva tõeline hääl, 28 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf


1023 Tambet Herbert Lausma
Tsiteeri:
Olin oma kajutis voodis ega maganud.
Tundsin, kuidas laev läheb kreeni. Vahetult pärast kreeni minekut oli autotekil asjade kukkumisele iseloomulik kõva mürin. See tekitas ärevust.
Kreen võis olla nii 20 kraadi.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.132]
Tsiteeri:
- oli voodis ja magas, ärkas valjudest mürisevatest helidest ja laeva tugevast kaldumisest paremale;
- üles minnes nägi ta autoteki korrusel nurkades vett jooksmas.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm


1024 Ints Klavins
Tsiteeri:
- oli voodis ja ärkas ohtlikust (tugevast) mürast, mis tundus nagu laeva põhja kraapiv metall.
Märkus: lisateavet pole saadaval.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm
Tsiteeri:
Juba kajutis kuulsin, kuidas lained valjult vastu laeva kere põrutasid. Selle müra tõttu ei saanud magama jääda. Siis toimus äkki valjuhäälne tõuge, mis raputas kogu laeva. Kohe pärast seda, umbes poole minuti pärast, oli teine ​​tõuge ja kõlas metallikärin. Paari sekundi pärast kaldus laev juba umbes 30 kraadi. Oli selge, et juhtus midagi tõsist. Kuna laeva vöör kaldus allapoole, oli mul raske voodist tõusta.
Ma ei saanud riidesse panna, haarasin kiiresti käepärast mõned asjad. Kui kajuti ukse avasin, oli koridoris juba vesi. Trepile oli raske pääseda, vesi purskas, jalad libisesid vaibal.
Kõik juhtus väga kiiresti. Kui jõudsin trepi juurde, hakkas laev juba külili minema. Sellel korrusel, kus oli minu kajut, ei näinud ma ühtegi inimest.
Inimesed treppide juures olid teistel korrustel, kust enam välja ronida ei saanud, seal pidi juba liikuma mööda trepipiirdeid viiendale tekile. Kui ma trepist üles jõudsin, keeras laev ennast külili.
Kõik, mis polnud kinnitatud - restoranisisustus, mänguautomaadid, nõud - langes inimeste peale. Reisijad püüdsid kinni hoida kust vähegi võimalik, püüdes samal ajal laevast välja pääseda. Informatsioon puudus. Mul oli ainult üks mõte - välja pääseda.
Kõik juhtus nii kiiresti, et polnud aega ringi vaadata ja midagi hinnata. Trepist tekile pääsemiseks oli vaja tühjast kohast üle saada. Seal seisis mees laeva meeskonnast ja aitas inimesi, tõmmates nad üles.
https://rus.tvnet.lv/6788192/dnevnik-kr ... 4-y-kayuty


1016 Nikolajs Andrejev (Andrejevs)
Tsiteeri:
Soome politseile 29.septembril 1994: Vaatasin õhtul varieteed 5.teki restoranis. Aga selle lõppemisel läksin kohe alla oma kajutisse.
Laev aga võnkus nii, et kukkusin voodist maha. Ütlesin sõbrale, et lähen vaatan, mis lahti, ja siis kuulsin vägevat pauku. See oli nii kõva, et lendasin vastu seina.
ma ei oska öelda, kust pauk tuli, aga tunne oli, nagu oleks laev millegi vastu põrutanud. Kohe oli ka laev paremale küljele kaldu.
Vaatasin, kuidas saan kajutist välja, et ülespoole jõuda. Täpset aega ei oska ma öelda.
[Enno Tammer "Uppumatu estonia" LK.133]
Tsiteeri:
Ta ärkas selle peale, et kukkus voodist alla. „Samal ajal kuulsin äärmiselt tugevat pauku. Pauk oli nii kõva, et mind visati vastu kajuti ust. Tundus, nagu oleks laev millegagi kokku põrganud. Kohe hakkas laev tohutult õõtsuma."
(Carlqvist: Tysta Leken, lk 38–39)
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/
Tsiteeri:
- magas alumisel naril, kui laev kaldus nii palju, et ta kukkus oma narilt põrandale;
- samal ajal ta kuulis ja tundis äärmiselt kõva pauku, mis oli nii kõva, et ta paisati vastu kajuti seina;
- ta ei suutnud tuvastada, kust pauk tuli, kuid tundus, nagu oleks laev millegagi kokku põrganud ja samal ajal vajus laev tugevalt kreeni;
- ta tormas ülespoole ja 2. tekist (autotekist) möödudes tuli kusagilt sisse külma vett. Ta ei oska ta täpselt öelda, kust see vesi tuli ja seda polnud suurtes kogustes.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm

Märkus by Fucs: kajuti 1016 uks (ja ainus vaba sein - vööripoolses kajuti seinas oli laud, parraste poolsetes seintes voodid) jäi laevas ahtri, mitte vööri poole. Selleks et "paisata" inimest vastu ahtripoolset ust või seina, pidi löök vms tulema laeva ahtri poolt, lükates (kasvõi korraks ja imevähe) laeva järsult ettepoole.


1013 Gennadi Mihhail Pärson
Tsiteeri:
- oli voodis, kuid ei saanud magada
- enne katastroofi kuulis ebatavalist, kummalist müra - ei oska täpselt öelda, kust müra tuli, kuid talle jäi mulje, et midagi tünnisarnast veereb millegi vastu;
- kui ta tundis kreeni, hüppas ta püsti, pani püksid jalga ja lahkus kajutist;
- kreen oli väga märgatav;
- kui ta kajutist lahkus, oli koridoris veel valgus.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm

Tsiteeri:
Jäime magama. Läbi une tundsin nagu alateadvuses, et laev kõigutas. Ega uni eriti sügav ei olnud. Siis kuulsin ma, et kuskil on müra. Selle põhjuseks võis olla, et kuskil hakkasid asjad liikuma. Võib-olla autod. Siis tekkis selline kreen mida oli tunda.
Me hüppasime mõlemad kohe voodist välja, haarasime riided ja riietusime. Ma ei hakanud isegi kingi jalga panema. Panime jooksu väljapääsu poole.
Kalle ei olnud alguses kuigi suur, aga mootor jäi seisma. Minu meelest oli see midagi väga kahtlast. Mingisugune häire oli ka või öeldi midagi raadios.
Me tormasime välja täpselt teadmata, kus see väljapääs on. See hüttide süsteem on ka nii keeruline ja unise peaga ei saanud ka kohe aru mis suunas jooksma hakata.
Me olime esimeste hulgas, oli vähe neid, kes meiega koos väljapoole pürgisid. Otsisime treppe, kust üles pääseda ja paar korrust ülevalpool läksin oma kolleegist lahku.
Peatrepi juurde jõudes oli laev praktiliselt kummuli. Ma läksin siis mööda käsipuid trepist üles. Esimesel korrusel avasid inimesed uksi ja vaatasid imestunud pilkudega välja, et miks neid häiritakse niisuguse kaldega. Ma nägin, et need olid vanemad inimesed. Nad ei taibanud, mis tegelikult lahti oli. Hiljem oli juba karjuvaid inimesi.
Mida kõrgemale ma jõudsin, seda rohkem oli näha, kuidas inimesed kukkusid – pilt läks järjest hirmsamaks. Peateki juurde jõudes oli laev täiesti kummuli ja taha vaadates oli igasuguseid õudsaid momente: inimesed ei suuda kinni hoida ja kukuvad mööda koridori alla, kaasa tõmmates teisi ja verd oli näha. Üleval oli täielik paanika, karjumine ja tunglemine. Seal oli vaja tugevat jõudu, et üles pääseda. Seal oli ronimine. Ma pidin ka hüppama, et kusagilt kinni saada ja siis jõuga ennast kätega üles tõmmata. Nüüd oli tagasi vaadates näha, kuidas vesi koridorides tõusis.
Meie Kodu = Our Home : Australian Estonian weekly, 19 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf


1015 Dainis Sleiners
Tsiteeri:
- läks kajutisse kell 22.00, koridorides vett ei olnud;
- oli voodis ja ärkas, kui käis tugev pauk, millele järgnes kreen, kogu laev värises
- ta usub, et kell oli 01.30
- ta ei kuulnud enam töötamas laevamootoreid, mida oli varem töötamas kuulnud;
- ta mäletab, et oli kuulnud tugevaidaid määratlematuid kummalisi helisid, kui ta ikka veel tukastas, enne kui suurem pauk ta äratas;
- üles liikudes läbis ta teise teki, st. autoteki ja nägi koridoris vett.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm


1002 Mats Finnanger (vasak parras)
Tsiteeri:
(Kajut asus vasakus pardas masinaruumi vaheseina ees) :
- magas oma voodis ja ärkas alles siis, kui laeva tugev kreen teda sealt välja paiskas;
- enne seda polnud ta märganud midagi ebatavalist;
- ka tema isa kukkus voodist välja.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm
Tsiteeri:
12-aastane Norra poisike Mats Finnanger oli laevas silmist kaotanud oma pere, kuid suutnud end päästeparveni välja võidelda. Mats rääkis 10. oktoobril Norras ülekuulajatele, et oli reisil oma isa, kasuema, 14-aastase õe ja kuueaastase vennaga. Finnangeride kajut oli päris laeva põhjas, autotekkidest allpool. Estonia protokollid näitavad, et sellest kajutiteplokist, mis oli alumine ja täitus esimesena veega, pääses kokku kolm inimest. „Ma ärkasin selle peale, et miski oli mind voodist välja visanud,” rääkis Mats ülekuulajaile. Ülemiselt koilt oli põrandale kukkunud ka tema isa. Oli selge, et midagi on väga valesti. Perekond otsis endale kiiresti midagi selga ja nad ruttasid kajutist välja. Koridoris oli palju inimesi ja Mats mäletas, et osa neist klammerdusid käsipuude külge. Finnangeride perekond jõudis trepini ja avastas seal, et edasipääsemine on peaaegu võimatu, kuna laev oli nii suure kalde all, et treppe ei saanud kasutada. Perekond alustas ometi võitlust ülespääsemise eest. Mats mäletab, et ta jõudis kolm trepivahet üles rühkida, kui märkas, et ei näe enam ühtegi oma perekonnaliiget. Paanikas inimeste vahel ei olnud võimalik midagi muud teha, kui ainult edasi liikuda, mis tähendas enda kätega mööda käsipuid üles vinnamist. Matsi arvates ronis ta üles kokku kaheksast trepist ja jõudis lõpuks välistekile. Seal vaatas talle vastu kaos. Laev oli peaaegu täiesti küljeli vajunud ja poiss klammerdus reelingu külge. Ta hoidis end seal kinni senikaua, kuni laev oli täiesti küljeli. Seejärel ronis ta üle reelingu teisele poole, nii et sai selle peal kõhuli lebada. Sealt nägi ta laeva kõrval lainetes kõikuvat päästeparve ja otsustas proovida. Ta viskus vette ja jõudis parveni. Mats pidi olema üks viimaseid, kes uppuvalt laevalt lahkus, kuna vaevalt viis minutit pärast tema parvele jõudmist kadus Estonia veepinnalt.
Eesti Päevaleht, nr. 186, 26 september 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Mida nendest tunnistustest järeldada saab/võiks jne sellest kirjutan kunagi hiljem kui aega on.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 19:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10920
Asukoht: Metsas / Ämbris
1 tekilt välja rabelenud laevapereliikmete Margus Treu, Hannes kadaku ja Henrik Sillaste tunnistuste ülevaate ma panen kokku millalgi edaspidi, kui aega on. Kuid enne seda veel jõuan ära klaarida ühe teise asja....

On üks eraldi huvitav seik Margus Treu ja Henrik Sillaste intervjuuga kohe pärast päästmist haiglas.
Rootsi TV videolõigul sellest intervjuust on koht, kus all on rootsikeelsed subtiitrid tekstiga "I maskinrummet var det vatten till knäna" ehk tõlkes "Masinaruumis oli vesi põlvini".

Enne seda on just tehtud videosalvestuse lõikamine ehk, et rootsi keelsed tõlke-subtiitrid peaks kajastama justkui eelmistes videokaadrites öeldut, sest samal ajal kui need subtiitrid on all aetakse juba hoopis teist (järgmist) juttu.

Sellest videolõigust on saadaval AKF Imre Kaas poolt YouTube üles laetud Rootsi TV uudiste video koos nende samade subtiitritega
https://www.youtube.com/watch?v=_19bbMoM1q0
Lõigatud koht on 0:42,5 (0:43)
All on subtiitrid "I maskinrummet var det vatten till knäna" aga .....

See tõlge ja subtiitrid on video alla pandud hiljem (ja väga lohakalt juhul, kui sooviti jätta muljet, et video on lõigatud just kohast, kus enne lõiget mehed ütlevad et vesi oli masinaruumis põlvini).... sest subtiitrid vale tõlkega tulevad alla üks kaader ENNE video lõikekohta. See välistab võimaluse, et mehed enne videos tehtud lõike kohta midagi sellist ütlesid.
Variandid on, et selline tõlge on tehtud sihilikult vale või on kogematta midagi valesti tõlgitud.
Minu arvamus on, et seda on tehtud sihilikult ja üritati jätta muljet, et mehed ikkagi ENNE lõikekohta midagi sellist ütlesid, kuid teostus on niivõrd lohakas (ega siis veel polnud ka selliseid digivõimekusi nagu praegu), et subtiitrite algus on jäänud kogematta viimasele kaadrile teisest videolõigust (mõeldud oli, et see tõlge algab täpselt samast kohast, kust on tehtud videos lõige).

Selgitan.
0:41 esitab reporter inglise keelse küsimuse "You see water coming in?"
0:41-0:42 Sillaste noogutab selle peale.
0:42 on veel viimane kaader eelmisest videolõigust, kus Sillaste noogutab ja samal ajal...
0:42 tulevad video alla subtiitrid "I maskinrummet var det vatten till knäna"
0:43 on videos lõikekoht kus on kokku liidetud kaks erinevat videolõiku või tehtud vahelt äralõige.
0:43 - 0:46 seisavad need juba 0:42 video alla tulnud valed subtiitrid video all edasi
0:43 - 0:45 Treu ütleb: "Ei hüpanud keegi vette" ja samal ajal läbisegi Treu jutuga esitab reporter poolikult küsimuse "Kas need kõik läksid...."
0:45 - 0:47 Sillaste: "Kõik ootasid millal laev hakkab kalduma"
....ja vahepeal...
0:46 kaovad need valed subtiitrid video alt.
0:47 on videos juba järgmine lõikekoht

Manus:
Sillaste01.png
Sillaste01.png [ 594.77 KB | Vaadatud 5494 korda ]


Manus:
Sillaste02.png
Sillaste02.png [ 418.99 KB | Vaadatud 5494 korda ]


Osaliselt sama video HELIlõik, mis on eelmises videos lõigatud 0:43 lõikekoha järel ilma rootsi keelsete subtiitriteta, on 28.09.1994 AK uudistes
https://www.err.ee/521072/aktuaalne-kaa ... mbril-1994
10:21 Treu ütleb: "Ei hüpanud keegi vette" ja samal ajal läbisegi Treu jutuga esitab reporter poolikult küsimuse "Kas need kõik läksid...." kuid taustaks jooksev pilt on teine (näidatakse pääsenute kiirabiga saabumist haiglasse)
10:27-10:37 on taustaks juba sama kaameraga võetud pilt mis eelmises rootsi uudiste videos alates 0:47 (lõikekoht) kus reporter esitab küsimuse: "kas teie nägite kui palju inimesed läksid nendesse... kas oskate ütelda?" ...

Küsimus on, et kellel ja miks seda vaja oli. Selge, et selle jamaga said hakkama rootslased (Rootsi TV).
Väga raske on seda põhjandada "kogematta" valesti arusaamise ja valetõlkega, sest midagi isegi ligilähedast mehed ei rääkinud vähemalt selles videos. Ja enne ning pärast seda kohta on rootsi keelne tõlge ja subtiitrid võib ütelda, et korrektsed.

Sealt (Rootsi TV subtiitritega videolõik) jõudis see "UUDIS" kohe (29.09.1994) näiteks CNN uudistesse ja ka meie ajalehtedesse
Tsiteeri:
“Vett oli alumisel tekil nii palju, et ulatus mulle peaaegu põlvini,” jutustas 24-aastane meeskonnaliige Hendrik Sillaste

Post : rahva tõeline hääl, 29 september 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf


P.S.
Ja see jutt sellest, et Sillaste ütles Rootsi TV-le antud intervjuus, et mootorikontrollruumis oli vesi põlvini, elab siiamaani edasi.
Näiteks siin (peatükk 4. Pääsenute tunnistused) https://heiwaco.tripod.com/estnews.htm

Vbl suutsin käesolevaga ühe teatud "vandenõuteooriates" enim kohatud vale ümber lükata. Tundub, et keegi pole seda siiani teinud ja minu poolt ära toodud tähelepanekuid tähele pannud.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 19:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 975
retti kirjutas:
Leidsin internetis et taoline poi on olnud ka Aegna rannas.
Mustojal olnud poil oli aga ankrukett küljes.
https://www.elamusretked.ee/pildid#nano ... 3284140811

Selliseid vabalt meres ulpinud tünne on siis 4 teadaolevat
1. Mustojal
2. Älvi saare rannas
3. Aegnal
4. Kalanas


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2021 21:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2016 15:53
Postitusi: 425
Akf Fucs on teinud suure ja tänuväärse töö ära. Hakkasin otsast lugema ja Arturase tunnistusest jäi silma väike ebakõla:
Tsiteeri:
“Niipea kui magama jäin, kukkusin voodist välja. Tundsin, et mu jalad on vees. Sain aru, et midagi on valesti” See oli pärast keskööd.
Ta jooksis välja koridori. Vastaskajutist tuli välja noormees, kes rääkis rootsi keelt.


Vaadates aga laevateki plaani, ei olnud Arturase kajuti vastas teist kajutit vaid hoopis sein. Kas ta pidas äkki hoopis silmas tema kajuti vasakul küljel olnud kajutit number 1097 või on tekst tõlkes kaduma läinud? Ilmselt küll väga väike ja ebaoluline detail, aga siiski...

EDIT:
Tunnistaja väidab, et vett purskas 0-dekit tulevalt ventilatsioonitorust. Kas on 100% kindel, et see vesi ei sattunud ventilatsiooni ülevaltpoolt?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 22 Okt, 2021 12:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10920
Asukoht: Metsas / Ämbris
Crispy kirjutas:
Arturase tunnistusest jäi silma väike ebakõla

Seal tunnistustes ja mälestustes on mitmeid "ebakõlasid" ja ka mõned ebaloogilisused, aga mul ei ole praegu aega neid lahata ja välja tuua.
Tsiteeri:
Kas ta pidas äkki hoopis silmas ....... ..... või on tekst tõlkes kaduma läinud?....

Seal on erinevad allikad ja infoliikumise teekonnad.
On ilmselt mitmeid tõlkevigasid (osad tunnistused/mälestused on enne siia jõudmist läbinud mitmeid tõlkeid, nt. rootsi > inglise > eesti..... või leedu > vene > eesti... või eesti > inglise > rootsi > soome > ja uuesti eesti jne.
Osa mälestusi on jutuks vormindanud ajakirjanikud oma äranägemise ja tekstide redigeerimisega.
Osa tunnistusi ongi vastuolulised juba algusest peale.

Üritasin ära tuua need ilma omapoolsete muudatusteta ja tõlkevigadeta nii algsel kujul kui võimalik.

Nüüd mul pole vahepeal kahjuks aega, et edasi sellega kohe minna.
Mul on "paberi peal" ja peas enam-vähem kõik selge ja läbi töötatud/mõeldud, aga selle vormistamine foorumi postituseks, kus kõik oluline saaks edastatud, midagi vahelt ära ei ununeks ja mis ilma piinadeta loetav oleks ning millest ka teised aru saavad, ei ole lihtne ega kiiresti teostatav. Lisaks kogu teabe ja allikate sidumine viidetega (ei aksepteerita ju, et ma lihtsalt midagi kirjutan - kõik peab olema viidatud ja algallikatega kaetud.)

Näiteks mul on need tunnistuste copy/paste-d arvutis olemas juba pikemat aega. Enda tarbeks, et asjadest aru saada.
Nende välja otsimisel ja talletamisel ei pidanud vajalikuks oma tarbeks allikaid juurde lisada. Nüüd hakkad postitust tegema ja voilaa - kõik allikad tuleb uuesti üles otsida ja üle kontrollida. Mõnda enam saadaval polegi. Jne.

Ühesõnaga eks ma jätkan millalgi seda ülevaadet, aga see võtab tohutult aega.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 22 Okt, 2021 15:13 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 26888
Asukoht: Viljandimaa
Avaldab muljet nagu ikka, kui akf Fucs midagi ette võtab.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2021 13:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10920
Asukoht: Metsas / Ämbris
OK. Lähme edasi esimese (ja null) tekiga.
Masina- ja masinakontrollruumist pääsenud laevameeskonna liikmete ütluste ülevaade.

*

MARGUS TREU
Kolmas mehaanik.

Margus Treu`d on üle kuulatud:

28.09.94 kell 10:30 Soome keskkriminaalpolitsei, Turu haiglas
28.09.94 kell 12:00 Teadmata ametiasutuse poolt Turu haiglas
29.09.94 kell 10:00 Soome keskkriminaalpolitsei poolt, Turu haiglas
29.09.94 kell 12:00 Eesti kaitsepolitsei poolt, Turu haiglas
03.10.94 Eesti kaitsepolitsei poolt Tallinnas
11.10.94 JAIC Soome liikmete poolt, M/S Vironia pardal, Naantalis
16. ja/või 17.10.94 JAIC poolt, Tallinnas
31.03.95 JAIC poolt, Göteborgis
28.02.96 eesti politsei kriminaaluurija Väino Karmi poolt, Tallinnas

Märkus by Fucs: Ei ole arusaadav, kas JAIC küsitles Treud 16.10.1994, 17.10.1994 või mõlemal päeval.
On nii dokument pealdisega 16.10.1994 (Jaic file # R 118 ; document #4) kui 17.10.1994 (Jaic file # 110 ; document #8), mõlemad ingliskeelsed.


Margus Treu`d on intervjueeritud:
28.09.94 - Rootsi ja Soome ajakirjanike poolt koos Hannes Kadaku ja Henrik Sillastega Turu haiglas
03.10.94 - Pressikonverentsil Tallinnas
08.03.95 - Jutta Rabe intervjuu
31.03.95 – Landvetteri lennujaamas, Göteborg, Rootsi
mai.1998 – Phillip Wearne’i intervjuu
* Kõiki võimalikke intervjuusid ajalehtedele jms ei tea

1. Esimene tunnistus 28.09.1994 väljavõte:
"Tundsin 3-4 kõva pauku kja kui kaamera keeras ennast vööri suunas nägin, et sealt tuleb päris palju vett. Laev vajus kohe 10-15 kraadi kreeni. Laeval oli juba sadamast väljudes 1-2 kraadi kreeni paremale, kuigi seda üritati kreenitankide veega tasakaalustada. Vesi oli ainult autotekil, mitte masinaruumis. Peamasinad jäid seisma. Alguses vasak ja siis parem. Sain abimasina käima, millega sai elektrit. Üritasime pumbata sissetulevat vett välja.

Märkus by Fucs: Kuna autotekil pumpasid ei olnud, siis siit on tuletatud teooria, et "sissetulevat vett" üritati välja pumbata autoteki alumistelt 0 või 1 tekilt. 03.10.1994 Pressikonverentsil (ja hiljem) on Treu rääkinud sellest, et püüdis kreenitankides vett ümber pumbata, et kreeni vähendada.

2. 28.09.1994 Teise tunnistuse kokkuvõte
- ca. 01:00 tundsin laeva vööri poolt 2 kahekordset kõva pauku
- 01:15 nägin monitorilt, et kaldtee kaudu tungis vesi autotekile, samal ajal kuulsin raadiojaamast vahimadruse teadet, et vesi on autotekil;
- ca. 01:20 küsiti raadio teel sillalt, kas oleks võimalik pumbata kreenitankides vett ümber. Seda ei olnud võimalik teha, kuna parempoolne kreenimistank oli juba tühi ja vasakpoolne täis.
- seejärel tuvastas ta, et tüürpoordi kreen oli juba 1 kraadi võrra suurenenud ja sellest hetkest alates kiiresti kasvanud;
- 30°-35° kreeni juures seiskusid vasakpoolsed peamasinad; mootorite taaskäivitamise katse ebaõnnestus;
- "Me jätkasime 5-6 sõlme tegemist."
- hetk hiljem seiskusid ka parempoolsed peamasinad; abimasinad jätkasid tööd;
- ca. 01:30 oli kreen 45° ja ka abimasinad seiskusid ning 8. tekil läks tööle avariigeneraator;
- sild küsis, kas oleks võimalik magedat tarbevett üle parda pumbata, kuid see ei olnud enam võimalik, kuna pumpadele ei jätkunud enam elektrit;
- lahkus masinaruumist ja jõudis varuväljapääsu kaudu 8. tekile, kui kreen oli praktiliselt 90°.

3. Kolmas tunnistus 29.09.94 kell 10.00 Turu Keskkriminaalpolitseis. Kokkuvõte:
- kell 01.15 raputas laeva tugevalt 2 üksteise järele järgnenud tõuget või lööki, kunagi varem polnud ma laevale nii tugevaid lööke kogenud;
- vaatasin korraga monitori ja nägin vöörist vett sisse tungimas, vee sissepääs oli nii tugev, et pilt muutus kaamerale pritsiva vee tõttu uduseks;
- kohe oli tunda, et laev kaldus 2°-3° tüürpoordi poole.
- Kuulsin raadiosaatjast vahimadrus Silver Lindet, kes oli vahiringil autotekil, kes teatas silda, et autotekil on vesi;
- mõne minutiga tõusis kreen 10°-15°-ni, samal ajal kui laev sõitis edasi kõigi 4 peamasina ja 2 abimasinaga. Seejärel küsis 4. ohvitser, kas kreeni saab korrigeerida kreenitankide abil;
- kuna vasakus kreenitankis võis olla natukene õhku, siis proovisin sinna merevett juurde pumbata, aga pump imes lihtsalt õhku;
- veel mõne minuti pärast jõudis kreen 20°-25° ja peamootorid seiskusid automaatselt;
- saatsin koos Henrik Sillastega üles, paanikasse sattunud motorist Kadaku;
- kella 01:30 paiku oli kreen 40°-45° ja ka abiseadmed seisid;
- silla ohvitser küsis, kas tüürpoordi mageveepaakidest on võimalik vett välja pumbata, kuid seda teha polnud enam võimalik, kuna pärast abimasinate väljalülitumist ei olnud enam voolu;
- Läksin 8. tekil oleva avariigeneraatori juurde, mis töötas seni, kuni laev oli keeranud ennast küljeli, ja siis samuti seiskus.

Märkus 1 by Fucs: Siin on segane lugu autoteki videokaamera märgumisega (pritsmed tegid kaamera lensi märjaks mida oli monitorist näha), sest ükski valvekaamera ei olnud vöörile nii ligidal ega madalal, et rambi vahelt sisse purskav vesi saaks pritsida kaamera peale. Kõige vööripoolsem autoteki valvekaamera asus ca 25m-27m kaugusel vöörirambist ja vähemalt ca 2,2-2,5m kõrgusel autoteki põrandast. On avaldatud arvamust, et vesi pritsis kaamerale, kuna tööle olid hakanud autoteki laes asuvad automaatsed tulekustutus sprinklerid. Seda versiooni, et autotekil olid käivitunud tulekustutusseadmed toetab kaudselt ka 1 tekilt kajutist 1026 pääsenud Bengt Nilsson`i tunnistus:
"Ülemisele tekile (autotekk) jõudes nägi ta, et vesi tungib autoteki ukse alumisse ossa ja kui ta hoidis kätt ukse taga oleva seina vastas märkas ta, et sein on kaetud valge pulbri ja vahuga, mis jooksis aeglaselt mööda seina alla."

Märkus 2 by Fucs: Silver Linde teatas (oma enda vastukäivate ja segaste ütluste põhjal) seitsmendal tekil olles raadiojaamaga silda (teisele tüürimehele), vee olemasolust autotekil siis, kui ta oli kas:
a) sillalt teel olles autotekile laskunud 5.-ndale tekile ja siis 5.ndalt tekilt infolaua juurest jooksnud tagasi üles 7.-ndale tekile, või
b) ei jõudnudki sillalt lahkudes 7.-ndalt tekilt allapoole,
kuid kindlasti ei teinud ta seda mitte autotekilt. Tema info pärines tema enda tunnistuste põhjal "alt üles tunglevate reisijate karjetel-hõigetel, et all on vesi"


4. Neljanda tunnistuse 29.09.94 kell 12.00 kokkuvõte, mis on antud Eesti Kaitsepolitseile Turus:
- ca. 01:10 tundis vööris 2-3 tugevat lööki;
- ca. 01:15 nägin, et vesi tungis mõlemalt poolt vöörirampi autotekile;
- samal ajal kuulis ta vahimadruse teadet, et autotekil on vesi;
- ca. 01:20 sillalt küsiti, kas laeva kreeni on võimalik vähendada kreenitankide veekoguseid muutes;
- üritas pumbata rohkem vett vasakusse ballastipaaki, mis ebaõnnestus;
- kreen tüürpoordi kasvas sellest hetkest kiiresti;
- saatis ära motoristi ja süsteemimehaaniku;
- 30°-35° juures lülituvad vasakpoolsed (pakpoordi) peamasinad automaatselt välja;
- sel ajal liikus laev veel kiirusega 5-6 sõlme;
- veidi hiljem lülitusid välja ka 2 tüürpoordi peamasinat, samal ajal kui abimasinad jätkasid elektritootmist;
- umbes kell 01.30 oli kreen ca. 45° ja abiseadmed peatusid avariigeneraatori käivitumise ajal;
- sild soovis mageda tarbevee pumpamist üle parda;
- lahkus masinaruumist, kui laev oli praktiliselt külili.

5. Viienda tunnistuse kokkuvõte, mis on antud KAPO-le 03.10.94 Tallinnas:
- oli masinaruumis, kõik 4 peamasinat töötasid ja laev sõitis kiirusega ca. 14,5 sõlme;
- sadamast lahkudes suutsid nad laeva kreeni enam-vähem tasakaalustada, kuid merel tekkis paarikraadine kreen tüürpoordi;
- kuulis 2 tugevat lööki üksteise järel, mis ei olnud tingitud lainelöögist;
- nägi monitoril pärast kuuldud lööke, et vöörirambi külgedelt ja alt pressis läbi suures koguses vett justkui poleks rabil tihendeid;
- Enne lööke nägi ta monitorist autotekil ka vahimadrus Silver Lindet umbes kell 01.00 või 5 minutit peale seda.
- Õnnetusjuhtumi ajal ei töötanud ükski peamasinatest täisvõimsusel.
- Ta teatas silda, et mootorid on seiskunud.
- Autotekilt ei saa vett välja pumbata, kuid mõlemal küljel oli 12 veeväljavoolu toru parda taha.
- Autosid oli palju. Polnud tühja ruumi. Külgedel oli ainult ca. 20-25 cm ruumi.
- Sillalt sai ta kaks käsku:
a) pumbata rohkem vett vasakparda ballastitanki, mis oli võimatu ja
b) Pumbata mage tarbevesi üle parda, mis samuti ebaõnnestus.

6. Pressikonverents 03.10.1994
"Laev vajus põhja, ahter ees, visiiri siis laeva küljes enam ei olnud,"
"Mõni minut enne kella veerand kahte sai laeva vöör 2-3 väga tugevat lööki. Sel hetkel vahetas valvekaamera pildi autotekile ja ma nägin, et vöörist tulvas sinna vett. Mingit laadungi liikumist ma ei märganud. Sel ajal töötasid korralikult kõik mootorid. Proovisin pumbata laeva vasakule poolele vett aluse tasakaalustamiseks, ent kreen oli selleks ajaks juba nii suur, et pump ei võtnud enam vett.

Masinaruumis vett ei olnud, veekindlad uksed olid juba sulgunud. Elektrivool oli endiselt olemas. Umbes poole kahe ajal saatsin teised mehed vahiruumist ära. Sel ajal põles avariivalgus. Võib-olla seetõttu ongi mõnedel pääsenutel jäänud mulje, et tuled ei põlenud. Kui tavaliselt põleb ühes ruumis näiteks kümme lampi, siis avariivalgustuse puhul ainult üks. Kreen oli juba peaaegu 90 kraadi, kui läksin üles tekile. Seal oli üllatavalt vähe inimesi. Kohe turgatas pähe mõte; jumal tänatud, inimesed on jõutud päästa.“

Post : rahva tõeline hääl, 4 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

"Kell 1 nägin läbi monitori vanemmadrust, kes oli kontrollkäigul autodekil. Mõni minut enne veerand kahte kuulsin kahte-kolme tugevat lööki vastu laeva," rääkis Margus Treu. "Mu kõrv on masina kuulamisest treenitud, seepärast arvasin, et laine selliselt vastu laevakerel ei löö, ka väga tugeva laine korral mitte. Tundsin huvi, kas ehk mõni auto pole liikuma hakanud. Seepärast vahetasin monitoril pilti. Kaamera oli suunatud vööriaparellile. Nägin, et sealt tulvas vett. Selleks ajaks oli kreen laeva paremasse poorti. Vanemtüürimees küsis mult, kas on võimalik muuta kreeni.

Püüdsin pumbata merevett vastaspardasse, kuid see ei aidanud. Sillalt küsiti, kas oleks võimalik pumbata magevett üle poordi, et laeva tasakaalu viia. See polnud võimalik." Treu lükkas ümber teated, nagu oleksid laeva masinad juba hulk aega enne õnnetust seiskunud ja elekter ära läinud. "Estonial” on 4 peamasinat ja 2 abimasinat. Abimasinad toodavad elektrienergiat. "Jutt, et masinad laevas seiskusid, kuna nad olid vee all, ei vasta tõele. Masinaruumis olid sulgunud veekindlad seinad ja masinaruum jäi lõpuni kuivaks. Kui kreen suurenes langes õlirõhk ning vasaku poordi masinad peatusid automaatselt. Püüdsin vasakpoordi masinaid käivitada kell 1.25. See ei õnnestunud. Parempoordi masinad esialgu töötasid, kuid siis seiskusid needki.

Kuid abimasinad töötasid edasi,” rääkis Treu. "Selleks ajaks anti kaptenisillalt paadihäire. Kell pool kaks saatsin masinaruumist ära vahimotoristi ja süsteemimehaaniku, kes polnud seal enam vajalikud. Kui lülitusid välja abimasinad, hakkas automaatselt tööle tagavaraenergiasüsteem. Laev ei läinud pimedaks, lihtsalt põles vähem lampe. Teatasin silda, et masinad on seiskunud. Laeva kreen oli selleks ajaks ligi 90 kraadi. Siirdusin 8. tekile. Üleval nägin, et laeva avariidiiselmootor töötab ja toodab elektrienergiat. Nägin, et väljas on väga vähe inimesi ja arvasin seetõttu, et suurem osa reisijatest on juba laevalt lahkunud. Kreen suurenes üha. Välja lülitus ka avariidiiselmootor, misjärel lülitus valgustus ümber akutoitele. Siirdusin laeva ahtrisse, kus asuvad päästeparved."

Päevaleht, nr. 229, 4 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

7. Kuues tunnistus. Antud 11.10.94 JAICi Soome liikmetele Naantalis. Sisuliselt hakkavad juba eeltoodud tunnistused korduma suuremate sisuliste muutusteta. Kokkuvõte:
Treu lahkus masinaruumist umbes kell 01:30, kui laev kaldus 90°. Ta väljus korstna juures oleva varuväljapääsu kaudu. Laev kaldus peagi üle 90°. Ahter vajus esimesena. Laev uppus umbes 15 minutit pärast seda, kui Treu nägi autotekile vett sisenemas. Vesi sisenes kaldtee alt ja mööda selle külgi. Vett pritsis videokaamerale, mis oli paigaldatud autoteki lakke keskkorpuse vaheseinale.

8. Seitsmes tunnistus 16.10.94 JAICi-le Tallinnas. Kokkuvõte erinevustest ja/või uutest faktidest:
Stabilisaatorid lükati välja kell 00:30. Silver Lindet autotekil nägi ta masinaruumi monitorilt umbes kell 01:00. Treu kuulis raadiosaatjast, kuidas Silver Linde teatas kell 01:15 sillale, et 1. tekil on vesi. Kui Treu suunas valvekaamera monitori vaate vöörirambile, siis sama pilti pidi nägema ka sillal. Kas keegi seal monitori vaatas, seda ta ei tea? Ta märkas, et mõlemal pool rampi tungis sisse suure rõhu all vett.

Monitorilt ei näinud ta, kas vesi ka üle rambi ülaosa tuli. "Mr. Skylight" häire kõlas kell 01.20-01.21.
Vasakupoolsed mootorid seiskusid umbes 01.20-01.25. Kell 01.30 vaatas Treu kella, kreen oli siis 70°-75°, seejärel lahkus masinaruumist ja kontrollis avariigeneraatori tööd. Treu sattus vette tüürpoordist.

Päästeparvel märkis ta, et kui laev vajus, pöördus tema vöör tema poole, st paremale. Laev uppus kell 01:45-02:00.

9. Väljavõte Jutta Rabe intervjuust 08.03.1995:

K: Millal märkasite, et toimub midagi ebatavalist?
V: Mõni minut enne kella 01.15 kuulsin tugevaid pauke, kahte või kolme.

K: Kas märkasite midagi enne seda aega?
V: Ei, ma ei kuulnud midagi ebatavalist. Samuti nägin, et vahimadrus oli umbes kell 01.00 autotekil ja tegi oma tavalist vahiringi. See oli Silver Linde.

K: Mida sa paukude hetkel tegid?
V: Läksin monitori vaatama, kuna arvasin, et autod võisid liikuma hakata. Monitorilt on näha autotekki 4 erinevast kaamerast.

K: Mida sa nägid?
V: Ma nägin, et vesi tungis läbi vöörirambi ja pritsis vastu kaamerat.

K: Kuidas?
V: Vesi purskas survega vastu kaamerat.

K: Kas side sillaga oli olemas?
V: Kuulsin raadiosaatjast, et vahimadrus ütles sillale, et vesi on sattunud autotekile.

K: Kas Silver Linde oli siis veel autotekil?
V: Kuulsin häälest, et see on Silver Linde, aga ei näinud teda enam.

K: Milline suhtlus teil või teie kolleegidel sillaga oli?
V: Sel hetkel ma sillaga ühendust ei võtnud. Sain aru, et sild oli olukorrast teadlik ja sild ei suhelnud minuga.

K: Kas olete sillaga muul ajal ühenduses?
V: Jah, umbes 10 minutit hiljem, kui oli "Mr. Skylight" häire juba teatatud, siis nad küsisid, kas ballastivett saab ühest tankist teise pumbata.

K: Millal häire "Mr. Skylight" anti?
V: See oli arvatavasti 01:23 või 01:25 ja varsti pärast seda palusid nad ballastvee pumpamist. Me ei saanud seda teha, kuna kreen oli nii suur, et me ei saanud seda teha.

K: Kes seda sillalt palus?
V: Neljas ohvitser.

K: Millal sa masinaruumist välja said?
V: Usun, et kell oli 01:30. Olen üsna kindel, et kell oli 01:30 ja kreen oli siis 70–80°, sest iga minutiga kreen suurenes.

10. Ütlused 31.03.95 – Landvetteri lennujaamas. Eesti poolelt oli kohal JAIC komisjoni liige Enn Neidre. Treu ütluste kokkuvõte:
Kell 01.15 tundsin 2 tugevat lööki, mida ei põhjustanud lained. Olin masinaruumis ja arvasin, et see on mingi veok, mis hakkas liikuma. Läksin monitori juurde ja vaatasin erinevaid pilte autotekilt, ning siis näitas pilti kaamerast, mis oli autoteki vööris. Sealt nägin, et vesi tungis rambi ja kere vahele nii kõrge rõhuga, et kaamerale lendas peale vett. Sain aru, et alus rullus 3° tüürpoordi ja 1,5° pakpoordi ja järgmisel hetkel juba palju rohkem tüürpoordi, ning jajas ennast uuesti püsti ja siis tuli väga raske kreen tüürpoordi. Siis kuulsin raadiosaatjast Silver Linde häält, et vesi tuleb laeva. Jätsin vöörikaamera tööle ja siis sisenesid Kadak ja Sillaste.

Ajavahemikus 01:20-01:25 küsis sild, kas ballasti on võimalik üle pumbata, aga ei. Peamasinad olid juba välja lülitunud. Proovisin neid taaskäivitada, kuid tulutult. See oli umbes esimese "Mr. Skylight" häire ajal ja 1 minut hiljem anti päästepaadi häire. Seejärel käskisin Kadakul ja Sillastel masinaruumist lahkuda. See oli kell 01:30, mil peatusid ka abimasinad.

Järgmiseks küsis sild, kas oleks võimalik magevett üle parda pumbata, kuid see polnud võimalik, sest pumpadel polnud enam voolu.
Teatasin sillale, et lähen nüüd üles avariigeneraatorit kontrollima, mis mõne aja pärast samuti seiskus, kui alus oli külili keeranud ja akud võtsid üle avariitulede toite. Peamootorid lülituvad välja kreeniga üle 45° ja alla 70° vahel. Abiseadmed peatusid 70° kreeni juures ja avariigeneraator 90° kreeniga.
Abiseadmete peatumisest vette sattumiseni kulus maksimaalselt 10 minutit.

Kell 01:35- 01:40 lahkusin masinaruumist.
Ilmselt oli nii mootori võimsust kui ka laeva kiirust vähendatud vahetult enne suurt kreeni.
Võimalik, et peamootorid ei lülitunud automaatselt välja, vaid peatati sillalt.

Meeskonna poolt on alati tehtud hooldustöid visiiri, vöörirambi ja lukustusseadmete ning hüdrosilindrite juures, mille eest vastutas laeva 2. insener Peeter Tüür.

Elmar Siegel ütles, et nägi hädaabi-päästepaati nr 1 - tüürpoordis pärast kreeni vees koos tuledega, mis sõitis ära veesolijate eest hoolitsemata.

Olle Noord: Kas stabilisaatorid olid kreeni vajudes välja lükatud? Stabilisaatorid tõmmatakse automaatselt sisse, kui kiirus on alla 4 sõlme.
Margus Treu: Jah, see oli nii, et kell 00:30 olid nad stabilisaatorid tööle pannud ja see on nii, et kui kiirus langeb alla 4 sõlme, liiguvad stabilisaatorid automaatselt sisse.

Olle Noord: See ei olnud minu küsimus. Kiirus polnud antud hetkel kordagi alla 4 sõlme olnud.
Margus Treu: Ma ei oska seda öelda, kuid juhin teie tähelepanu veealustele videotele, mis näitavad, et stabilisaatorid on sees.

Olle Noord: On tõendeid, et need olid aktiveeritud. Vasakul oli näha justkui "uime" ...
Margus Treu: Ma ei usu seda.

estoniaferrydisaster.net märkus: Eelnev viitab sellele, et Treu, kes ilmselt ainsana täpselt juhtunust teab, ei usu, et stabilisaatorid väljas olid, vähemalt mitte viimasel etapil, mil kiirus oli langenud alla 4 sõlme. See on ainuke viide ühes ametlikus dokumendis, et stabilisaatoritel võis midagi viga olla, sest N&T/ESCO ja meeskond vaikivad sellest, mis viitab, et juhtunuga võib mingi seos olla.

1996. aasta juulini JAICi esimehe Andi Meisteri raamatus on 7. peatükis lk 134 öeldud: «Umbes kell 00:35 läks süsteemiinsener masinaruumi, et stabilisaatorid tööle panna. Kell 00:30 aktiveeris vahiohvitser sillal vastavalt kapteni juhistele stabilisaatorid, kuid üks stabilisaator ei liikunud välja.»

Mida probleemi lahendamiseks ette võeti, pole märgitud, kuid Margus Treu ütles 1998. aasta mais inglise ajakirjanikule Phillip Wearne'ile, et umbes kell 00:30 oli kontrollpaneelis "stabilisaatori häire", kui sild üritas stabilisaatoreid aktiveerida. See puudutas tüürpoordi stabilisaatorit, mis ei liikunud välja ja temal ning Sillastel võttis 5 minutit aega selle stabilisaatori tööle saamiseks.

Andi Meister ütles hiljem Phillip Wearne'ile, et Henrik Sillaste eeltoodut ei kinnita ja on keeldunud sellest rääkimast. Sillaste ütles ajakirjanikule aga, et tüürpoordi stabilisaatoriga oli suuri probleeme juba paigaldamise ajal, kui laev oli viimati muuhulgas Naantalis kuivdokis viibinud; seal oli tulekahju. Tekkinud kahjustused tuli korda teha niigi väga lühikese aja jooksul, sest laev sõitis plaanipäraselt, kuid ilma, et kõik tüürpoordi stabilisaatori paigaldamisel oleks tehtud kvaliteetselt ja nii nagu oleks pidanud.

Märkus 1 by Fucs: "Hädaabi-päästepaat nr.1" on see sama "Estonia" MOB (Man Over Board) mootorpaat (valvepaat), mis lõppraporti järgi leiti hiljem tühjana triivimas Soomes Hanko lähistel. Kari Lehtola tunnistas oktoobris 1999, et see väide on vale ja lõppraportis on viga. Tegelikult leidis MOB valvepaadi Soome õlitõrjelaev Hylje 29. septembril 1994, kell 14.30 Osmussaare lähedalt, korjas selle üles ning viis samal päeval Hankosse, kus paat tänini seisab. Lehtola sõnul oli MOB-i valvepaadi 186-liitristes kütusemahutites järel veel umbes 100 liitrit kütust, ülejäänud osa "imbus lihtsalt merre".

MOB oli kinnitatud taavetitega, esimesena vette vajunud, laeva parema parda 8.teki külge.
Sama paati "ärasõitmas nägemine" figureerib ka hukust pääsenud reisija Thure Palmgren tunnistuses.

Märkus 2 by Fucs: Kellaajad on erinevates tunnistustes pidevas muutumises.


11. 28.02.96 ütlused Väino Karmi kriminaaluurimise raames Tallinnas. Kokkuvõte:
- kell 01:13 oli 2 pauku, mille tõttu ta vaatas kella, seejärel nägi ta vett läbi rambi tungimas ja samal ajal kuulis Silver Linde`t raadiosaatja vahendusel teatamist, et vesi tungib 1. tekile;
- varem, kell 00:55-00:59 - oli ta masinaruumi monitorist Silver Lindet autotekil rambi juures näinud, kuid siis vett ei olnud;
- kui ta veel masinaruumis oli, kuulis ta häiret "Mr. Skylight to nr One and Two", seejärel paadialarmi koos signaalidega; sel ajal oli laev kreenis rohkem kui 20°;
- ta oli veel masinaruumis, kui abiseadmed välja lülitusid ja avariigeneraator tööle hakkas; laeva kreen oli siis 40°-45°;
- abimootorite seiskumisel otsustas lahkuda "korstna kaudu", tol hetkel oli kreen 40°-45°, kell pidi olema 01:25;
- juba varem oli ta samamoodi üles saatnud Hannes Kadaku ja Henrik Sillaste;
- tal kulus avariigeneraatori juurde jõudmiseks 2-3 minutit;
- avatud tekile jõudes oli kreen 70°-75°;
- ta oli avariigeneraatori ruumis, kui avariigeneraator seiskus ja voolu tarbimine lülitus ümber akudele, laev oli siis umbes 75° kreenis;
- alus oli külili, kui ta laevalt vette läks.

12. Phillip Wearne'ile antud intervjuu mais 1998. Kokkuvõte:
- tuli juba kell 23:30 masinaruumi ja vaatas kõik üle;
- kell 00:30 aktiveerusid stabilisaatorid;
- kell 01:13 tundis ta tugevaid lööke, läks monitori juurde ja nägi, et vesi pressib rambi külgedest läbi;
- vesi tuli mõlemalt poolt rampi läbi ja siis kuulis ta Silver Lindet raadiosaatjast ütlemas, et autotekil on vesi; järgmise asjana lülitas ta monitori kaamerapildi autoteki esiossa, kust oli näha, kuidas vesi sisse tuleb, ta jäi ootama sillalt korraldusi ja nõuandeid;
- siis tuli suur kreen ja ta vaatas monitori vaid mõne hetke, sest pidi keskenduma sellele, et mootorid võimalikult kaua töös hoida;
- ta ei teatanud sillale, mida ta monitoril nägi, sest vaid mõni sekund pärast selle nägemist kuulis Silver Lindet sillale teatamas, et autotekil on vesi;
- kell 01:18 oli kreen nii suur, et peamasinad seiskusid, esmalt pakpoordis ja siis tüürpoordis, seejärel saatis ta Henrik Sillaste ja motoristi üles ja võib-olla üks-kaks minutit hiljem lülitasid ennast ka abiseadmed välja ja temagi lahkus 8. tekile;
- pakpoordi ballastitank oli täis ja tüürpoordi oma tühi,
- tegemist oli tavalise raskes ilmastikuoludes toimunud reisiga;
- kreen oli 25°-30°, kui pakpoordi peamasinad seiskusid ja poole või ühe minuti pärast seiskusid peamasiand ka tüürpoordis;
- sel ajal oli monitor juba suure kolinaga maha kukkunud ja ainus ja viimane asi, mida ta sellel nägi, oli vesi, mis pressiti mõlemalt poolt läbi vöörirambi ja pritsis kaamerale. Ta ei vaadanud enam rohkem monitori;
- lahkus masinaruumist umbes 01:28- 01:30, kui oli juba pime ja põrand oli muutunud seinaks;
- kui ta viimast korda monitori vaatas, ehk enne peamasinate seismajäämist, mis juhtus 25°-30° kreenis, oli vööriramp veel paigas.


Kokkuvõte antud tunnistustest ja intervjuudest:

Topeltlöökide / kahe-kolme paugu kuulmine:

"Mõni aeg enne (pauku) nägin Lindet kaldteel kell 00.55-00.59"
"ca. 01:00" on väidetud ühel korral
"enne pauku nägin autotekil Silver Lindet, mis oli kell 01:00 või 01:05", seega paugud olid pärast kella 01:00" on väidetud korra
"kell 01:13" on väidetud kahel korral
"kell 01:14" on väidetud ühel korral
"Mõned minutid enne 01.15 kuulsin tugevaid pauke" on väidetud ühel korral
"kell 01:15" on väidetud ühel korral

Monitorist vee nägemine autotekil:

"00:55-00:59 Mõni aeg enne pauke nägi Lindet rambi juures - siis vett polnud."
"01:13 pärast pauke nägin monitoril, et vesi tuleb rambi vahelt ja samal ajal teatas Silver Linde veest 1. tekil"
"01:13 käisid tugevad paugud, vaatasin monitori ja nägin vett sisse tungimas mõlemalt poolt rampi"
"01:15 nägin monitoril, et vesi tungis autotekile vöörirambi kaudu"
"01:15 raputas alust 2 pauku. Vaatasin korraga monitori ja nägin vöörirambist vett sisse tungimas"


Allikad:
Lõppraport LK.62-63 Peatükk 6.2.3
Enno Tammer "Uppumatu Estonia" LK.119-122
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.2.3.htm

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2021 13:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10920
Asukoht: Metsas / Ämbris
HENRIK SILLASTE
Süsteemimehaanik

Henrik Sillaste`t on üle kuulatud:

28.09.94 kell 10:03 Soome kriminaalpolitsei poolt Turu ülikooli haiglas (esmane tunnistus)
28.09.94 kell 20:30 Turu kriminaalpolitsei (Jari Paakkari) poolt Turu ülikooli haiglas
29.09.94 Eesti politsei poolt Turus
29.09.94 kell 10:00-11:00 JAICi liikmete poolt Turus
04.10.94 kell 15:20-16:10 Eesti kaitsepolitsei (Sinisalu) poolt Tallinnas
13.01.96 Eesti politsei (Karmi) poolt Tallinnas

Henrik Sillaste`t on intervjueeritud:
28.09.94 - Rootsi ja Soome ajakirjanikele koos Margus Treu ja Hannes Kadakuga Turu haiglas
10.03.95 - Jutta Rabe ja selle "ekspertide rühma" liige Stockholmis (intervjueeriti ka motorist Tanel Moosaar`t)
Juulis 1996 Intervjueeris sama "ekspertide rühma" konsultant, seekord Tallinnas.
Aprillis 1998 Saksa ajakirjaniku Christian Jungbluthi intervjuu
Mais 1998 Inglise ajakirjaniku Phillip Wearne’i intervjuu


1. 28.09.94 10:03 antud tunnistuste kokkuvõte:

- viibis masinakontrollruumis koos kolmanda inseneri ja motoristiga;
- laev pööras 20 minuti jooksul külili;
- nägin autosid autotekil liikumas;
- jõudis tekile, kui kreen oli 75°-80°;
- vesi sisenes läbi vöörirambi.

2. 28.09.94 kell 20:30 antud tunnistuste kokkuvõte:

- ca. 00:30 helistas kolmas insener Treu, et tule vaakumsüsteemi remontima;
- läks 0-tekile, et välja selgitada probleemi põhjus;
- tundis laevakeres mitut tugevat lööki, mida ta pidas lainelöökideks, kuigi need olid üsna rasked;
- ta oli leidnud vaakumprobleemi põhjuse, kui laev kaldus tüürpoordi;
- ta läks masinakontrollruumi, kus olid Treu ja motorist Kadak;
- vaatas monitori, mis näitas autotekil ette-, taha- ja mõlemale küljele;
- nägin vett tungimas läbi vöörirambi, vett tungis suurtes kogustes mõlemalt poolt rampi ja arutasime, kas visiir on kadunud;
- vett tungis sisse nii palju, et küsimus ei saanud olla ainult tihendite kahjustamises, vett voolas sisse kogu aeg, mitte ainult siis, kui vöör lainesse sukeldus;
- laev kaldus siis 30°-40° ja peamasinad seiskusid üksteise järel;
- 45°-50° kreenis läks ta koos Kadakuga üles, kui abimasinad veel töötasid;
- kui ta oli jõudnud 6. tekile, seiskusid abimasinad, elekter kadus ja naasis mõne sekundipärast pärast avariigeneraatori käivitumist;
- Treu oli sillale teatanud, et laeva siseneb vesi ning pilsipumbad töötavad ja pumpavad vett välja;
- hetkest, mil ta nägi autotekile vett sisenemas, kulus parvlaeva uppumiseni 15-20 minutit.

Märkus by Fucs: Pilsipumbad asusid 0 ja 1 tekil ja võisid töötada ka avariigeneraatori antud vooluga.

3. 29.09.94 Eesti politseile antud tunnistuse kokkuvõte:

"Kell 00:45 olin masinaruumis 0-tekil, et vaadata, miks on vaakum kadunud. Kuulsin mitut tugevat järjestikust lööki, vähemalt kahte-kolme. Pärast lööke hakkasid värisema elektrikilbi klambrid. Tekkis kreen, mis jäi küll korra seisma, kuid järgmiste lainelöökide ajal hakkas kiiresti suurenema. Siis läksin masinate juhtimise kontrollruumi, kus olid Treu ja Kadak. Treu ütles, et vesi tuleb garaaži."

4. 29.09.94 JAIC-ile antud tunnistuste kokkuvõte:

- ca. 00:30 kutsuti 0-tekile, kuna kanalisatsioonisüsteem ei tööta;
- laskus masinaruumist 0-tekile ja leidis, et põhjuseks on vaakumi puudumine;
- hakkas tööle ja usub, et tal kulus selleks ca. 20–25 minutit, et viga teada saada,
- laev sõitis ja värises merelainetes üsna tugevalt;
- kui ta oli just vaakumi vea põhjust välja selgitamas, tundis ta laeva keres 2-3 tõeliselt tugevat lööki ja paneelid hakkasid vedrukinnitustel värisema;
- siis läks laev kergelt kreeni ja mõned tünnid kukkusid pärast ühte tugevat pauku külili,
- pärast järgmist tugevat pauku liikusid vahepeal paigal seisnud tünnid teisele poole;
- ta sai aru, et midagi on valesti ja tormas masinakontrollruumi;
- ta jõudis sinna üks või max. kaks minutit pärast seda, kui ta kuulis esimest tugevat pauku;
- kui ta Treult ja Kadakult küsis, mis toimub, kuulis ta autotekile voolamas vett;
- ta vaatas monitori, mis näitas vööriosa ja nägi suures koguses vett siise tungimas;
- ca. 1 minut hiljem suleti veekindlad uksed;
- 30°-35° kreeni juures peatusid tüürpoordi peamootorid;
- 40° kreeni juures olid kõik peamootorid seiskunud;

5. 04.10.94 KAPO-le antud tunnistuste kokkuvõte:

- 00.30 sai oma kajutis olles teate, et vaakum on kadunud;
- arvab, et jõudis masinaruumi kell 00:45;
- pärast ca. 25 minutit tööd, seega pärast kella 01.00 ta lahkus;
- masinaruumis polnud midagi ebanormaalset;
- pärast pauku hakkas paneel värisema ja tekkis kreen, mis järgnevate lainelöökide tõttu kasvas kiiresti;
- läks masinakontrollruumi ja küsis Treult, miks tuleb sisse vett, mida ta monitorilt nägi;
- ei saanud vastust;
- kreen oli 45° ja mootorid seiskusid, kõlas kodeeritud tulekahjuhäire "Mr. Skylight to nr 1 ja 2", veekindlad uksed suleti ja tuli paadihäire;
- Treu korraldusel lahkusin masinaruumist ja 6.tekile jõudes seiskusid abiseadmed ning käivitus avariigeneraator;
- 45°-50° kreeni juures tõusime koos Kadakuga ülespoole varuväljapääsu kaudu;
- jõudsin 8. tekile, kui kreen oli 80°;
- ta tahaks selgeks teha, et

a) ta lahkus masinaruumist alles 25 minuti pärast, kui laev enam kreenist ei tõusnud;
b) ta ei näinud ise vett autotekile sisenemas. Seda, et vett tuleb sisse, ütles talle Treu.

6. 10.03.95 Jutta Rabele antud intervjuus ta ütles:

- kell 00:30 oli väljakutse;
- 20-25 min. hiljem oli 2 tugevat lööki, millele järgnes kreen, see oli kell 01.00 või veidi hiljem;
- kiirustas masinakontrollruumi, mis võttis aega ehk 3-5 minutit, seega juhtus see peale kella 01.00;
- vaatas monitori ja nägi mõlemalt poolt vöörirampi sisse tungimas vett, kuid rohkem vett tuli sisse tüürpoordi poolt;
- 45°/50° kreeniga liikus ta ülespoole ja tekkide 5 ja 6 vahel kadus valgus, kuid mõne sekundi pärast valgus taastus;
- pärast seda, kui peamasinad olid peatanud hüüdis raadios infolauatutüdruk mitu korda nutuse häälega "Alarm-alarm". Sellele järgnes seejärel sillalt antud häire "Mr. Skylight to nr 1 ja 2".

7. 13.01.96 antud tunnistuste väljavõte:

"Vahimehaanik Margus Treu kutsel tulin kella 00:45 paiku oma kajutist masinaruumi. Mind kutsuti tööle, kuna vaakumsüsteemil oli mingi häda. Selle probleemiga tegelesin umbes 15-20 minutit, kui kuulsin tugevat mürtsu. See oli kindlasti tugevam kui laine löök, vähem kui minuti pärast oli teine samasugune. Neile mürtsudele ei oska tänini kirjeldust anda. Aga jäi tunne, et see ei saanud olla laine löök. Seejärel läks laev kreeni ja ei taastunudki. Siis läksin masinakontrollruumi, kus vaatasin kaameraga autotekile. Autod olid paigal, vett tekil ei märganud. Aparelli vahelt külgedelt tuli vett sisse."

13.01.96 antud tunnistuste "estoniaferrydisaster.net" kokkuvõte :

- ca. 00:45 tuli kajutist ja läks masinaruumi;
- öeldi, et vaakumsüsteemi kontrolltuled andsid märku probleemidest ja ta töötas selle kallal 15-20 minutit, kui kuulis kõva pauku, mis ei olnud põhjustatud lainelöögist ja vähem kui 1 minuti jooksul uut pauku, mida ta tänaseni ei oska kuidagi selgitada;
- pärast seda läks laev kreeni ega tõusnud enam püsti;
- ta läks masinakontrollruumi ja kohtus seal Treu ning Kadakuga umbes 1-2 minutit pärast esimest pauku;
- Treu sai sillalt juhised laev püsti ajada, mis polnud võimalik;
- Treu korraldusel kontrollis ta monitori kaamerate kaudu autotekki, kus veokid seisid paigal;
- vett ei olnud, välja arvatud rambi juures, kus vesi tungis külgedelt läbi;
- ta oli kindel, et Treu oli seda juba ise varem näinud;
- nad ei vaadanud koos monitori;
- ta tegi nähtu kohta joonise – see joonis on lisatud tema tunnistusele
- proovis helistada Lembit Leigerile (peainsener), kuid telefon kukkus maha, laud oli juba keevitatud alusest lahti rebitud ja polnud enam paigas;
- kui ta vaatas monitori, olid neljast peamasinast kaks juba välja lülitunud
- kui ka ülejäänud kaks peamasinat seiskusid, lülitusid ka lisatarbijad ülekoormuse tõttu välja;
- kreen oli umbes 30° ja Treu saatis siis tema ja Kadaku üles;
- nad jõudsid korstnakäigu kaudu 8. tekile; seal kohtusid nad Arvi Rohumaa, Silver Linde, Victor Psjenitjnyjga;
- kui ta oli veel masinaruumis ja kreen oli 20°-30°, kuulis ta Infolauast "Mr. Skylight to nr 1 ja 2" häiret;
- kui nad olid tekkide 4 ja 6 vahel, käivitus avariigeneraator, laev kaldus siis 60°-80° kreeni;
- kell 01.27 oli ta koos Hannes Kadaku, Silver Linde ja teistega päästeparvedes.

8. 1996 juulis toimunud "ekspertide grupi" intervjuu kokkuvõte:

- talle helistati pärast kella 00:00, et kontrollida vaakumsüsteemi;
- kui ta oli all 0-tekil, kostis 2-3 tugevat pauku, mis olid erinevad lainelöökidest ja ta oli üllatunud, kui tugevad need olid. Need paugud järgnesid kiiremini kui lained üksteise järel;
- siis läks praam kreeni ja enam püsti ei tõusnud. Ta sai aru, et midagi on valesti ja tormas masinakontrollruumi;
- nägin monitorist, et vesi tungib mõlemalt poolt vöörirampi sisse;
- oli näha, et vööriramp oli suletud, kuid vesi tungis sisse rambi külgedelt olenemata sellest, mida laev tegi;
- varsti, natuke hiljem lülitusid peamasinad kasvava kreeni tõttu automaatselt välja;
- ka abiseadmed lülitusid välja ja avariigeneraator hakkas tööle mõne sekundi pärast;
- kõigepealt tuli meeskonnale kodeeritud häire "Mr. Skylight to nr 1 ja 2" ja siis Infolauast - väga meeleheitel - "Alarm, alarm".

9. aprillis 1998 Christian Jungbluthi`le antud intervjuu kokkuvõte:

- pauke oli 3, enamus teisi unustab esimese, mis oli kõige nõrgem, nende vahel oli umbes 30 sekundit ja kolmas oli kõige tugevam;
- ta arvab, et laev tõusis pärast 1. ja 2. pauku uuesti püsti. Ta nimetab "paukue" "löökideks" ja seostab iga "pauku" kreeni suurenemistega. Paugud tulid eespoolt;
- pärast kolmandat kõige tugevamat pauku kaldus laev ülemäära tüürpoordi poole ja plastmahutid libisesid alla tüürpoordi poole, ning ta tormas masinakontrollruumi;
- ta ei näinud vett liikumas mööda autotekki, nägi ainult autode katuseid,
- kui ta sisenes masinakontrollruumi, oli neljast peamasinast 2 juba seiskunud;
- veekindlad uksed olid suletud;
- püüdis helistada peainsener Leigerile, kuid ei saanud kätte telefone, sest mõlemad olid alla kukkunud;
- arvab, et ta oli seal vaid 5 minutit enne, kui ta koos Kadakuga üles läks.

9. 1998 mais Phillip Wearne'ile antud intervjuu kokkuvõte:

- oli 3 tugevat lööki, mis järgnesid üksteise järel, kuid palju kiiremini kui lainelöögid ja mis olid lainelöökidest erinevad;
- pärast 3. lööki läks laev päris tugevalt kreeni ja ta teadis, et midagi peab valesti olema;
- sööstis masinakontrollruumi;
- jooksis peale kreeni läbi abimasinaruumi, laoruumi, peamasinaruumi, masinakontrollruumi ja nendes ruumides ei olnud vett.
- vaatas monitori ja nägi mõlemalt poolt vöörirampi vett sisse sööstmas, esimene mõte oli, et visiiril ja vöörirambil on midagi valesti;
- 2 peamasinat neljast olid juba seiskunud ja üritati ballasti pumbata, kuid see ebaõnnestus;
- kreen suurenes pidevalt, nagu käekella sekundiosuti;
- järgmisena seiskusid ka ülejäänud 2 peamasinat, samal ajal abiseadmed jätkasid tööd;
- püüdis saada ühendust peainseneriga, kuid telefon kukkus alla;
- vahetult enne abiseadmete väljalülitamist tuli teade "Mr. Skylight to nr 1 ja 2", millele järgnes üldhäire;
- ta viitab sellele, mida ta ütles vahetult pärast õnnetust ja lisab, et ta võib nüüd juba asju ka segamini ajada;
- kui nad olid 4. ja 6. teki vahel, läks elekter ära ja 2-3 sekundi pärast hakkas avariigeneraator tööle.
- 8. tekil, oli probleeme pakpoordi ukse avamisega, kuna kreen oli juba mingi 70° ja see uks oli nende peade kohal.
- avariiväljapääs oli hästi ehitatud, üsna kitsas, seega võisid nad toetuda seljaga vastu vasakut seina ja ronida üles. Kui see oleks olnud laiem, oleks nad lihtsalt alla kukkunud;

Allikad:
Lõppraport LK.63-64 Peatükk 6.2.4
Enno Tammer "Uppumatu Estonia" LK.122-126
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.2.4.htm

Edit: parandatud kirjavead.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Viimati muutis Fucs, 13 Nov, 2021 14:13, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2021 13:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10920
Asukoht: Metsas / Ämbris
HANNES KADAK
Motorist

Hannes Kadakut on üle kuulatud:

29.09.94 kell 11:00 Eesti kaitsepolitsei (T.Laan) poolt Turu haiglas
29.09.94 JAICi liikmete poolt Turus
31.03.95 JAICi liikmete poolt Göteborgis

Hannes Kadakut on intervjueeritud:
28.09.94 - Rootsi ja Soome ajakirjanikele koos Margus Treu ja Henrik Sillastega Turu haiglas
28.09.2002 Õhtulehe poolt (seal ei ole midagi mis tsiteerimist vääriks)


1. 29.09.94 antud tunnistuste väljavõte:

"Kella 00:46 paiku nägin, et aparelli parempoolses servas jooksis väike veenire. Arvasin sel hetkel, et vihmavesi on tunginud pisut tihendi vahelt läbi. Sel hetkel olin kontrollruumis üksi ja kui Margus Treu tuli tagasi, läksin kõrvalruumi. Seal on töökoda, kus tegelesin vajalike töödega. Siis järsku läks laev rohkem kreeni ja asi tundus mulle kahtlane. Läksin tagasi kontrollruumi ja Margus Treu ütles, et lõi aparelli katki. Vaatasin monitori ja nägin, et autotekil on suured lained ja veetase sõiduautode kõrgune."

29.09.94 antud tunnistuste "estoniaferrydisaster.net" kokkuvõte:

- alustas kell 00:00 oma esimest valvet ESTONIA masinaruumis, tegi masinaruumile ülevaatusringi ja naasis masinakontrollruumi, misjärel tegi ringi Margus Treu;
- millalgi hiljem käskis sild stabilisaatorid aktiveerida;
- kell 00:46 nägi ta monitorist, et vesi tungis läbi vöörirambi parema külje vahelt ja arvas, et see on vihmavesi, ning ei teatanud sellest kellelegi;
- kui Margus Treu naasis oma kontrollringilt masinakontrollruumi, läks Kadak sama ruumi kõrval asuvasse töökotta ja tegi oma tööd;
- äkki vajus laev alla ja kukkus tüürpoordi, ta jooksis tagasi masinakontrollruumi, kus Treu monitori jälgis ja Treu ütles: "Olukord on tõsine" või "halb", "sest ramp on saanud löögi ja purunenud.";
- nägi monitorilt, et autotekil olid kõrged lained ja veetase oli jõudnud juba sõiduautode kõrgusele;
- seejärel hakkas tuli vilkuma, mis tähendas "paadihäiret";
- siis astus sisse Henrik Sillaste ja vettpidavad uksed sulgusid uuesti;

2. 29.09.94 JAICi liikmete poolt Turus tehtud küsitluse dokumente pole saadaval.

3. 31.03.95 antud tunnistuste kokkuvõte:

Hannes Kadaku ülekuulamise põhiküsimuseks oli tema 29.09.94 Turus antud ütlus, et kell 00:46 nägi ta vöörirambi paremalt poolt sisse tulemas vett.

JAIC: Kas need väited on õiged?
Kadak: Olen tagantjärele sellele palju mõelnud, aga ei oska öelda, kas see just nii oli.

JAIC: Sa ütled siin, et nägid vett enne südaööd (Rootsi aja järgi 23:46)?
Kadak: Olen selle läbi mõelnud ja see võib olla täiesti vale.

JAIC: Kas me võime järelikult pidada seda ebakindlaks?
Kadak: Ebakindel.

JAIC: Ebakindel. See võib tähendada, et see võis nii olla või mitte. Avalduses on kirjas, et ".. kell 23:46 nägin monitorilt, et rambi paremalt küljelt tungis vesi sisse". Kas on õige, et ütlesite seda ülekuulamise eest vastutavale ametnikule?
Kadak: See on nii, et pärast kojutulekut olen selle läbi mõelnud ja nii on, et ma ei ole selles nii kindel ja olen mõelnud, kas see võib olla vale ja miks ma võisin nii öelda.

JAIC: Aga sa ütlesid seda tõlgile 29-ndal ülekuulamise ajal?
Kadak: Pärast kaldale tulekut olen nii mitu korda tunnistanud.

Selles kohas katkestas vestluse JAICi Eesti liige kapten Enn Neidre:
Neidre: Tegin 29. septembri istungil märkmeid ja nendest märkmetest ei leia kusagilt kellaaega 23:46

estoniaferrydisaster.net märkus: Neidre ei kirjutanudki kordagi üles kellaaega 23:46, kuna Kadak ei öelnud kunagi 23:46, sest ta rääkis oma tunnistuses Eesti aja järgi ja tema vastavas tunnistuses on vee läbitungimise kellaajaks märgitud 00:46.

Allikad:
Lõppraport LK.64-65 Peatükk 6.2.5
Enno Tammer "Uppumatu Estonia" LK.126-127
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.2.5.htm

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2021 13:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10920
Asukoht: Metsas / Ämbris
Edasi, kui aega saab, teen kokkuvõtte 4-ndalt, 5-ndalt, 6-ndalt ja 7-ndalt tekilt pääsenute tunnistuste kohta.
Ja sealt veel edasi üritan panna kõik tunnistused ühtsesse tabelisse.
Mul on praegu olemas mingi mittetäielik must materjal/tabel, kus võrdlused baseeruvad paukude kuulmisel ehk, et sündmused enne seda kui pauke kuuldi ja sündmused pärast seda, kui pauke kuuldi. Ilmselt tuleks üritada sinna juurde kompunnida ka mingid orienteeruvad kellaajad, aga need on osades ütlustes nii vastukäivad, et IMHO võib ütelda, et tunnistustes figureerivad kellaajad on üldse kõige ebamäärasemad ja ebakindlamad asjad, mistõttu see üritus võib osutuda võimatuks.

Mis on kindlad aluspunktid on paugud/mürtsud ja kreeni algus (ilma kellaaegadeta).
Need peaks olema "sundmuste tabeli" keskteljeks, kust ühele ja teisele poole saab paigutada pääsenud ütlustes esinevaid tähelepanekuid.

****

EDIT:
Endiselt ootan OJK poolt "Peatselt lisame eestikeelse raporti" tõlget juba 15.09.2021 üles laetud "Parvlaeva Estonia vraki eeluuringute 3D skanneri raport"-ist.
See on 27 leheküljeline dokument, kus on max 9 lehekülge hõredat teksti vaja pädevalt ümber tõlkida. Kahe kuuga peaks olema ju jõudnud küll?

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2021 15:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Veebr, 2005 20:33
Postitusi: 697
Asukoht: Tartu
Mitu tugevat lööki vastu laevakeret = treeningtorpeedod?
https://www.reddit.com/r/WarshipPorn/comments/eyobz1/a_training_torpedo_stuck_in_the_hull_of_the/
Pilt

0.02$

_________________
... käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2021 15:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18542
Milline terve mõistusega laevastiku juhtkond planeerib sellise lainetusega ja padupimedas torpeedoõppusi tiheda laevatatavusega piirkonnas. Rääkimata sellest, et need torpeedod püütakse võrkudega kinni, mis eeldab muu infra tihedat majandamist. Padulollusi võiks siiski hoida vaid parafoorumi tarbeks ning mitte neid siia toppida

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2021 17:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Veebr, 2005 20:33
Postitusi: 697
Asukoht: Tartu
R2-s just räägiti, et millalgi minnakse seda paremas pardas laiutavat auku ja autotekki veel lähemalt uurima. Elame-näeme. Seniks akf Fucsile edu sisuka teemaarenduse jätkamiseks.
https://www.dailymail.co.uk/news/article-9140519/Were-Russians-sinking-Estonia-killed-852-people-Film-explores-explosive-evidence.html
Pilt

https://www.delfi.ee/artikkel/95147263/erisaade-rene-arikas-toenaoliselt-on-graniidi-paljand-teinud-estonia-keresse-augud-loplikuid-jareldusi-saame-teha-jargmisel-sugisel
Tsiteeri:
Arikas sõnas, et vigastuste kuju jälgib paljandi kuju ja ütles, et kahjustuste tekkimine kivimite tõttu on tõenäoline stsenaarium.

Tsiteeri:
Arikas märkis, et vigastused ei ole ainult vraki paremas pardas. Vrakk lebab nimelt paremal küljel kreenis (134-kraadise nurgaga). Vigastused on ka laeva ahtriosas, vasakus pardas, lisaks on ka vööriramp hingedest lahti murdunud, loetles ta leitud kahjustusi.

_________________
... käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2021 1:27 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Sept, 2021 14:56
Postitusi: 2
Vaga tore, et see viimasel pildil olev auk tana pressikonverentsil taustaks voeti. Nimelt on kuidagi arutelust valja jaanud tosiasi, et see on ainus auk mis on avalikkusega jagatud, kus on laeva kere/augu umbruse servad musta varvi. Igal pool mujal - rebenditel, molkidel, rambil jne on metalli servad harilike vee-aluse setete all hallid, heledad, tavalised metalsed.

https://youtu.be/jYlz1HMUsxY?t=29
alates 30.sek - valjapoole kaardus must metall. Samuti on juhuslikult selle augu taga autodekk.
Video oma mustade servadega laheb vaga hasti kokku kogu 1. deki rahva jutuga, mil argati paugu peale ja Mr. Skylight tulekahju haire.
Samuti tehti Estoniale eelmine paev enne hukkumist pommiahvardus. T6lgendatuna - vaid m6ned paevad peale ametlikult kinnitatud sojavae vedu (rootslaste riiklik ulestunnistus).
Pommid ja 90'd on kui sukk ja saabas mis kaivad uheskoos. Ei saa valistada ka mitut kellapommi, iga natukese aja tagant pauk.

Et mitte liialt pommiteooria fanatina tunduda, siis minu meelest oluline kysimus - kuigi laeva kyljel on augud, siis miks ikkagi visiir eemaldus?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2386 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 153, 154, 155, 156, 157, 158, 159, 160  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt