www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Jaan, 2022 14:45

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2447 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 155, 156, 157, 158, 159, 160, 161 ... 164  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2021 18:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
Läheme olemasolevate tunnistuste ja nendes sisalduvate tähelepanekutega edasi.
Järgmine post tuleb teha kaheks, sest ei mahu ühte postitusse ära.

***

4.tekilt pääses lõpparuande kohaselt 32 inimest.

Minu andmetel 4. Tekilt oma pääsemisteekonda alustanud pääsenud.
Kajuti number ja reisija nimi.

1022 Jürgen Korjas (kajut 1.tekil, ise asus 4.teki tualetis ööklubi lähedal)
4103 Einar Kukk
4125 Aulis Lee
4125 Aina Lee
4131 Anders Ericson
4212 Jukka Pekka Ihalainen
4213 Jaak Mullo
4214 Eckard Klug
4217 Mikael Öun
4221 Stephan Duijndam
4222 või 4223 Per-Arne Persson
4224 Aimur Toobal
4224 Margus Kermet (ülekuulamisprotokollis on vale kajuti nr 4224!)*
4226 või 4426 Raivo Tõnisson
4253 Indrek Pungar
4313 või 4331 Tõnu Spuhl
4316 Kent Härstedt **
4319 Pär Andersson ***
4405 Tom Olav Jonsson
4429 Magnus Lindström
4603 Morten Boje Jensen
4618 Wanda Wachtmeister
4620 Anneli Konrad
???? Thure Emanuel Palmgrén (ei mäleta kajuti nr.)
???? Janno Aser (viibis ööklubis)
____ Kerim Hestnes Nisancioglu (tekipiletiga reisija; oli kinos)
____ Yngve Lien (tekipiletiga reisija; oli kinos)
____ Marek Kaasik (tekipiletiga reisija; oli üldruumides)
____ Maiko Kalvet (tekipiletiga reisija; oli üldruumides)
____ Ülo Kikas (tekipiletiga reisija; oli ööklubis)
1??? Jari Pekka Puoliväli ****
4??? Krista Kööp

* Margus Kermet ei saanud olla kajutis 4224 kuna kajutis 4224 oli kinnitatud andmetel Aimur Toobal ja mõlemad mehed on tunnistanud, et nad ei olnud ühes ja samas kajutis.
** Kent Härsted figureerib dokumentides, kui 4.-ndalt tekilt pääsenu. Tegelikult on ta tunnistanud, et alates 24:00 viibis ta „Pub Admiral“-is (5.tekk)
*** Pär Andersson jalutas laevas ringi , õnnetuse hetkel võimalik, et viibis kusagil 4. Tekil (või ka mitte)
**** Jari Pekka Puoliväli on igalpool märgitud, kui 4.-ndalt tekilt pääsenu. Puoliväli on 2019 septembris ise „Ilta Sanomat“ ajakirjanikule öelnud, et pääses laevale ilma piletita, ning viibis õnnetuse hetkel koos kolme võõra mehega hoopis autoteki all mingis kajutis (s.o. siis 1.tekk) ja alustas oma teekonda laevast välja 1.tekilt.
- osades andmebaasides on Jari Pekka Puoliväli nimi antud kui Juri Pekka Purliväli.

Isikud, kellel olid kajutid 4 tekil, kuid kes õnnetuse hetkel ei viibinud kindlasti oma kajutis, vaid kusagil mujal mõnel teisel tekil. Nendeks on:

???? Karin Bergqvist (oli karaokebaaris 5.tekil)
4219 Christer Eklöf (oli 6.tekil restoranis Poseidon)


Lühikokkuvõte 4. tekilt pääsenute tunnistuste ja ütluste IMHO olulisemast osast.
Hakkame jälle laeva vöörist pihta ja liigume ahtri suunas.

Paneme ka tekiplaani, et oleks arusaadavam jälgida.
Manus:
4 Tekk pääsenud.png
4 Tekk pääsenud.png [ 1007.98 KB | Vaadatud 1616 korda ]


4131 Anders Ericson

- läks 23:15 voodisse,
- laev kõikus/vibreeris tugevalt ja oli võimatu magada
- ca. 01:00. äkki kostusid kaks rasket pauku üksteise järel, tõusis püsti ja riietus
- müra tuli tema kajuti lähedalt
- lahkus kajutist ja liikus ahtri poole,
- umbes 20 sekundi pärast kaldus laev kergelt paremale,
- jätkas liikumist ahtripoolse kesktrepi juurde, laev kaldus rohkem,
- liikus trepist üles, kui laev kaldus järsult u. 30 °, jätkas liikumist kuni 7. Tekini
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm

- Olin oma kajutisse magama läinud ja mu töökaaslane oli kajutis laeva teises küljes. Vahetult enne kella kahtteist [Rootsi aeg] midagi justkui plahvatas, käis kaks valju pauku, mis panid mind peaaegu voodist välja kukkuma. Siis tundsin, et pean püsti tõusma ja vaatama, mis toimub, räägib Anders Eriksson sellest, kui sai aru, et laeva pardal pole kõik korras.
- Läksin kajutist välja ja olin teel alla autotekile, kui laev hakkas ümber minema. Siis tormasin üles seitsmendale tekile ja inimesed tulid koridorides kajutitest välja ning järgnesid. Tulime külje pealt välja, siis oli kalle ehk 20 kraadi, siis kaldus korraga natuke rohkem, kuni laev oli täiesti külili. Siis hüppasin vette. Sattusin tagurpidi päästeparve alla, mille all ööbisin.
https://sverigesradio.se/artikel/7266029

4331 või 4313 Tõnu Spuhl

Tunnistus antud 06.10.94
- ei saanud laeva [mootorite] töötamise tõttu magada;
- vaatas sageli aknast välja; kuulas müra, mida vöör lainetesse põrgades tekitas, ja arvas spontaanselt, et laev ei peaks nii kiiresti sellistele lainetele vastu sõitma;
- ta märkis mõne aja pärast, et mootorite müra muutus teistsuguseks ja talle jäi mulje, et laev vähendas kiirust;
- ta lamas, jätkas häälte kuulamist ja mürin oli üsna tugev, kui lained vastu vööri lõid;
- mõne aja pärast kuulis ta tohutut kolinat ja kogu laev värises/vibreeris;
- ta vaatas aknast välja ega ole päris kindel, kas laev liikus edasi või seisis paigal;
- kõik tavalised tugevamad helid kostusid edasi, kui vöör laineid murdis, kuid siis tuli "2 metallimüra", mis kõlas "klonk-klonk" moodi vahetult pärast vööri merre laskumist;
- kui järgmine laine vööri tabas, kuulis 3 korda midagi, mis kõlas nagu "klonk-klonk-klonk". Vahetult pärast seda kuulis ta oma kajuti all tugevat müra. Müra tuli autotekilt. Ta lamas ikka veel oma voodis ja kuulis seda mürisevat häält veel kord;
- Ka tema elukaaslane oli selleks ajaks ärkvel ja ütles: "Midagi on valesti, me peame kajutist välja minema."
- Kui Spuhl voodist välja hüppas, nägi ta elukaaslast ust avamas ja just sel hetkel kreenis laev ootamatult tüürpoordi poole.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

4226 või 4426 Raivo Tõnisson

29.09.1994 kell 17:30 Protokoll . Tallinna lennujaamas.
Katastroofi hetkel olin kajutis. Ma ei kuulnud häiresignaali, korraldusi ega muid märke laeva katastroofist. Sain olukorra tõsidusest aru, kui asjad lagunesid ja ümberringi libisesid. Enne õnnetust, ajavahemikus 22.00-23.00, oli kuulda tugevaid lööke. Kell 24:00 oli kuulda tugevamat pauku, mis segas und. Kui mina ja inimene, kellega kajutit jagasin, märkasime, et laev on viltu, jooksime üles. Seal kaotasin ta silmist. Kui ma laevalt lahkusin, oli see paremal küljel, ahter all. Mootorid töötasid, kui tekile jõudsin, kuid kui sain tekilt kummiparve kätte, arvasin, et mootorid lakkasid töötamast. Tavaline valgustus kustus, kui ma tekil olin. Vilkus ja siis põlesid tuled kümmekond minutit ja kustusid veidi enne parvlaeva uppumist.
[Tõlgitud rootsi keelsest tunnistusest by Fucs]

Tallinnas 29.09.94
„Ainus, keda ma laevas teadsin, oli kauge sugulane eesnimega Jaak (ca 30 aastane ja autojuht). Pardal oli minu veoauto Volvo SH 12, reg. nr. 533 EEB. Lastiks oli piimapulber. Autotekilt lahkusin veerand tundi pärast praami väljumist. Kuni selle ajani polnud veok peale käsipiduri, mille tõmbasin ise peale, kinnitatud. Kell 20.00 oli autotekk lukus ja seetõttu ei saanud ma enam veoki juurde alla minna. Päev enne õnnetust, kui tulin alusega Rootsist, ei olnud mu veok samuti kinnitatud.“ Kaubamanifest nr. 43775.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter17.htm

Raivo Tõnisson - kajut 4426 ees tüürpoordis.
kuulis ja tundis tugevaid lööke/pauke vahemikus 00.00-01.00; kell 01.00 tugev pauk ja veidi hiljem läks laev tugevalt kreeni tüürpoordi poole, kõik libises alumisele küljele.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

4222 või 4223 Per-Arne Persson

- Persson oli kajutis kuid seal ei olnud sellist tunnet nagu tavaliselt, kajut ja laev värises nii imelikult. Ta lamas ja vestles kajutikaaslase Kalle Kopplinguga. ....
- Veoautod ei olnud kuidagi kinnitatud, lihtsalt seisid ilma igasuguse ankrurdamiseta.
- Järsku läks laev kreeni ja kajutitkaaslane ütles: "See kurat läheb põhja". See oli viimane asi, mida kajutis öeldi. Mõlemad lahkusid kajutist, Persson pani jalga püksid ja selga särgi, samas kui kajutikaaslane lahkus kajutist, kandes ainult valget aluspesu. Nad läksid lahku kohe, kui kajuti uksest välja tulid. Persson tõusis mööda treppi kolm tekki ja väljus avatekile, kus ta sai päästevesti kätte. Päästeveste oli millegipärast kokku seotud kolm tk. Päästevestid olid tüsiselt sõlmes ja tal läks kaua aega nende lahti saamiseks. Siiski õnnestus tal need lahti rebida ja üks selga panna, misjärel ta mõtles tükk aega, mis tegelikult on juhtunud. Ta vaatas ringi ja otsis päästepate, need olid täpselt tema kohal. Ta ronis päästepaati, kuid mõistis peagi, et selle lahti saamiseks on vaja tööriistu. Päästepaat oli kinnitatud läbivalt poldiga, poldil puudus liblikmutter vms, mis oleks võimaldanud seda käsitsi lahti keerata. Ta sai aru, et päästepaadi kasutamine on võimatu, samal ajal hakkas ka vool kaduma ja ta arvas, et päästepaadi lahtipäästmiseks on vaja juba tugevat jõudu, sest laev oli nüüd tugevalt kaldus. Tüürpoordi päästepaadid olid juba vee all.

- Kõlaritest ega muul viisil pole juhtunu kohta infot antud. Persson on näinud meeskonnaliiget, kes haaras tugevalt reelingust ja lükkas seejärel inimesi väljapääsu suunas. See on ainuke meeskonna tegevus, mida ta näinud on.

- Persson kirjeldab sündmuste käiku kui väga kiiret, alguses kolksu ja pauku, mille järgselt laev sai kiiresti tugeva kreeni.
- Ta kuulis päris kõva pauku ja arvas, et paat läheb tuhandeks tükiks. Ta ei oska öelda, mis ajal laeva mootorid töötamast lakkasid.
- Persson on ülespoole teel olles näinud tüürpoordi salongikoridorides vett, vesi oli sisse voolanud ja oli tugev kreen.
- Laeva valgustus lakkas töötamast vahetult enne seda, kui laev oli täielikult külili.

[Tõlgitud rootsikeelse originaaltunnistse järgi by Fucs]

Veokijuht. Teinud vähemalt 15 reisi "Estonia" laevaga. Oli laeval Volvo veoautoga , tüüp F12, reg. nr. MOW 996, koos haagisega nr. AN 069. Persson jättis oma haagisega veoki autotekile vastavalt allolevale joonisele, mis on lisatud tema avaldusele.
Manus:
Persson Volvo parkimisskeem.jpg
Persson Volvo parkimisskeem.jpg [ 17.48 KB | Vaadatud 4246 korda ]

Vastavalt sellele paigutati sõiduk keskkorpuse esikülje kõrvale nii, et haagise tagumine ots asus vöörirambist vaid umbes 20 m kaugusel. Veoauto ja haagis olid koormatud vineeriga. Veoautod ei olnud kuidagi kinnitatud, nad lihtsalt seisid ilma igasuguste kinnitusteta. Persson ei märganud muud rutiini kui eelmistel reisidel. Kuna sõidukid olid taas paigutatud nii lähestikku, et igasugune kinnitamine oli võimatu, hüüdis ta meeskonnale: "Te ei kindlusta kunagi veokeid."
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter17.htm

- veokid ei olnud kinnitatud
- laev värises väga imelikult,
- käis väga tugev krahh/mürts/pauk, nagu oleks laev tükkideks lennanud
- seejärel suur kreen tüürpoordi ja mootor seiskus
- nägi vett 4. Tekil tüürpoordis
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm

4224 Aimur Toobal

Tema ülekuulamisprotokollis on kirjas, et Toobali kajutinumber oli 4224, sama mis Kermetil. Ometi ei olnud nad samas kajutis ja kohtusid alles päästepaadis. Seda ebakõla on märganud ka Rootsi politsei, nii Kermeti kui ka Toobali ülekuulamisprotokollides on kajutinumber allajoonitud. Toobal rääkis ülekuulamisel, et tema kajutis numbriga 4224 oli peale tema veel isa ja poeg, kelle nime ta ei tea. „Katastroofi hetkel olin oma voodis, aga ei maganud, kuna laev kõikus nii rängalt. Korraga tundsin, kuidas laev küljeli kaldus. Samal ajal ärkasid minu kajutinaaber ja tema poeg. Haarasin lapsel käest, läksime kajutist välja ja hakkasime üles minema,” rääkis Toobal ülekuulajale. Miks jäi laps võõra inimese hoole alla ega liikunud koos isaga? Kas isa oli juba kajutis kukkuvate asjadega viga saanud? Kas ta palus võõral oma lapse eest hoolt kanda? Seda ülekuulamisprotokollist ei selgu. Paraku ei suutnud Toobal last päästa. „Kui laev järsult veel rohkem küljeli vajus, kadus kajutinaabri laps mul treppidel käest, ma ei tea, kuhu,” rääkis ta. Mis protokollides nimetuks jäänud poisikesest edasi sai, pole teada, kuid ükski alla 12-aastane laps Estonialt ei pääsenud. Toobal otsis laevast väljapääsu, kuid treppe mööda enam liikuda ei saanud. Ta vaatas sisse ühte kajutisse, kus oli õnnekombel aken. Ta avas akna ja viskus sealt välja. Aken oli selleks ajaks juba veepinnaga tasa.
Eesti Päevaleht, nr. 186, 26 september 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

kajut 4224 - tüürpoordis keskel
- kuulsin kell 00.30 kummalisi pauku ja metallist rullumist vastu metalli
- järgnes tugev kreen tüürpoordi ja laev enam ei tõusnud;
- kuulis hiljem meeskonnaliikmetelt, et vesi oli tunginud laeva vöörirambist.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

???? Margus Kermet

veokijuht Margus Kermet parkis Tallinnas pärast laevale sõitmist oma veoki autotekile, käis söömas ja läks oma kajutisse. Igasuguse ilmaga Läänemerd ületama harjunud veokijuht ei lasknud end tormist segada ja heitis magama. „Ma ärkasin selle peale, et miski lõi mulle vastu pead,” meenutas Kermet 29. septembril Tallinna lennujaamas ülekuulamisel. Ta sai aru, et on pea ära löönud, kuna laev oli imeliku nurga all kreenis. Asjad hakkasid riiulitelt kukkuma, kuid enne kui Kermet jõudis midagi ette võtta, tormas sisse tema kajutinaaber, kes haaras oma jaki, röögatas: „Sa pead laevast välja pääsema!” ja jooksis uuesti välja. Tema eluga ei pääsenud. Kermet kuulis koridorist karjeid ja hakkas kiiresti riietuma. Ta jõudis selga panna särgi ja püksid, kuid leidis kajutis laialipillutud asjade seast ainult ühe oma kinga. Teise jalga pistis ta kiiruga kajutinaabri kinga. Laev oli juba peaaegu küljeli ja neljandalt seitsmendale tekile tuli tal end kätega mööda käsipuid vinnata. Välja jõudnud, ootas Kermet, et meeskonnalt tuleks mingeidki juhiseid, kuid valitses üldine paanika ja neid ei antud. Ta leidis endale päästevesti ja püüdis alla lasta päästepaati. See ei õnnestunud. Ta leidis appi ühe teise meesreisija ja koos üritasid nad uuesti. Päästeparv avanes kõigest pooleldi. Nad jätkasid paatide avamist, kuid laev vajus nii tõsiselt kreeni, et vette kukkumisest polnud enam pääsu. Nii lükkas Kermet tähist V kandva parve vette ja ronis sinna sisse. Abiks oli teinegi Eesti veokijuht Raivo Tõnisson
https://epl.delfi.ee/artikkel/69820051/ ... anute-lugu

"Ma magasin, ja järsku kukkus kõik laualt maha," rääkis Eestist pärit veokijuht Margus Kermet. Ta tormas oma neljanda teki kajutist välja ja tõukas end paanikas reisijatest mööda, et välja pääseda.
https://www.deseret.com/1994/9/28/19133 ... y-accident

- oli üks esimesi veoautosid, mis pardal sõitis
– veoautod ja haagised olid kinnitatud rihmadega;
- läks magama ca 23:30
- pärast seda kuulis laevas kummalisi raksuvaid hääli, ärkas ebaharilikust mürast ja sellest, et kuulis lillepotte ja muid asju vastu seina kukkumas järsu ja suure kreeni tõttu;
- märkas hiljem päästeparvelt, et laeva ramp oli puudu.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

4253* (?) Indrek Pungar

Veoautojuht Indrek Pungar Tallinnas 28.09.94

Pardal oli minu veok, tüüp Volvo registreerimisnr. 125 TAU, 10 m pikk. Seda ei kinnitatud teki ega teki lae külge. Ise panin käigu sisse ja tõmbasin käsipiduri peale. Hääl hüüdis häiret, kui alus oli uppumas ja inimesed olid juba väljas. Kauba manifest nr. 43767.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter17.htm

Nende kajut nr 4253 asus neljandal tekil. Aga magada oli peaaegu võimatu. Tormi tõttu kõikus laev nii tugevasti, et iga hetk võis koikult põrandale kukkuda.
Kuni ühtäkki jäigi laev viltusesse asendisse.
Isa-poega taipasid jalamaid, et midagi on väga valesti. Nad tõmbasid kähku püksid jalga ning tormasid, ülakeha paljas, kajutist koridori. Kui tuleb ujuda, võivad riided üksnes segada, mäletab Indrek Pungar peast läbi jooksnud mõtet.
Sel ajal kui Pungarid avatekile viivate treppideni jõudsid, oli Estonia juba nii tugevasti kreenis, et üles tuli liikuda käsipuude küljes rippudes. Trepi otsast jäi uksepakuni, üle mille pääses välja, umbes meeter. Ukseava haigutas kreeni tõttu sisuliselt laes. Indrek püüdis läveni küünitada, kuid... järsku tulid mõlemad käed lahti.
Need, kes sealt alla sadasid, sinna alla jäidki. Seal lebasid läbisegi surnukehad ja mööbel.
Nagu rotid uppuval laeval
Kummalisel kombel valitses ümberringi vaikus. Ei mingit paanilist karjumist.
Viimasel hetkel sai Indreku isa, hoides ühe käega käsipuust, oma teise käega kukkuva poja püksirihmast kinni.
Seejärel õnnestus neil mõlemal avatekile ronida. Nad korjasid kumbki maast päästevesti ning tõmbasid selle selga. Indrek märkas, kuidas üks noor ema lohutas väikest tütart, et ärgu muretsegu, küll kõik saab korda.
https://www.postimees.ee/2934441/20-aas ... hu-jai-isa

*Märkus by Fucs: Minu parima teadmise ja laeva kajutite nummerdamise loogikat arvestades ei olnud laeval sellise numbriga (4253) kajutit.

4125 Aulis Lee ja Aina Lee

Aulis:
- ärkasin suure kreeni peale,
- enne ega pärast ei ole mingeid erilisi tähelepanekuid ega kuulnud müra, kuni jõudsin 7. tekile ja päästeparve.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Aulis oli Estonial töömadrus. Tema ülesanne oli laev korras hoida, autosid peale võtta ja kinnitada ning hiljem neid maale lasta. Laevamehe priipääsmega oli ta kaasa võtnud oma naise. Aulise valvekord lõppes siis, kui laev teeleasumiseks otsad andis. Seega veetis paar Estonia pardal koos vaba aega. Õnnetuse hetkel nad magasid. Mees ärkas selle peale, et laev oli kaldus ja asjad kajutis liikusid. Järgnes tundidepikkune võitlus elu eest. Kõigepealt tuli tormata ühe jalaga seinale astudes mööda pikki koridore ning vinnata end üles treppidest. Seitsmendalt tekilt pääses välistekile ja päästevahendite juurde. Kes esimestel minutitel tegutseda ei taibanud, need enam välja ei pääsenud.
Sakala, nr. 186, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Tunnistajate kuulamine neljapäeval, 29. septembril 1994. a kell 21.15 Tallinna lennujaamas.
Tunnistajad: Aulis ja Aina Lee.

Tunnistus

"Võtsin koos abikaasaga kajuti nr 4125 4. tekil, mis anti meile töödejuhataja infoosakonnast. Kuulsime häiresignaali, kui olime kajutist väljas. Kostus eesti keeles "Alarm!" ja siis me olime juba tekil. Kõik see juhtus umbes viie minutiga. Me ei kuulnud ebatavalisi helisid väljaspool lainete müra. Midagi imelikku me ei märganud. Hetkel, kui laevalt lahkusime, seiskusid mootorid. Tuli kustus, kui olime tekil. Esmalt vilkus mitu korda ja siis avariivalgustus lülitati sisse. Kui kauaks, on raske öelda. Inimesed, keda ma teadsin, kes katastroofist ellu jäid, on järgmised: Silver Linde, Valdur Matt ja Victor Ptsenitsnõi. Autosid peale lastides olin autotekil, autosid oli palju. Sõidukeid paigutati teise tüürimehe poolt. Meie hoolitsesime selle eest, et autod oleksid paigas. Kõik sõidukid kinnitati, sõiduautodel pandi rehvidealla klotsid. Põranda külge kinnitati rihmadega ainult haagised ja suured veoautod. Vahetult enne õnnetust ma autotekil ei viibinud. Mis seal juhtus, mina ei tea. Valvemadrus Silver Linde aitas evakueerimisel paljusid inimesi.
Tõlge rootsi keelde Helen Laan.
[Tõlge rootsikeelsest originaaltunnistusest by Fucs]

4221 Stephan Duijndam

- läks 23:00 voodisse
- 01:00 ärkas mürast, nagu oleks laev millegagi kokku põrganud,
- kuulis pärast seda mitut kraksuvat / praksuvat häält
- laev kaldus tüürpoordi poole nii, et ta paiskus (ülemisest) voodist põrandale
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Stephan oli pea ees voodist välja roninud, kui laev vajus kreeni, ja tal polnud seljas muud kui aluspüksid. Stephan: ,,Jagasin Tomiga kajutit, aga pärast õhtusööki tahtis ta õlut võtta. Ise läksin otse voodisse ja nii olingi üksi kajutis. Mind äratas pauk ja siis oli laev juba viltu. Tundsin seda laeva hästi, sest olin sellel sageli sõitnud ja tänu sellele leidsin kergesti väljapääsu. Kõndisin teel väljapääsu poole inimestest üle. Kõik sattusid paanikasse ja siis võitlesid kõik enda eest. Väljas olles ronisin nii kõrgele kui võimalik, kuid ei läinud kaua, kui pidin üle parda jäisesse vette hüppama. Tuul puhus kõvasti ja oli päris lainetus.
https://magazine.bigtruck.nl/10-2019#!/ ... veranderde

4217 Mikael Öun

- viibis saunas ja kuulis madalat paugutamist koos laeva liikumisega lainetes
- 01:02 tugev pauk, laev peaaegu seiskus,
- 30 sek. hiljem uus pauk, vahetult järgnes 3 tugevat põrutust (tugevamad kui suure haamri löögid), 3 lühikest valju mütakat, mis järgnesid üksteisele;
- kõik järgnevad helid olid palju madalamad ja ta arvas, et pööratakse laeva sest tundus, et lained tulevad nüüd küljelt,
- laeva kreen läks suuremaks, äratuskell kukkus laualt, laev tõusis korraks püsti ja vajus uuesti kreeni ca. 15°
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm

Mikael Öun - kajut 4217 laeva vööris, keskel.
29.09.94 tunnistus

- oli voodis, kuid ei saanud magada;
- kella 01.00 paiku märkis ta, et laeva liikumine muutus, st kui laev oli seni olnud ühtlaselt kreenis, siis nüüd hakkas ta rulluma 3°-5°;
- pärast tugevat lainega kokkupõrget kuulis ta 2–3 tugevat kraapivat müra eestpoolt – see oli kell 01.01 –, millele järgnes kerge kaldumine tüürpoordi poole ja mõned asjad kukkusid kajutis maha;
- vahetult pärast seda järgnes väga tugev kreen ja nüüd libises kõik lahtine kraam tüürpoordi poole.

Väljavõte tunnistusest 04.10.94
- oli voodis ja kuulis pidevalt paugutamist, mille põhjustasid tema arvates vastu vööri löövad lained;
- ta magas veidi ja ärkas uuesti ning lõpuks oli täiesti ärkvel, kui kuulis eriti tugevat pauku ja alus hakkas meres teisiti käituma;
- ta märkas, et alus hakkas ühtlase kreeni asemel küljelt küljele veerema;
- ta kuulis ka 3 tugevat kraapimist, mis järgnesid üksteise mõne sekundi järel ja pärast neid kraapivaid helisid kaldus laev tugevalt tüürpoordi poole;
- algul oli laeva kiikumine tugev ja väike kreen jäi püsima ning laev jäi mõneks ajaks selle kreeni juurde;
- veidi hiljem tõusis kreen järsku tugevalt ja kõik lahtine liikus kajuti ukse poole, misjärel laev tõusis uuesti püsti;
- ta tõusis voodist välja, pani riided selga ja eemaldas lahtised esemed ukse eest, et seda avada, seejuures pani ta taskusse kaamera ja äratuskella;
- peale ellujäämist sai ta aru, et äratuskell oli seisma jäänud kell 00.02 (Rootsi aja järgi), kuna hetkel, kui see laualt kukkus, olid järsu kreeni tõttu patareid välja kukkunud ja kell jäi seisma. Järelikult oli 1. tugev kreen tüürpoordi 00.02 Rootsi aja järgi, mis = 01.02 laeva aja järgi.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

„Märkasin seda, [et on torm] kui ma saunas olin. Basseini ei saanud minna, sest vesi loksus kõvasti. Paar korda lõi vesi basseinist vastu lage, sest laev kõikus. Siis mõistsin, et on tormiilm.“
https://www.err.ee/520814/pealtnagija-u ... meenutused

- Ma läksin pärast õhtusööki magama. Laev kihutas mööda laineid ja värises nii, et vähemalt mina ärkasin. Peagi tuli järgmine laine ja kolm tugevat mürtsatust, ning laeva kurss muutus. Kui laev kreeni vajus, tõusin voodist välja.
- Kogu kraam oli vajunud kajuti ukse poole. Kui proovisin, kas saan ukse lahti, leidsin sealt põrandalt oma kaamera ja äratuskella. Ma korjan need üles ja panin taskusse, et ust lahti saada.
Mikael Öunale ei jäänud mälestuseks mitte ainult äratuskellt ja kaamera, vaid ka sügavusse vajunud veoki võtmed.
- Kui ma koridoris kõndisin, jõudsin trepi juurde ja nägin paaniliselt karjuvaid inimesi, kes olid oma kajutitest välja tormanud. Keegi ei aidanud neid ja siis ma sain aru, et see pole organiseeritud päästeoperatsioon, vaid tuleb ise laevast välja saada.
- Paljud vanemad inimesed ei julgenud ega jõudnud tegutseda või olid apaatsed. Mina isiklikult keskendusin täielikult pääsemisele, räägib Öun.
Ta ronis laeva sees seitsmendale tekile, kus olid päästepaadid. Estonia oli selleks ajaks juba nii viltu läinud, et Öun pidi ühe jalaga laevaseinal seisma. Ta kandis päästevesti. Laev hakkas uppuma.
- Ronisin üle reelingu laeva küljele. Olukord oli olnud tõeliselt stressirohke, kuid sel hetkel muutus see kõik ebareaalseks. Tundus, nagu vaataks ennast väljastpoolt kõrvalt.
Öun nägi juba kaugelt kahte laeva lähenemas.
- Mulle meenus, et võtsin kaamera kaasa. Hoidsin seda enda ees ja ilma sihtimata pildistasin mõlema laeva suunas ja lootsin, et nad meid näevad.
https://yle.fi/uutiset/3-7494296

4213 Jaak Mullo

- ärkas üles, kui ta voodist järsult tüürpoordi poole paisati;
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Jaak Mullo tunnistus.
Antud Tallinnas kriminaalpolitseile 29.09.94

„Olin 4. teki kajutis 4213 kui katastroof toimus. Magasin oma kajutis. Ärkasin põrandale kukkudes üles, sest praam kukkus paremale küljele. Kuulda oli ainult valjuhääldi kaudu "Alarm" eesti keeles. See info tuli enam-vähem lõpus. Enne katastroofi ei osanud ma midagi ebatavalist ega omapärast märgata. Kui üle parda hüppasin, oli praam täiesti paremal pool. Ma läksin mööda parvlaeva kõrgemat külge. Kui ma üle parda hüppasin, läks praam ümber. Mootorid siis ei töötanud. Kui ma laeva pardal seisin, põlesid tuled ikka veel. Kuna mul ei olnud pardal tuttavaid, ei saa ma nimetada kellegi nimesid. Mul oli Ford tüüpi veok ilma haagiseta. Ma ei pannud tähele, kas mu auto oli turvatud või mitte. Autod seisid nii lähestikku, et turvamiseks polnud nagunii ruumi. Minu sõiduk oli pargitud laeva tagumises osas peaaegu vastu ahtri kaldteed. Enne mind seisis tavaline pakiauto. Õnnetuse ajal oli võimatu kontrollida, kuidas see auto seal seisis. Ma ei tundnud ega kuulnud lainete lööke. Kui olin päästepaadis, nägin laeva vööri pikka aega püsti seismas, vööriramp nägi välja nii, nagu see oleks tahapoole kukkunud. Laeva nina vajus vette 5-10 minutiga."

[Tõlgitud ingliskeelse originaaltunnistuse järgi by Fucs]

Märkus by Fucs: 4 teki kajutites olid voodid valdavas osas sõidusuunaga risti.Kajutis 4213 oli voodi vastu kajuti ahtripoolset seina. Kajutis 4213 voodist põrandale kukkumiseks pidi laev korraks järsult seiskuma või tema liikumine järsult pidurduma.


4214 Eckard Klug

- oli voodis, kuulis kõvasid pauke, mida ta polnud oma paljudel varasematel reisidel kuulnud, tema arvates olid need autod, mis kukkusid autotekil;
- tema hinnangul olid kinnitamata sõiduautod ja veoautod ettepoole vastu vöörirampi liikunud ja vööri kaldtee lahti löönud, ning see on õnnetuse põhjus;
- Klug kuulis lisaks ülalmainitud paukudele ka pauku, mis oli kõva ja tugev, nagu oleks purunenud paks metallplaat;
- ta tõusis püsti ja selleks ajaks, kui ta oli jõudnud kajuti ukseni, vajus laev tüürpoordi kreeni;
- kui ta paaditekile jõudis, oli kreen umbes 30°.
- 1999. aasta oktoobris küsitlemisel väitis Eckard Klug, et tal on teavet selle kohta, et vööriramp ei olnud üldse kinnitatud.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm

Tavaliselt oli reisidel nii, et enne kajutisse minekut käis Eckard laeva baarides lõbutsemas, näiteks karaoket laulmas, kuid tol õhtul oli ilm halb, ta jäi kohe merehaigeks ja läks oma kajutisse neljandal tekil.
“Olin juba riidest lahti võtnud ja valmis magama minema, kui käisid väga tugevad tümpsud. Arvasin, et päästepaat peksab vastu laevakülge, ja ütlesin kajutikaaslasele, et tuleb infosse minna ja seda öelda, sest nii küll magada ei saa,” meenutab Eckard viimast reisi Estonial.
Siis vajus laev järsku kreeni. Eckard läks kajutist koridori. Ta lootis, et laev läheb otseks tagasi, aga tegelikult vajus veel rohkem küljeli. Jalas vaid trussikud, kiirustas mees üles seitsmenda teki poole, et sealt edasi paaditekile pääseda. Kajutikaaslane jäi maha riietuma.
https://naine.ohtuleht.ee/668323/eckard ... n-hea-paev
„Olin lahti riietunud, magada ei saanud, kuulasin kolksusid. Arvasin, et mõni päästepaat on lahti pääsenud ja kavatsesin minna infolaua juurde ütlema, et nad peaksid oma probleemidega tegelema. Siis käis tõeliselt kõva pauk ja peale seda hakkas laev ümber minema. Seisin koridoris ja ootasin, et laev kaldub kohe teisele küljele tagasi, aga seda ei juhtunud. Ütlesin oma kolleegile ja kajutikaaslasele, et peame välja minema, sest see kapten viib küll laeva põhja. Seisin aluspesus koridoris ja vaatasin, kuidas paljud rekajuhid oma kajutiuksed lahti tegid, välja vaatasid ning uuesti kinni panid. See oli 4. tekk, mis oligi veokijuhtide päralt. Nii läkski, et lõpuks jäid ellu ainult kaks rootsi rekkajuhti.
Läksin trepi juurde, siis oli laev juba veel rohkem kreenis ja trepist tuli ennast käte jõul üles tõmmata. Kui jõudsin 5. tekile, seisis seal paanikas vanem rootsi proua, samuti aluspesus. Ma ei saanud teda ühes võtta, sest endagi üles vinnamine nõudis kõvasti jõudu,“ meenutas Eckard Klug.
Üles tuli ronida kuni 7. tekini. Veokijuhtide koridor oli autoteki kohal.
„Osa inimestest, kes olid kajutites autoteki all, olid juba enne välja jõudnud, sest neile tuli vesi kajutitesse ja nad läksid infosse kaebama. Autoteki all oli ka väga uhke ja edev saun, käisin varem ikka seal,“ meenutas Eckard.
„Väljapääsu juures oli üks mees end püksirihmaga toru külge sidunud ja aitas inimesi uksest üles. Väljas jagas noorem meeskonnaliige päästeveste.
Mõnda aega külmetas Klug koos väheste kaaslastega tekil. Tuul oli jäine. „Kümmekond aastat minust vanem mees püüdis lahti harutada päästepaati, aga sellel polnud enam mõtet. Paati ei saanud vette lasta, see oleks läinud laeva küljele.
Alarmi ei olnud, aga ikka veel andis ilmselt reservgeneraator valgust. Koos minuga oli seal neli meest. Üks neist ootas oma naist, kes kohe ei olnud temaga kaasa tulla tahtnud.“
Enne kui laev päris külili läks, jõudsid nad ronida üle reelingu laeva küljele.
https://www.vooremaa.ee/estonia-laevalt ... troof-oli/

4316 Kent Härstedt

- kell 24.00. ärkas summutatud heli peale, mis oli siiski "raske", nagu liiguks miski küljelt küljele ja põrkas jõuga vastu laevakere
- ta tundis end ebamugavalt ja ühines kolleegidega pubis Admiral
- pärast ca. 30 min. Baaris olemist laev rullus 2-3 korda, palju pudeleid kukkus riiulilt alla, laev tõusis püsti ja kukkus siis paremale küljele kreeni.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm

Kent HÄRSTEDT istus katastroofi hetkel Admiral's Pubi baaritoolis.
Järsku kaldub laev ebatavaliselt järsult, minu tool läheb ümber. (…) - Laev kaldub uuesti sama intensiivsusega. Ja siis kümne sekundi pärast jälle kolmas kord, (…). - See võis võtta kokku pool minutit. Siis on kaks korralikku lööki, laev kaldub veelgi tugevamalt samale poole. (…) - Siis tuleb kolmas pauk. Ja kogu ruum variseb mu ümber kokku.
(Kent Härstedt: Det som inte kunde ske [1995])
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/

4212 Jukka Pekka Ihalainen

- veokijuht, kes oli varem olnud rannavalves/mereväes Russarös;
- magama läksin kell 22:30, ärkasin raadiost tuleva muusika peale kell 00:32, keerasin heli vaiksemaks ja magasin edasi;
- ärkasin varsti pärast seda uuesti üles 3 väga tugeva paugu/põrke peale;
- mõistis, et mootorite pöördeid vähendati ja laev peatati;
- siis läks laev kreeni ja triivis tuules ja tormis;
- nägin kahte teist parvlaeva pakpoordis;
- kaks parvlaeva jätkasid oma kursil ja kiirusel;
- kohtas päästeparves Per-Erik Ehrnstenit.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm

Ärkasin uuesti üles, sest laev võttis algul hoo maha ja siis jäi seisma. Masinate müra jäi vaikseks või lülitati masinad välja. Samal ajal kuulsin kolme kolinat, mis ei kuulunud tavaliste helide hulka pardal. Laev vajus kaldu. Panin riidesse ja läksin koridori. Tekkis täielik paanika, inimesed tormasid edasi-tagasi ja karjusid kõvasti.
http://www.solkorset.org/politikk/Sverige/estonia.xml

4103 Einar Kukk (tüürimees-praktikant)

Einar Kukk on tunnistusi andnud viis korda.

29.09.94 Turus
29.09.94 Tallinnas
07.10.94 Tallinnas
17.10.94 Tallinnas
28.08.96 Tallinnas

Kokkuvõte tunnistustest:
- Umbes kell 23.00 tabas suur laine laeva vööri.
- Kapten tuli umbes 30 minuti pärast uuesti sillale ja küsis 3. ohvitserilt, kas kõik 4 mootorit töötavad, mida 3. Ohvitser ka kinnitas. Seejärel andis kapten käsu stabilisaatorid aktiveerida pärast järgmist kursimuutust ja lahkus sillalt umbes 15 minutit enne seda, s.o umbes kell 00.05/00.10.
- Tuul puhus edelast ja pöördus läände, samas kui lained tulid rohkem lõunast. Meri oli päris raske.
- 2. ohvitser ütles talle, et laev teeb pärast stabilisaatorite aktiveerimist umbes 1 sõlme võrra vähem kiirust . Kiirus oli siis umbes 14,5-15,0 sõlme.
- Umbes kell 00.30 naasis Silver Linde vahikäigult sillale ja Einar Kukk lahkus oma kajutisse;
- oma viimases tunnistuses ütles ta, et Linde lahkus sel ajal sillalt uuele ringile.
- Ta läks oma kajutisse, tegi mõned asjad selgeks ja läks siis Pubi Admirali, kus esitati ka karaoket
- Seal nägi ta Silver Lindet uksel umbes kell 00.40. Kukk lahkus mõne minuti pärast ja läks oma kajutisse. Sinna jõudis ta ca. 00.50 ja läksin magama, kuid ei saanud magada.
- 5-10 minuti pärast kuulis ta väga kummalist müra, mis oli tema jaoks väga ebatavaline (ja murettekitav), see võis olla löök või tugev vibratsioon ja laev käitus väga kummaliselt;
- ta tõusis ja riietus;
- kingi jalga pannes laev kõikus ja läks järsult tüürpoordi kreeni. Ta ei oska öelda, kui palju, kuid see oli väga tugev. - Ta tormas üles 7. tekile ja kohtas kesktrepil pootsman Vello Rubenit. (Märkus. See tähendab, et pootsman Vello Ruben oli kreeni tekkimise ajal olnud kuskil madalamal tekil, sest tema kajut asus 7. tekil.)
- kui ta oli 6./7. teki vahel, märkas ta laeva sees lööki/vibratsiooni.
- Tema ja pootsman aitasid üksteist uksest välja avatud 7.-ndale tekile;
- kreen oli siis umbes 45° ja mootorid olid kindlasti seiskunud;
- 7. tekil kohtus raadiosaatjaga meeskonnaliikme Ivan Ziljajeviga ja edasi päästeparve juures Silver Lindega;
- kui kreen oli 90°, vaatas ta kella: kell oli 01.30 ja ta libises vette, seejärel oli ahter kuni stabilisaatori uimeni vee all.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter21.htm

Einar Kukk - kajut 4103
29.09.94 tunnistuse kokkuvõte:

- umbes kell 00.30 naasis Silver Lindekontrollkäigult sillale ja ütles, et kõik on ok.
- 5-10 minutit hiljem lahkus ta sillalt ja läks oma kajutisse, tegi mõned toimetused ja läks Pubisse, kus tehti ka Karaoket. Märkus: Pubi Admiral asub 5. teki tüürpoordi küljel, ahtris. Seal nägi ta umbes 00.40 uksest sisse vaatavat Silver Lindet. Kukk lahkus mõne minuti pärast ja läks oma kajutisse, kuhu jõudis kell 00.50 ja läks magama, kuid ei saanud magada.
- 5-10 minuti pärast kuulis ta kummalist müra, mis oli tema jaoks väga ebatavaline ja murettekitav;
- tõusis püsti ja riietus;
- kui ta pani kingi jalga, vajus laev tüürpordi poole kreeni, kuid ei oska öelda, kui palju
- ta tormas üles seitsmendale tekile ja kui ta oli 6./7. teki vahel, kuulis ta laeva sees lööki/vibratsiooni.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Einar Kuke ülekuulamisprotokoll
Kuupäev: 7. oktoober 1994
Asukoht: kaitsepolitsei, ülekuulamist juhtis Sinisalu
Ülekuulamine on tõlgitud eestikeelsest käsikirjast tõlkija Helene Laani poolt
Ülekuulamisprotokolli number: K 84051-94
Kokkuvõte:

Einar Kukk oli Estonial praktikant teise tüürimehe ametikohal. Läks pardale u 16.20. Töötas Tormi Ainsalu juhtimise all. Ainsalu oli ka ametilt teine tüürimees, kokku on neid kaks. Teise tüürimehe tööülesannete hulka kuulub veendumine, et laev on merekindel ja ennekõike hoolitseb stabilisaatorite sisselülitamise eest, et laev ei … (raskesti arusaadav sõna) lainetel. Stabilisaatorid vähendavad laeva kiirust 0,5-1 sõlme võrra. Ei pannud ise tähele, kas stabilisaatorid vähendasid laeva rullumist. Enne [laeva] pöördepunkti lahkus [kapten] Andresson komandosillalt, tuul keeras veelgi rohkem läände. Võin öelda, et kalle vööri poole kestis kogu aja, kui ma komandosillal olin. Tüürimees ütles, et see on selle sügise esimene torm.
Kell 00.30 kandis Linde ette, et kõik on korras. Umbes viis minutit hiljem lahkusin ma sillalt. Läksin oma kajutisse neljandal tekil. Panin oma märkmiku kajutisse ja läksin Admirali pubisse. Seal ei olnud ühtki tuttavat, nii et ma lahkusin. Nägin ametikäigu ukse juures veel korra Silver Lindet.
Läksin oma kajutisse ja heitsin voodisse. Ei jõudnudki magama jääda. Laev rappus ja ma märkasin võõrast heli, mis minu kui meremehe jaoks oli igatahes tundmatu. Ma muutusin uudishimulikuks ja panin riidesse. Aga enne kui ma jõudsin kingad jalga panna, libises laud vastu ust ja kreen kasvas. Sain aru, et midagi on valesti.
Võtsin oma jaki ja läksin kajutist välja. Koridoris ei olnud teisi inimesi. Viiendal tekil oli 20-30 inimest, kes jooksid ringi. Nüüd kaldus laev nii palju, et oli raske edasi liikuda. Kui ma olin kuuenda ja viienda teki vahel, kuulsin või pigem tundsin ma lööki või vibratsiooni. Arvan, et autod vajusid üksteise otsa. Siis kasvas kreen märkimisväärselt. Inimesed rippusid trepikäsipuude küljes ja kui need lahti tulid, puhkes paanika. Ma jõudsin seitsmendale tekile, kus ei saanud enam põrandat mööda ukseni minna.
Nägin Vello Ruubenit, koos temaga sain ma välistekile. Hakkasin inimestele päästeveste jagama. Inimesi tuli kogu aeg tekile juurde. Umbes kell 01.30 vaatasin ma kella, jooksin ahtrisse ja libistasin end vette. Kuigi ma enne lootsin, et laev suudab veel pinnale jääda. Kui ma sukeldusin, jõudsin ma ühe päästepaadi alla. Tulin pinnale ja haarasin paadist kinni, aga mu jala ümber oli takerdunud nöör. Kui ma nööri jala ümbert harutasin, viis tuul paadi eemale. Pärast õnnestus mul ühe teise päätepaadi peale ronida.
https://www.delfi.ee/artikkel/69822175/ ... vaga-pohja

Mäletan, et umbes kell 23.00, veidi enne järjekordset kursimuutust lääne suunas, põrkasid mitmed üksikud suured lained vastu laeva vööri. Kapten Andresson tuli sillale umbes 30 minutit hiljem, viibis seal umbes 15 minutit ja lahkus sillalt umbes 15 minutit enne järgmist kursimuutust. Mäletan , et kapten küsis 3. tüürimehelt, kas kõik 4 mootorit töötavad ja ta sai minu arvates jaatava vastuse. Igal juhul kuulsin kapteni käsku aktiveerida stabilisaatorid laeva stabiliseerimiseks pärast järgmist kursimuutust. Minu mäletamist mööda tegi meie laev tollel hetkel umbes 14-15 sõlme.

Mäletan, et peale kursimuutust meie aluse kiirus langes, mäletan ka seda, et 2. tüürimees ütles seda mulle. Sel ajal oli kell umbes 00.00 ja endiselt raske mereolukord. Umbes 00.30 naasis Silver oma kontrollringilt ja teatas, et pardal on kõik korras, ainult reisijad hakkavad merehaigeks jääma. 5-10 minutit pärast seda, kui Silver oli sillale naasnud, lahkusin ja läksin otse oma kajutisse.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter20.htm

TUNNISTAJA KÜSITLUSE PROTOKOLL
Tallin 28.08.1996
Tunnistaja: Einar Kukk
Küsitleja: Väino Karmi

Mis ametikoht Teil reisilaeval oli?
- Olin laevas praktikandina, harjutasin teise tüürimehe ameti jaoks
Mis oli teie kajuti number laevas?
- 4103
Kes olid Teie kajutikaaslased?
- neid polnud
Kus Te pärast südaööd olite?
- Olin sillal, kust lahkusin ca 00:30, kella täpsemalt ei vaadanud, valves olnud madrus lahkus samal ajal sillalt uuele ringile.
Kas vaatasite kella pärast südaööd?
- kell 00:30 ajal, ma ei mäleta minuteid.
Mis oli põhjus, miks sa kella vaatasid?
- vahivahetuse aeg oli lähenemas
Mis kell see oli?
- umbes 00:30
Kus sa olid, kui kella vaatasid?
- sillal
Kas kuulsite pärast südaööd midagi imelikku?
- Ei, ma ei kuulnud midagi
Mis kell võis olla, kus Te sel ajal olite, millal otsustasite laevalt lahkuda ja mis oli selle otsuse põhjuseks?
- kostus imelik heli ja laev käitus kummaliselt, mille järel otsustasin sillale vaatama minna. Kui riidesse panin, vajus laud kreeni tõttu kajuti uksepoole ja kuna laeva kalle suurenes kogu aeg, siis see oli põhjus.
Milline võis olla laeva kreen antud hetkel?
- Ma ei tea, aga laud hakkas liikuma
Mis juhtus teie töökaaslastega või kajutikaaslastega? Keda oma tuttavatest kohtasite laevalt lahkudes?
- Trepikoja keskkäigus kohtusin Vello Rubeniga, aitasime teineteist, et välja saada
Millist teed sa laevalt lahkudes kasutasid?
- Läbi kesktrepi kuni seitsmenda paaditekini
Kui kaua kulus paaditekini jõudmiseks?
- Ma ei oska seda täpselt ütelda
Kui suur oli laeva kalle tekile jõudes?
- umbes 45"
Keda meeskonnaliikmetest te tekil kohtasite?
- Ivan Siljajev, meeskonnaliige raadiosaatjaga, laeva vööri pool parvel Silver Lindet
Kas saate kirjeldada meeskonna tegevust laevatekil?
- Koos Siljajeviga lasime päästeparvesid lahti
Kas olete mõne inimesega laevatekil kuidagi mõtteid vahetanud? Kas kuulsite raadiokõlarist sõnumeid?
- Ei
Kas tundsite kellegi hääle järgi ära?
- Ei
Kus sa solid ja kui suur oli laeva kalle sel ajal, kui laeva valgustus esimest korda kustus?
- ei mäleta
Kui suur oli laeva kalle sel ajal ja kus sa olid, kui laevatuled teist korda kustusid? Kui suur oli laeva kalle sel ajal ja mis sündmus toimus samal ajal, kui laeva valgustus kustus? Mis seisus oli laev kui vette sattusid?
- laeva kalle oli 90 kraadi, ahter oli vees, laeva sireen ulgus, laeva stabilisaator oli vee kohal, korsten jäi vee alla Mis kell sel ajal olla võis?
- kui ma pimedas kella vaatasin oli umbes 1:30, täpselt ei oska öelda
Kes oli teiega päästeparvel?
- päästeparves oli Ülo Kikas, Jaan Stem, parve all oli Anderson
Kui palju teid päästeparves olil?
- 4
Kui palju neist päästeti?
- 4
Kuhu teid päästeparvest viidi?
- Utösse
Milliste tuttavatega pärast päästmist kohtusite?
-Tõnu Tõniste, Margus Treu
Millal ja kus pärast päästmist kella esimest korda vaatasite?
- umbes 7:00 helikopteris
Kas teie ja teie kaaslaste päästmisel juhtus äpardusi?
- Ei
Kas teil on mingeid tähelepanekuid praamil toimunu kohta. Kas saate midagi lisada mis võib teie arvates anda sündmuse kohta selgust? Kas teil on päästetööde kohta tähelepanekuid?
- helikopterid olid ainsana tõhusad
Kas saite vigastusi ja mis need põhjustas?
- Kukkusin laevatekil mööda parrast alla, mille tagajärgi tunnen siiani
Muud tähelepanekud?
- päästevestid tulid inimestel seljast ära, päästeparvesid ei ole näha kui need on tagurpidi, signaallampe oleks vaja igaks olukorraks.

/allkiri/ Einar Kukk

[Tõlge rootsi keelsest originaaltunnistusest by Fucs]

Vaata ka: Enno Tammer „Uppumatu Estonia“ Lk.112-114
Märkus by Fucs: Vahimadrus Silver Linde on tunnistanud, et ca 01:00 naases ta 00:30 alanud vahikäigult sillale. Sillale jõudes saadeti ta teise tüürimehe poolt uuesti alla autotekile vaatama, mis seal kolksub. Kolksudest oli keegi kusagilt altpoolt silda teada andnud. Teine tüürimees ütles talle, et äratab ka vahist vaba pootsman Vello Rubeni üles ja saadab autotekile Silver Lindele järele (pootsman vastutas sadamas autode pealelaadimisel visiiri ja rambi eest). Vello Ruubeni kajut asus seitsmendal tekil. Kuna Einar Kukk väidab, et kohtas alt üles seitsmendale tekile minnes pootsman Vello Rubenit laeva keskmises trepikäigus, siis järelikult oli Ruben kohe ka üles aetud ja autotekile saadetud. Küsimused millele keegi enam vastata ei saa on: Kas pootsman Vello Ruben jõudis üldse autotekile või tekini, kui jah siis mis kell ja kas ta jõudis teavitada raadio teel silda olukorrast autotekil?
Tundub, et Ruben autotekile ei jõudnud (ilmselt pööras amuti nagu Linde kusagil poolel teel alla otsa ringi) ja raadioteel silda enam midagi teatada ei jõudnud, sest ükski meeskonnaliikmest tunnistaja, kes omas raadiosaatjat, pole Rubenit raadiojaamast kuulnud.


4603 Morten Boje Jensen

Ütlused antud Taanis, Kopenhaageni politseile 06.10.94

- ca. 22.40 Rootsi aja järgi voodis [Laeva aeg: 23:40]
- 23.00 [24:00] lülitas tule välja, kuid ei saanud magada, ta kuulis pidevaid "väikseid paugutavaid hääli", mis ei tundunud talle loomulikuna.
- teatud aja pärast, ei oska öelda kui palju hiljem, kuulis 3 "pauku" üksteise järel.
- Esimese ja teise paugu vahel kõlas tema all [autotekil] autoalarm, aga mitte pärast
- 3 pauk tuli pakpoordi poolt; [märkus: tunnistaja ajab ilmselgelt segamini pakpoordi (vasak) ja tüürpoordi (parem)]
- varsti pärast seda vajus laev pakpoordi [s.t. tüürpoordi] ja samal ajal kuulis ta enda all suure objekti müra, mis liikus pakpoordi poole [tegelikult siis tüürpoordi].
- Mõne sekundi pärast hüppas ta voodist välja ja lahkus kajutist;
- ei pääsenud otse keskmisesse trepikäiku, kuna tema koridor oli „raudvarrastega tõkestatud“ [?], et edasi liikuda, ta pidi tagasi minema ja siis keerama tüürpoordis [tegelikult siis pakpoordis?] asuvasse koridori, mis oli vaba.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

-ca. kell 23:40 läks voodisse
-ca. 00:00 kustutas valguse, und ei ole,
- väike paukumine ja müra koos kriipimisega, siis 3 väga kõva pauku,
- peale 2. pauku hakkas tööle üks autoalarm
- äkiline kreen kuni ca. 45°, samal ajal liikus / kukkus pauguga midagi suurt alumisel tekil
- Terasvarrastega blokeeritud koridor vastuvõtu/halli (reception) poolses otsas
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm

4405 Tom Olav Jonsson

- ta oli oma kajutis ja oli just lõpetanud oma tualeti/pesuruumi tegemised, kui laev järsku tüürpoordi kreeni kaldus ega tõusnud enam püsti. ta vaatas oma aknast otse merre ja nägi laineid vastu akent peksmas.

Märkus: püstises asendis on 4. teki aknad 8,8 m üle veepiiri, umbes 45° tüürpoordi kreenis puudutasid aknad juba veetaset, mis tekitas mulje, et lained löövad vastu akent.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

4618 Wanda Karin Elisabeth Wachtmeister

Tunnistus antud 29.09.94
- oli voodis, ei saanud magada
- järsku kuulis ta üht krahhi ["ett brak"]
- see oli kõva pauk ja seejärel läks laev tüürpoordi kreeni.

Tunnistus antud 01.10.94
- oli voodis kui kuulis tugevat valju müra
- müra oli seda tüüpi nagu „bumm“, mis paneb kohe aru saama, et midagi on valesti;
- laev kaldus oluliselt tüürpoordi poole ja jäi kreeni;
- küsimusele, millega ta võiks "bumm" müra seostada ütles ta, et see tuli laeva põhjast, sealtamast laevakerest, selge ja selgelt eristuv "bumm" - mitte ragin;
- kui ta jõudis ülemisele tekile, st 7. tekile, vaatas ta kella ja see oli 00:05 tundi Rootsi aja järgi [= 01:05 laeva aeg]
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm

Wanda Wachtmeister õhtustas koos oma venna Holgeriga 6. tekil asuvas A-la-carte restoranis SeaSide, samal ajal kui laev sõitis vastu erakordselt rasket merd. Nad istusid tüürpoordi laua taha. Ühes naaberlauas istus neli meest. Kaks neist kandsid tumesinist 4 kuldse triibuga vormiriietust ja olid oletatavasti esindusõhtusöögil koos mitme teise isikuga, kellest üks oli suure klubiembleemiga jopega vanem meesterahvas, teine oli umbes 45-50 aasta vanune ja seljas veinipunane bleiser. Eaka mehe näoilme oli justkui pettunud. Holgerile ja Wandale jäi mulje, et neljal mehel ei olnud meeldivat koosviibimist, sest nad ei rääkinud üksteisele peaaegu midagi. See oli rohkem nagu sunnitud koosviibine.

Täiendava ülekuulamise ajal ütles Holger Wachtmeister [1. Tekk, kajut 1047] järgmist: Tunnistajad teatasid, et nad õhtustasid õnnetuse õhtul ca. 21.30-22.30 A-la carte Restoranis. Nad istusid laua lähedal, kus kaks laeva meeskonna liiget osalesid mingisugusesel ametlikul koosviibimisel. Mehed kandsid tumesinist vormiriietust kuldsete auastmesümbolitega. Laev sõitis kogu aeg tugevas tormis ja oli kuulda, kuidas lained vastu laevakere lõid. Ühe sellise lainelöögi „paugu“ ajal üks meeskonna liige kangestus. Seda oli selgelt näha, eriti mehe näol. Mehe kirjeldus: heledad juuksed, vuntsid.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter20.htm

4620 Anneli Konrad (tantsutrupi „Pantera“ liige)

- tal oli ühine kajut Hannely Veidega, mõlemad tegid esimest reisi, seega polnud veel laevaga tuttavad;
- viimane etendus lõppes ca. 00.30, misjärel ta suundus oma kajutisse;
- ta eksis laevas ära ja sattus 2. autotekile lifti juurde, kus kuulis "põrget";
- tuli lõpuks oma kajutisse, tundis end halvasti, tualetis polnud vett;
Märkus: Henrik Sillaste töötas sel ajal 0-tekill masinaruumis mittetöötava vaakumsüsteemi kallal.
- ta lülitas magama jäämiseks oma kajutis tule välja, kuid see jätkas vilkumist (sisse/välja);
- ilmselt ta magas, sest ta väitis, et ärkas "kokkupõrke" tõttu ja laev värises, misjärel tundis, et laev kaldus ümber.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Tantsijad võisid Rootsi lauas õhtust süüa, kuid tormi tõttu enamikul neist iiveldas pisut ja suuremat söögiisu polnud. Hakati liikuma neljandal tekil asunud kajutitesse, kuid Anneli Konrad, kes oli laeval esimest korda, eksis lihtsalt ära.Ta jõudis oma eksirännakul alla teisele autotekile, kus kuulis midagi, mis meenutas kokkupõrke häält. Kohkunult edasi oma kajutit otsides jõudiski ta lõpuks sinna. Süda oli väga paha. Ta tahtis oksendada ning märkas kajuti WCs, et vett ei ole. Veidi hiljem magama minnes püüdis ta kajutis tuld kustutada, kuid lambid ei reageerinud lüliti vajutusele, vaid hakkasid plinkima sisse ja välja. Anneli ei jaksanud selle probleemi lahendamiseks midagi ette võtta, puges koisse ning jäi magama.Ta ärkas veidi hiljem, tundes, et laev rapub ja vajub küljele. Anneli tormas kajutist välja ja nägi, et koridor on paanikas põgenevat rahvast täis.

Pärast Eestisse tagasi jõudmist Tallinna lennuväljal toimunud ülekuulamisel ütles naine uurijale, et laeva valjuhäälditest tuli vaid ühe korra mingi teadaanne, kuid seegi kostis väga halvasti. Ühtegi teist teadaannet ei tulnud. Anneli võitles end seitsmendale tekile, õue tormi kätte, kus keegi ulatas talle päästevesti. Ta vaatas ringi ja nägi läheduses trupikaaslast Risto Ojasaart. Anneli jäi ootama päästepaatide vettelaskmist,kuid seda ei tulnudki. Lõpuks kukkus ta järjest enam küljeli vajuvalt laevalt vette, kust Ojasaar ta ühele päästeparvele sikutas. Parvel oli nii palju vett, et selle asukad pidid püsti seisma, sest kui nad oleks jäisesse vette maha istunud, külmunuksid nad kiiresti surnuks.

Eesti Ekspress, number 39, 24.09. 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

PROTOKOLL
peetud ülekuulamisest Anneli Kondradiga,
Ülekuulamise kuupäev: kadunud
Ülekuulamiskoht: Tallinna Lennujaam
Ülekuulaja: Puks
Eesti keelst rootsi keelde tõlkis: Helen Laan
Registreerimisnumber: K 84051-94

Tunnistus.

See oli minu esimene tööpäev. Minu kajut oli neljandal tekil numbriga 4620. Jagasin kajutit Hanneli Veidega. Olin kajutis, kui laev värises. Ärkasin krahhi/mürtsu peale, tundsin, et laev uppus. Kajutist oli raske välja saada, inimesed olid koridorides, kuuendale tekile pääsemiseks roomasin ja ronisin koridorides mööda käsipuid. Ma ei kuulnud kajutis ühtegi käsku ega äratussignaali. Mäletan, et naisehääl karjus midagi valjuhääldist. Sain sõnumi lõpust aru „alarm“. Muid korraldusi ma ei kuulnud.

Umbes 00:30 olin teel allapoole oma kajutisse. Eksisin ära ja sattusin autotekile. Siis kuulsin kolinat. Lõpuks jõudsin oma kajutisse, tundsin end halvasti. WC-s polnud vett. Kuigi tahtsin kabiinis valgust kustutada, siis see muudkui vilkus.

Laeva üks ots seisis otse püsti. Mulle anti päästevest. Vähe inimesi oli tekil. Küll aga kohtasin seal tantsutrupist kolleeg Risto Ojasaart. Laev oli praktiliselt veepinnaga ühel tasapinnal. Lõi mind lainega vette. Risto tõmbas mind kummipaati üles. Kuskil kell 03.30 päästeti mind helikopteriga.

Estonia pardal tundus valgustus töötavat, kui päästevestiga tekil seisin. Ootasin, kuni päästepaadid alla vette lasti, häiretulesid ei näinud. Lisaks Ristole jäi ellu ka Marge Rull.

Ülekuulamise lõpp kell 15.

Prinditud : 1994-11-18 / MG

[Tõlge rootsi keelsest originaaltunnistusest by Fucs]

Märkus by Fucs: Siit tuleb selgelt välja, et autotekil käisid mingid „mürtsud“ ja „kolinad“ juba palju varem kui laev pärast „kolme suuremat mürtsu“ kreeni vajus.

4429 Magnus Erik Lindström

- Magnus ja ta naine läksid magama umbes südaöö ajal, kuid aluse raskete kõikumise tõttu oli raske magada;
- kell 01.00 kuulis ta kummalisi hääli, hambahari hüppas klaasist välja ja muud asjad kukkusid maha, märkas autotekilt kostvat häält, tundus, et miski veeres üle autoteki;
- pärast veeremist kuulis ta üht rasket metallist pauku ja seejärel kreenis laev 10°-15° tüürpoordi poole.
- Raske on täpsemalt öelda, kui palju ja kõvasti alus edasi kreenis ja rullis.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Toona 24-aastane Magnus valmistus magama minema, kui kõik ootamatult muutus. Tema veendumus on tänagi, et laeva tabas kõva pauk. Kõigepealt kõva löök, siis kaadumine ja kolme kuni viie minuti jooksul juhtus palju, ütleb ta. Soovib teada miks Riikliku õnnetusjuhtumite uurimise ameti poolt läbi viidud esimeses uurimises ellujäänuid üle ei kuulatud. See on midagi, mida Magnus loodab nüüd, kui laeva kohta tehakse uusi uurimisi. Magnus räägib videos dramaatilistest minutitest praamil ja ootustest uurimisele.
https://www.tellerreport.com/news/2021- ... BKC6d.html

Kajutis 4229 ütleb 23-aastane Magnus Lindström oma tüdruksõbrale Katarina Nordqvistile head ööd. Nad olid varem koos tema vanematega õhtust söönud, kuid olid nüüd magama jäämas.

Magnus äratab oma tüdruksõbra üles ja hakkab seejärel oma vanemate kajuti ust peksma. Nad panevad end kiiruga riidesse. Iga kord, kui lained laeva tabavad, peavad nad jooksma. Inimesed kukuvad nende ees surnuks ja Magnus hakkab jooksma, mitte trepikäigust läbi, ta valib teise tee. Kui ta on lõpuks lõpusirgel, märkab ta – ta on üksi. Ta jookseb tagasi ja näeb oma perekonda teisel pool. Tema tüdruksõbral on paanikahoog; ta isa on apaatne. Tema ema ütleb: "Jookse. Sa saad hakkama, Magnus." Ja ta jookseb minema.

Kui Magnus üles roomab, näeb ta, kuidas parvlaev upub. Toimuv jõuab talle kohale. Praegu surevad inimesed. Ta oksendab. Kui laev upub, upub ka tema perekond. Kui abi saabub, näevad nad ainult ujuvaid päästeveste.
https://gamefaqs.gamespot.com/boards/57 ... e/70192438
https://www.aftonbladet.se/nyheter/a/yv ... sin-familj

EDIT: Lisatud 26.11.2021

Krista Kööp

Esimest korda läks Krista Kööp laevale 27. septembril. Õhtul tutvus ta laeva ja meeskonnaga. Neljandal tekil asuvasse kajutisse läks ta varakult, juba kell kümme õhtul – 28. september pidi olema tema esimene tööpäev. Öösel kõva paugu peale ärganud Krista märkas, et laev on kreenis. Ta vinnas end lahtivajunud kajutiuksest välja ja nagu teisedki püüdis pääseda kõrgemale – seitsmendale või kaheksandale tekile. Krista arvab, et ilmselt seitsmendal tekil sattus ta juba lahti oleva päästeparve juurde. Järjekordne suur laine viis külili pöördunud laevalt kaasa nii tema kui ka päästeparve. «Õnneks jäin kuidagi parve nööride külge kinni ja sain vees end kuidagi parvele vinnata,» on ta varem öelnud.

Krista ütleb, et valeinfot levis toona palju. Alates juba ajakirjandusega suhtlemiseks eraldatud tõlgist. Seda, et nende juttu tõlgiti rootsi ajakirjanikele valesti, sai üsna head rootsi keelt rääkinud Krista aru. Ka leidis ta väliseestlaste veebiküljelt oma tunnistuse, kus ta olevat kella vaadanud. «Aga mul polnudki tol ööl kella käe peal!» kinnitab Krista. Ka 30. septembril lennukiga Eestisse naastes anti pääsenutele Krista mäletamist mööda mõista, et ajakirjanikega suhtlemine on taunitav, aga «kes väga tahab, võib rääkida». Kui katastroofiööl ei tundnudki juhtunu Kristale kahtlane, siis hilisemad keelud ja ülekuulamised politseis tekitasid kahtlusi küll. «Tegelikult ei näinud me ju midagi, mida me poleks pidanud nägema,» ütleb ta õlgu kehitades.

Järva Teataja, Number 112, 27 September 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

EDIT: Lisatud 29.11.2021

Ülo Kikas

- oli ööklubis esimese kreeni ajal;
- ca. 01.15 laev veeres pakpoordist tüürpoordi;
- kui jõudis tekile 7 oli 30° kreeni ja mootorid seiskusid.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm

PROTOKOLL peetud ülekuulamisest Ülo Kikasega,
sündinud 1970.
aadress ******
Ülekuulamise kuupäev 29. september 1994.
Ülekuulamiskoht: Tallinna Lennujaam
Ülekuulaja: Ergme
Tunnistust tõlgib eestikeelsest käsitsi kirjutatud tunnistusest tõlk Helene Laan.
REGISTREERIMISNUMBER: K 84051-94

Tunnistus:

Sõitis Estoniaga 28. septembri öösel. Ostis tekipileti ja ööbis ööklubis. Lisaks minule oli seal veel 3 reisijat ja umbes 3 meeskonna liiget.
Kella 01.15 paiku märkasin, et kõik objektid liikusid vasakult paremale ja praami sõidusuunas. Tormasin trepist üles kuuendale tekile. Koridorides oli väga vähe inimesi. Avasin päästevestikapi, kust võtsin päästevesti. Parvlaev kaldus nüüd 30 kraadise nurga all ja mootorid töötasid, tekil paanikat ei tekkinud. Alles nüüd kuulsin, kuidas keegi teatas raadios eesti keeles häirest. Ei mäleta, kas teatati ka mõnes muus keeles. Kui parvlaev kaldus 95 kraadise nurga all, lakkasid mootorid töötamast. Mõne minuti pärast kustus ka valgustus. Mingi muu valgustus läks siis põlema.

Kuna suurem osa laevast oli nüüd vee all, hüppasin vette, kus oli palju päästepate. Päästepaadis olime 4 inimest, mina, rootslane ja kaks Esteri nimelist, ma ei tea neid. Mul polnud pardal ühtegi tuttavat, ei päästetute ega uppunute seas. Autot ka polnud.
Mainin ära, et enne kui parvlaev viltu vajus, ei kuulnud midagi eriti silmapaistvat peale kõvade lainete, mis laeva tabasid.

Ülekuulamise lõpp 13

[rootsikeelse originaaltunnistuse tõlge by Fucs]

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Viimati muutis Fucs, 29 Nov, 2021 17:51, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2021 18:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Aug, 2014 18:38
Postitusi: 690
endee kirjutas:
Seega järgmine küsimus - mida tähendavad nr 1 and 2? (Mr. Skylight to nr 1 ja 2'' ). Kas dekke? Autodeki uste numbreid? Et mingid paugud käisid - minge vaadake see väiksemat sorti jama üle allpool?


Pakun, et meeskonna varem kokkulepitud, kutsungile vastavaid kogunemiskohti.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2021 18:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
4. tekk järgneb....


Jürgen Korjas

- laev kõikus raskelt
- ootamatult kukkus laev ühele küljele
- tuli wc uksest välja ja nägi laes pragu, millest pritsis vett
- väljas nägin kahte laeva, üks vasakul pool, teine ahtripool,
- pärast ca. 30 minutit pööras laev ennast kummuli
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm

Sõpradega laevareisil olnud keskkooliõpilane Jürgen Korjas meenutab oma pääsemise lugu, mis algas, kui oli viibinud ööklubi kõrval asuvas tualettruumis ja laev järsku ühele küljele vajus.
"Kaks inimest hüppasid veel paati ja siis tekkis rüselus ja selle rüseluse ajal keeras laev end veel. Siis libisesime vette. Samal ajal oli vees palju päästeparvesid, katkiseid paate, paadi osasid. Vees tekkis suur rüselus. Püüdsin pääseda paati, kuid jäin kahe kummipaadi vahele. Sealt rabelesin kuidagi lahti. Siis sain päästepaadi peale. Hiljem mind päästeti," kirjeldab ta pääsemise lõpuhetki.
https://www.delfi.ee/artikkel/69814277/ ... adi-vahele

Väljavõte originaaltunnistusest.

- Kuulsin üleval korrusel müra, kuna laev õigesse asendisse enam ei vajunud sain aru, et midagi on valesti. Tualetist väljudes otse ukse poolt 2m edasi oli laes pragu kust tuli vett. Hakkasin minema ülespoole. Kaupluse korrusele jõudes nägin ühte naisterahvast kes istus toolil. Jõudes üles tekile nägin ma mõnda inimest, need võisid ka olla inimesed, kes tulid koos minuga üles, mingit tunglemist ei olnud. Sellel hetkel töötasid laeva mootorid normaalselt ja põles tava valgustus. Tekil olles hakkas üks meeskonna liikmetest jagama päästeveste. Saades vesti seisin umbes 15 minutit laeva tekil selle ukse juures kust ma üles tekile tulin. See oli sellel tekil mis oli üleval pool. Enamus inimesi olid rahulikud ja seisid hanereas päästevestide järjekorras. Siis taas tunglemine ja ma libisesin pikali teki peale ja proovisin vinnata ennast käsipuule ja mis mul ka õnnestus. Selle käsipuu peale tuli veel inimesi. Tõenäoliselt tuli siis esimene häiresignaal st. Et keegi röökis valjuhääldis, mida röögiti ma aru ei saanud.

Tualetist väljumise momendist oli kulunud umbes 30 minutit. Sellel ajal nägin ma kaht laeva, täpsemalt laeva tulesid. Üks oli meie laeva suhtes vasakul pool, teine taga. Sellel ajal olid paljud inimesed roninud käsipuu peale. Kui palju inimesi oli, ma ei tea, sest ei vaadanud. Minu lähedal oli palju inimesi. Kõigil keda mina nägin olid päästevestid seljas.

Umbes 10 minuti pärast vajus laev täiesti külili ja siis ronisin laeva külje peale ja hakkasin ennast vee poole laskma. Laev hakkas üha kiiremini ennast ümber keerama. Ma ronisin laeva põhjale. Ma nägin enda ees ühte ühte naist, endast möödumas kahte inimest.

Märkus by Fucs: 4.teki WC kohal oli 5.tekil Admirali pubi baarilett. Kuigi ma ei tea, nüüd leitud suurema ca 22x4 meetrise rebendi täpset asukohta tundub, et see aub osaliselt ka kusagil selle sama koha all (autoteki ja/või 1 teki/ja või 0 teki kõrgusel). Segaseks jääb, miks oli 4 teki lagi WC ukse taga katki ja miks sealt vett tuli (kust see vesi sinna saada võis). Kas võis olla tegu nt. lae all kulgeva purunenud ja lekkiva veetorustikuga?

Janno Aser

- laev värises/vibreeris, kui ta järsku vajus tüürpoordi kreeni,
- nägi mööblit liikumas alla küljele;
- kreen oli 45°, kui ta oli jõudnud välja 7. tekile.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Sellist tormi, nagu tol ööl, pole Aser oma sõnul kogenud mitte kunagi, ei varem ega ka hiljem: „Laine oli otse vastu ja laev rammis lainesse.” Baaris pudenesid klaasid riiulilt ja treppidel liikudes sai tunda kaaluta oleku tunnet – see tekib siis kui trepist alla minnes pindvahepeal jalge alt kaob.

Meeste kajut oli laeva 4. tekil, kuid selle asemel, et kajutis aega surnuks lüüa, käisid nad laeval ringi, kuulasid pubis Urmas Alenderit ja kõige lõpuks istus Aser ühe kaaslasega veel neljandal tekil laeva ahtris asunud ööklubis. „Me ei söönud ega joonud, lihtsalt istusime seal akna all ja vaatasime, kuidas laine akna taga tuli ja läks,” rääkis ta. Ühtäkki aga lainet akna taha enam ei tulnudki. Aseri sõnul oli see ilmselt esimene laeva kreeni mineku hetk. „Esimene reaktsioon oli lauast kinni haarata, et see teise seina ei lendaks,” rääkis Aser. Laeva kreeni suurenedes hakkasid asjad letilt maha kukkuma ja baarmen hoidis meeleheitlikult kassat kinni. Aser koos kaaslasega leidis, et olukord on imelik ja nad otsutasid välja asja uurima minna. Koridoris tuli vastu ka kolmas reisikaaslane. Merelummus meelitas Kolmekesi koos püüti jõuda laeva 7. tekile, kust pääses omakorda välistekile. Aser tunnistas,
et kreeni vajunud laeva trepist kolm korrust üles ronimine ja sealt välistekile pääsemine nõudis juba üsna suurt pingutust. Välistekile viiva ukseni pääsemiseks tuli ronida mööda püstloodis põrandat. Kui Aser välistekile jõudis, oli esimesena väljunud kaaslane silmist kadunud: „Teda ei leitudki.” Esimene rahulikum hetk oli Aseri sõnul siis, kui tal koos töökaaslasega oli õnnestunud end üle reelingu ääre vinnata. „Ümberringi valitses küll tohutu traagika ja seda ongi kõige raskem unustada,” tunnistas ta. Mida rohkem laev end keeras, seda kaugemale mööda laeva külge mehed liikusid. „Ma ei mäleta, kas kuu paistis või mitte või millal laeva tuled ära kustusid, aga valge olija kõik, mis ümberringi toimus, oli näha,” rääkis ta. Lõpuks keeras laev põhja ülesja ahter hakkas vaikselt vee alla vajuma. „Kui ma sinnamaani
ei saanud ikka päriselt aru, mis toimus, siis sel hetkel oli selge, et vee peale see laev ei jää,” ütles Aser.
https://online.le.ee/2019/09/28/25-aast ... sid-votta/
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Kerim Hestnes Nisancioglu

- veidi enne kreeni algust hakkas laev lainetes võrdselt küljelt küljele veerema ja ta usub, et siis ei tulnud lained enam eestpoolt. Sel ajal ta mootoreid ei tundnud; seoses selle veeremisega kaldus laev tüürpoordi poole ja ta kuulis nende all [autotekil] midagi libisemas tüürpoordi. Müra järgi tuli see mingist kohast nende all ja pidi olema mingi suur objekt;
- varsti pärast seda müra tundis ta, et laev kaldus rohkem tüürpoordi poole;
- nad tulid Infolauda, seal oli kaks tüdrukut, kes keeldusid nendega rääkimast - nad olid täiesti abitud.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Yngve Lien

- ca. 23.00 üritas minna magama;
- kuulis tugevat müra ja laev kaldus tüürpoordi poole.
- 7. tekil olles oli kreen 30°, hiljem kreen stabiliseerus
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm

Thure Emanuel Palmgrén

„Mul oli kogemusi nii vee kui ka ehitussepiste ja terase alal, nii et sain peagi aru, mis tormis toimus. Pauku kuuldes ütlesin: "Nüüd lõi ta sellele augud sisse" ja siis lahkusime kuuenda teki kajutist.“
https://www.aftonbladet.se/nyheter/a/7l ... utan-clary

DIALOOGKÜSITLUS

Täna on 3/10 -94 ja minu kell on praegu 09.36.
M/S Estonia katastroofi asjus kuulatakse üle Ture Palmgren, s.311211-1416.
Minu nimi on Lillemor Gidlund ja olen Uppsala politsei kriminaalinspektor.
Meil ei ole kohal ühtegi tunnistajat ja seda dialoog-ülekuulamist salvestatakse pidevalt kassettidele.

FL: Te võite hakata rääkima.
TP: Jah, kell oli pool 10 õhtul, kui me olime üleval [tekil] ja siis me ütlesime, et läheme alla , et see [laev] veidi vähem kõiguks, sest mu naine ei tundnud end hästi nii, et läksime alla, jah, et läheks magama ja heitis natuke pikali, lamasime ja rääkisime jne. Me ei jäänud magama, sest see [laev] hüppas ja kõikus nii palju nagu tavaliselt sellistes olukordades. Naine tõusis üles ja heitis siis minu kõrvale pikali, sest ta ei saanud naril lamada, ta oleks peaaegu välja kukkunud, ma olin siis pikali ja ta tahtis ka seal pikali olla, nii et ta heitis selle lühikese alusepeale pikali. Kas saad lama seal ma küsisin. Jah, seal on parem. Jah, see [laev] läks nagu natuke liiga kõvasti, sellises tormise ilmaga, see kõikus ja raksus nii kohutavalt, aga need esimesed [raksud] olid loomulikud helid, mida me siis kuulsime, see oli öösel.

FL: Vabandust, et segan teid Ture, aga ma mõtlesin sellele, kas teile öeldi, mis kell oli, kui te siis Tallinnast lahkusite?
TP: Ei, me ei saanud [laeva raadiost] mingit infot, igatahes mitte seda, mida ma kuulsin, aga saime kõigest täiesti aru, kuna me polnud midagi joonud.

FL: Kas teile öeldi, kui palju reisijaid parvlaeval oli?
TP: Ei, mitte reisijate arvu.

FL: Ei, ma arvasin, et tavaliselt kuuldakse [laeva raadiost] tervitust pardal ja öeldakse, et mitu reisijat laevas on?
TP: Ei midagi sellist. Jah, kui ma nüüd jätkan siis ... ... see, kui midagi kukkus siis, esimene pauk, praegu ma ei mäleta täpselt, mis kell oli, aga see oli ilmselt kaheteistkümne paiku [Rootsi aeg], sest sa ei istu ja ei vaata seda kella, aga see oli nii ebatavaline pauk, et see polnud õige. Tundus, et me läksime karile või oli see metalli pauk ja ma kartsin kohe. Meil oli lihtsalt aeg avada kajuti uks ja siis tuli esimene asi, me langesime 25 kraadisesse kreeni ja läksime välja ja meil polnud riideid seljas. Ja siis me jätkasime edasi minemist, oli vaja lihtsalt ülespoole tõusta. Siis tõusime ülespoole, meil polnud nii kaugele vaja minna, sest olime 4. tekil samal tasemel, mis maabumistasand. Jõudsime seal selle trepihalli juurde ja järgmine pauk tuli siis, kui me just seisime. Ma tulin trepist üles, nii et mul polnud midagi, millest kinni hoida. Just siis, kui me läksime, ja mitte ainult mina, vaid kõik, kes seal olid, käis see löök ja siis oli paat umbes 45 kraadises kaldes ja ma olin siis põrandale kukkunud... ja kõik seina äärest lihtsalt kukkusid sinna ja siis ..... mul polnud aega teiste abistamiseks ...... nii, et ennekõike tuli tõusta ....
.....

FL: Kui suurt kreeni te tajusite seal üleval olles?
TP: Jah, see oli 45-50 kraadi.

FL: Siis ikka veel?
Tp: Jah.

FL: ja mis suunas see kaldus?
Tp: Nüüd vaatame.... näete siin, tulime üle ahtri, see kaldus tüürpoordi poole. Jah, igal juhul pidin ma mingi muu asja välja mõtlema kui seda päästepaati lahti ei saanud,.... tekkis justkui paanika ja see lihtsalt jäi kinni ... ja siis ma lihtsalt libisesin alla nende juurde ja siis ma proovisin neid aidata, ...siis see tüüp jooksis minema, kes seal seisis, siis... siis pidime proovima tagasi lükata....

.....

FL: ..... mis kajuti number teil oli?
TP: Nüüd tuli küsimus, millele on üsna raske vastata.
FL: Millise teki peal sa elasid?
TP: Jah, B-tekk
FL: D -tekk?
TP: B.
FL: B?
TP: Jah. C tekil me ei olnud, olime autoteki kohal ja siis on see järelikult B-tekk.
FL: B-tekil see siis vähemalt oli, aga kas see oli vööris või ahtris või keskosas?
TP: See oli veidi ahtris ja laeva keskel.
FL: Sa tunned laeva?
TP: Kui ma ütlen, et see oli umbes keskel ja kusagil tagapool, siis see on õige.
FL: Mul on siin palju jooniseid,... see on laev ise, jah, ja siis on mul midagi siin ka C-tekist.
TP: Ma arvan, et see oli... jah, see oli peaaegu keset laeva, sest meil oli ühelpool korsten.
FL: Jah, kui te vaatate siia... natuke suuremat joonist, näete, siis näete, et siin on kirjas teistmoodi ja siis meil siin ka. Kas sul oli see B-tekk, ....siin tuleb, siin on B... ja siis on siin C-tekk, B-tekk ja A-tekk. Kas see oli siis B-tekil?
TP: Jah, see oli B-tekil.
FL: Siin tundub peaaegu, et kajuteid polegi, aga äkki on siiski kajutid?
TP: Jah, meil olid kajutid sissepoole, mitte kajutid väljapoole.
FL: Ei. Oli see ikka B-tekk, kas olete tõesti kindel?
TP: B-tekk, jah.
FL: B, nagu „Bert“? Aga kajuti numbrit te tegelikult ei mäleta?
TP: Ei, ma ei julge ütelda, siis võib-olla ütlen valesti, seepärast välistan selle.
FL: Jah. Aga kes elasid su kõrval, kas sa mäletad seda? Sa olid ennekõike koos...., mis su naise nimi oli?
TP: Clary
FL: Clary?
TP: Palmgren.
FL: Kes elasid su kõrvalkajutites?
TP: Ma ei tea.
FL: Sa ei puutunud nendega kokku?
TP: Mul polnud nendega mingit kontakti. Olime alla tulnud natuke varem.
FL: Kas sa läksid alla teistega koos?
TP: Ei, meie läksime, ainult kahekesi läksime.
FL: Sina ja su naine?
TP: Jah.

...

FL: Sa räägid kella 12 ajal kolinatest, aga kas sa tegelikult mõtled 24 öösel?
TP: Jah täpselt.
FL: Jah, kolks käis siis... kust sa tajusid, et see kolks tuleb?
TP: [Seda tegi] Lehtmetall, see oli nagu vastu plekki.
FL: Jah, aga kust kohast praamilt?
TP: Jah, seda on tõesti raske hinnata, seda oli enne kuulmist tunda.
FL: Eestpoolt?
TP: Jah, teate, et sellisel laeval läheb heli peaaegu ringi ... aga mulle jäi mulje, et see tuli sealt, et see oli vööriluuk.
FL: Jah, see kust autod sõitsid?
TP: Vööris
FL: Vööris, jah. Ja kui see juhtuma hakkas, siis kus sa olid?
TP: kajutis.
FL: B-teki kajutis?
TP: B-tekil.
FL: B, nagu "Bertil" tekk?
TP: Jah
FL: Ja mis teavet siis laeval edastati?
TP: Ma ei kuulnud midagi, igatahes mitte kajutis. See... oli keegi, kes ütles midagi, kui me välja tulime, aga ma ei saanud aru, mis see oli.
FL: Ei. Kas sa kuulsid mingit sireeni või häiret?
Tp: Ei, ma kuulsin ainult mingit teadet.
FL: Jah, kedagi, keda kuulsite midagi ütlevat. Kas teate, mis keeles seal räägiti? Mis keeles seda teadet öeldi?
TP: Jah, ma ei kuulnud tegelikult üldse, mida nad ütlesid, ma tean, et nad ütlesid siis midagi, kuid see võib olla tingitud sellest, et nad rääkisid teises keeles, et ma ei saanud aru, mis see oli.
FL: Mida meeskond tegi?
TP: Jah, ma ei näinud ühtegi meeskonna liiget peale ühe mehe.
FL: Jah, ja kuidas nad veel reageerisid?
TP: Jah, see oli veidi üllatav, et peale tema ei tulnud meeskonnast keegi üles.
FL: Ütlesite, et kohtusite meeskonnaliikmega, kus see sel juhul oli?
TP: See oli üleval paaditekil, kust me välja läksime, paaditeki uksel.
FL: Jah, kas teate öelda ka mõne nime?
TP: Ei. ...vaatame, kus meil paaditekid on [otsivad jooniseid], see on siis seal üleval.
FL: Jah, siin on meil ka J-Tekk, I-Tekk ja H-Tekk.
TP: Jah, see peab olema see tekk, et paadid on siis seal, kus uksed välja tulevad. Jah, oota, see on üks aste kõrgem, see peab olema üks aste kõrgem, see on kaheksas.
FL: See on kaheksas, jah, ja see on kümnes ja üheksas.
TP: Ma jäin päästepaatide alla, kui välja tulime.
FL: Jah, siin on seitse, A-tekk on seitsmes.
TP: Jah, me saime sealt peaaegu välja, ma näen, et päästepaadid on üleval, nii see peabki olema, sest ma ei näinud päästepaate ülevalt, kui tekile välja tulin.
FL: Arvate, et see peab olema A-tekk, st seitsmes korrus?
TP: jah,
FL: Ja kus sa selle meeskonnaliikmega siis kohtusid?
TP: Vaatame nüüd, see oli vist siin kuskil, siin kuskil.
FL: Kas kuskil oli ainus väljapääs laevast või oli neid mitu?
TP: Jah, siin on lehtedel mitu.
FL: Jah, aga see oli keskel?
TP: Jah, siin, jah, umbes keskel.
FL: Umbes keskel, jah, see olete teie, kes peaksite ütlema nii, nagu te seda tajusite.
TP: Jah, aga ei, ma ütlesin enne just keskel.
FL: Jah, see on koht, kus sa kohtusid meeskonnaliikmega?
TP: Jah, ta seisis ja aitas nii hästi, kui suutis siis.
FL: Jah, ja millega ta aitas?
TP: Tõmbas üles, inimesed ei saanud ennast üles tõmmata, tema tõmbas, ta aitas inimesi üles tõmmata.
....

Märkus by Fucs: Siin see viimane tunnistus on ehe näide sellest, kuidas mõni ei saanud tegelikult aru, kus tekil ja/või kajutis ta laevas tegelikult oli. Eraldi tase on muidugi ka ülekuulaja, kriminaalinspektor Lillemor Gidlund.
1 Tekk oli nn „Tween Deck“
2 Tekk oli „A“ tekk, kolmas tekk „B“ tekk, neljas tekk „C“ tekk jne
Autotekid olid „A“ ja allalastav ripptekk „B“ tekid....


Märkus 2 by Fucs:
Lõpparuande kohaselt pääses 4.-ndalt tekilt 32 inimest.
Mina saan 31 kelledest üks (Jari Pekka Puoliväli) pääses tegelikult 1.-tekilt kusjuures hetkel on puudu vähemalt ühe isiku nimi, kes pääses 4.-teki ööklubist.
Seega tuleb seda loetelu siin hiljem ilmselt veel korrigeerida.

Samal ajal JAIC raporti järgi pääses 1.-tekilt 22 inimest ja mina sain 23 ilma Jari Pekka Puoliväli`ta.
Kui Jari Pekka Puoliväli panna 1.-tekilt pääsenute nimekirja siis kasvab minu andmetel 1.-selt tekilt pääsenute arv 24 inimeseni, ehk kaks inimest rohkejm kui JAIC raportis ja samal ajal jääb siis 4.-tekilt pääsenutest puudu juba 2 inimest.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2021 18:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kuna siin läks vahepeal ärevaks jälle....
Mr. Skylight ......


Pole praegu kahjuks aega tervest manuaalist väljavõtteid välja noppida ja kommenteerida, aga neile kes väga huvitatud sellest on siis...

Manus:
Lisa8 Ohutuse manuaalA.png
Lisa8 Ohutuse manuaalA.png [ 124 KB | Vaadatud 4232 korda ]

Manus:
Lisa8 Ohutuse manuaalB.png
Lisa8 Ohutuse manuaalB.png [ 102.94 KB | Vaadatud 4232 korda ]

Manus:
Lisa8 Ohutuse manuaalC.png
Lisa8 Ohutuse manuaalC.png [ 127.32 KB | Vaadatud 4232 korda ]


Niipalju jõuan kommenteerida praegu, et
Asjakohasem häirekood oleks loomulikult* olnud "Mr Skylight One and Two Damage Control"
* Aga me ei tea mis laeva sillal olijatele "loomulikum" tundus, sest me ei tea, kas sillal oli üldse pädev ülevaade laeval toimunust ja selle olukorrast.....
* Samuti me ei tea, kas äkki mitte polnud sillas kahtlust või teavet selle kohta, et kusagil ongi hoopis (muuhulgas ka) tuli lahti....
Mida mina arvan või kaldun arvama, sellest ma kirjutan kusagil lõpupoole kunagi.


Edit:
Võimalikult rohkema info kolmele pildile äramahutamiseks pidin natukene nende suurust vähendama ja sellega kannatas veidi ka kvaliteet... aga kes tahab see loeb välja kõik mis vaja.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 24 Nov, 2021 16:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
Läheme siis edasi.

Nüüd enne viiendalt tekilt pääsenute tunnistuste juurde jõudmist tuleks ära tuua veel vahimadrus Silver Linde tunnistused jm ütlused, kes alustas tema enda tunnistuste järgi laevast teed välja umbes neljanda ja viienda teki vahel olles. Tunnistused ei mahu ühte postitusse ära, seega tuleb Silver Linde tunnistuste kohta teha kaks eraldi postitust.

***************

Tunnistuste kokkuvõte estoniaferrydisaster.net lehelt:

1.) 29.09.94 - 10.20 - Turu kriminaalpolitseile antud tunnistus:

- metallist müra ca. 00.45 ;
- teatas sellest vahiohvitserile ja kästi oodata mõnda aega ja selgitada välja põhjus, mida ta teada ei saanud ja jätkas seega ringkäiku, kuna enam midagi ei juhtunud;
- ca. 00.58 jõudis tagasi sillale - sillal oli vahivahetus ja kapten tuli sillale;
- autotekilt kostvate kummaliste helide tõttu saadeti ta alla uurima, pootsmani ei mainita;
- 7. tekil olles läks laev kreeni ja inimesed palusid temalt abi, olukord rahunes mõnevõrra, kui laev tagasi püstisemaks läks;
- tormas 5. teki infolaua juurde ja palus avada autoteki uksed, kui laev kaldus tugevalt tüürpoordi poole ja kõik libises paremasse pardasse;
- läks 4. tekile, kuid palju inimesi jooksis talle vastu;
- tõusis kuni 7. tekini ja andis raadiosaatja kaudu sillale teada, et inimesed karjuvad paanikas ja tekk 1 on juba üle ujutatud.

2.) 03.10.94 - Eesti kaitsepolitseile antud tunnistus:

- 00.45 autotekil - metalliheli rambi taga - teavitas silda, paluti tal 5 minutit oodata ja vaadata, midagi rohkem ei kuulnud, kõik tuled põlesid roheliselt, jätkas ringkäiku 1. tekil ja 0-tekil;
- 01.00 oli tagasi sillal
- visiir oli alles
- anti käsk alla minna ja kontrollida, kapten oli siis sillal;
- kohe oli kreen 10°
- ei saanud alla 4. tekile ja tormas 7. tekile;
- visiir oli kadunud, kuid kaldtee näis olevat paigas.

3.) 17.10.94 – JAICi poolt küsitlemine:

- 00.35 autotekil - autoteki uksed lukustati;
- ta alustas ahtrist: 3 kontrollpunkti -ahtris -prügikonteiner -vöör;
- ta kuulis pärast kella 00.30 valjemat müra, kuid midagi polnud näha
- müra kõlas metalsena;
- teatas sillale ja ootas 5 minutit, ei juhtunud midagi, kõik märgutuled põlesid roheliselt;
- edasi läks tekile 1 ja 0
- mitte midagi erilist ei näinud;
- 01.00 jõudis tagasi sillale
- 2. ohvitser Ainsalu / 4. ohvitser Kikas valves, kapten tuli veidi hiljem;
- ohvitser teatas kummalistest häältest vöörist (veest ei räägita) ja saatis Linde koos pootsmaniga kontrollima;
- ei saanud alla, sest inimesed tulid üles
- 1. tekil oli vesi;
- laev kaldus kreeni ja ajas end püsti;
- tekil 7 inimesed ütlesid talle, et 1. tekil on vesi;
- visiir oli kadunud, ramp oli paigas, kuid veidi lahti
- Linde läks Infolauda neile häire väljasaatmise korraldusest teatama;
- "Mr Skylight nr 1 ja 2" on tuletõrjealarm.

4.) 17.11.94 - küsitletud Transpordiuurimisbüroos Tallinnas:

- 00.35/00.40 oli autotekil
- vett pole;
- kuulis tugevat pauku, metall metalli vastu;
- teatas sillale - Peeter Kannussaarele;
- jätkas ringi, kuna midagi muud ei juhtunud ja midagi polnud näha;
- kell 01.00 jõudis tagasi sillale;
- saadeti Tormi Ainsalu poolt uuesti alla koos pootsmaniga sillale teatatud müra põhjust kontrollima;
- läks infolaua juurde ja palus autoteki uksed avada;
- äkiline kreen
- jätkas siiski 4. tekile minekut, kus kohtas paanikas reisijaid;
- koos nende inimestega läks ta üles 7. tekile;
- ta oli esimesena meeskonnast kes oli väljas 7. tekil;
- teatas raadiosaatja kaudu sillale, et 1. tekil on vesi, mis oli neile uudis;
- siis kaotas ta raadiosaatja;
- tüürpoordi päästepaadid olid vees ja neid ei saanud kasutada;
- ta kuulis veest 1. teki kajutites esimest korda, kui ta oli juba 7. tekil.

5.) 03.12.94 - kaitsepolitsei ülekuulamisel Tallinnas:

- ca. 00.40 oli autotekil
- kui ta oli ca. 1,5 m kaugusel vööri kaldteest, kuulis pauku, mida ta poleks kuulnud, kui oleks olnud 10-20 m kaugusel;
- see kõlas nagu metall metalli vastu;
- vöörivisiiri juhtpaneeli saab avada ainult spetsiaalse võtmega, mis on pootsmanil;
- ta teatas paugust raadiosaatja kaudu sillaohvitserile ning sai korralduse kontrollida ja teatada mis toimub;
- ta ei leidnud midagi ja talle anti käsk ringkäiku jätkata;
- autotekilt lahkumise ja sillale jõudmise vaheline aeg võis olla 15-20 minutit;
- kell 01.00 vahetati sillal vahti ja see oli juba toimunud, kui ta sillale naasis;
- ta saadeti uuesti alla koos pootsmaniga rampi kontrollima;
- ta läks alla 5. tekil asuva infolaua juurde, et paluda autoteki uste avamist, kui laev kaldus tüürpoordi poole ega tõusnud enam püsti;
- läks 4. tekile, kuid ei saanud kaugemale minna, kuna koridorid olid inimeste poolt blokeeritud;
- ta läks 7. tekile ja teatas raadiojaamaga sillale, et 1. tekil on vett, mida ta oli kuulnud reisijalt 1. teki kajutist 1064 või 1096 ja mis üllatas silda.

6.) 11.03.95 (Intervjuu Jutta Rabega)

- tuli sillale ja ohvitser käskis tal alla minna ja võõraid helisid kontrollida;
- 5. tekil olles kreeni 30°;
- läks 4. tekile, kuid ei saanud kaugemale;
- tõusis kuni 7. tekini ja andis raadioga sillale teada, et tekkidel on vesi.

7.) 31.03.95 Landvetteri lennujaamas JAIC komisjoni liikmetele antud tunnistused:

- 00.45 kuulis autotekil paukumist, ebatavalist müra, mida ta polnud varem ega pärast seda kuulnud;
- laev kaldus ja veeres;
- teatas vahiohvitserile: "natuke vett tuleb sisse läbi ventilatsiooniavade" ja seejärel selgitas ta, et kuulis müra, kästi ringi vaadata ja 5 minutit kontrollida;
- avas juhtpaneeli ja kõik tuled põlesid roheliselt; jätkas oma ringi 1. ja 0. tekil;
- ca. 01.00 või vahetult pärast 01.00 jõudis tagasi sillale;
- asetas raadiosaatja laadimisjaama ja nägi silla aknast, et visiir on paigas;
- vahiohvitser rääkis talle allkorruselt tulnud telefonikõnest, et seal kostab kummalisi hääli ja käskis tal koos pootsmaniga alla minna ja kontrollida
- see oli uue vahetuse ohvitser Ainsalu, kuna ohvitserid olid vahti vahetanud;
- talle ei öeldud, kes sillale helistas, vaid lihtsalt, et see oli keegi alumisel korrusel; ta ei teadnud, kas kiirust vähendati ja/või tehti rooliga manöövreid;
- küsimise peale, kust tuul ja lained tulevad, ütles ta, et igast suunast, et alus veeres ja kreeni ühele küljele polnud tunda;
- kapten oli sillal; eelmise vahetuse ohvitserid olid juba sillalt lahkunud;
- ta helistas pootsmanile, kuid ta ei vastanud, 2. ohvitser asus pootsmanile ise kajutisse helistama ja Linde läks alla;
- kell oli siis tõenäoliselt 01.05;
- ta ei kasutanud kunagi lifti, kuna autotekile viivad liftiuksed olid ööseks lukus;
- tuli 5. teki info juurde ja palus avada autoteki uksed, kui järsku laev tugevalt tüürpoordi poole kaldus ja kõik paremale küljele liikus;
- ta jätkas liikumist alla tekile 4, kus ta kohtas paljusid reisijaid, kes paanikas karjusid, et 1. tekil on vesi;
- ta tormas üles 7. tekile eesmise suure trepikäigu kaudu;
- ta teatas raadiosaatja kaudu sillale 1. tekil olevast veest ja sai korralduse laskuda ja kontrollida, misjärel ta kukkus maha ja kaotas raadiosaatja ning asus seejärel jagama päästeveste;
- kreen oli siis üle 30° tüürpoordi suhtes;
- kell 01.24 vaatas ta kella, kui oli juba päästeparves.

31. märtsil 1995 Landvetteri lennujaamas koostatud protokollist väljavõte:

Komisjon: "Näitame teile joonist juhtpaneelist koos lampidega. Kas te teate neid lampe? Öelge palun, mis on mis? Kas mäletate?"
Märkus: Silver Linde ärritub järsku väga ja keeldub joonist vaatamast.
Silver Linde: "Ma ei mäleta. Jah, mingi punane oli. Aga see oli ammu. Ma ei mäleta, kas see punane oli alumises või ülemises reas. Olen sellest ajast peale olnud kahel laeval ja seda on raske meenutada. Visiiri ja vöörirambi märgutuled olid rohelised."

Komisjon: "Kus oli punane lamp?"
Silver Linde: "Kui lamp oleks olnud punane, siis oleks midagi valesti olnud. Nii et kõik lambid olid rohelised."

Komisjon: "Aga sa ütlesid meile minut tagasi, et lambid ....."
Neidre: "Ta just ütles, et kõik lambid on rohelised."

Komisjon: "Aga ta ütleb siin, et nägi ühte punast lampi?"
Silver Linde: "Punast lampi ei olnud."

Komisjon: "O.K."

Märkus by Fucs: Üks juhtpaneeli/kontrollpaneeli indikaatorlamp pidi olema punane, sest see oli roheline siis, kui visiir oli sadamas üles tõstetud ning ülaasendisse lukustatud, enne mida ei saanud ka rampi avada/alla lasta. See oli avatud visiiri lukustusriivi indikaatorlamp. Kui visiir lasti uuesti alla siis läks paneelis põlema üks punane tuli mis näitas, et visiir ei ole avatud ülemises asendis enam lukustatud / ülemise asendi lukustusriiv on lahti.


Väljavõte JAIC lõpparuandest.

6.2.2
Vahis olnud 1. klassi madruse ütluste kokkuvõte

Vahis olnud 1. klassi madrus oli ainuke pääsenu, kes oli kriitilistel tundidel sillal vahis. Tema kohustuste hulka kuulus 25-30-minutiste ringkäikude tegemine laeval. Ringkäigud toimusid iga tunnijärgsel pooltunnil. Ringkäikudel pidi ta kontrollima üldist korda ja tuleohutust reisijateruumides ja autotekil. Ringkäikude vahel oli ta sillal vahis.

1. klassi madrust kuulati üle kaheksal korral:

[1] 29. septembril 1994 Turus Soome politsei poolt;
[2] 29. septembril 1994 Turus komisjoni liikmete poolt;
[3] 3. oktoobril 1994 Tallinnas Eesti politsei poolt;
[4] 17. oktoobril 1994 Tallinnas komisjoniliikmete poolt;
[5] 17. novembril 1994 Tallinnas Eesti politsei poolt;
[6] 3. detsembril 1994 Tallinnas Eesti Kaitsepolitsei poolt;
[7] 31. märtsil 1995 Göteborgis komisjoni liikmete poolt;
[8] 25. jaanuaril 1996 Tallinnas Eesti politsei poolt.

Antud kokkuvõtte aluseks on varaseim küsitlus, Kui hilisemad küsitlused andsid uusi andmeid või olid vastuolus varasemate ütlustega, siis hilisemale tunnistusele on viidatud nurksulgudes.

Kell 22.30 alustas vahimadrus oma korrapärast ringkäiku. Ringkäik algas sillalt, sealt läks ta tekile 7, kus olid meeskonnaliikmete kajutid. 7. tekilt läks ta 8,tekile ja kontrollis puhketubasid ning sealt edasi autotekile, kuhu ta jõudis umbes 22.35. Autotekil kontrollis ta autode kinnitusi, mis olid korras ja last ei liikunud. Oli tormine ilm ja ta märkas,
et ventilatsioonikanalitest tuli veidi vett. Selline väike veevool autotekil oli tormise ilmaga normaalne ja ta oli seda ka varem näinud. Ta oli autotekil umbes 15 minutit ja läks seejärel läbi teki 1 tekile 0 ja sealt tagasi oma ringkäigu alguspunkti.

Peatselt pärast ta naasmist sillale saabus sinna ka kapten koos teise vahetuse kapteniga. Nad vestlesid tüürimeestega tavalisel toonil. Nad lahkusid umbes 5—10 minuti pärast.

Ringkäigul, mis algas kell 00.30, oli ilm halvem kui varasematel ringkäikudel. Viimases tunnistuses [8] ütles 1.klassi madrus, et ta pole päris kindel, et lahkus sillalt täpselt 00.30. Samas tunnistuses väitis ta, et sillalt lahkudes läks ta kajutisse 750 ja rääkis seal sõbraga. Ta oli seal vähem kui minuti, nägi paari sõpra 7.tekil ja peatus, et nendega vestelda.

Siis läks ta pesulasse, kust võttis oma pintsaku, läbis siis kaks kontrollpunkti ja läks oma kajutisse, kuhu jättis pintsaku. Seejärel läks ta 8. tekile, kus ta nägi puhkeruumis paari sõpra. Ta ei olnud päris kindel, kuid arvas, et läks siis allapoole Balti baari, otsimaks tuttavat tüdrukut, kes seal töötas, kuid ei näinud teda. Ta peatus ka Admirali pubis, otsimaks ühte teist tüdrukut.

Kui ta autotekil oli, õõtsus laev nii tugevasti, et oli raske käia ja ta pidi ennast vastu vaheseinu toetama. Kui ta oli umbes ühe meetri kaugusel rambist, tabas vööri tugev laine. Ta pakkus ajaks 00.45 [3]. Teises tunnistuses [4] ütles ta, et see ei juhtunud hiljem kui 00.35. Hiljem [5] ütles ta, et oli autotekil ajavahemikul 00.35-00.40. Ta väitis
ka [6], et see toimus 00.40. Viimases tunnistuses [8] ütles ta, et kell oli 00.50-00.55.

Laine mõjul ta peaaegu kukkus. Kui laine vastu vööri lõi, oli vöörist kuulda mingit tugevat heli, mis oli teistest helidest selgelt eristatav. Sellega kaasnes laeva tugev vertikaalne liikumine, mille tõttu ta kukkus [2]. Kui löök kostis, oli vöör tõusmas ja tugevad lained tõstsid seda veelgi kõrgemale.

Löök kõlas nii, nagu oleks kaks metalset eset suure jõuga kokku põrganud. See kestis umbes pool sekundit. Ta informeeris kaasaskantava raadio teel juhtunust vahis olnud teist tüürimeest B ja sai käsu jääda autotekile, et selgitada heli põhjust.

Ta oli mõnda aega autotekil, kuid kõik oli korras ning visiir ja ramp olid kindlalt suletud, kuna signaallambid olid rohelised. Teises tunnistuses [4] ütles ta, et oli autotekil umbes 5 minutit ja kontrollis signaallampe ja seda, kas visiir on suletud. Veel ühes tunnistuses [7] väitis ta, et avas signaallampide nägemiseks luugi, nägi et lambid olid rohelised ja küsis luba autotekilt lahkumiseks.

Teel üles möödus ta Balti baarist [5]. Ta jõudis järele kaptenile ja sisenes tema järel sillale kell 00.58. Samal ajal toimus vahi vahetus. Kapten märkis, et laev rullub kõvasti ja vaatamata sellele, et kõik mootorid töötasid, olid nad sõidugraafikust maas. Vahimadrus mäletas ka, et kapten ütles, et nad olid ühe tunni graafikust maas [4, 7]. Teistes tunnistustes ütles vahimadrus, et ta tuli sillale kell 01.00 ja ta nägi güüsivarda tippu, mis näitas, et visiir oli paigas, ja et kapten saabus pärast teda ja vahis olid teine tüürimees A ja neljas tüürimees.

Hilisemates tunnistustes väitis vahimadrus, et enne ta saabumist sillale oli vahi vahetus juba toimunud [6] ja vahist vabanenud ohvitserid olid juba lahkunud [7]. Viimases
tunnistuses [8] ütles ta, et pärast autotekilt lahkumist läks ta tekile 1 ja sealt sauna tekil 0, kus paiknes ta kontrollpunkt. Seejärel läks ta tavalise tempoga ülespoole, vaatas ööklubisse ja Admirali pubisse ning jõudis infopunkti juurde, kus ta vaatas kella, mis näitas 01.00. Seejärel läks ta sillale, kuhu jõudis kapteni kannul.

Kui vahimadrus sillale jõudis, oli teine tüürimees saanud alt telefoni kõne, milles teatati, et alt kostab kummalisi lööke. Hilisemas tunnistuses [2] väitis ta, et teine tüürimees A ütles, et talle oli helistatud mürast, mis tuli vööriluugi juurest. Vahimadrus ütles ka [8], et teine tüürimees A oli saanud masinaruumist telefonikõne, mis teatas tugevatest löökidest.

Teine tüürimees A käskis vahimadrusel minna ja kontrollida vööriluuke ja ka üldist olukorda. Teises tunnistuses [4] ütles vahimadrus, et altpoolt oli kuulda ebatavalisi lööke ja ta sai käsu koos pootsmaniga rampi kontrollida, ja see kõik juhtus vähem kui 10 minutit üks läbi. Ta ütles ka [5], et tema ja pootsman said käsu koos alla minna ja uurida löökide põhjust. Hiljem [6] ütles ta, et sai käsu minna alla ja kontrollida rampi. Veel ühes hilisemas tunnistuses [7] ütles ta, et sai korralduse kontrollida koos pootsmaniga rampi ja vöörivisiiri ning vaadata, kas need on korralikult suletud; ta ütles ka, et korraldus anti rutiinselt. Ta üritas pootsmaniga ühendust saada kaasaskantava VHF raadioga, kuid edutult. Ta ütles teisele tüürimehele A, et ei suuda pootsmaniga ühendust saada. Teine tüürimees lubas pootsmanile kajutisse helistada. Pootsmani äratamine polnud tavaline, kuid just tema oli vastutav visiiri ja rambi eest [7]. Vahimadrus oli sillal vähem kui 2 minutit, siis kästi tal jälle alla minna [7].

Teel alla palusid mitmed inimesed tema abi, kuna laeva kreen oli juba nii suur, et osa inimesi ei suutnud enam kõndida. Hilisemas tunnistuses [8] väitis ta, et aitas 7. tekil kahte reisijat, kes olid kukkunud. Ta ütles ka [2], et märkas kerget kreeni teel autotekile. Teises tunnistuses [7] ütles ta, et jooksis sillalt otse infopunkti juurde. Ta ütles ka [8], et teel alla möödus ta Balti baarist ja vaatas uksest sisse otsimaks ühte sõpra. Ta ei näinud oma sõpra, kuid pani tähele, et muusikud olid mängimise lõpetanud.

Olukord rahunes mõnevõrra, kui laev kaldus paremale [siin peaks olema "vasakule" mitte "paremale" - by Fucs]. Ta jooksis infopunkti 5. tekil ja palus avada autoteki uksed, kuna ta oli saanud käsu sinna minna. Ta ei arvanud veel, et laev võiks uppuda. Viimases tunnistuses [8] ütles ta, et kui ta infopunkti juurde jõudis, vahetas seal töötav tüdruk ühele reisijale raha. Vahimadrus pidi mõne minuti ootama. Ootamise ajal kaldus laev nii palju, et asjad hakkasid kukkuma. Ta läks alla 4. tekile, kus trepp oli täis inimesi ja ta sai aru, et olukord on muutunud tõsiseks. Kreen oli siis umbes 25-30 kraadi. Ta jooksis 7. tekile ja üritas jõuda avatekile, kuid kukkus. Tekil lebades informeeris ta vahis olnud teist tüürimeest kaasaskantava VHF raadioga sellest, et inimesed karjusid paanikas, et 1. tekk oli vee all. Teisel küsitlusel ütles ta, et inimesed ütlesid, et 1. tekil on vett [2], ja hilisemal küsitlusel ütles ta, et üks reisija, kas kajutist 1069 või 1096, ütles talle, et 1. tekil on vett [6].

Tüürimees käskis tal minna ja olukorda uurida, kuigi vahimadrus ise leidis, et olukord oli lootusetu. Ta suutis oma jalgu vastu vaheseina toetada ja andis reisijatele mõned päästevestid. Väljas tekil olles sai ta aru, et oli kaotanud oma kaasaskantava VHF raadio [5]. Kui laev kaldus "täiesti" külili, suutis ta ronida päästeparve laeva küljel. Selleks hetkeks oli laeva korsten ja 3/4 laevast veel all. Hilisemas tunnistuses ütles ta, et oli päästeparves kell 01.24 ja laeva kreen oli tema lahkudes 90 kraadi. Hilisemas tunnistuses [8] ütles ta, et vaatas pärast keskööd korduvalt oma kella, kuna tal kästi seda vahis olles teha. Kell 01.25 oli laeval põhi ülespidi ja tema ujus parvel.

Kui 1. klassi madrus vette libises, kaotas ta kontakti ühe oma sõbraga, Ta kukkus parvelt merre, kuid keegi tõmbas ta tagasi parvele. Ta ise suutis parvele tõmmata kaks tütarlast.

Uppudes pöördus laev kummuli ja läks põhja ahter ees. 1. klassi madrus märkas ka, et vöörivisiir oli kadunud.

[JAIC Lõpparuanne LK.62-64]


Tõlge 25.01.1996 originaaltunnistuse rootsikeelsest tõlkest:

TÕLGE 1996-03-01

Tõlge eesti keelest rootsi keelde.
Väljundtekst on viseerimata fotokoopia.

TUNNISTAJA KÜSITLUSE PROTOKOLL

Tallinn 1996-01-25

Transpordi- ja päästeameti peauurija V.Karmi on vastavalt paragrahvidele 52, 132 ja 134 üle kuulanud tunnistajana:
Ees- ja perekonnanimi: Silver Linde
Sünniaasta: 1970
Aadress ja telefon: ******* *****, Tartu, Tõrvandi Ringtee *****, Tartu maakond, tel 41 *****

Tunnistajat on teavitatud, tahtlikult ebaõigete ütluste andmise tagajärgedest KarS § 173 ja 175 järgi, ning ütluste andmisest keeldumise võimalusest.
/loetamatu allkiri/

1 Mis ametikoht teil reisilaeval oli?
- vahimadrus
2 Mis oli teie kajutinumber laeval?
- 7001
3 Kes olid teie kajutikaaslased?
- Viktor Psenitsnõi
4 Kus sa pärast südaööd olid?
- umbes kell 0:00 jõudsin sillale. Peale ringi, kell 00:30, alustasin uut ringi, täpset aega ei oska öelda
5 Kas sa vaatasid kella pärast südaööd?
- mitu korda vaatasin
6 Mis oli põhjus, miks sa kella vaatasid?
- kui oled valves, siis on kohustuslik vaadata kella
7 Mis kell oli?
- 1:25
8 Kus sa olid, kui kella vaatasid?
- Olin päästeparve peal, laeval oli põhi üleval
9 Kas kuulsite pärast südaööd midagi imelikku?
- kui ma olin laeva autoteki vööris, käis pauk, ma ei oska seda iseloomustada, kuna see ei olnud tüüpiline laeva vööri ja laine kokkupõrkele
10 Mis kell võis sel ajal olla?
- vahemikus 00:50-00:55
11 Kus sa sel ajal olid?
- oma ringil laeva eesotsas
12 Millal otsustasite laevalt lahkuda ja mis oli selle otsuse põhjus?
- infos olles läks laev viltu, laskusin 4. tekile, siis tuli mulle vastu suur rahvamass ja siis jooksin seitsmendale tekile
13 Milline võiks olla laeva kalle antud ajahetkel?
- umbes 30°
14 Mis juhtus teie töökaaslasega või kajutikaaslasega?
- ta magas minu lahkudes kajutis, ma nägin teda viimast korda kella 00:35 ja 00:40 vahel
15 Keda oma tuttavatest kohtasite laevalt lahkudes?
- Infosse jäid Ivan Siljajev, Sirje Juhanson, infolaua neiu, blond, pikk, poisipeaga, Arvi Rohumaa. Kui välistekile tulin, oli 7. tekil Lauri Rätsep,
kolm salongikoristajat, vanemad naised, Aulis Lee abikaasaga, Aldo Metspalu, tekil 8 E.Sigel
16 Millist teed sa laevalt lahkudes kasutasid?
- läbi tekkide 4-7 kulgeva kesktrepi
17 Kui kaua kulus reelingule jõudmiseks?
- üks minut tekilt 4 kuni 7, kus ma kokku kukkusin
18 Kui suur oli laeva kalle tekile jõudes?
- 30° või veidi rohkem
19 Keda meeskonnaliikmetest te tekil kohtasite?
- Lauri Rätsep, Aulis Lee, Aldo Metspalu, Ivan Siljajev, Sirje Juhanson
20 Kas saate kirjeldada meeskonna tegevust laevatekil?
- Sigel proovis paadimootorit käivitada, mina ja Aldo proovisime 5 paati vette lasta, see oli meie kohus, põhimõtteliselt viskasid nad päästeveste välja
21 Kas olete mingil moel mõne inimesega laevatekil mõtteid vahetanud?
- salongiteenindajad olid šokis, ei teadnud mida teha, küsisid meilt nõu
22 Kas olete kõlarist sõnumeid kuulnud?
- kui olin tekil teatas neiu infost "Alarm", kuulsin ka "Skylight 1, 2", siis oli teine ​​parras juba vee all
23 Kas tundsite kellegi hääle järgi ära?
- Tormi Ainsalu teatas "Skylight 1, 2"
24 Kus sa siis olid?
- Olin seina peal, 8. tekil, paadi juures
25 Kui suur oli laeva kalle sel ajal? 70-75°
26 Kus sa olid, kui laevatuled esimest korda kustusid?
- tekil 7
27 Kui suur oli laeva kalle sel ajal?
- ma ei oska öelda
28 Kus sa olid, kui laeva valgustus teist korda kustus?
- 8. teki seina peal
29 Kui suur oli laeva kalle sel ajal?
- 80-90° ei oska täpselt öelda, laev veeres
30 Mis sündmus leidis aset samal ajal, kui laeva valgustus kustus?
-
31 Mis seisus laev, Teie vette sattudes, oli?
- laeva põhi oli üleval ja ahter hakkas vette vajuma
32 Mis kell sel ajal olla võis?
- 1:24
33 Kes olid Teiega päästeparvel?
- Hannes Kadak, Sirje Juhanson, Hendrik Sillaste, Poola muusik, tantsija Marge Rull, Läti tüdruk, Raivo Tõnisson
34 Kui palju oli teiega päästeparvel?
- 16
35 Kui palju neist päästeti?
- 16
36 Kuhu teid päästeparvelt viidi?
- Lamppisaarele
37 Milliste tuttavatega te pärast päästmist kohtusite?
- H Kadak, S Juhanson, M Rull, Läti tüdruk, Poola muusik
38 Millal ja kus pärast päästmist esimest korda kella vaatasite?
- ei mäleta
39 Kas juhtus äpardusi, kui teid ja teie kaaslasi päästeti?
- Ei
40 Kas teil on laeval toimunu kohta seisukohti, mille kohta saate avaldusi teha ja mis teie hinnangul võivad anda juhtunu kohta selgust?
-
41 Kas teil on päästetööde kohta tähelepanekuid?
- kõik oli korras
42 Kas olete saanud vigastusi? Mis need põhjustas?
- Ei
45 Muud tähelepanekud?

/loetamatu allkiri/

- Pean tunnistama, et ma alustasin ringi 12:30 aga samas ma ei oska öelda, mis kell oli hetkel, mil ringi alustasin. Tean aga kindlalt seda teelõiku, mida seekord järgisin.
Esimese märkimise tegin kajutite 702-703 vastasseina juures, seejärel läksin mööda vasakut parrast kajutite 746-747 juurde, kus tegin järgmise märkimise. Siis läksin kajutisse 750, kus oli Urmas Uduste, kellega rääkisin vähem kui minuti ja läksin edasi pesuruumi, mis asus samas koridoris kajutite 755, 756 vastas. Sealt võtsin oma jope ja läksin kajut 7018 juurde, seal tegin märkimise. Läksin läbi messi pesuruumi, kus ei näinud kedagi, kajuti 7006 vastas tegin märkimise ja läksin oma kajutisse, kuhu panin jope.

Psenitsnõi oli kajutis ja ma lahkusin omavahel rääkimata. Peale selle läksin trepist üles 8. tekile numbrite 838-839 vastas ja tegin märkimise ja edasi läbi meeskonna puhkeruumi läksin välisukse kõrval olevasse märgistamiskohta. Puhketoas istusid laua taga naised, süüdati küünal. Tundsin ära Pille Tillemani ja Toni Heinoneni. Edasi viis tee alla garaaži. Ma pole 100% kindel, kuidas ma alla läksin, aga ma arvan, et jalgsi. Nimelt tundsin pardal sümpaatiat Lea Aaliste vastu, kes töötas Baltic Baaris 6. tekil. Vaatasin uksest sisse, aga teda ei näinud. Varem otsisin teda alati ja flirtisin temaga, kui möödusin. Edasi läksin mööda Bubi Admiralist, kus töötas Hedi Heamägi, ka teda ei näinud. Jõudsin garaaži ahtrist, läbi teeninduskoridori. Ahtris tegin vasakpoolse kaldtee nurgale märgi. Sealt läksin autode vahele prügikonteinerisse, kus oli järgmine märkimiskoht. Siis läksin edasi rambi juurde ja seal kuulsin imelikku pauku, aga kuna ma pole varem midagi sellist kuulnud, siis ei osanud ka õieti tähelepanu pöörata. See pauk tuli rambi tagant. Teatasin sellest Peeter Kannussaarele. Ta andis käsu kontrollida, millest selline pauk tuli. Vaatasin üle rambi signaallambid, need põlesid ja teatasin, et lähen edasi tekile 1, kus tegin märkimise ja edasi saunatekile 0. Seal tegin ka märkimise.

Üles läksin tavalise kiirusega, kõigepealt vaatasin ööklubisse, siis Bub Admirali, sealt edasi infoleti juurde ja üles sillale. Infoleti juures vaatasin kella, seal oli kaks kella, Rootsi ja Eesti aja järgi. Siis oli kohe aeg sillale minna. Mis kell oli, ma ei oska öelda, aga see oli kella 1:00 paiku. Läksin kiiresti tõustes üles ja silla uksel jõudsin järele kapten Andersonile, kes sisenes sillale vahetult enne mind. Tüürimehe vahetus oli juba toimunud.

Siis kuulsin kapteni vestlust Ainsaluga. Kapten tahtis teada kiirust, mitu mootorit töötab. Siis andis Tormi mulle käsu minna alla autotekile ja vaadata, mis seal toimub. Talle oli masinaruumist helistatud, et käivad kõvad paugud. Kokkuvõttes olin sillal mitte rohkem kui kaks minutit, kui mind taas kähku alla saadeti.

Kõigepealt läksin alla infoleti juurde, kus oli vaja uksed lahti teha, et ka pootsman autotekile saaks. Infos oli uus blond neiu, kes vahetas just raha ühele rootslasele. Rootslane oli mänguautomaatidel võitnud ja lett oli raha täis. Peatusin seal mõneks minutiks, kui laev ootamatult pöörde tegi ja nii mina kui rootslane kukkusime. Raha lendas põrandale. Infos olnud neiu vabandas ikka rootslase ees, tormasin tekile 4. Sealt ma enam edasi ei jõudnud, sest alt tulid paanikas inimesed. Sel ajal oli laeva kalle ca 25-30°. Ma ei jõudnud sealt alla, jooksin üles tekile 7, kus enne välja astumist kukkusin. Kui ma lamasin 7. teki koridoris põrandal, teatasin sillale, et alumisel esimesel tekil on vesi. Olin seda kuulnud inimestelt, kes alt tulid, kelle kajuti number oli 1076 või 1067. Seejärel kaotasin raadiojaama ära ja tekile jõudes olin ilma raadiota. Sealt oli juba päris raske välja saada, kuna laeva kreen suurenes ja inimesi tuli altpoolt juurde. Siis sai sellest uksest veel välja minna. Enne infosse minekut möödusin ka Balti baarist, aga Lead polnud seal, muusikud olid mängimise lõpetanud. Peeter Järvineni enam ei olnud, oli vaid Paula Liikama. Seda kõike nägin uksest sisse vaadates, sisenemiseks polnud enam aega.

Üldiselt liikusin laeval üsna kiiresti, kuna see oli rutiinne töö. Kuna ma tean oma maršruuti pardal siis võin öelda, et jõudsin alati õigeks ajaks. Kummaline selle reisi juures oli tugev torm ja ajakavas võis olla mõneminutiline kõrvalekalle, kuid see ei saanud olla suur.

Lisan veel, et kui ma pärast kella ühte sillalt alla infoleti juurde läksin, oli 7. tekil üks vanem paar ühest uksest välja kukkunud ja aitasin nad tagasi sisse. See võttis ilmselt umbes minuti. Ma ise ei ole oma mälus kõigis asjades kohe 100% kindel, aga ilmselt on tänane jutt pandud õigesti kirja sellest, mida mäletan. Ma ei ole varem ühelgi ülekuulamisel tahtlikult millegi kohta valetanud, kuid pole kunagi varem sündmust analüüsinud ja seetõttu võib tänase päeva ja mineviku vahel olla mõningaid erinevusi.

Protokoll on õige. Olen selle läbi lugenud.
/allkiri: Silver Linde/

[Tõlge eesti keelde by Fucs]


...järgneb

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 24 Nov, 2021 16:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
22. jaanuaril 2001a mõistis Soome kohus Silver Linde narkoäris süüdi ja määras talle 9a vangistust.
Seepärast toimus 08.11.2001a Saksa ekspertkomisjoni poolne Linde ülekuulamine Soome vanglas.

08.11.2001a originaaltunnistuse tõlge täismahus.

TUNNISTUS

SILVER LINDE, sündinud Tallinnas, Eestis. 26. juulil 1970;
Tunnistaja on kinnitanud, et tema ütluste andmisel ei ole takistusi

Ülekuulaja: Meyer Werft GmbH & Co. KG Soome advokaat Henrik Gahmberg

Atesteeritud tõlk: Marja-Liisa Sinivaara

Gahmberg:
Gahmberg esitab oma küsimused soome keeles, misjärel tõlk tõlgib need eesti keelde. Tunnistaja vastab eesti keeles, misjärel tema vastused tõlgitakse soome keelde.

Alustame selle küsimusega:
Kas mäletate, millised inimesed olid päästeparvel peale teie?

Linde:
See tähendab, et kui me nüüd... minu mäletamist mööda, oli meie päästeparvel 15 või 16 inimest. Masinamees Hannes Kadak, kes oli olnud minuga samas valves. Siis Marge Rull, tantsija, siis üks jässakas vene mees... seal oli üks vene mees oma pojaga, mõlemad päästeti, aga ma ei mäleta selle mehe nime. Ma ei tea nime, aga ma tean, et nii poeg kui ka isa olid sellel parvel. Siis oli muusikabändi liige, siis oli Sirje Johansson, kes oli tööline või abipersonal, siis oli üks Läti tüdruk, teiste kohta ei oska ma täpsemalt öelda, kes nad olid.

Gahmberg:
Kas teid transporditi Utösse?

Linde:
Ma ei oska öelda selle saare nime, kuhu meid helikopteriga viidi. Sealt viidi meid parvlaeva või praamiga Turusse, aga mäletan, et üle saare oli palju Rootsi atribuutikat.

Gahmberg:
Kas teid kuulati saarel üle?

Linde:
Seal meid otseselt ei tülitatud, kuna meil oli väga külm, olime praktiliselt vees olnud ligi 7 tundi, seal küsiti meie nimesid ja väga raske oli rääkida, sest olime külmast kangestunud.

Gahmberg:
Kas see oli nii, et teilt võeti ainult teie isikuandmed?

Linde:
See tähendab, et mulle meenub, et meilt küsiti nimesid ja siis mind ja veel kolme inimest viidi kiirabiga Turu haiglasse, kui olime end saunas soojendanud.

Gahmberg:
Kas teil on aimu, millal te Turu haiglasse jõudsite?

Linde:
Tähendab, et kuna olin valves olnud, kandsin käekella ja mäletan, et umbes kell 9:10 tõsteti mind helikopterisse. Ja ma vaatasin nii palju kui mäletan kella, sest hakkas koitma ja ma vaatasin oma kella ja mõtlesin, et kui see võtab veel ühe tunni, siis vaevalt ma selle üle elan.

Gahmberg:
Kas oskate öelda, mis sai Henrik Sillaste nimelise meeskonnaliikmega pärast Turusse jõudmist?

Linde:
Tähendab, me olime haigla erinevatel korrustel, siis Hannes Kadak, Margus Treu, Henrik Sillaste ja mina ja meid viidi siis öösel politseijaoskonda ülekuulamisele.

Gahmberg:
Kas te nägite, et Sillastel pandi sel ajal käed raudu?

Linde:
Ma ei oska selle kohta midagi öelda, ei jah ega ei, kuna minu pildid, mis ma sellest ajast mäletan, on nii ebaselged.

Gahmberg:
Rääkides ülekuulamisest või uurimisest, mis viidi läbi pärast seda mereõnnetust: Kellele andsite oma esimesed tunnistused?
Ma annan teile siin neli valikuvarianti: Eesti kaitsepolitsei, Soome kriminaalpolitsei, uurimisamet või uurimiskomisjon või keegi teine?

Linde:
Ehk siis algul oli minu mäletamist mööda üks soome politseinik tsiviilriietes ja temaga oli kaasas eesti-vene tõlk, kelle eesti keel oli aga nii kehvakene, et vahel pidin teda korrigeerima ja aitama teda hädast välja. Seetõttu oli temaga lihtsam vene keeles rääkida, et ta saaks paremini aru ja selle oleks saanud Soome politseinikule vene keelest tõlkida. Siis, samal või järgmisel päeval, ilmus välja üks nooruke tavariietes Eesti politseinik.

Gahmberg:
Ja see oli Turus?

Linde:
See oli Turu haiglas.

Gahmberg:
Ja pärast seda, millal ja kus oli järgmine ülekuulamine?

Linde:
Me olime seal haiglas olnud kaks päeva, nad tõid teistele riided, kuna neil polnud muud, kui haiglariided, ja nad viidi lennukiga koju ja meile neljakesi öeldi, et meid kuulatakse veel üle. Turu politsei poolt.

Gahmberg:
Kas selle uue ülekuulamise viis läbi ka Soome politsei või oli seal ka teisi inimesi?

Linde:
See tähendab, et seal istus palju esindajaid laua taga, seal räägiti soome ja eesti ja inglise keelt, siis meie käisime ükshaaval, meid kutsuti sisse ja laua taga oli olukord selline, et inimesed rääkisid nii palju keeli... ja ma ei oska öelda, milliseid organisatsioone või asutusi nad esindasid.

Gahmberg:
Kas nad kuulasid teid pärast neid ülekuulamisi Soomes uuesti üle ka Eestis?

Linde:
Sama päeva öösel viidi meid lennukiga Eestisse ja siis, kohe pärast lennukist väljumist Tallinnas lennujaamas, niipea kui olime välja saanud, ümbritsesid meid
politseinikud, kes tahtsid meid kohe üle kuulata. See tähendab, ma mäletan seal ka politseinikku Väinö Karmi ja mina ütlesin talle, et kas pole võimalik ülekuulamist edasi lükata, sest mind oli juba kolm korda üle kuulatud. Peale seda lendamine,
see väike lennuk oli olnud üsna rahutu, mu pea oli peaaegu lõhki minemas ja kogu see õnnetus painas mind. Jah ja siis vastas ta, et siin on sul paber ja mina palun teil siis siia kirjalikult avaldada, et keeldute andmast tunnistusi. Aga ma ei kirjutanud ühtegi paberit ega dokumenti alla ja mind ei viidud ka kuhugi ülekuulamisele.

Gahmberg:
Tuleme tagasi selle Turu ülekuulamiste juurde. Mis küsimusi nad alustuseks küsisid?

Linde:
Kõigepealt küsisid nad minult, mis oli minu amet sellel laeval. Siis ma ütlesin
neile, et ma olin nagu vahimehees, ja ma olin baaris.
Siis kui ma hakkasin rääkima sellest mürtsust laeval, siis sellel hetkel ütles Eesti politseinik, et oota hetk me kohe varsti jätkame edasi, siis ta lahkus toast, et helistada, ta oli paar minutit ära, aga mul pole õrna aimugi, kuhu ta
võis selle aja jooksul helistada.

Gahmberg:
Kas keegi andis teile selles etapis juhiseid või korraldusi,
seoses Turus toimunud ülekuulamistega?

Linde:
See tähendab, et Turus polnud midagi sellist, nagu juhised, ütlesin neile
kuidas asjad olid olnud ja mingit välist juhatust ega suunamist ei olnud Turus.

Gahmberg:
Rääkides veel kord Turust, kas teile anti juhiseid selle kohta, mida teil on lubatud avalikult öelda ja rääkida, et mis juhtus?

Linde:
See tähendab, et otseselt midagi ei öeldud, aga iga kord, kui me suhtlesime
ajakirjanike või pressiga, siis laevafirma esindajad ja see seltskond ei olnud rahul ja meile püüti selgeks teha, et see pole hea, sest uurimine ei ole veel lõppenud ja meediaga suhtlemine pole just kõige parem mõte.

Gahmberg:
Kas see on nii, et tegelikult ähvardas teid leavafirma?

Linde:
See tähendab, et ma peaksin selle sõnastama nii: umbes kuu või kuu ja
pool pärast mereõnnetust, kui naasin laevade ja meresõidu juurde, siis nad ei kohelnud inimesi, kes olid olnud "Estonialt" päästetud, väga sõbralikult.

Gahmberg:
Kas saate selle väite kohta natuke täpsem olla, mida sa mõtled selle all?

Linde:
See tähendab, et ma alustaksin sellega, et tahtsin jätkata tööd
laeval, mis läks liinile pärast "Estoniat", see oli ilmselgelt "Mare
Balticum", ehk ma sain sellele laevale tööle poolvägisi ja stressis, pärast
surve avaldamist, et mu töökoht on kadunud. Ja mul oli vaeva, et oma töö tagasi saada sellel uuel laeval.

Gahmberg:
Kui ajas natuke edasi liikuda, siis kas see oli nii, et mingil etapil sind
kuulati üle eestlastest komisjoni liikmete või ühe komisjoni liikmest eestlase poolt?

Linde:
Pärast seda, kui olin kolm-neli päeva hiljem, kaheksa paiku, koju naasnud...
kell kaheksa õhtul tuli Eesti kaitsepolitsei mulle koju, elasin siis Lõuna-Eestis Tartus. Ja siis viidi mind kaitsepolitsei majja ülekuulamisele. Ja siis seal olid minu vastas kolm ülekuulajat, kes sõna otses mõttes olid vihased. Ja siis üks neist ütles, et siin on Teie ülekuulamise protokollid ja mitte kõik nendes pole täiesti õige. Ütlesin, et see erinevus võib olla tingitud asjaolust, et esimene ülekuulamine toimus Turu haiglas tõlgiga, kes ei teadnud keelt, ja teisel ülekuulamisel oli kohal ka Eesti politsei. Seal siis paluti mul kohe paber kirjutada, et pane kirja millest need erinevused minu arvates tulenvad, ja ma ütlesin, et mul ei olnud võimalik tõlgi tõlget kontrollida, et kuidas ta oli mind tõlgendanud ja lisaks sellele võisid küsimused olla erinevad, et võidakse esitada erinevaid küsimusi ja pealegi mõistavad kõik inimesed vastuseid erinevalt.

Gahmberg:
Kas nad täpsustasid teile, milliseid probleeme väidetavad erinevused võivad põhjustada või millega need on seotud?

Linde:
Nad ei rääkinud nendest erinevustest. Nad ei rääkinud erinevustest ja nad ei pannud isegi kahte dokumenti mulle kõrvuti ette, et oleks võimalik näha, millised erinevused seal olid, ja nad ei rääkinud nendest erinevustest.

Gahmberg:
Kas sellel ülekuulamises osalesid Andi Meister, Enn Neidre või Uno Laur?

Linde:
Ehk siis Meistrit ja Neidret mäletan paremini, Lauri mitte nii väga, aga
Turus osalesid Meister, Neidre ja Laur.

Gahmberg:
Kas oli nii, et Meister ja Neidre olid kohal ka ülekuulamisel Eestis, millest me praegu räägime?

Linde:
Need inimesed ei viibinud ülekuulamistel politseijaoskonnas. Ülekuulamised politseijaoskonnas viisid läbi politseinikud.

Gahmberg:
Kas nad hakkasid sulle politseis survet avaldama ülekuulamisel, et sundida teid teatud sisuga ütlusi tegema?

Linde:
Paar kuud hiljem, ei mäleta ma enam kuud, aga ma töötasin liinil Tallinn-Helsingi, seejärel eelmainitud Väinö Karmi, see mees politseist küsitles mind jälle. Ta kuulas mind kaks korda üle ja seal ta avaldas mulle survet, et ma muudaks ajahetke kümne minuti võrra. Seal olid umbes kaks kellaaega, mille andsid kaks inimest
kes oli kõnealusel ajal maganud ja ta väitis, või seal väideti, et minu poolt antud kellaajad, kes ma olin üleval ja ärkvel, et minu antud kellaajad olid ebatäpsed, samas kui maganud inimeste kellaajad olid täpsemad.

Gahmberg:
Kas ta avaldas teile survet, et sundida teid oma aruannet muutma kellaaegade suhtes?

Linde:
See tähendab, et ta andis mõista, et kui ma neid kellaaegu muudan, siis mind jäetakse rahule ja ei segata enam. Et ta ei tooks mind enam ühelegi ülekuulamisele, kui ma muudaksin kellaaegu ja seejärel seoses järgmiste
ülekuulamistega, sest ülekuulamised võtsid alati kaks kuni kolm tundi, siis ma lõpuks ütlesin, et võite teha mida iganes tahate. Jah, siis lõpus ütlesin talle, et sa võid teha selle kellaajaga, mida sa tahad, sest ma tõesti ei saa enam nendest ülekuulamistest osa võtta. Ja siis ta salvestas need ülekuulamised ja need pandi ka paberile kirja, tal oli laual diktofon, aga ma ei saa seda muidugi öelda
millised osad ta tegelikult salvestas. Aga ma peaksin seda ütlema, et kui ta seda tegi, salvestusi tegi, siis kassetid, kassetid peavad kusagil olema.

Gahmberg:
Kas nad palusid teil alla kirjutada mõnele ülekuulamisprotokollile?

Linde:
Ma ei mäleta. Ma mäletan seda, et lõin pärast viimast ülekuulamist ukse kinni ja peale seda pole ma seal enam käinud.

Gahmberg:
Kas see on nii, et ülekuulamisel määratud kellaajad ei olnud teie omad, vaid need andis teile ülekuulaja?

Linde:
See tähendab, et ma ei tea, mis oli tema põhjus, et nii innukalt 10-minutit aega muuta. Ma ütlesin neile kõik nagu oli, aga ma ei tea, mis põhjusel seal oli vaja muuta seda aega 10 minutit?

Gahmberg:
Teisisõnu, kas võib järeldada, et teie poolt varem öeldud kellaaeg on sellel ülekuulamisel muudetud 10 minuti võrra?

Linde:
See tähendab, et ma ei oska öelda, miks tal seda 10 minutit oli vaja muuta.
See oli kella poole ühe ja ühe vahel, see on, see viitas ajavahemikule poole ühe ja kella ühe vahel. Kell pool kaksteist hakkasin tiiru tegema ja siis, kell üks või paar minutit pärast kella ühte Kapten Andersson ja mina tema kiiluvees ronisime üles sillale.
Peale kella ühte või kella ühe ajal olime juba kohal nendel treppidel, mis viisid sillale.

Gahmberg:
Kas teie arvamus on, et pärast seda ülekuulamist kellaajad erinevad varem öeldud kellaaegadest, ehk erinevad sellest, mida te algselt väitsite kella olema?

Linde:
See tähendab, et ma ütlesin mõned kellaajad varem Turus ja Eestis ja pärast seda, kui Karmi mind viimast korda üle kuulas. Peale seda pole mul Eestis politseiga midagi tegemist olnud selle "Estonia" teemaga seoses.

Gahmberg
Hea küll, aga kui politsei välja arvata, kas teil on pistmist olnud mõne muu
isikuga selles küsimuses, eriti seoses ülekuulamistega?

Linde:
See tähendab, et see võis olla 1995. aastal, kui me Rootsit külastasime, ilmselgelt Göteborgis, koos Margus Treu ja Hannes Kadakuga, masinamehed kes sel hukuööl valves olid, ning Neidre oli meiega kaasas ja nii me need asjad jälle läbi käisime seal Rootsis.

Gahmberg:
Kas Neidre andis teile juhiseid, mida peaksite rääkima ülekuulamistel?

Linde:
Vähemalt mulle mitte, teiste kohta ei oska ma midagi öelda.

Gahmberg:
Kas Neidre esindas teie tööandjat?

Linde:
Neidre oli laevafirma töötaja, ta esindas nii-öelda laevafirmat ja mina olin
laevafirma palgalehel, laevandusettevõte töötaja.

Gahmberg:
Kas Neidre osales Göteborgi ülekuulamistel ülekuulaja rollis?

Linde:
Noh, asjade järjekord oli selline, et meid kutsuti ühekaupa sisse. Neidre istus toas laua taga, aga ta ei küsinud meilt küsimusi, vähemalt mitte minult.

Gahmberg:
Millised teised isikud olid kohal ülekuulajatena?

Linde:
Seal oli kolm inimest. Üks neist oli mingi kalda- või
ranniku- või mere- või ma ei oska öelda mis politseinik.
Ehk siis nii-öelda Rootsi poolelt oli neid kolm, kes kirjutuslaua taga istusid ja Neidre oli neljas.

Gahmberg:
Kas teil oli eesti keelt kõnelev tõlk kaasas?

Linde:
Tõlk oli. Ilmselt tõlk, mida pakkus Rootsi pool, kuna meil polnud ühtegi tõlki
Eestist kaasas.

Gahmberg:
Nüüd, mille kohta need kuulamised olid? Kas kerkis kellaaja küsimus jälle üles?

Linde:
See tähendab, et ma rääkisin neile oma loo ja siis küsiti minult paar küsimust ja see oli ka kõik. Mul polnud aimugi, mida peaks rääkima, et mis ajahetke see Väinö Karmi tahtis.

Gahmberg:
Liigume nüüd natuke teiste teemade juurde. Sa olevat öelnud mingil ülekuulamistel, et kui visiiri juures oleks olnud plahvatus, oleks laeva ramp sulle peale kukkunud. Kas te mäletate sellist lauset?

Linde:
See tähendab, et seal oli see mürts, aga siis, hiljem, kui me olime
juba merel sellel päästeparvel, seal lained ja tuul lükkasid meid laeva nina alla ja seal see oleks võinud juhtuda, et seal see oleks võinud olla võimalik, see tähendab, et kui me seal parvel olime, siis seal lained ja tuul ajasid meid laeva nina poole, nii et need ei viinud meid eemale, vaid lükkas meid niiöelda laeva nina alla, mis tol hetkel oli täitsa püsti ja siis ma kartsin.

Gahmberg:
Tegelikult viitab mu küsimus ajahetkele, kus te viibisite autotekil ja ilmselgelt selle rambi lähedal, laev oli vee peal, ja teie seisite seal püsti ning olete sellega seoses öelnud, et kui siis oleks plahvatus toimunud visiiris, siis kaldtee
oleks sulle peale kukkunud. Kas sa mäletad seda?

Linde:
Ma tõesti ei suuda uskuda, et oleksin pidanud seda kaldtee asja kunagi ütlema, et see võiks sissepoole kukkuda, kuna see on võimatu, et kaldtee sissepoole kukuks.

Gahmberg:
Kas see on võimatu, sest see oleks läbi ava sissepoole kukkumiseks liiga suur olnud?

Linde:
See tähendab, et selle struktuur on selline, et sellel on need servad, mis oleksid lasknud kaldteel sissepoole kukkuda.

Gahmberg:
Kas laeva pardal toimus salakaubavedu teiste inimeste poolt? Eesti Rootsi ja Rootsi Eesti vahel?

Linde:
See tähendab, et ma ei oska selle kohta midagi öelda. Ma ise ei ole sellise tegevuse vastu huvi tundnud ja ma ei oska midagi öelda selle kohta.

Gahmberg:
Kas laeval veeti lõhkeaineid?

Linde:
Arvan, et tüürimehed või muud sellised isikud, kes olid kaupade veo eest vastutavad, et tuleks seda küsimust neilt küsida, sest me pidime ainult konteinereid ja transpordivahendid kinnitama.

Gahmberg:
Kas te pole midagi sellist isiklikult täheldanud?

Linde:
See tähendab, et meil on tegemist ainult suletud konteineritega. Me kinnitame konteinerid, me suuname või kontrollime parkimist ja kinnitamist, kuid meil pole teavet selle kohta, mis suletud konteinerites on.

Gahmberg:
Kas mäletate nii-öelda oma viimast päeva Tallinnas, st päeva enne õnnetuse päeva?

Linde:
See tähendab, et oli üsna tormine päev ja me olime endiselt hõivatud suviste renoveerimistöödega. See tähendab, et töötasin valvurina ja värvisin autoteki siseseinu. Ja siis see visiir oli avatud, sest seal, visiiri all, seal oli veoauto või kraana, sest mõni meremees värvis visiiri. Ja minu valveaeg oli kümnest kaheni ja enne kella kahte olin veel Autotekil, kui mingi aeg ilmus viieliikmeline komisjon. Ja kell kaks lõpetasin oma kohustused valveteenistuses ja andsin selle edasi järgmisele tunnimehele, mispeale lahkusin autotekilt ja läksin oma kajutisse, et puhata. Mõnes mõttes oli see päev pisut veider, sest pootsman jooksis närviliselt ringi ja rääkis mingist komisjonist ja polnud millegagi rahul.

Gahmberg:
Esiteks, kas see on nii, et teie tavaline valveaeg oli alates 10 hommikul kuni 14-ni ja seejärel alates kella 22-st. kella 2-ni?

Linde:
Jah, nii see alati oli, need olid mu tavalised vahikorra kellaajad.

Gahmberg:
Kas tunnimehed valvasid ka siis, kui paat oli sadamas ankrus?

Linde:
Jah.

Gahmberg:
Kas te mäletate kuidagi, kas meeskonnal oli pidevalt probleeme visiiri ja/või kaldtee avamisega pärast seda kui laev oli saabunud sadamasse, või siis vastupidi, nende sulgemisega?

Linde:
See tähendab, et ma ei oska öelda. Laev saabus sadamasse kell 9 ja minu valveaeg algas kell 10, nii et ma ei tea, kas seal oli midagi. Ma ei tea, kuna minu saabumise ajal, st kell 10, olid autod juba tekilt lahkunud.

Gahmberg:
Nüüd, kas tegite tähelepanekuid selle kohta, kas meeskonnaliikmed tegid mingeid töid, keevitas või tegi mingit muud hooldustööd eesmise kaldtee juures, kasutades näiteks gaasilõikureid?

Linde:
Seda ma võin öelda, et tehti selliseid tehnilisi töid, mis on osa suvisest hooldustööst, et pidev puhastamine terasharjaga ja suruõhuga ja mingi survepüstoliga või mingi muu selline seade, et rooste maha tuleks

Gahmberg:
See tähendab, suruõhuhaamer?

Linde:
Mingi selline asi, mis töötab surveõhuga nii, et mingid kuulikesed liiguvad püstoli otsas, seal on metallist tihvtid või sellised asjad, mis surve abil võtavad rooste maha, mitte nad ei tule püstolist välja, vaid kuidagi muudmoodi.

Gahmberg:
Kas te nägite, et seal keevitatakse kaldteed või visiiri?

Linde:
Sel päeval keevitamist ei toimunud.

Gahmberg:
Aga enne seda tegite selliseid tähelepanekuid?

Linde:
Ma ei mäleta, et oleksin ise keevitamist näinud. Seal on... ma ei oska selle kohta rohkem midagi öelda.

Gahinberg:
Kas te mäletate lahkumispäeval, kas visiir oli lõuna ajal suletud...või umbes lõuna ajal?

Linde:
Mulle on jäänud mulje, et kaldtee oli avatud ja visiir oli kuidagi veidi alla lastud, et ei olnud kuidagi otse püsti, kuid oli lastud selle tõttu veidi alla vajuda, et käis värvimistöö.

Gahmberg:
Kas nägite, et umbes keskpäeval paar kaubikut sõitis autotekile, kaubikud koos kaubaga?

Linde:
Ehk siis tavaliselt on suurem kaubik, mis pesu veab või see teine ​​kaubik, et nende kaltsudega. Lisaks sellele oli veel, muidugi ka teisi autosid koos teiste härrastega, kes siis kohale sõitsid otse ukse ette, kuid kuna meil ei olnud palutud jälgida, mis asju millistest autodest veeti, siis mul pole mingit üksikasjaliku pilti sellest, mis tüüpi autod seal olid ja sõitsid.

Gahmberg:
No kas sa aitasid pagasit "peräsin"-ruumi tassida?

Linde:
See tähendab, et mul oli seljas määrdunud kombinesoon, sest ma värvisin seinu ja ma ei viinud ühtegi asja ülakorrusele.

Gahmberg:
Kas te tegite teenistuses olles mingeid tähelepanekuid, et mõni pagas seisab kuskil?

Linde:
Ma ei näinud ühtegi kotti ega kohvrit autotekil ega ka autoteki värvi hoiuruumis kus ma liikusin, sest tegin tööd. Kui ma oleksin mõnda näinud, oleksin sellest kindlasti juba varasemates tunnistustes teatanud.

Gahrberg:
Kas te ei tassinud selliseid kohvreid sillale näiteks?

Linde:
See tähendab, et ma ei viinud oma töö ajal sillale midagi kogu valveteenistuse jooksul.

Gahrberg:
Rääkisite siin enne, et teie tööaeg lõppes kell 14.00.

Linde:
Jah.

Gahrberg:
Mida sa tegid pärast seda hetke kuni ajani, mil algas teie järgmine valvekord?

Linde:
Üldiselt, kui ilm oli ilus, siis ma läksin kesklinna paariks tunniks, või siis puhkasin oma kajutis. Aga kui laev lahkus kell seitse, siis pidin aitama vaierid lahti teha.

Gahmberg:
Kas sa olid sellel päeval terve päeva laeva pardal või käisid kesklinnas?

Linde:
Ehk siis oli kolmapäev ja neljapäeval minu töövahetus oleks muutunud. Ja ma lahkusin paadist selleks ajaks, kui mul oli vaja minna sadamasse, et saada kaks tasuta piletit.
Laevafirma töötajatel on õigus nii-öelda ja kuna oli halb ilm, sain tasuta piletid, kaks ja läksin tagasi laevale, sest mul oli kavatsus neljapäeval reisijana laeval sõita ja minna Stockholmi.

Gahrberg:
Teame teistest allikatest, et sel päeval laev oli saanud pommiähvarduse. Kas nägite politsei läbiotsimist laevas?

Linde:
Vähemalt mitte enne kella kahte ja mitte allkorrusel, kus ma olin. Seal uurimist ei toimunud.

Gahmberg:
Kas mõni teine ​​meeskonnaliige ütles teile, et politsei oli tulnud laeva juurdlust läbi viima?

Linde:
Olin valves kella kaheni ja arvan küll, et kui mõni muu meremees, kes oli samal ajal tekil, oleks seda jah mulle kindlasti öelnud.

Gahmberg:
Kas see on nii, et kella 2 ja umbes 7 vahel sa ei olnud autotekil?

Linde:
Läksin umbes viie-seitsme ajal laevas ette otsa, et aidata need vaierid lahti siduda, siis peatusin, et auto tekki vaadata, et kui palju tuleb sõidukeid ja siis lahkusin kohe. Pärast seda hakkas pootsman sulgema rampi ja visiiri ja siis teised meremehed, kaasa arvatud mina, lahkusime ja läksime üles.

Gahmberg:
Kas see tähendab, et te ei teinud selle autode laadimise kohta mingeid tähelepanekuid, st kui sõidukid pärastlõunal autotekile sõitsid ?

Linde:
Noh, kui ma sinna alla läksin, oli kõik juba tehtud, ehk kõik autod olid juba sisse sõitnud.

Gahmberg:
Niisiis, enam ei sõitnud sisse ühtegi sõidukit?

Linde:
Üldiselt on nii, et kui autod on sisse sõitnud, see on üldiselt enne seitset, siis jäetakse visiir avatuks veel paariks minutiks, sest keegi võib olla takerdunud tollis või ummikus ja seetõttu peale laadimist jätame selle lahti ja anname hilinejatele võimaluse.

Gahmberg:
Kas inimesi tuli hiljem?

Linde:
Ma arvan, et viimane auto, mis sisse tuli, oli sõiduauto, milles oli naine, see on noor pere beebiga ja mees, et need inimesed tulid viimastena sisse.

Gahmberg:
Kas märkasite kaht kaubikut, mis otse nende ees sisse sõitsid?

Linde:
Kõik suured veokid olid juba kohal, nii et ma nägin ainult seda saabuvat sõiduautot. Ja kui see sõiduauto oli sisse saanud, hakkas pootsman kohe visiiri sulgema.

Gahmberg:
Kas sa olid kogu aeg seal ja jälgisid vööri sulgemist?

Linde:
Kohe pärast seda, kui see sisemine ramp hakkas tõusma, läksid teised meremehed, sealhulgas mina, minema, sest visiir sulgub alles pärast seda, kui laev on natukene sadamast juba väljas ja me läksime, et vaierid korda seada.

Gahmberg:
Kas te olite sellel etapil autotekile minnes kohas, kus oleksite saanud jälgida laeva vöörirampi üles tõusmas, siis kas te näiteks vaatasite, kas visiir suleti ja avati uuesti seal sadamas?

Linde:
See tähendab, et kohe pärast kaldtee sulgemist, siis pootsman teatab sillale raadio teel, et visiir on suletud. See tähendab, et ta oli andnud korralduse seal all vööri sulgemiseks ja see tähendas, et kaldtee ja visiir on suletud.

Gahmberg:
Noh, kui ma küsin teilt nii: kas märkasite sellel viimasel lahkumisel, et pärast seda kui visiir oli suletud, siis see avati uuesti sadamabasseinis?

Linde:
No ma ei oska öelda. Pärast seda, kui ma olin nagu seal oli see suletud. Seal korjame vaierid kokku ja kui laev lahkub siis sadamabasseinis me ei lähe sealt esiotsast eemale.

Gahmberg:
Kas teil oleks olnud üldse võimalik märgata, kui visiir oleks veel kord üles tõstetud?

Linde:
Kui me seal olime, oleksime seda märganud, kui keegi oleks püüdnud visiiri tõsta või oleks seda näinud, kui hakkasime ülespoole minema. Selle jaoks, et see oleks suletud, selleks on pootsman, kes vastutab. Sest pootsman on see, kes avab ja ka sulgeb selle.

Gahmberg:
Kas olete kunagi aidanud pootsmanil visiiri ja kaldteed kinnitada ja sulgeda?

Linde:
Ei ma ei ole seda teinud.

Gahmberg:
Kas nägite, kuidas see nn Atlandi-lukk ehk visiiri alumine lukk oli kinnitatud?

Linde:
Ma ei oska öelda, sest ma polnud seal vahepeal käinud.

Gahmberg:
Kas olete kunagi kuulnud, et seda oli vasaraga pekstud, kui see oli suletud?

Linde:
Ma ei ole kuulnud ühestki vasardamisest.

Gahmberg:
Kas teil on aimu, kas nn Atlandi lukk oli üldiselt kinni ja kas nn küljelukud olid suletud, kui laev sadamast lahkus.

Linde:
Niipalju kui mina tean, siis nende lukkudega seoses mina jälgin roheliste signaallampide põlemist. Kui rohelised signaallambid põlevad, tean, et lukud on kinni; kui seal kasvõi üksainus punane tuli põleb, siis see on märk sellest, et kuskil on lukk on avatud.

Gahmberg:
Olete varem maininud, et seal oli mingisugune komisjon autotekil, kui olite hommikul kohustusi täitmas.

Linde:
Nad tulid, ronisid selle eesmise ava kaudu pardale

Gahmberg:
Kas olete kunagi saanud teada, millised inimesed seal grupis olid?

Linde:
Olen nii väike tegelane, et mulle ei räägita nendest asjadest midagi.

Gahmberg:
Teile ei öeldud, et nad on rootslased, merendusinspektorid koos oma Eesti kolleegidega?

Linde:
Kindlasti ei öelda meremeestele kunagi, kas keegi tuleb või midagi sellist, meremeestele ei öelda kunagi midagi.

Gahmberg:
Kas te ehk märkasite, et rootslaste ja eestlaste vahel käis millegi üle kõva arutelu?

Linde:
Kui nad pardale jõudsid, oli neid neli või viis meest, aga nad mitte isegi ei rääkinud omavahel, minu arvates. Ja õhtul kaptenisillal, kui ma valves olin, oli seal teine kapten ja mõned teised tähtsad härrad, aga ma ei mäleta mingisugust vaidlemist.

Gahmberg:
Rääkisite siin enne, et pootsman läks närvi sellest komisjoni pärast ja jooksis edasi-tagasi. Kas sa oled kunagi kuulnud, miks see nii oli?

Linde:
Pootsman oli närvis, et on jälle mingi komisjon või nii ja polnud võimalust oma tööd teha, et alati nad tulevad, need inimesed, aga siis, hiljem, kui laev sõitma hakkas, siis pootsmani kohustused olid läbi ja ta tõmbus tagasi privaatselt.

Gahmberg:
Kaldtee all, seal kaldtee ja autoteki vahel, kas sa nägid midagi, näiteks vanu madratseid, mis on tihendiks topitud?

Linde:
No see pole minu rida ja ma ise pole seal käinud ühtegi vana madratsit toppimas, nii et ma ei oska selle kohta midagi öelda.

Gahmberg:
Kas sa nägid?

Linde:
Ma ei näinud. Üldiselt on nii, et kui ma tulen tööle, valvesse, siis laev on umbes tund aega juba ankrus seisnud.

Gahmberg:
Selle rühma või komisjoni juurde tagasi tulles: kas kuulsite tol õhtul, et Rootsi komisjon oli tegelikult keelanud laeval lahkumise?

Linde:
Kuna minu valveteenistus sillal algas umbes kella 10 ajal. See tähendab, reis oli siis kestnud juba kolm tundi. Mõlemad kaptenid olid sillal ja sain nende vestlust jälgida. Seal keelamisest polnud juttugi. Ma sain aru, et Kapten Piht pidi tegema eksami, et juhtida laeva Rootsi saarestikus ja tema kavatsus oli alustada laeva juhtimist kell viis hommikul.

Gahmberg:
Noh, mida sa tegelikult tegid sellest ajast alates, kui aitasid need vaierid väljumisel lahti teha kuni ajani, mil teie valvekord algas, st kell 10?

Linde:
Läksin tagasi oma kajutisse. Siis on õhtusöök, võimalus duši all käia, riideid vahetada.

Gahmberg:
Teie tööaeg algas kell 10, kust te oma valvet alustasite?

Linde;
Põhimõtteliselt, sillal läheb pool tundi ja pool tundi kestab mööda laeva ringkäik. Siis kui minu tööaeg algas, oli seal ka teine ​​meremees, kontrollisime üle raadiosaatjad, et need toimiksid, sest need on meie tööriistad laevas ja siis, pool 10, alustasin oma ringiga.

Gahmberg:
Kas oli siis nii, et tol õhtul kell pool 10 läksid sa autotekile esimest korda oma vahi ajal?

Linde:
Jah. Ring algab Kapteni sillalt ja läbib kõik tekid ja seejärel, jõudes laeva tagaossa, läheb sealt edasi autotekile.

Gahmberg:
Kas sel hetkel oli autotekil meeskonnaliikmeid töötamas?

Linde:
Minu kas pool üksteist või pool kaksteist alanud ringil nägin vööris Henrik Sillastet, ta tuli vasakust uksest sisse, ta läks autotekile läbi vööri vasakpoolse ukse. Ta oli juba seal autotekil ja seal on kaks ust, mille kaudu pääseb sinna laeva ninna või vööri. Siis, autoteki vasakpoolse küljeukse juurest, läks ta laeva nina juurde, nii-öelda vööri.

Gahmberg:
Kas valvuril, nagu sina näiteks, peaks olema vajadus ja asja minna vöörirambi juurde, sinna kuhu Sillaste ilmselgelt läks?

Linde:
Ei.

Gahmberg:
Kas sellest võib järeldada, et vööris käimine ei kuulunud tema tavalise vahiringi sisse?

Linde:
Vahimees peaks tegema teatud ringi, täpselt määratud ringi, see tähendab, et tegelikult see Autotekk , nagu see on ka Silja-Line teistel laevadel, et see koosneb kahest poolest ja selle jaoks on meil kindel kord, kuidas marsruut läbitakse. Ma pean kontrollima, et kõik kinnitused oleksid korras, et autod oleksid korralikult kinnitatud ja siis on viimane punkt, mida kontrollida, seal, kaldtee juures, ees, ja sealt tuleb edasi minna siis autotekilt nii-öelda alla, tekile 1.

Gahinberg:
Kas sa tead, kas Sillastel oli mingi põhjus vööri minemiseks, või oli see näiteks osana tema tööst?

Linde:
Tähendab, selline käimine otse laeva ninas oli midagi ebatavalist. See oli esimene kord, kui ma nägin seda juhtumas, ja selle põhjus võib olla ainult pea-masinamehe poolt antud ülesanne ja korraldus. Sillaste oli nagu masinamees või ....

Gahmberg:
Kui sa esimest korda sinna oma ringile läksid, kell 22:30, kas autotekil oli vett?

Linde:
Ei midagi muud kui see vesi, mis oli nende heitegaaside ventavadekaudu sisse tulnud. Väljalaskeavad või mis need on, heitegaasiventilaatorid. Kui autod sõidavad autotekile, eemaldavad ventilaatorid heitgaasid. Kuna meri lainetas kõvasti, siis tuli läbi nende sisse natuke vett.

Gahmberg:
Kas vesi tuli eesmise kaldtee kõrvalt sisse?

Linde:
Ei.

Gahmberg:
Kui sa sinna läksid, kell 10.30 või järgmistel ringidel, kas märkasid, et keegi on üritanud kuidagi avada või kasutada parempoolset ahtrirampi?

Linde:
Kui siis selleks, et vesi välja läheks ja ma arvan, et siis kui laev oli juba uppumas, et kui keegi oleks üritanud sinna pääseda, siis tema oleks kindlasti pidanud sinna jääma, sest seal oli siis nii palju vett juba, et laev oli paremale kaldu.

Gahmberg:
Noh, kas ma saan aru teie vastusest, et te ei näinud midagi sellist?

Linde:
Enne siin vangistamist olen olnud ühenduses teiste masinameestega, kes õnnetuses ellu jäid ja mitte kellelgi neist pole asjast sellist pilti.

Gahmberg:
Sa olid... sa tegid oma esimese ringi kell 22.30. Millal see lõppes ja kas sa läksid siis komandosillale tagasi?

Linde:
Kui ma alustan kella poole ajal, siis ma autotekil käidud veerand tundi enne täistundi ja sealt hakkan ma siis laskuma 1. tekile.

Gahmberg:
Kas läksite 1. tekile ja sealt tagasi komandosillale?

Linde:
Peale seda lähen saunatekile ja nulltekile.

Gahmberg:
Ja pärast seda, mis siis?

Linde:
Sealt lähen üles komandosillale, jalgsi.

Gahmberg:
Noh, kas see on nii, et kui see ring algas, või kui tavaline ring algab pooltunnil, siis olete tagasi komandosillal täistund?

Linde:
Üldiselt sõltub see natuke sellest, kui palju masinaid autotekil on. Kui ma kannan valget särki, siis pean natuke valima, mis marsruudil ma lähen, et jõuda ees olevasse kontrollpunkti; nii et see on veidi erinev, kuid tavaliselt on see umbes täistund, natuke enne või natuke pärast.

Gahmberg:
Kas te mäletate, millal te pärast esimest ringi sel õhtul komandosillale tagasi tulite, kas kell oli täpselt üksteist või natuke varem või hiljem?

Linde:
Paar minutit siia või sinna.

Gahmberg:
Milline oli olukord sillal, mis seal toimus?

Linde:
Kõik need, kes olid seal enne minu ringi olnud, olid ära läinud, ja seal polnud ühtegi komisjoni liiget ega kaptenit. Sel ajal peab seal olema kaks tüürimeest.

Gahmberg:
Siis, kell 22.30, alustasite ilmselt oma järgmist ringi? Kas olukord komandosillal oli ikka täiesti tavaline?

Linde:
Kaptenisillal oli kõik tavaline ja normaalne.

Gahmberg:
Siis tegite ilmselt uuesti sama ringi?

Linde:
Tegin täpselt sama ringi, ehk siis ring on alati sama.

Gahmberg:
Kas olukord autotekil oli varasemaga võrreldes kuidagi muutunud?

Linde:
Kõik oli nagu ennegi.

Gahmberg:
Kas oli ka teisi töötajaid?

Linde:
Ma nägin Sillastet ühel aga mitte teisel vahiringi ajal.

Gahmberg:
Millal sa siis sillale tagasi jõudsid?

Linde:
Paar minutit siia või sinna, nagu alati

Gahmberg:
Või oli see nii, et jõudsite tagasi keskööl, umbes kell 00?

Linde:
Kell 00, keskööl.

Gahmberg:
Seal on tunnistus, mille on andnud isik nimega Einar Kukk.

Linde:
Ta pidi minema Mare Balticumi tüürimeheks.

Gahmberg:
Tema sõnul tulite tagasi alles kell 0:30?

Linde:
See on võimatu, sest pool üks öösel pean alustama uut ringi.

Gahmberg:
Teisisõnu ütlete mulle, et läksite sinna enam-vähem südaööl tagasi.

Linde:
Täistunni ajal, sest kell pool 1 öösel pean alustama uut ringi.

Gahmberg:
Millal sa oma järgmist vooru alustasid?

Linde:
Kell pool üks öösel.

Gahmberg:
Kas komandosillalt lahkudes oli olukord ikka täiesti normaalne?

Linde:
Täiesti tavaline olukord ja seal polnud ühtegi lisarahvast ega komisjoni liiget.

Gahmberg:
Selles etapis ei andnud keegi teile eriülesandeid?

Linde:
Poole ühe ajal mitte.

Gahmberg:
Kas see teave on õige, et ajavahemikus 00:30 kuni umbes 00:45 viibisite tegelikult sellises kohas nagu Pub Admiral?

Linde:
See pole võimalik, sest veerand enne täistundi, st kell 00:45 olin autotekil ja võtsin ühendust komandosillaga, sest siis käis see kolks. Ilmselgelt möödusin Admirali pubist viis või seitse minutit enne kella 1, sest lahkusin tekilt 1, et minna üles infolaua juurde. Pubi Admiral asub 5. tekil, nagu ka infolaud, ning trepist võib tõusta otse kapteni sillale, komandosillale.

Gahmberg:
Niisiis, kas ma saan õigesti aru: kõigepealt läksite autotekile ja seal oli midagi ebatavalist ja siis läksite?

Linde:
Autotekilt võtsin ühendust kaptenisilla ehk komandosillaga, et teavitada kolksatusest pootsmani ja tüürimeest. Siis tuli sillalt korraldus kontrollida neid uksi, millest ühte Sillaste oli kasutanud. Ma avasin ühe neist ustest, kuid ma ei avastanud midagi erakordset. Rohelised tuled põlesid. Ma ütlesin seda, või teatasin sellest sillale ja sild andis mulle loa ringkäiku jätkata.

Gahmberg:
Kust sa seda kolksuvat heli kuulsid?

Linde:
Kaldtee tagant kusagilt, sealt see kolks tuli.

Gahmberg:
Kas saate kirjeldada heli, kas see oli metall metalli vastu või?

Linde:
See oli metall metalli vastu, see kolksatus.

Gahmberg:
Kas see heli kordus?

Linde:
Mitte see heli, see oli üks kord, see ei kordunud, see oli ainult see üks kord.

Gahmberg:
Kas see oli midagi plahvatuse laadset?

Linde:
Võimatu öelda, kuna ma pole plahvatust kuulnud, seega ei oska ma seda heli millegi muuga võrrelda, kuna ma pole kuulnud midagi plahvatuse sarnast.

Gahmberg:
Ilmselgelt võtsite komandosillaga ühendust oma käsitelefoni kaudu. Kuidas te seda heli sinna ülesse sillale kirjeldasite?

Linde:
Ütlesin, et vööris käis mingi kolks. Siis andis Sild korralduse kontrollida kahte külgmist ruumi seal, kas neis oli midagi ümber kukkunud, aga ma ei näinud seal midagi, mis oleks võinud ümber minna, ja ma ei näinud midagi, mis oleks võinud seda heli tekitada.

Gahmberg:
Kas selles etapis tuli selle kaldtee ja laeva parda vahelt vett sisse?

Linde:
Vett polnud, mitte midagi.

Gahmberg:
Kas autotekk oli sel ajal kuiv?

Linde:
See tähendab, et vett oli sama palju, kui läbi nende heitegaasi ventilaatorite tormise merega sisse oli tulnud, jah.

Gahmberg:
Kui kaua viibisite autotekil seda kontrollimas?

Linde:
Mitte mingil juhul mitte kauem kui viis minutit olin seal kohal, tulin tekile veerand enne täistundi ja kümme enne täistundi lahkusin.

Gahmberg:
Kuhu sa siis läksid?

Linde:
Seal autotekil, on mõned uksed, mida saab avada ainult autotekilt seestpoolt, ja ma läksin neist välja. Kõiki neid uksi saab avada ainult autotekilt.

Gahmberg:
Kas need uksed on laeva tagumises või esiosas?

Linde:
Neid on palju. Vööri ja ahtri vahel on palju uksi, just neid uksi kasutavad reisijad autotekilt välja pääsemiseks.

Gahmberg:
Niisiis, sa tulid sealt välja ja kuhu sa pärast seda läksid?

Linde:
See tähendab, et ma läksin 1. tekile, siis kontrollisin autotekki ja 1. tekil on ka kaks punkti, mida kontrollida, üks vööris ja üks ahtris.

Gahmberg:
See on autoteki all olev tekk?

Linde:
Jah, jah.

Gahmberg:
Kas sel ajal oli näiteks põrandal vett?

Linde:
Ei.

Gahmberg:
Nüüd, pärast sinna minekut, läksite otse komandosillale?

Linde:
See tähendab, et ma läksin esimeselt tekilt üles, mööda Admirali pubist, kus see Elmar Kukk mind näeb, siis läksin Infosse ja sealt läksin üles kaptenisillale.

Gahmberg:
Miks sa Infosse läksid?

Linde:
See tähendab, et ma läbisin Infopunkti, sest Info kõrval on trepid, mis viivad üles komandosillale.

Gahmberg:
Ja siis tulite komandosillale?

Linde:
Ja me ronisime trepist üles, kapten Andersson ronis enne mind.

Gahmberg:
Mis kell teie arvates oli?

Linde:
Kell oli kas 1 või mõni minut üle 1.

Gahmberg:
Mis siis komandosillal toimus?

Linde:
No tüürimehed vahetavad vahetusi umbes kella 1 ajal, nii et tüürimehed olid meie tulles vahetunud.

Gahmberg:
Kas räägiti ebatavalistest helidest?

Linde:
Ehk siis, kui kapten sillale tõusis, siis räägiti, et neli peamasinat töötavad ja kiirus oli 15 sõlme ja peale seda räägiti kolksust või nendest paukudest ja siis tüürimees ütles, et tuleb üle vaadata, et alumiselt korruselt oli helistatud, et sealt on kuulda kolksu, või kuidas ma peaksin ütlema, et tuleks minna koos pootsmaniga olukorda kontrollima.

Gahbmberg:
Kui tohib tõlgi käest küsida: kuulen, et tunnistaja kasutab sõna "paukkuja" ("pauk"). See on siis midagi sellist...?

Tõlk [ilmselt lööb millegiga laua vastu]:
Ka see on pauk ("paukku").

Gahmberg:
Mis on nüüd eestikeeles kolks ("kilahdus")?

Tõlk:
Kui ust kinni lüüa, siis see läheb pauguga kinni, metalli heli on teravam, kolksub ("kilahtaa").

Gahmberg:
Kui tunnistaja kasutab sõna "pauk", kuidas seda soome keelde tõlkida?

Tõlk:
See on nagu, see on nagu "rubbing", uks teeb sellist häält, eesti keeles see uks paugub ("paukkuu").

Gahmberg:
Selge, kas pole?

Tõlk:
Kui midagi kõigub tuule käes, ükskõik, näiteks uks või midagi, kui see paugub siis on eesti keeles ("paukkuu"), aga tegelik plahvatus võib olla ka pauk ("paukku") ja ka see on "paukku".

Gabmberg:
Ja tunnistaja kasutas sõna "paukku".

Tõlk:
Jah, selles mõttes nagu see uks, kui paugub.

Linde:
Jah, nagu see "pauk", nagu relvaga tulistades teeb sellist häält. Räjähdys on tegelikult "plahvatus", aga "paukku" on midagi, mida kuulete, kui keegi tulistab tulirelvast, kui tulirelvast tulistatakse, on selline hääl nagu "pauk". Ja uks: kui laps jookseb majas ringi ja lööb ukse kinni, ema karjub "Ära pauguta".

Gahmberg:
Kas ma tohin teilt küsida: kas see oli nii, et nad kasutasid komandosillal sõna "pauk"?

Linde:
See on lihtsalt see, et kui keegi midagi räägib, et mis on sellises olukorras õige soome sõna...., seal igaüks ütleb nii, kuidas kellelegi meeldib...

Gahmberg:
Löögid või? OKEI. jätame selle nüüd nii nagu see on: Ta kasutab sõna "paukku" (pauk).

Tõlk:
Jah, see on eesti keeles üsna korrektne. See ei tähenda, et keegi ei arva, et tulistati või midagi plahvatas, vaid see on lihtsalt kuidagi nagu "rubbing" ("hankaa") või midagi.

Gahmberg:
Igatahes, ma saan aru, et inimesed arvasid, et selliseid pauke on olnud mitu, on mul õigus?

Linde:
Eesti keeles öeldakse, et seal miski paugub ("paukkuu") ja see tähendab, et see pauk või heli nagu ma seletasin, et seda heli kostab korduvalt.

Gahmberg:
Kellega sa siis alla läksid?

Linde:
Ehk siis kõigepealt proovisin saada ühendust pootsmaniga, sillalt raadio või telefoni teel, aga vastust ei tulnud. Siis käskis pootsman [peaks olema tüürimees by Fucs] mul sinna alla minna, et pootsmanile tavalise telefoniga helistada, ta ilmselgelt magas, nii et ma peaksin talle nii-öelda tavalise telefoniga helistama, et ta üles äratada. Siis on komandosilla all lift, aga mõtlesin, et ma ei saa liftiga autotekile, sest uksed olid kinni. Siis jooksin, jooksin 5. teki infolaua juurde. Et Paluks neil infos autoteki uksed lahti teha, et saaksin autotekile. Ja kui ma Infosse läksin, oli seal üks reisija, kes oli just mänguautomaadist raha võitnud ja seal oli hunnik Rootsi viiekrooniseid. Infolaua töötaja luges just Rootsi kroone ja see inimene palus mul veidi oodata, kuni lugemine on lõppenud. Siis ma ütlesin, et uksed tuleks lukust lahti teha, vastati, et need on juba lukust lahti, et sinna trepist alla juba mindi, aga ta ei oska öelda, kes sinna läks. Kuna see inimene Infos oli üsna uus laeval, tegelikult töötas seal esimest korda, siis ta ei tundnud neid. Sel hetkel läks laev esimest korda raskelt kreeni ja meid paisati kõiki põrandale, ning poes leiduv kaup lendas laualt põrandale.

Gahmberg:
Kas läksite pärast seda siiski autotekile?

Linde:
Pärast seda tõusin püsti, sest kreen vähenes piisavalt, et saaksin liikuda. Siis jooksin 5. tekilt 4. tekile ja 4. tekil olid trepid juba rahvast täis, aluspesus, poolpaljalt, kes üritasid üles saada. Nad jooksid seal ja liikusid ülespoole. See tähendab, et ma ei jõudnud alla, sest 4. teki trepid on nii kitsad, et kaks inimest ei saa teineteisest mööduda ilma, et üks neist peaks otse vastu seina minema. Jooksin siis 7. tekile, kust oli võimalik välja saada ja seal kuulsin, kuidas üks eestlane karjus kõva häälega, et 1. tekil on vesi. Tekk 1 on autoteki all.

Gahmberg:
Kas sa käisid selles etapis ikkagi autotekil?

Linde:
Sinna ei saanud, sest kõik trepid olid rahvast täis, seal tungles sadu inimesi.

Gahmberg:
Esiteks, kas saate öelda, mis kell oli?

Linde:
See tähendab, et see kõik juhtus pärast kella 1.

Gahmberg:
Keegi siin on rääkinud, et kui sa välja tulid või seal üleval olid, olid sul väli- ehk üleriided seljas ja kaasas pass, rahakott, mobiiltelefon jne. Kas see on tõsi?

Linde:
See tähendab, et mul oli nii-öelda seljas..., et kõik riided, mis mul sel hetkel seljas olid, on nüüd saarel, kuhu meid viidi. Aga mul olid jalas püksid, seljas lühikeste varrukatega valge särk, lips ja nimesilt. See tähendab, et see, mis võis tunduda mobiiltelefonina, oli mul ühes käes "Dymo", seade, mida kasutan märgistuste tegemiseks, ja siis teises käes kandsin laeva raadiosaatjat. Oma esimese mobiili ostsin 1996. Varem mul seda ei olnud, sest tol ajal poleks mobiilist kasu olnud, see oleks ilmselt toiminud ainult Tallinna kesklinnas.

Gahmberg:
Teiste sõnadega: Kas võib järeldada, et te näiteks sel etapil oma kajutisse ei läinud?

Linde:
See tähendab, et inimene, kes minuga kajutit jagas, on elus ja te võite ka temalt küsida.

Gahmberg:
Varem oli juttu ajamääratlustest, mille kohta oled juba Eestis korduvalt kuuldud. Kuidas segasid eestlasest ülekuulajat teie antud ajamääratlused? Milles see eriarvamus seisnes?

Linde:
See tähendab, et see oli umbes 10 minuti muutmine, kuid ma ei kujuta ette, mis suunas ma pidin seda liigutama või muutma seda 10 minutit.

Gahmberg:
Nii et seda tegi ülekuulaja?

Linde:
Et kui kellaaegu on muudetud, on seda teinud Väino Karmi.

Gahmberg:
Kas teil on aimu, kas pootsman Vello Ruben sai umbes kella 1 ajal autotekile tagasi?

Linde:
See tähendab, et ma arvan, et kui minul polnud üldse võimalik sinna jõuda, siis peaksin arvama, et ka tema poleks sinna pääsenud. Kui ta oleks läinud... jõudnud autotekile, oleks tema surnukeha endiselt autotekil, kuid minu teada on tema surnukeha leitud ja maetud.

Gahmberg:
Tõenäoliselt vahetult pärast kella 1, pärast paukude kuulmist ja laeva kaldumist, kas te kuulsite sellel ajal uusi pauke või plahvatusi?

Linde:
Kuna oli selline kreen ja meri lainetas nii kõvasti, et asjad akkasid kolinal ümberkukkuma, siis tekkis selline kaos ja kuna ma ise olin alles 24 aastane, siis ma olin natuke šokis ja ei olnud võimalik üksikuid helisid eristada.

Gahmberg:
Kui nüüd natuke edasi minna, teise teema juurde. Kas tegite tähelepanekuid selle kohta, mis juhtus Rootsi kapteni hr Jüri Avikuga või teiste laeval viibinud komisjoniliikmetega?

Linde:
Ma ei tea midagi.

Gahmberg:
Kas sa tead, mis juhtus MOB "mees üle parda" paadiga?

Linde:
MOB-paat oli minu meelest sellel küljel, mis vajus vee alla. See tähendab, et paate ei saanud ka vasakult poolt vette lasta, nii et vette lasti ainult need päästeparved, kuna need olid silindrites, ja need paadid, mis sealt alla tulid, tulid alla tormise mere tõttu. See tähendab, et tormine meri lõhkus päästepaadid lahti.

Gahmberg:
Kuna teil on kombeks kellale pilku heita, olete ühes teises tunnistuses kinnitanud, et olite päästeparvel umbes või õigemini täpselt kell 01:23.

Linde:
See tähendab, et umbes kell 01:23. 01:25 oli laeva põhi juba üles keeranud.

Gahmberg:
Kui mõelda sellele, mis juhtus pärast kella 1, siis kas saate määrata muid kellaaegu, alustades laeva esimesest kreenist. Millal see oli?

Linde:
Umbes kell 01:02 läksin kaptenisillale, kuid mind saadeti praktiliselt kohe uuesti alla. Ja esimene kreen tekkis umbes poolteist minutit pärast seda, kui olin Kaptenisillalt lahkunud. Kuna seal tuli minna mööda kahte treppi, siis see võttis mul aega umbes 1,5 minutit.

Gahmberg:
Kas see oli teie tähelepaneku järgi kell 01:02, kui nad märkasid komandosillal, et toimub midagi ebatavalist?

Linde:
See tähendab, et kui ma üles läksin, siis pootsman sillal, ei, ma mõtlen tüürimeest, siis tüürimees ütles, et helistati allkorruselt, aga ma ei tea, kust allkorruselt, et mingi kõva pauk käis.

Gahmberg:
Ilmselt siis kell 01:03 ja pool.

Linde:
See tähendab, et laev hakkas tugevalt kalduma, hakkas nii kiiresti ümber pöörama, et seal oldi sunnitud olema üks jalg põrandal ja teine ​​jalg laes.

Gahmberg:
Olite päästeparvel kell 01:23. Kas mäletate, millised inimesed sellel parvel veel olid?

Linde:
Ma ei saanud veel millestki aru. See tähendab, et siis vahetasime päästeparve. Alguses oli meil lahtine ümmargune päästeparv, kuid hiljem läksime me üle kaetud parve.

Gahmberg:
Kas te saite üldse jälgida, mis laevaga juhtus, kui see oli sellel etapil külili või tagurpidi?

Linde:
Nägin laeva uppumist päris lõpuni.

Gahmberg:
Kas vöör oli sel ajal näha?

Linde:
See tähendab, et nina või vöör oli juba püsti ja ma mäletan, et ei olnud visiiri, visiir polnud seal, see oli juba läinud ja siis oli kaldtee osaliselt, kuidagi oli natuke lahti, see tähendab ei olnud päris lahti nagu tavaliselt või täiesti lahti, vaid praokil.

Gahmberg:
Kui lähedal sa olid?

Linde:
Merel on seda raske öelda. Kuigi võite olla 10 kilomeetri kaugusel, võite tunda, et vahemaa on kaks kilomeetrit. Aga me siis alles liikusime laevast eemale ehk sel hetkel ei olnud läheduses ei Silja Line’i ega Vikingit, nii et kõik, mis laevaga juhtus, oli kuidagi selgelt tajutav.

Gahmberg:
Jah, aga kas see, et sa võisid näha, et kaldtee oli kindlas asendis, ei olnud sinu üsna lähedal olemise põhjusel?

Linde:
See tähendab, et me olime sellegipoolest nii lähedal, et kui ma nägin, et kaldtee on veidi lahti, siis nägin ka seal rippuvaid trosse.

Gahmberg
Millised trossid?

Linde:
Vaierid, millega laev kai külge kinnitatakse, need trossid rippusid seal.

Gahmberg:
Kas teil on aimu, millal visiir ära kukkus?

Linde:
See tähendab, et kui märkasin, et visiiri enam pole, olin väga üllatunud ja sain aru, miks asjad ilmselt nüüd nii läksid.

Gahmberg:
Tuleme veel kord tagasi teie viimast korda komandosillal olemise juurde: Olete varem ühes teises tunnistuses öelnud, et teid oli saadetud vastuvõtu või infokeskuse töötajatele ütlema, et nad hoiataksid reisijad. Kas see on õige?

Linde:
See on vale.

Gahmberg:
Et öelda personalile, et nad hoiatavad reisijaid?

Tõlk:
See tähendab, et kas nad saatsid teid väidetavalt personali või reisijaid hoiatama.

Linde:
See pole tõsi, sest nad oleksid võinud mikrofoni kaudu teada anda tervele laevale nii, et polnud põhjust mind sinna jooksma saata teabe edastamiseks.

Gahmberg:
Kas saite teada või kuulsite, et komandosillalt oli antud Mayday kutsung?

Linde:
Kuulsin seda hiljem lindilt, sest sillalt lahkudes läksin sealt ära ja enam sinna tagasi ei läinud.

Gahmberg:
Aga sa ei kuulnud seal midagi?

Linde:
Ehk siis viimased sõnad, mida ma sillal kuulsin, olid, et neli peamasinat töötavad, et kiirus on 15 sõlme ja et allkorrusel oleks vaja kontrollida, mis seal toimub. Need olid viimased sõnad, mida kuulsin.

Gahmberg:
Ja see oli umbes kell 01:00?

Linde:
See tähendab, et veidi pärast 01.

Gahmberg:
Või saan ma sellest nüüd nii aru: kuni umbes kella 01:02-ni ei olnud midagi sellist, mis oleks olnud ebatavaline, et te pole komandosillal midagi sellist näinud?

Linde:
Mitte midagi. Kõik oli normaalne.

Gahmberg:
Millises etapis saite aru, et juhtus midagi väga tõsist ja laev võib põhja minna?

Linde:
Seda oli muidugi raske uskuda ja isegi sel ajal, kui Kaptenisilla eend ehk tiib, kui Kaptenisilla paremal pool asuv tiib oli juba vett puudutanud, keelduti ka siis seda uskumast...

Gahmberg:
Kas te teate, mis toimus näiteks masinaruumis pärast südaööd. Sa ei käinud seal?

Linde:
See tähendab, et terve aasta jooksul, mil ma Laeval töötasin, olin ma ilmselt kaks-kolm korda masinaruumis käinud, sest see polnud minu jaoks vajalik koht.

Gahmberg:
Kas teil on aimu, miks Henrik Sillaste autotekile paluti?

Linde:
See tähendab, et masinaruumis on spetsiaalne uks, mis viib autotekile, seega on väga võimalik, et ta läks autotekile selle masinaruumi ukse kaudu. See tähendab, et see oleks olnud kõige lihtsam viis sinna jõudmiseks.

Gahmberg:
Kas sa ei tea sellest midagi?

Linde:
Ma arvan, et ta tuli otseuksest, kuna tal oli seljas õliplekiline kombinesoon, nii et ma kahtlen, et ta tuli läbi reisijate poolt kasutatava ruumi.

Gahmberg:
Kas teadsite, et sellel ööl oli laeva parempoolne stabilisaator rivist väljas?

Linde:
Minu teada ei töötanud parempoolne stabilisaator peale Naantalis paigaldamist kordagi korralikult. Hooldusmehed töötasid alati selle kallal.

Gahmberg:
Kas see oli nii ka sellel reisil?

Linde:
Need kaks nädalat, mis ma tööl olin, tegelesid nad sellega kahe nädala jooksul pidevalt.

Gahmberg:
Kas nad töötasid selle kallal ka sellel viimasel teekonnal?

Linde:
Ma ei oska öelda, kas nad olid ka sellel korral sellega tegelemas.

Gahmberg:
Kas teil on isiklik arvamus selle kohta, mis stabilisaatoril tegelikult viga võis olla?

Linde:
Oleks nad seda isegi teadnud, oleksid nad selle kindlasti parandanud.

Gahmberg:
Teisisõnu, see oli korrast ära?

Linde:
Kogu aeg oli midagi valesti.

Gahmberg:
Mis puudutab kontrollringi, viimast kontrollringi, siis kas oskate täpsemalt öelda, mis ajahetkel viimati sauna - ujula osakonnas viibisite?

Linde:
Läksin sinna autotekilt alla ja siis läksin ka nulltekile, tegin sauna ukse lahti ja vaatasin ning läksin pärast seda minema.

Gahmberg:
See tähendab, et sa läksid siis üles? Kas see oli veidi enne kella 1?

Linde:
Kui ma Admirali pubist möödusin, tulin alumiselt korruselt. See tähendab, et olin selleks ajaks juba oma ringi läbinud ja olin oma ringilt naasmas, tegelikult oli mu ring selleks ajaks läbi.

Gahmberg:
Kas oskate öelda, kas kell 00:55 või midagi taolist?

Linde:
Võib-olla, see on võimalik, et 00:55.

Gahmberg:
Kas te märkasite kuidagi, et autotekil või visiiris toimus plahvatus?

Linde:
Võin vaid öelda, et kuulsin põrutavat müra.

Gahmberg:
Kas oskate öelda, kes oli masinaruumis koos Margus Treu nimelise isikuga?

Linde:
Margus Treu oli masinamees ja juhendajaks Hannes Kadakule, kes oli justkui masinaoperaator või midagi...

Gahmberg:
Ja Sillaste?

Linde:
Praktiliselt ei tohtinud Sillaste seal öösel üldse olla. Et sinna minna, oleks ta pidanud saama korralduse juhendajalt, vanemmehaanikult või vanemmasinamehelt, sest ta ütles, et öösel ei tohi laeval teha midagi mittevajalikku, see peab olema oluline ülesanne. Peamasinamehe määratud.

Gahmberg:
Teisisõnu, see, et ta oli mingis ametis, viitab sellele, et ta oli saanud mingi erikorralduse?

Linde:
Jah, see tähendab, et... olen juba kümme aastat merel olnud, nii et tean, et kedagi ei taheta öösel niisama tööle saata.

Gahmberg:
Niisiis, kas ma saan sinust õigesti aru: Masinaruumi valvanud mehed olid Treu ja Kadak. Ja mitte keegi teine?

Linde:
Ei. Need kaks meest. Kaks meest oli valves, jah, tavaline meeskond, kaks meest.

Gahmberg:
Kas see on nii ainult eriliste põhjuste korral, et kellelgi palutakse tööle tulla?

Linde:
Kuna ma ei tea midagi masinaruumis seonduvast, siis nii palju kui ma aru olen saanud, siis see Sillaste oli mingi süsteemioperaator ja nagu ma praegu tean, olid masinaruumis ülesanded jaotatud, nii et kõikidel oli oma ala, millega tegeleda.

Gahmberg:
OKEI. Niisiis, kas teil on isiklik arvamus selle kohta, millal ohvitserid ilmselt teadsid, et midagi väga tõsist on juhtumas?

Linde:
Ehk siis peaks ütlema, et kell 1 ei saanud ei kapteni ega tüürimeeste käitumisest kuidagi järeldada, et midagi tõsiselt viga oleks.

Gahmberg:
Mida see teade tähendab: Mr Skylight to number 1 ja 2?

Linde:
Kohtumispunktid. Üks oli Autoteki kõrval, kus asus kustutus- või päästejaam ehk number 1 on autoteki kõrval asuv päästejaam ja number 2 on kaptenisilla juures õues. Ja see on kodeeritud, seega on võimalik välja kuulutada ka "Mr Skylight to number 1" ja see viitab jaama number 1 meeskonnale ehk koguneb see meeskond ja number 2 see ei puuduta.

Gahmberg:
Kas see on mingi kodeeritud teade meeskonnale?

Linde:
Kõik teadsid, millisesse Skylighti ta kuulub, ja näiteks mina olin autoteki Skylightis. Kui selline teade tuli, teadis iga meeskonnaliige, kuhu minna.

Gahmberg:
Kas see oli häiresõnum meeskonnale?

Linde:
Jah, see oli osa iganädalasest treeningrutiinist, iganädalasest treeningust, et neid Skylighti alarme, nagu ka päästepaatidega toimetamist, harjutati kord nädalas.

Gahmberg:
Ja selle eesmärk oli meeskonnale teada anda, et nad peaksid kõik päästejaama minema?

Linde:
Need, kes olid meeskonnas. Minu mäletamist mööda oli ühes selles kuus-seitse inimest, mitte kogu laeva meeskond.

Gahmberg:
Selle määras see "1" või "2" või mis?

Linde:
Nad lähevad sinna alles kutse peale. Numbril 1 oli oma meeskond ja numbril 2 oli oma meeskond.

Gahmberg:
Rääkides laeva varasematest sõitudest: Kas tegite isiklikke tähelepanekuid, kas nt esimese kaldtee hinged on varem katki läinud ja neid pole parandatud?

Linde:
Mul on selle kohta raske midagi öelda, sest ma ei ole selliste asjadega hästi kursis. Ma arvan, et neid hooldati iga kuu, kuid ma ei oska öelda, millal neid remonditi ja millal hooldust tehti, see on midagi, kus mina ei oska kaasa rääkida. Peaksite mehaaniku käest küsima.

Gahmberg:
Kas olete kunagi kuulnud, et näiteks kaldtee külgmised lukud keevitati ära?

Linde:
Et ma ei tea. Kindlasti oleks see olnud raske töö, lukkude eemaldamine keevitamise teel. See oleks kindlasti olnud nii suur töö, et ma oleks seda märganud.

Gahmberg:
Kas teil on nüüd aimu, millal see nn Atlandi lukk, st põhjalukk läks nii katki, et seda ei saanud enam hüdrauliliselt kasutada?

Linde:
Ma ei oska öelda. Kuna ma ei vastuta selle asja eest kuidagi, siis on mul võimatu midagi öelda.

Gahmberg:
Kas teadsite, kelle korraldusel parandati, põhiliselt ülemisel tekil asuva visiiri parempoolset hinge?

Linde:
See tähendab, et minu arvates on selleks vaja peamehaaniku või mõne superintendandi või mõne muu härra korraldust, kes neid suuri küsimusi otsustab.

Gahmberg:
Nüüd teame, et mees nimega Vasili Märtson oli sinuga samas vahetuses ehk valvas sinuga samal ajal. Kas sa tead teda?

Linde:
Jah. Jah, turvamees, valvur. Kas ta oli turvamees või valvur?

Gahmberg:
Kas ta on juhuslikult keevitajana töötanud?

Linde:
See tähendab, et meil oli seal kaks venelast, kaks meest nimega Vassili. Aga sellest ajast on aega möödas. Teine Vassili oli ilmselgelt valvur ja ta võis olla samas valves; nii et ilmselgelt valvas Vassili, kes oli valvur, samal ajal kui minagi, kui laev uppus.

Gahmberg:
Kas mäletate, kas teiega samal ajal oli ametis mõni keevitaja nimega Vassili?

Linde:
See tähendab, et perekonnanime on raske meelde jätta, sest see oli seitse aastat tagasi.

Gahmberg:
Inimene, keda ma mõtlen, kas ta on teie teada olnud samas vahetuses, personalitöötajana, kas on põhimõtteliselt võimalik, et ta keevitas vööris?

Linde:
Mis ajal?

Gahmberg:
Ilmselgelt iga päev kella 10 ja 14 vahel ja ilmselt ka öövahetuse ajal.

Linde:
Kella 10-14 vahel keevitamist kindlasti ei toimunud. Ehk siis viimased veokid väljuvad tekilt umbes kell 11 ja kindlasti enne kella 14 keevitamist ei toimunud. Kella 2 järgse aja kohta ei oska ma midagi öelda.

Gahmberg:
Jäänud on vaid mõned küsimused. On mõned inimesed, peamiselt veoautojuhid, kes laeva regulaarselt kasutasid, mõne muu asjaga seoses rääkinud, et mõnikord oli laev kai äärde kinnitatud ahtri otsast. Mis võis olla selle põhjuseks?

Linde:
Seda seetõttu, et vööriava on väiksem kui ahtris. Kui seal on näiteks Harvesteri kombainid, nagu nt "Meloodia"-lgi, mille jaoks on piisavalt suur ainult ahtri luuk ja need pidid ka ahtri kaudu välja tulema, sest need oleks vööriava jaoks liiga suured olnud. Seal võis olla selline põhjus, et mõni suur auto või veoauto....

Gahmberg:
Või oli põhjuseks ilmselt see, et esivisiiri ja kaldteed ei saanud avada?

Linde:
Meie vahiteenistuse ajal selliseid asju, et visiiri lahti ei saanud, ei juhtunud.

Gahmberg:
Tuleme tagasi õnnetusejärgsesse aega, vahetult pärast õnnetust: kas mäletate, millal pärast õnnetust esimest korda koju jõudsite?

Linde:
Kolme päeva pärast.

Gahmberg:
Olete andnud sellega seoses kaheksa n-ö ametlikku tunnistust võimudele ja erinevatele osapooltele. Kui ma nüüd ütlen, et nende tunnistustes olevate väidete sisus on erinevusi, siis kas sellel on põhjust?

Linde:
Mida te mõtlete "tunnistuse" all?

Gahmberg:
Ametlikku tunnistust.

Linde:
Ma kasutaksin sõna deklaratsioon või avaldus. Milles seisnevad erinevused?

Gahmberg:
Eelkõige kellaaegades. Need erinevad üksteisest veidi või erinevad üksteisest selgelt.

Linde:
Et siis, kellaajad.

Gahmberg:
Jah. Küsimus on: kas see on tingitud sellest, et keegi on teile survet avaldanud või pannud teid mõistma, et peaksite oma varasemaid väiteid parandama?

Linde:
Vähemalt peab ütlema, et Karmi käskis mul neid 10 minuti võrra mingis suunas muuta. Mul pole aga selget ettekujutust, kus ta muudatust soovis. Aga ma tahaks küsida, kui suur vahe on minu poolt välja toodud kellaaegade vahel? Ehk siis ennekõike see, et kui meid hommikul merest välja tõsteti, siis taheti neid aegu kohe kätte saada, aga seda oli muidugi raske öelda ja võttis aega, kuni inimene oli täie teadvuse juures ja pea selge. Nendel esimestel ajahetkedel võib tõesti mingi kõrvalekalle olla, aga tegelikult on ainult see Karmi nii-öelda väga "kinni" selles olnud ja on proovinud... või teisisõnu mulle survet avaldanud, et mind neid ajahetki muutma panna.
Gahmberg:
Teiste sõnadega: Kui hiljem tehtud ütlustes on sellised erinevused, siis kas see on tingitud sellest Karmist, kes teid üle kuulas?

Linde:
See tähendab, et viimane ülekuulamine oli Karmi juures ja see on mul ilmselt praegu kõige paremini meeles. Enne seda oli jälle mingis mõttes selline vaikne aeg, sest ülekuulamisi ei toimunud ja viimane võib-olla on see, mis on mul kõige paremini meeles.

Gahmberg:
Rohkem küsimusi pole, tänan.

Originaaltõlge:
Helsingi, 15. jaanuar 2002

(Marja-Liisa Sinivaara)
Atesteeritud tõlkija

[Tõlge eesti keelde by Fucs]

*

...järgneb

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 24 Nov, 2021 17:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
ESTONIA PROTOKOLLID: Viimane vahimadrus: küsimused pärast hukku on hullemad kui laevahukk
Tsiteeri:
Silver Lindet, kes kontrollis pool tundi enne katastroofi laeva autotekil visiiri, kuid ei märganud seal midagi kahtlast, on aastate jooksul üle kuulatud kaheksa korda. Eesti Päevaleht avaldab väljavõtteid ühest Linde ülekuulamisest, milles ta vastas õnnetuse uurimise ühiskomisjoni küsimustele. Ülekuulamisest on näha peale uurijate surve ka ärritushetked, üks ühine naljakoht ja ka korduvalt küsitlusse sekkuv tõlk.

1
Punane või roheline?
Ülekuulamisel minnakse vaidlema, mis värvi siis ikkagi oli visiiri sulgumist näitav kontrolltuli.
Hans Rosengren (peauurija Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise ametis): Kas ma tohiks küsida kontrolltulede kohta? Kas sa saaksid vaadata seda joonistust. Kas sa tunned ära, millised mida tähendasid? (näitab joonist) On sul meeles?
Silver Linde: (nähtavalt ärritunud, rehmab joonise peale tõrjuvalt käega ja väldib selle vaatamist) Mul ei tule meelde. Jaa, seal oli punane, oli punast jah, aga see on nii kaua aega tagasi, et ma ei mäleta ja ma ei mäleta, kas see punane oli alumises või ülemises reas. Ma olen pärast seda olnud kahel laeval ja on pisut raske järge pidada. Visiiri ja rambi indikaatorid põlesid roheliselt, seal ei olnud mingit punast.
Olle Noord: (Rootsi ekspert) Kus see punane tuli siis üldse oli?
Silver Linde: Kui mõni tuli oleks olnud punane, siis oleks olnud midagi korrast ära, nii et lambid olid rohelised.
Olle Noord: Ma arvasin, et sa just ütlesid, et lambid…
Tõlk: Ma pole midagi öelnud, mida oleksin tõlkinud.
Hans Rosengren: Ei, aga ta ütleb tegelikult, et tal on meeles, et ta nägi punast lampi.
Silver Linde: Seal ei olnud mingit punast!
Hans Rosengren: Allright.

2
Ta oli ju nagu kuradima kingakarp!
Uurijad küsivad Silver Lindelt, millist heli ta viimasel ringkäigul laeva autodekil kuulis. Vahimadrus räägib, et see oli nagu metalli löök vastu metalli.
Bengt Schager (Rootsi ekspert): Kas see heli oli samas rütmis lainetega või lõi vastu vööri või ei sõltunud kuidagi laeva või mere liikumisest?
Silver Linde: No see oli koos…
Tõlk: Ta kirjeldab seda nii, et lained tõstsid laeva, laev vajus allapoole ja enne, kui laev jõudis lainepõhja, siis tuli järgmine laine ja lõi vastu laeva ning see heli oli sellega koos.
Bengt Schager: Selle löögiga koos?
Silver Linde: Sel silmapilgul, kui ta vajus ja tuli laine, siis kõlas see heli. Sel silmapilgul.
Bengt Schager: Heli oli… Me mõistame, et see pole kerge ja me esitame väga detailseid küsimusi. Meid ei olnud seal, aga et on väga oluline, et me mõistaksime nii palju kui võimalik.
Hans Rosengren: Silver, kas sa mäletad, kas laev õõtsus peamiselt pikisuunas või rohkem rullas? (näitab käega)
Silver Linde: Mõlemas suunas… ta oli ju nagu kuradima kingakarp.

3
Vello on väga ilus eesnimi!
Uurimiskomisjoni ülekuulamise kokkuvõtet kuulates tekib tahes-tahtmata küsimus, kes oli ülekuulamise juures viibinud tõlk ja miks lubas ta endale nii kummalisi vahelehüüdeid?
Komisjoni liikmed küsivad Silver Lindelt, kellega ta rääkis ja mida nägi pärast viimaselt kontrollkäigult komandosilda naasmist.
Bengt Schager: Silverile anti uuesti käsk autodekile minna ja vaadata olukord koos pootsmaniga üle. Oli see ebatavaline käik, et oldi valmis teda äratama?
Silver Linde: Jaa, see oli ebatavaline, et tuli pootsman äratada, kuid põhjus oli selles, et pootsman vastutab visiiri ja rambvi eest sadamas, kui autosid laaditakse, ning seega pidi ta kaasa tulema.
Bengt Schager: Kas kapten Andresson oli vestluse juures?
Silver Linde: Ei, tüürimees oli.
Kari Lehtola (Soome ekspert): Mis oli pootsmani nimi?
Silver Linde: Vello Ruben
Tõlk: Ja see on väga ilus eesnimi.

4
Kumb on hullem, kas laevaõnnetus või küsimused selle kohta?
Bengt Schager: Mind huvitab Silverile jäänud mulje. Kui sa said käsu minna koos pootsmaniga alla autodekile, kas see oli siis tavaline, rutiinsel moel antud käsk?
Silver Linde: See oli normaalne.
Bengt Scghager: Normaalne, asjalik toon?
Tõlk: Ei, mingit karjumist küll ei olnud…
Bengt Schafer: Silver, kas sa mäletad, kas siis võeti kiirust maha, muudeti sõidusuunda või võeti midagi muud ette?
Silver Linde: Ma ei tea.
Olle Noord: Kas ma tohin küsida, et kui sa üleval olid ja panid walkie-talkie laadima, siis kas sa nägid, mis suunast tuul on?
Silver Linde: Ei. See puhus kõigist suundadest ja lained tulid ka igast suunast.
Bengt Schager: Silver, kumb on hullem, kas laevaõnnetus või kõik need kuradima küsimused pärast seda?
(üldine naer)
Silver Linde: (ohates) Küsimused.
https://www.delfi.ee/artikkel/69829261/ ... -laevahukk

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2021 18:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
P.S.1
Eespool olevasse postitusse viewtopic.php?p=692689#p692689 tulid muudatused:

4.-ndalt tekilt pääsenute nimekirja tuli juurde Krista Kööp ja lühiülevaade tema tunnistusest.

P.S.2
1.-selt tekilt kajutist 1098 pääses Ulla Marianne Tenman, mitte Arturas Tamasaukas. Kuna ma ei saa enam seda oma vana postitust muuta, siis toon siin nüüd eraldi ära 1.teki muudatused.

Lisan 1.-selt tekilt pääsenud Ulla Marianne Tenman tunnistuste kokkuvõte ja Arturas Tamasaukas jääb nüüd ikkagi ilma konkreetse kajutinumbrita, sest seda pole teada.
Lisan uuesti ka 1.se teki plaani koos vastava parandusega.

Manus:
1 Tekk pääsenud.png
1 Tekk pääsenud.png [ 1.97 MB | Vaadatud 2397 korda ]


1098 Ulla Marianne Tenman

- oli enne õnnetust oma kajutis;
- mõni aeg enne seda kuulis kannatanu mitut kõva pauku ja millegi peksmist millegi vastu, mida ta pidas imelikuks ja ohtlikuks, seetõttu otsustas ta minna 7. tekile ja oodata, mis juhtub;
- pärast seda, kui ta oli natukene olnud 7. tekil, kuulis ta tugevat pauku ja seejärel kaldus laev tüürpoordi poole.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.3.htm

Ulla TENMAN (kajutist 1098)
Ulla lahkus kajutist 1098 umbes 10-15 minutit enne dramaatilist esimest kreeni (den Dramatiska förta slagsidan). Ulla kuulis kõvasid lööke ja midagi, mis tabas seda kohta, kus ta voodis lamas ja ta tundis end halvasti. (Hon hörde "dunkar och något som slog" där hon låg i sin bädd och kände silla till mods.). Ta tõusis püsti ja sattus lõpuks 7. tekile lamamistooli istuma. Hetke pärast kuulis ta tugevat pauku ja kohe pärast seda veeresid salongi liikuvad esemed alla tüürpoordi (laeva parema külje poole). (Efter en stund hörde hon en kraftig smäll och strax därpå rasade lösa föremål i salongen ner mot styrbordssidan.) (Knut Carlqvist: Tysta leken, lk 32)
https://keskustelu.suomi24.fi/t/4317350/tapaus-estonia
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/

************

Mina saan nüüd seega kokku 21 esimeselt tekilt pääsenud reisijat + 3 meeskonnaliiget, kokku 24 esimeselt tekilt pääsenud inimest (Lõpparuande järgi pääses 1.-selt tekilt 19 reisijat ja 3 meeskonna liiget, kokku 22 inimest; Enno Tammer sai oma raamatus "Uppumatu Estonia" kokku 21 esimeselt tekilt pääsenud inimest).

Eks mingi selgem pilt tuleb siis, kui ma olen uuesti kõik minu käsutuses olevad tunnistused läbi vaadanud, nende allikad uuesti üles otsinud ja kõik uuesti kokku-lahku liitnud-lahutanud. Hetkeseis on siis selline praegu.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2021 19:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
5. tekilt pääses JAIC aruande järgi 31 inimest.
Mul on puudu neli nime... samas on 1.-el tekil lõpparuandega võrreldes "üle" 2 isikut...

5.-nda teki plaan

Manus:
5 Tekk pääsenud.png
5 Tekk pääsenud.png [ 947.25 KB | Vaadatud 2364 korda ]


Minu andmetel 5. Tekilt oma pääsemisteekonda alustanud pääsenud.
Kajuti number (kui on) ja isiku nimi.

5128 Leif Bogren
5135 Sten Jolind
5205 Håkan Ekstedt
5206 Lars-Torsten Österberg (oli "Pub Admiralis" e. nn. Karaokebaaris)
5229 Brigitte Eriksson
**** Leja Alexandrovna Kozareva - (oli koridoris tualettruumide juures)
**** Hannu Seppänen - (oli Tax Free poe juures)
**** Rein Vaaske - (oli üldruumis/salongis)
**** Siegfried Wolf - (oli Tax Free poe juures)
**** Georg Sörensen - (kusagil tüürpoordi kajutis?)
**** Paul Siht - (oli mänguautomaatide juures)
**** Paul Barney - (oli kohvikus Neptunus)
**** Sarah Hedrenius - (oli kohvikus Neptunus)
**** Pierre Thiger - (oli Admirali pubis koos Altti Hakanpääga)
**** Altti Juhani Hakanpää - (oli Admirali pubis koos Pierre Thigeriga)
1007 Veljo Juuse - (oli "Pub Admiralis")
**** Ronnie Bergqvist – (Rootsi politseinik; oli "Pub Admiralis")
**** Karin Bergqvist - (oli "Pub Admiralis")
**** Maria Fägersten - (Rootsi politseinik; oli "Pub Admiralis")
**** Thomas Grunde - (oli "Pub Admiralis")
**** Kent Härstedt - (oli "Pub Admiralis")
**** Rolf Sörman - (oli "Pub Admiralis")
**** Tåge Kjell Oskar Hellgren (Rootsi politseinik; oli "Pub Admiralis")
**** Jan Grafström (Rootsi politseinik; oli "Pub Admiralis")
**** Urban Lambertsson - (oli "Pub Admiralis")
1119 Rait Põllendik - (oli "Pub Admiralis")
**** Tiina Mölder - (lahkus just "Pub Admiralist ja liikus 6.-nda teki poole)


Lühikokkuvõte 5. tekilt pääsenute tunnistuste ja ütluste IMHO olulisemast osast.
Hakkame laeva vöörist pihta ja liigume ahtri suunas.

5229 Brigitte Eriksson

- umbes kell 23.00 [Rootsi aeg] hakkas laev merel kõikuma ja kõvasti lainet murdma;
- ärkasin sellisest mürast nagu terasplaatide vastu terasplaate löömine;
- pärast neid terasest hääli kaldus laev tugevalt tüürpoordi poole, kuid abikaasa takistas tal voodist välja kukkumast.
- müra tuli ees-suunast
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

- ca. 24.00 [laeva aeg] laev hakkas kõikuma, abikaasa tahtis laeval ringi teha, kuid naasis mõne minuti pärast vaikselt ja läks samuti magama
- kuulis metalli löömist vastu metalli, vahetult pärast seda läks laev paremale kreeni
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm


5135 Sten Jolind (Rootsi päästeameti spetsialist)

- oli mitu korda 7. tekil ja vaatas üle reelingu;
- kuulis kell 00.00 enne magamaminekut tugevaid pauke ja arvas, et laev liigub liiga kiiresti;
- enne 01.00 kuulis 2-3 tugevat pauku eestpoolt, tõusis püsti ja riietus;
- kui ta kajuti ust avas, kaldus laev järsult ja laialt tüürpoordi poole ning kõik libises vastu ust;
- alguses ei olnud koridorides kedagi;
- laev kreenis astmeliselt.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

- Mul oli oma vanuse kohta korralik kehaehitus ja erialased teadmised sellest, mida katastroofiolukordades teha tuleb.

Ta väljus kiiresti kajutist ja ronis viiendal tekil olevast lähimast trepist üles. All meres valis ta esimese parve: veidi eemal oli teine, millel oli nii katus kui ka valgustatud latern. Kohale jõudes ei saanud ta üle ääre, vaid teda aitas pimedas ujunud Tõnu Tõniste.
https://www.aftonbladet.se/nyheter/a/6n ... tva-ganger

5128 Leif Bogren

- läks magama kell 23.30 (Rootsi aja järgi);
- laev käitus nagu väike paat mis üle lainete põrutades kihutas
- kirjeldab müra, mida tekitab vastu rasket merd sõitev alus;
- nii ta lamas seal ja kuulas ja järsku kostis BOMM, mis ei olnud enam seesama müra, see oli kurjakuulutav heli;
- ta jätkas lamamist ja kuulamist ning oli imestunud, miks nad nii kiiresti edasi läksid?
- magama minekust esimese ebatavalise mürtsuni ja kuni mootorite seiskumiseni oli möödunud võib-olla 10-15 minutit, st kell oli 23.40/23.45 Rootsi aja järgi;
- algul oli sellel BOMM-il lisahelid: tohutu BOMM-BOMM ja siis veel korra BOMM;
- ta lamas ärkvel ja siis tuli järgmine BOMM.
- See oli kindlasti teistsugune müra kui tavaliselt, nüüd oli meri rajusem ja nad liikusid aeglaselt sellele vastu ja siis tuli järgmine VROMM-BOMM, nüüd lõid aluse kereplekid kokku ja siis oli ka KRAHH (CRASH).
- Nüüd peavad nad kiirust vähendama, oli tema järgmine mõte ja mootorid seiskusid.
ta arutles edasi: Miks pidi mootorid seiskama? Mootoreid ei seisata täiskäigul ja selleks ajaks polnud alus veel tüürpoordi kreeni läinud.
- Ca. 1 minut pärast mootorite seiskumist kaldus laev tüürpoordi (20°).
- Tal kulus ca. 5 min. et jõuda tekile 7 (2 tekki ülespoole) ja siis oli laeval kreen juba ca. 45°.

Protokoll 02.10.94 tunnistusest:

- Bogren on töötanud ka laevatehases ja on seetõttu tuttav metalliliste helidega. - Teatud määral on ta ka merega kursis, kuna tal on lõbusõidulaev.
- Bogren kirjeldas heli nagu keegi lööks sepahaamriga (kuvaldaga) vastu laeva kereplaati või kere.
- Ta märkas löögihelisid 2 minuti jooksul kolm korda.
- Talle jäi mulje, et müra kostus eest, pakpoordi poolt ja alt.
- Bogren nentis, et alus ei rullinud, vaid kaldus vastu laineid.

https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

Kokkuvõte kirjeldustest tema raamatus: "Ma elasin üle "Estonia" katastroofi"

- algul oli laeval tavaline raskest ilmast tingitud raksumine/paukumine
- kell 00.00 oli väljas 8. tekil ja vaatas vööri, nägi fantastilisi veekaskaade, kiirus oli tema arvates antud olukorras liiga suur.
- kell 00.30 üritas minna magama.
- ca. 00.40-00.45 kuulis järsku madalaid metalli lööke.
- 30-60 sekundit hiljem käis üks pauk;
- veel 40-60 sekundi pärast tohutult kõva metalne pauk (talle tundus, et kereplaat purunes sissepoole).
- 1-2 minuti pärast seiskusid mootorid.
- 1-2 minutit hiljem järsk kreen paremale
- kell oli ca. 00.55 kui ta oli juba teel 7. tekile.
- 7. tekile jõudmiseks kulus tal umbes 5 minutit, siis oli kreen juba 45°.

https://biblioteket.stockholm.se/sok/au ... fen%201994

Alles siis, kui võtsin ühendust Leif Bogreniga, ühe ellujäänuga, kes kirjutas katastroofist raamatu ja kes rääkis mulle, et lindistus tema ülekuulamisest Soome politseis on jäljetult kadunud, muutusin mõtlikuks. Bogren oli politsei ülekuulamisel spontaanselt teatanud, et esimese suure pauguga tekkis tal tunne, nagu oleks kere sisse auk löödud. Bogrenil on laialdased lehtmetallitööde kogemused laevatehases. Bogreni ülekuulamine jäi salapärastel asjaoludel kadunuks. Forssbergi tõrjuv reaktsioon Bogreni ettepanekule temalt uuesti tunnistus võtta muutis mind veelgi kahtlustavamaks.
http://whitetv.se/en/the-sinking-of-ms- ... eck-0.html


5205 Håkan Ekstedt

- läks magama enne kella 01.00, kui laev oli tugevalt kaldu;
- ärkas ca. 01.20, kui laev kaldus tüürpoordi poole ja kõik vajus paremale alla
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm


Leja Alexandrovna Kozareva

M / S E S T O N I A
1985. aastal Krasnodari oblastis sündinud Eesti kodaniku Kozareva, LEJA Aleksandrovna ülekuulamise protokoll nr 18.

Töökoht ja ametikoht: Trammi- ja Trollibussiettevõte. Koristaja.
Haridus: Lõpetamata kõrgharidus.
Rahvus: eestlane.
Kodakondsus: Eesti.
Passiandmed: puuduvad. Elukoha aadress: Tallinn, ******
Istung peeti neljapäeval, 29. septembril 1994. a.
Ülekuulaja on inspektor N. Sokolova.
Ülekuulamise tõlkis vene keelest, käsitsi kirjutatud dokumendist tõlk Ljuba Sandberg.
Registreerimisnumber: 0201 K 84 051-94

TUNNISTUS

Tunnistaja esitas järgmised andmed:

Nr.1 Olin ostetud pileti järgi 5. tekil. Õnnetuse ajal olin 5. tekil koridoris, tualetist mitte kaugel, sest just sel ajal tundsin end väga halvasti.

Nr.2 Sellel ajal ei kuulnud laeva raadiost mingeid juhiseid ja häiresignaale sisse ei lülitatud. Vaid mõni minut enne seda, kui laev vee alla läks, hakkas naishääl raadios midagi edastama. Ta ütles, et laev upub. Ma ei tea, mis keeles see eetrisse läks, sest ma ise seda ei kuulnud, kuid kuulsin seda teistelt reisijatelt.

Nr.3 Laev kõikus kõvasti, sest merel tormas ja kohe oli tunda, et laev kaldub.

Nr.4 mind uhus laine ja sattusin vette. Laev oli selle aja jooksul juba vajunud tugevasse kreeni ja lebas külili. Ma ei mäleta, kas mootorid sel ajal töötasid, aga nagu mulle hiljem teised reisijad rääkisid, siis tean, et kui laev oli viltu, siis mootorid kustusid või töötasid tühikäigul.

Nr.5 Ma ei mäleta, kas selle aja jooksul paistis tavaline valgustus või turvavalgustus. Sel ajal, kui laev oli juba praktiliselt täielikult vees, kuulsin seda sireeni häält.

Nr.6 Paadis olin koos oma tädiga ja ma ei tea kedagi teist. Teda ei olnud ellujäänute nimekirjas.

Nr.7 Reisil mul autot ei olnud.

Nr.8 Kõik on minu enda sõnadega õigesti kirja pandud.

TÕLKINUD TÕLK LJUDA SANDBERG.

[tõlge rootsi keelest by Fucs]


Hannu Seppänen

- ca. 24.00 laeva aja järgi läks ta 4. tekil ööklubisse, kuid istus õues ja vaatas merd/tormi;
- mõni aeg hiljem tundis ta laeva keres ebaharilikku värisemist/vibreerimist, need löögid raputasid laeva tõsiselt ja ta tundis end ebamugavalt, mõeldes, kas veokid on ikka hästi kinnitatud;
- ta otsustas minna oma kajutisse ja kõndis 5. tekile, heitis põgusa pilgu karaokebaari ja jätkas teed oma kajutisse;
- kui ta oli tax-free kaupluse piirkonnas, kaldus laev ootamatult paremale 15°-ni, 10 sekundit hiljem kaldumine jätkus ja peatus korraks, ning jätkus kohe pärast seda kuni 40°

https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


Rein Vaaske

- pärast kella 00.00 käis kõva pauk praami keskel;
- 5-7 minuti pärast kreen paremale 15°-20°;
- kohale ilmus meeskonnaliige, kes oli šokis

https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


Siegfried Wolf

- ca. 10 minutit enne suurt kreeni oli esimene löök läbi laeva;
- järgmiseks tuli põhimats ja kõik lendas/libises allapoole
- laeva mootorid jäid seisma
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

Espelkampist pärit põllumajandusmasinate mehaanik Siegfried Wolf on just teel oma kajuti poole ja möödub kaupluste alast. Kui »Estonia« on külili, langeb kõikide riiulite sisu põrandale. Puhkeb paanika. Keegi paisatakse vastu sammast. Ta jääb teadvuseta lamama. Wolfil on ainult üks mõte, ta ütleb: "Kao siit minema, ruttu välja, üles."
https://www.spiegel.de/politik/bomben-a ... 0015348746


Georg Sörensen

- nägi läbi akna ja tundis, et laev oli kreeni läinud;
- laeval oli kaks tugevat põrutust ja tekkis suur kreen tüürpoordi
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


Paul Siht

M / S ESTONIA

1985. aastal sündinud Eesti kodaniku Paul Siht ülekuulamise protokoll nr 44.
Ülekuulatav oli m/s Estonia reisija.
Aadress: Sõpruse PST nr ******, Tallinn.
Istung peeti neljapäeval, 29. septembril 1994. (aeg ja koht ei ole märgitud).
Ülekuulaja on Toomara.
Ülekuulamise tõlkis eestikeelsest, käsitsi kirjutatud tunnistusest, tõlk Helene Laan.
Registreerimisnumber: 0201 K 84 051-94

TUNNISTUS

"Eestonia pileti järgi oli mul kajut 1021. See oli neljakohaline kajut. Enne õnnetust olin 5. tekil mänguautomaatide juures. Vahetult enne õnnetust ma olin 7. tekil, kus olid päästepaadid. Kui parvlaev järjest rohkem külili vajus, siis hüüti eesti keeles "Tähelepanu! Tähelepanu! Alarm!".

Häire ajal olin juba 7. tekil päästepaatide juures. Arvan, et mäletan, et ainult see eesti keelne sõnum oli. Kui ma laevalt lahkusin, oli see täiesti külili. Ei tea, kas mootorid olid sisse lülitatud või mitte. Kui laev oli külili vajunud, kustusid tuled kümneks sekundiks. Peale seda töötas valgustus jälle, aga kaua siis, ma ei tea.

Minu sõber Neeme Kalk ja tuttav Tiina Mölder laevast jäid ellu.
Sõidukit pardal ei olnud. Päästeparvest nägin uppuvat parvlaeva taevasse tõusmas. Päästeparvel oli meil viisteist inimest. Kui parvlaev uppus, oli treppidel näha, kuidas uppuval parvlaeval olnud inimesed ronisid mööda käsipuid ülespoole, kui laev polnud veel vette vajunud, kuid käsipuu purunes ja inimesed vajusid merre koos laevaga.

KÜSITLUSE TÕLKIS TÕLK: HELENE LAAN.
Väljatrüki märge 24. nov 94

[rootsi keelest tõlge by Fucs]


Paul Barney

- ärkas paugu/šoki peale ja arvas, et on toimunud kokkupõrge;
- siis kuulis ta praksumist ja kraapimist ning miski libises mööda laeva kere külge;
- ta tõusis püsti, et vaadata, mis toimub, kui laev järsku väga tugevalt tüürpoordi poole kaldus ja mööbel sügavamale küljele liikus.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


28. septembril 1994 oli Paul Barney tegemas autopraamiga reisi Eestist Rootsi. Umbes 40 dollari säästmiseks oli 35-aastane Briti maastikuarhitekt otsustanud mitte võtta tekil kajutit ja kavatses selle asemel ööbida suure 15 000-tonnise laeva ühes avatud ruumis. Kella 23 paiku sättis ta end magamiskotiga ideaalsesse kohta 5. teki kohvikusse, laeva ahtrisse. Ta ärkas kella 1 paiku öösel ootamatu paugu peale.

Laev kaldus dramaatiliselt paremale. Lauad ja toolid hakkasid libisema. Alguses mõtles Barney, kas alus on madalikule jooksnud. Siis mõistis ta, et parvlaev ei kõigu ja teki kalle kasvab pidevalt. "Nii ma mõtlesin, et me peame sellega midagi ette võtma," ütleb ta.

Barney oli alati päris hea selles, mida ta nimetab "orienteerumiseks". Ta otsustas, et parim koht kindlama seismiskoha saamiseks ja põgenemisplaani väljamõtlemiseks on kohviku ja avateki vaheline uks. Kui laev kallutas veelgi rohkem, manööverdas ta ümber ukselengi, et püsti jääda. Selles ebakindlas olukorras üritas ta peas uuesti joonistada laeva vaimset kaarti, kuid tema aju nägi vaeva, et nii palju segadust tekitava teabega kursis olla. Kuna nõud ja klaasid jooksid igal pool kokku, teadis ta ühte asja kindlalt: laev ei lähe järsku ise sirgeks. Ümberringi ei olnud päästevarustust ning kapten ja meeskond ei andnud hädaolukorras juhiseid. "Sain aru, et see oli üsna meeleheitlik olukord," ütleb Barney, "ja ma olin üsna kindel, et suren."

Barney eeldas, et reisijad hakkavad oma elu nimel rabelema. Ta kujutas ette stseene, kus inimesed võitlesid päästepaatide eest. Selle asemel kohtas ta midagi tõeliselt kummalist: tundus, et paljud kaasreisijad ei suutnud üldse midagi teha. "Inimesed lihtsalt ei liikunud," ütleb ta. "Nad olid kohapeal külmunud ja justkui ootasid, et neile öeldakse, mida teha." Kui tuled põlesid ja kustusid, nägid need välja nagu marmorkujud, kahvatud ja liikumatud.

"Miks nad midagi ei tee?" küsis ta ühelt eesti mehelt, kes temaga ukselengi jagas, kuna laev järjest järsemalt vajus.

"Ära mõtle sellele," vastas mees.

See mees päästepaadiga ei pääsenud, küll aga Barney. Pärast seda, kui ta oli oma seljakotist soojad riided välja tõmmanud ja saapad jalast võtnud (ta ei tahtnud neid vees kanda), ronis ta laetorude ja ventilatsiooniavade võre otsa ning avastas end seismas üksi massiivse laevakere otsas, ennast küljele pööratud "Estonial". Poolkuu valgustas tema sürrealistlikku ümbrust. Vaatamata tormituultele ja igast suunast kokku löövatele lainetele suutis ta roomata 500 jalga (ca 150m) üle laeva illuminaatoritega kaetud pinna, et ühineda reisijate rühmaga, kes lasid vette täispuhutavat päästeparve.

16-st parvele istunud inimesest 10 suri sel ööl alajahtumisse. Estonia pardal viibinud 989 inimesest ligi kaks kolmandikku ei jõudnudki laevalt välja....
https://theweek.com/articles/508512/las ... -tell-tale
https://www.thesun.co.uk/news/12916360/ ... -missiles/


Sarah Hedrenius

- läks magama alates ca. 21.30, kuid tundis laeva rasket liikumist;
- ärkas kahest tugevast paugust, mis panid laeva värisema (ta arvas, et nad on vastu kivi põrganud), laev liikus üles-alla;
- ta jäi peaaegu magama, kuid mitte kauaks, kui tekkis suur kreen ja ta teadis, et see on nüüd väga tõsine;
- jõudis 7. tekile, kus kohtus Kent Härstedtiga;
- algul tundus ahter vöörist kõrgemal olevat ja hakati ahtrisse kõndima, kuid olukord muutus, vöör läks üles ja ahter vajus alla.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

- Värske Estonia-teemaline dokumentaalfilm räägib sõjatehnika veost ning ellujäänud Sarah Hedrenius tunnistab, et Tallinna sadamas sõidutati pardale viimaste sõidukitena sõjaväeautod.
https://nord.news/2020/11/06/the-accide ... ll-access/


Pierre Thiger

03.10.94 tunnistusest väljavõtted:

- ca. 23.45 (Rootsi aeg, = 00.45 laevaaeg) kuulis ta tuima pauku ja ca. 1/2 minutit hiljem samasugust teist pauku, need olid tõesti teravad ja lühikesed helid, mida ta muusikast hoolimata selgelt kuulis. Laev värises veidi. Müra ei tekitanud vastu vööri löövad lained;
- ca. 3 minutit pärast seda, kui ta oli kuulnud mainitud müra, tundis ta, et laev õõtsub/õõtsutab laeva mitte ainult küljelt küljele. Ta oli laeva käitumise üle väga üllatunud.
- need õõtsuvad liigutused kordusid 3-4 korda, samal ajal laev mõnevõrra värises;
- Pierre Thiger on veetnud mõnda aega merel ja omab kogemusi suurte laevade käitumisega, mistõttu jälgis ta Estonia käitumist üsna teraselt.
- ca. 10 minutit pärast seda, kui ta oli kuulnud eelmainitud müra, hakkas laev veerema küljelt küljele ja jäi seejärel tüürpoordi kreeni 10°-15°;
- laev ei taastunud normaalseks;
- tema arvates oli mõni minut enne kella 24.00 (Rootsi aja järgi = 01.00 laevaaeg), kui laev vajus esimesse raskesse tüürpoordi kreeni;
- nad lahkusid koos (Altti Hakanpääga) baarist kohe ja väljapääsuni jõudes kaldus laev edasi ca. 30°, mille juures ta püsima jäi;
- ainus meeskonnaliige, keda nad nägid, kandis raadiosaatjat vms;
- kui ta 7. tekile jõudis, oli kreen ca. 35°, ja pidevalt kasvas;
- ca. 45° juures tuled kustusid, aga tulid tagasi.

Juunis 1997 antud tunnistuste väljavõtted:

Õnnetuse õhtul ei olnud ta väljas tekil, vaid jälgis mereolukorda läbi akende, "Estonia" kiirus oli antud oludes ülimalt liialdatud, Pierre Thiger pole sellist asja kunagi varem ega pärast seda kogenud. Laev peksis nii tugevalt raskes lainetuses ja iga kord, kui vöör merre paiskus, jäi laev peaaegu seisma, värises ja vibreeris ning seejärel kiirendas uuesti, kuni murdis järgmise laineni ja nii edasi. Lisaks sellele oli väga tugev kaldumine, laev veeres, alati rohkem tüürpoordi kui pakpoordi poole, sest ta mäletab, et pidi end pidevalt ühe käega käepiirdest kinni hoidma (viimase tunni jooksul istus ta koos Altti Hakanpääga Admiral's Pubis 5. tekil), et vältida tema baaritooli kaldumist tüürpoordi poole.

Tema tähelepanekute kohaselt algas sündmuste jada 10-15 minutit enne südaööd (Rootsi aja järgi = enne kella 1:00 laevaaeg), kui ta kuulis 3 pauku, mille vahel oli 15-20 sekundit, metalli lööki metalli vastu ja arvas, et see oli kokkupõrge, laev värises ja vibreeris. Varsti pärast seda märkis ta, et erinevalt varasemast oli laev rohkem kaldu ja tegi palju aeglasemaid ja sügavamaid liigutusi. Pauke enam ei olnud, kuid järsku tundis ta laeva ahtris vibratsioone, mis pani ta arvama, et ahter on meres ette keeranud. Kalle oli tahapoole, ta ei näinud aknast midagi välja, ta tundis propelleri vibratsiooni (klaasid kõlisesid) ja siis kuulis imelikku müra: Väga madal müra ja samal ajal lakkasid lainete löögid. Siis oleks nagu laine löönud ahtri alla ja kõik vibratsioonid lakkasid ja samal sekundil jätkas laev uuesti kaldumist, kuid ilma mootorimürata. Umbes ühe minuti ta ainult vajus, siis vajus ja veeres ning kõikus ja siis ainult veeres - ta tegi kaks täispööret rohkem tüürpoordi, vähem pakpoordi ja kolmandal korral kreenis ta sügavalt tüürpoordi poole, ei tõusnud uuesti püsti ja langes siis järsult umbes 40°/45°. See oli veidi enne südaööd (Rootsi aja järgi). Siis tuli laev tagasi peaaegu püstiasendisse ja kreenis umbes 10°/15° ja siis kreenis tagasi umbes 40°/45°, kus ta stabiliseerus vähemalt 10-ks, tõenäoliselt 12 minutiks, misjärel jätkas kreeni 45°-lt 90°-le suhteliselt kiiresti. Enne kui laev oli täielikult küljel, lõhkus laine paar korda laeva korstent.

Kui ta oli jõudnud 7. teki välisküljele, oli kreen umbes 40°, tuul ja meri tulid tüürpoordist ja pakpoordis 5-6 kraadi ahtrist tagapool paistsid tuled. Pärast seda, kui nad olid juba mõnda aega tekil olnud ja kalle oli aeglaselt tõusnud umbes 45°-ni, kustusid tuled, kuid kohe pärast seda tulid tagasi, kõik see oli ca. 10-12 minutiline faas, mil parvlaev oli end stabiliseerinud 40°-45° kreenis.

Hiljem võttis SILJA SYMPHONY ta merest peale ja ta tuli Helsingis kaldale, kus teda esimest korda üle kuulati, kuid tal ei ole protokolli koopiat. Seejärel küsitlesid teda Stockholmis uuesti Rootsi politsei ja Olof Forsberg JAICist.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

Märkus by Fucs: Vaata ka allpool Rolf Sörmani tunnistusi ja
https://www.opendemocracy.net/en/estonia_2872jsp/


Altti Juhani Hakanpää

- kui ta oli veel restoranis Poseidon - laev rappus kaks korda tugevalt ja tantsutüdrukud kukkusid põrandale;
- Natuke hiljem oli ta Karaokebaaris, kui laev järsku ca. 45° kreeni vajus ja jõudis tagasi peaaegu püstiasendisse ning kreenis siis astmeliselt aina rohkem tüürpoordi poole;
- ta usub, et see oli umbes kell 01.25.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


Veljo Juuse

- kell 22.30 tundis mõningast kõikumist, kuigi laev oli kogu aeg paremale kallutanud;
- mitte palju enne suurt kreeni tüürpoordi või samal ajal kukkusid klaasid ootamatult baaris ümber;
- siis kreenis laev tugevalt tüürpoordi poole ja ta tormas üles 7. tekile;
- kui ta oli laevakere välisküljel teel vette, kuulis ta seest nagu pumpamise hääli.

Märkus by estoniaferrydisaster.net:
Sel ajal pidi veel töötama avariigeneraator, mis andis toite järgmistele seadmetele:

- navigatsiooniseadmed, navigatsioonituled, päevavalgus, radar, güro- ja autopiloot, "typhoon"
- avariivalgustus
- hoiatussüsteem
- güroskoop kompass
- raadio
- CO2-ventilaator (masinaruumi ventilaator)
- tõstukite mootorid
- teatud ventseadmed
- üks roolipumba pump
- tuletõrjepump
- sprinklerpump
- avarii pilsipump
- siseraadio
- valjuhääldisüsteem
- üks hüdropump ahtri rambi jaoks

Järelikult võib oletada, et Juuse Veljo kuulis töötavat tule-, sprinkler- või avariipilsipumpa.

https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


Veljo neljane kajut 1007 asus Estonia esimesel, kõige alumisel tekil, kahe autoteki all. Seal oli veel üks inimene, aga kes, seda ta ei tea. Kui ta hilisõhtul kajutisse sisenema hakkas, oli too teine reisiline juba magama keeranud.

Ent Veljo, kes toona oli 24, pööras uksel ringi. Sealsamas pikas koridoris, oma kajuti kõrval, sattus ta kokku viie-kuue Viljandimaalt pärit noorega. Nood olid lõbusas tujus, ütlesid Veljole, et mis ta siin all passib, tulgu nendega kaasa viiendale tekile, kus Admirali pubis hakkab peagi esinema Urmas Alender.
Veljo, kes tollal töötas Ida-Virumaal Iisakul väikses autoremonditöökojas, ei olnud teab mis Alenderi fänn, ent otsustas noortega siiski ühes minna. Sest und tal eriti polnud.

Noored leidsid pubis vaba laua, Veljo seadis end sisse ukse kõrval leti ääres kõrgel baaritoolil. Kell 23.51 tellis ta suure Prippsi õlle, mis maksis 40 Eesti krooni ja 80 senti. See kõik on kirjas kassatšekil, mille ta toppis teksapükste taskusse.
Ega õlleklaas letil just kindlalt püsinud, vaid tikkus siia-sinna libisema. Laev kõikus sügistormis, aga mitte nii kõvasti, et oleks pidanud astudes seintelt tuge otsima. Mõned klaasid kukkusid küll baaris põrandale, kuid keegi sellest numbrit ei teinud. Alati tuli teenindaja ja koristas killud ära.

Kui Alender esinemise lõpetas – ja Veljo oli õlle ära joonud –, läks lahti karaoke lauluvõistlus. «Ise ma laulumees pole, aga äge oli vaadata noori ja julgeid, kes läksid teleka ette ja haarasid mikri,» kirjeldab Veljo, kes nüüd töötab Iisaku päästekomando meeskonnavanemana ning peab Rajakülas peretalu. «Lõbus oli!»

Järsku keeras Estonia aga tugevalt kaldu. Nii tugevalt, et laudadelt lendasid asjad pubi põrandale. Inimesed hoidsid kinni, kust said, et mitte pikali kukkuda.
Veljo mõtles, et ju kohtus laev suurema lainega. Ta ei märganud, et kellelgi oleks tekkinud paanika.

Õige pea sättis laev end õigesse asendisse tagasi.
Veidi aja pärast läks Estonia veelgi rohkem kaldu kui eelmisel korral. Nüüd sadasid asjad ka baaririiulitelt alla. Teenindajad ahastasid – tuleb suuremat sorti koristamine.

Aga enam laev end tagasi püsti ei keeranud.
«Siis oli kerge ehmatus, et miks nii,» tunnistab Veljo.
Samal viiendal tekil koridori teises otsas asus infolett. Veljo mõtles, et läheb sinna küsima, mis juhtus. Aga mingi sisetunne, oletab ta, ütles, et loobu info otsimisest. Selle asemel hakkas ta kreeni vajunud laeva laial trepil, hoides kõvasti käsipuust, kiiruga, vaat et hüpetega üles seitsmendale tekile liikuma. Sealt pääses välja. Mida teised pubis teha otsustasid, seda ta ei tea. Selja taha ta ei vaadanud.

Kuuendal tekil viis trepp mööda kasiinost, kus Veljo märkas, kuidas heledate õlgadeni juustega diiler hoiab kahe käega kramplikult pokkerilauast kinni ja vaatab tühja pilguga enda ette. Olukord pidi järelikult olema kõigile ootamatu.
Jõudnud Estonia tagaosas välitekile, märkas ta, et sinna olid tulnud juba mõned teisedki. Sinistes tunkedes mees, ilmselt laeva mehaanik, hoidis kahe käega reelingust kinni. Ta ei osanud midagi tarka öelda. Nüüd ei jäänud Veljol enam kahtlust: juhtunud on midagi tõsist, sest laev niisama külili ei jää. Kuid sellist mõtet, et Estonia võiks põhja minna, tal enda mäletamist mööda küll ei tekkinud.
Pea kohal märkas ta viit päästepaati. Imelik, miks neid juba vette ei lasta, käis tal küsimus läbi pea.

Estonia aga jätkas üha rohkem kreeni vajumist, kuni isegi asjatundmatuile sai selgeks, et enam ei ole võimalik päästepaate vette lasta – need maanduksid viltu vajunud välitekile.

Keegi oli avanud päästevestide kapid. Vestid vedelesid maas. Veljo tõmbas ühe neist selga ja sidus eest nööridega kinni. Ta aitas vesti selga ka ühele naisele, kes oli ehmunud, hirmul ja teadmatuses nagu temagi. Naise küsimuse peale, mis saab, oskas Veljo vaid kohmetult kosta: «Vist tuleb laevalt ära minna.»

Lõpuks, kell 1.20, nagu kinnitab hilisem uurimisprotokoll, teatas naisehääl laeva infosüsteemis eesti keeles: «Häire, häire, laeval on häire!»
«Saan aru, et häire,» meenutab Veljo oma mõtteid. «Aga edasi?»
Mõneks ajaks tekkis tal väike lootus, et äkki jääbki laev kreenis hulpima, kuni viimaks tullakse päästma. Kõik tuled ju põlesid.

Kuid Estonia jätkas üha rohkem küljele vajumist. Laeva eesotsast potsatas vette paar päästeparve. Mõned inimesed, märkas Veljo, ronisid ülemiste tekkide kajutitest välja akende kaudu. Kreen oli juba nii suur, et tuli üle reelingu laeva küljele ronida.
Järsku kustusid laeval kõik tuled. See, tunnistab Veljo, oli järgmine suur ehmatus. «Järelikult on aeg minna,» ütles talle mõistus.

Veljo heitis pilgu Estonia ahtri poole. Pimedas näis, et vesi tuleb lähemale. Seega vajus Estonia ahter üha sügavamale. «Seal oli kohin ja mühin,» kirjeldab Veljo. «Nagu korstnatorud läheks vett täis.»

Toetades jalgu kajutiakende luukidele, hakkas ta mööda laeva külge tagumiku peal allapoole laskuma, kuni jõudis metalse randini. Seal ta peatus. Kuuvalgel võis näha, kuidas inimesed hüppavad vette. Aga mitte kõik. Veljo kõrval toetus randile keegi – ta ei saanud pimedas isegi aru, kas mees või naine –, kes ilmselgelt kõhkles, kas karata vette või mitte. Randist allpool valitses pilkane pimedus.

Veljo ei mäleta, mis teda lõpuks hüppama julgustas. «Sellises olukorras käitud instinktiivselt,» ütleb ta, «nagu loom, kes ei mõtle ette.»
Veljo maandus vette sellise hooga, et päästevesti nöörid andsid järele ja vest kerkis lõua alla. Hoides ühe käega vestist, et see ära ei kaoks, tõmbas ta teise käega läbi vee end vajuvast laevast eemale. Et kui laev põhja läheb, ei tiriks see teda kaasa.

Ümberringi polnud näha kedagi ega midagi. Ta hõikas mõned korrad – ei mingit vastust. Külma esialgu ei tundnud, ilmselt adrenaliini tõttu.
Veljo ei oska öelda, kui kaua ta vees loksus. Ühtäkki tabas ta käsi midagi, mis tundus kummist. Ta püüdis sellest kätega haarata ning sai ootamatult kinni nöörist. Siis jõudis arusaamisele, et see peab olema mingi päästevahend. Aga kuidas end selle peale vinnata?

Ta proovis mitut moodi. Mässis köie käevangu. Haaras köiest isegi hammastega. «Niikaua ukerdasin, kuni peale sain,» meenutab Veljo. «Ma ei tea, mis jõud mind sinna aitas.»

See oli tagurpidi kukkunud päästeparv. Seal oli kolm meest juba ees, üks neist kõigest aluspükstes. Kõik kolm, nagu hiljem selgus, olid rootslased. Nende seas oli Eckhard Klug, kes oli aastaid veoautoga Eestisse humanitaarabi vedanud. (Eelmise kümnendi alguses kolis ta elama Jõgevamaale.)

Mehed ei vahetanud omavahel sõnagi. Nad olid juhtunust šokis, kurnatud ja külmunud. Keegi neist tõmbas teisi parve keskele kokku, et niiviisi veidigi sooja saada. Keegi oksendas. Veljo leidis üle parve põhja jooksva nööri ning hoidis sellest kõvasti kinni, et tuul ja lained teda parvelt minema ei pillutaks. Ega ta tollal teadnud, et parv on tagurpidi, sest polnud varem ühtegi päästeparve näinud.

Kui ta pilgu parvelt merele tõstis, nägi ta silme ees suurt kolmnurka. Tõenäoliselt oli see uppuva Estonia nina, oletab ta.
Parv meestega kõikus lainetel muudkui üles ja alla. Kui tõusis üles, tuulte kätte, hakkas lõikavalt külm. Kui vajus alla, sai tuule käest veidi peitu.
Järjekordsele laineharjale tõustes nägi Veljo eemal laevatulesid. Aga need paistsid kaugel-kaugel. Suurt pääsemislootust need ei tekitanud, sest parv oli ju valgustamata.

https://leht.postimees.ee/6788031/on-ae ... ialt-vette


Ronnie Bergqvist

- laev hakkas värisema ja vibreerima;
- baaritöötajad võtsid riiulitelt pudelid maha;
- vahetult pärast kella 01.00 kreenis laev esmalt pauguga, seejärel järgnes väga tugev tõuge koos pauguga/põrkega ja seejärel kreenis laev väga tugevalt tüürpoordi.
- kõik lahtised esemed lendasid allavajunud poolde.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


Maria Fägersten

- kogu aeg tugev kõikumine;
- kesköö paiku sõitis laev millelegi vastu ja tema ja kõik teised vaatasid akendest välja, kuid ei näinud midagi;
- siis hakkas laev värisema/vibreerima;
- kell 00.45 baaris kukkusid klaasid oma hoidikutest välja;
- järsku lendas kõik ühele poole, kui alus väga kiiresti kreeni läks, inimesed paiskusid vastu seina
– ta suutis käetoest kinni hoida
- Kell baaris näitas 01.05
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

Thomas Grunde

- ca. 01.15 esimene pauk eespool ja laev kreenis;
- siis tugevamad paugud eespool ja laev kreenis rohkem.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

Thomas Grunde suitsetab Estonia välitekil sigarit.

Hetk varem veetis ta tavapärase õhtu laevas töökaaslastega ja laulis karaokebaaris rootsi laule. refrään lõppes ja asjad hakkasid kukkuma.

Pudelid vajusid mööda baaririiulit alla, baarmenid jäid kukkuvate pudelite alla. Lauad ja toolid põrkasid vastu seinu, õlu tegi vaiba läbimärjaks ja Thomas Grunde lendas tantsupõrandale maha. Üles tõustes oli tal ainult üks mõte: siit minema ja kiirelt.

Tekil kuuleb Grunde hüsteerilist karjet, pooleldi riides inimesed jooksevad edasi-tagasi, päästeveste vedeleb ümberringi.
Ta liigub vähe kõrvale ja süütab väikese sigari, tahab rahuneda.
Suured laevad upuvad aeglaselt, arvab Grunde, ja Estonia on spordiväljaku suurune. Enne kui nii suur laev lainete alla vajub, on helikopterid nad juba evakueerinud.

Ta tõmbab suitsu sisse ja naudib seda.

Kui ta on kolmandiku sigarist ära tõmmanud, kaldub laev järsult viltu ja tekk ta jalge all näib kerkivat. See on nüüd küll tõsine asi, arvab ta.
Ta võtab seljast oma väikese jope, mille taskus on palju raha. Laevad vajuvad tavaliselt vööri ees, mäletab ta olevat kuulnud ja sätib end minema laeva ahtri poole.

Ta kõigub mitme meetri kõrgustel lainetel, üles-alla, nagu väike teepakk, kuni tuul toob talle päästeparve. Ta klammerdub selle köite külge, karjub ja keegi haarab tal käest kinni. Siis hakkab päästja haare kahanema. "Tule appi, ma ei pea enam vastu," kuuleb Grunde rootsikeelset karjumist. “Skit förbannad, sa pead kinni hoidma,” hüüab Grunde. Ta lihtsalt ei saa siin surra, nii lähedal parvele.

Siis tunneb Grund, et teda kägistatakse: keegi tõmbab tal särgikrae ära.
Mõne aja pärast vajub ta tantsukingades, viigipükstes ja valges särgis parve põhja.

https://dynamic.hs.fi/2014/estonia/


Kent Härstedt

- magas oma kajutis 4. tekil;
- ca. 00.00 ärkas "summutatud" heli peale, mis oli siiski "raske" - nagu miski liiguks küljelt küljele ja siis jõuga vastu laevakere põrkas;
- tundis end rahutult ja ühines kolleegidega "pubi Admiralis";
- pärast seda, kui ta oli seal olnud ca. 30 minutit hakkas laev värisema ja küljelt küljele veerema, palju pudeleid kukkus riiulitelt maha;
- laev pöördus tagasi püstiasendisse ja kreenis uuesti tüürpoordi poole;
- laev oli 45° kreenis, kui ta jõudis 7. tekile, kus kohtus Sara Hedreniusega.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

Järsku kaldub laev ebatavaliselt järsult, minu tool läheb ümber. (…) - Laev kaldub uuesti sama intensiivsusega. Ja siis kümne sekundi pärast jälle kolmas kord, (…). - See võis võtta kokku pool minutit. Siis on kaks korralikku lööki, laev kaldub veelgi tugevamalt samale poole. (…) - Siis tuleb kolmas pauk. Ja kogu ruum variseb mu ümber kokku.
(Kent Härstedt: Det som inte kunde ske [1995])
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/


Lars-Torsten Österberg

- karmid mereolud - kõndida oli raske ja alati oli vaja millestki kinni hoida;
- umbes kell 01.00 veeres/kõikus laev 2–3 korda, siis kreenis üle tüürpoordi ja jõudis tagasi peaaegu püstiasendisse;
- seejärel kreenis laev astmeliselt suhteliselt kiiresti umbes 30°-ni;
- kui ta 7. tekile jõudis, oli kreeni nurk veel umbes 30°, mis seejärel tõusis 45°-ni ja püsis seal üsna pikka aega;
- laev vajus ahter ees ja viimane asi, mida ta nägi, oli mingi valget värvi asi.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm

Väljavõte 03.10.1994 ülekuulamisprotokollist K 84051-94

Ta märkab [olles päästeparvel] midagi valget, mis on viimane, mida ta laevast näeb, ja oletab, et see valge asi oli vööris.
(Han lågger märke, till något vitt, som år det sista han ser av fartyget och han antar att det vita var från stäven.)
[tõlge by Fucs]


Rolf Sörman

04.10.1994 tunnistuse kokkuvõte:

- kell 19.45 olid nad veel oma koosolekul 4. teki tüürpoordis asuvas nõupidamisteruumis, kui ootamatult hakkas nende all käima mingi pump, mis tegi sellist müra, et nad ei saanud jätkata;
- üpris tugevat müra kuulis ta siiski hiljem ka teistes laeva osades;
- alates kella 00.30/00.40 oli ta Admirali pubis;
- umbes kell 01.05 kaldus laev kergelt pakipoordi (justkui muudaks kurssi), tuli püsti tagasi ja veidi hiljem kreenis väga sügavalt tüürpoordi ja vesi paiskus vastu akent;
- kui ta oli 7. tekil ja kreen oli juba 70-80°, nägi ta korstna juures mingisugusest varuväljapääsust kahte inimest väljumas, pikem neist hüüdis:
"... autotekilt tuleb vett üles", need olid kas Soome või Eesti meeskonnaliikmed;
- suurest kreenist alaets kulus ca 35 minutit, kuni laev oli peramal küljel.

13.10.1999 antud tunnistuste kokkuvõte:

- Konverents algas alles kell 17.00 Rootsi aja järgi (ST) ja ruum asus tüürpoordis.
- Ta pidi kõnet pidama. Mingil ajal algas kõrge vingumine, mis ilmselt tuli kuskilt altpoolt. See oli alguses vali, kuid pidev ja ta pidi lihtsalt kõvema häälega rääkima.
- Ta arvab, et pärast tema ettekannet tekkis neil veel üks paus, kui konverentsi perenaisel paluti häirivaid hääli tekitav masin või pump välja lülitada, kuid ta tuli tagasi väitega, et midagi ei saa teha.
- Müra muutus, lülitus sisse/välja, mis oli veelgi häirivam ja panime konverentsi kinni ca 15-20 minutit plaanitust varem ehk kell 20.40/20.45 ST. See tähendab, et müra algas arvatavasti umbes kell 20.30 ST.
- Õhtusöök restoranis "SEASIDE" 6. tekil tüürpoordil telliti kella 21.00 ST, kuid nad pidid ootama umbes 5-10 minutit, enne kui toidud lauda said.
- Õhtusöök võttis umbes poolteist tundi ja kellaaeg oli siis umbes 22.30/22.40 ST. Ta kuulis ikka veel kaugelt "müra".
- Pärast mõnda aega ringi kõndimist kohtas ta nelja oma grupi daami ja nad läksid 7. tekile, pakpoordipoolsele küljele, kus väljapoole avanev uks käis paukudes kinni-lahti ja vaip oli kuni trepini läbimärg.
- Seejärel otsustasid nad külastada Admiral's Pubi, kuhu nad sisenesid arvatavasti 23.40/23.45 ST. Ka siin kuulis ta "müra".
- Varsti pärast seda tundis Sörman laeva liikumise muutust, sest laev oli nüüd natukene kallutatud ja hakkas rohkem küljelt küljele veerema.
- Mõne aja pärast kõndis ta esinemislava lähedal tüürpoordi esinurgas diivani juurde. Siis tundis ta jalgades 2-3 lööki. Need olid nagu löögid edasi/tagasi suunas, kuidagi nagu jõnksutamine, aga teistmoodi.
- Tüdrukud istusid diivanile ja tema toolile ning jätkasid oma arutelu, kui Anita järsku tõusis ja ütles, et läheb nüüd oma kajutisse. Nad püüdsid asjatult veenda teda jääma ja Sörman vaatas kella. Kell oli 23.55 ST.
- Nad jätkasid sellel teemal arutamist, kui järsku laev kreenis väga aeglaselt, kuid palju sügavamale tüürpoordi poole. Ta kaldus nii kaugele, et nad nägid, kuidas nende kõrval olevate akende vastu vett pritsis. Baari taga kukkusid baaridaami peale kõik lae all rippuvad klaasid.
- Laev tõusis tagasi enam-vähem püsti, võib-olla isegi veidi pakpoordi poole, kuid hiljem kreenis uuesti ja veelgi sügavamale tüürpoordi. Seekord lendasid kõik lauad, toolid ja kõik mis olid kindlalt fikseerimata.
- Taas nägid aknal vett, kuid laev jõudis taas peaaegu püstiasendisse ning nad kasutasid juhust ja tormasid väljapääsu juurde, mis õnnestus.
- Siis sai ta aru, et mootorimüra enam ei kosta, aga tuled põlesid.
- Laev kaldus uuesti tüürpoordi poole, nüüd astmeliselt, vahepealsete perioodidega ja stabiilselt.
- Nad tormasid üles 6. tekile ja edasi tekile 7, kus nad jõudsid ahtriukseni ja pääsesid raskustega lahtisele tekile.
- Tekil sai veel käia, kreen oli siis vist 30°.

https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm
https://www.bbc.co.uk/sounds/play/p06m1dvl


Pubi Admirali tüürpoordi seina ääres, mis oli laeva sisehallidesse viiva ukseava vastas, istus harrastussukelduja nimega Rolf Sörman. Noorena mängis Sörman merele mineku mõttega ja oli mõned nädalad ohvitseri koolitusel Rootsi parvlaeval Silja Line'il, enne kui otsustas, et õigusteadus annab parema elu. Nagu ka Pierre Thiger, ei kiidanud ta heaks kiirust, millega Estonia lainetesse aeti, ja vastandas seda käitlemist, nagu ta mulle hiljem ütles, poliitikaga, mida ta mäletas Silja Line'ilt, kus laevu aeglustati varakult. Reisijate mugavuse pärast, eelkõige eeldades, et inimesed jätkavad oma kulutuste tegemist restoranides ja baarides. Ilmselt polnud eestlased sellisteks kapitalistlikeks peensusteks veel päris valmis. Õhtul varem oli Sörman jälginud, kuidas nad oma laevaga jõhkralt Viking Mariellast mööda kihutasid.

Sörman ja neli naist suundusid 7. tekile, pakipoordipoolsel küljel, tuulepealsele promenaadile merd vaatama. Kohale jõudes käisid välisuksed lahti ja kinni, ilmselt seetõttu, et riiv oli katki läinud ja trepikojast viiv vaip oli soolase veepritsmega läbi imbunud. Kolm neljast naisest läksid õue mineku pärast närvi.

Lõpuks leidsid nad kõik peavarju pubis Admiral. Nad tellisid õlut ja istusid mõnda aega kõlaritele liiga lähedal, et rääkida. Tunduvalt enne kella 1 öösel taandusid nad müra eest pubi kõige kaugematesse piirkondadesse, mis juhtusid asuma väljapääsu vastas, mööda laeva tüürpoordi seinaäärt. Selle lühikese jalutuskäigu ajal tundis Sörman oma jalge all tekil kahte või kolme erinevat lööki.

Hiljem oli aega rahulikuks vestluseks. Naised istusid diivanil, mis oli põranda külge kinnitatud. Sörman istus toolil näoga nende poole. Seinas olid aknad, mis olid ookeaniööst mustad. Viis minutit enne kella 1:00 vabandas üks naistest end Sörmani südamlike vastuväidete peale. Tema nimi oli Anita Person-Flygare. Ta kõndis infolauast mööda, peatrepist üles ja otse oma kajutisse 6. tekil. Kui varsti pärast seda laev kreeni kaldus, avanes ta kajuti uks ja ta kukkus oma kajutis tahapoole, olles raskusjõu tõttu surutud vastu kajuti kaugemat seina. Kuna ta oli sihikindel ja krapsakas, õnnestus tal lõksust välja tulla, kaldus koridorist läbi minna, 7. tekile ja välispromenaadile ronida, ning lõpuks ellu jääda.

Rolf Sörman ja tema kolm allesjäänud kaaslast liikusid veelgi kiiremini. Kui Pubi Admiral kaosesse varises, hüppasid nad libiseva prahi vältimiseks diivanile. Laine loksus vastu nende kõrval asuvaid aknaid ja kattis seejärel klaasi rohelise veega, mida valgustas laeva sisemuse valgus. Kui laev kõige järsemast kreenist tagasi kiikus, kasutas Sörman ja tema grupp võimalust lähedal asuva väljapääsu avamiseks. Nad ootasid seal korraks veel ühe kõikumistsükli pärast, sööstsid seejärel üle lageda siseteki läbi külgkoridori ahtritrepi poole, mis asus laeva keskkoha lähedal pakpoordis. Selle löögi ajal tabas allakukkunud külmkapp peaaegu Sörmani ja paiskus seejärel vastu seina. Koridorist väljus mees, kes hüüdis: "Ära paanitse. Meeskonnal on kõik kontrolli all!» Sörman ja tema kaaslased ei paanitsenud. Teisest küljest uskusid nad, et laev oli kontrolli alt väljas. Nad jõudsid ahtritrepi juurde. Kasutades käsipuid ja messingist piirdeid, tõusid nad kiiresti kahe teki jagu ülespoole, kohates teel vaid mõnda teist reisijat. Nad ei kuulnud nõrka ja eksprompt teadet: “Häire! Häire! Laeval on häire!”....

Trepi ülaosas 7. tekil avastasid nad, et osa meeskonnaliikmetest (kelle kajutid sellel tekil asusid) olid moodustanud inimketi, et aidata inimesi mööda kaldpõrandat üles promenaadi uste juurde. Kui laev aga järsemalt kreeni läks, kadus meeskond õue avatud tekile. Sörman ja tema rühm jõudsid sellegipoolest ukseavasse ja ukseraamist kinni võttes tõmbasid nad end sealt läbi. Nad olid esimeste reisijate seas, kes promenaadile jõudsid. Pärast seda, kui ühte päästevestikonteinerit ei õnnestunud avada, õnnestus neil avada üks teine. Sel ajal veel rühmana tegutsedes aitasid nad üksteisel leida terved päästevestid, koos rihmadega, ja need päästevestid selga panna....

Seal oli ka kuritegevust. Tõepoolest, mõned esimesed inimesed, kes järgnesid Rolf Sörmanile ja tema kolmele naiskaaslasele välja peaaegu tühjale promenaadile, olid jultunud vargad – kamp noori eesti mehi, kes kasutasid segadust ära, rebisid Sörmani kaelast kuldketi ja naistelt sularaha ning ehted. Jahmatava kiirusega röövisid nad ka teisi tekil ja kadusid seejärel sisse, ilmselt selleks, et trepist üles ronima hakanud rahvamassidest läbi trügida. Nad olid enesekindlad, nagu kurjategijad kipuvad olema, ja nad ei pruukinud isegi arvata, et laev võib nad lõksu püüda, kuigi parim tõend on, et nii see juhtus....

Sörmani vihastas selline rünnak. Olles hõivatud endale ja kolmele naisele sobivate päästevestide leidmisega, seisis ta peagi silmitsi ohtlikumatlaadi agressiooniga. Probleem sai alguse ahtritrepikojas elu pärast võitlevate reisijate seas puhkenud kaklusest – paanikaga seotud vägivaldsest käitumisest. Kui kreen lähenes 45-kraadisele kaldenurgale, tõusis ahtritrepikojast välja rühm inimesi kes pärast ennast välja promenaadile võideldes sööstis juba seal viibivatele reisijatele kallale, rebisid nende kätevahelt välja päästevestid või rebisid need neilt seljast. Inimesed võitlesid loomulikult vastu, kuid mõned kaotasid. Pole teada, mis hukkunutega juhtus, kuid kui nad läksid vette ilma ujuvvarustuseta, nagu mõned reisijad tegid, siis võib öelda, et nad mõrvati. Nende ja päästeveste ära rebijate vahel toimus kaklus. Nad jagunesid võitluses oma grupiga kaheks paariks, ühes oli kaks naist, teises Sörman ja kolmas naine – ning rünnakuohu tõttu ei saanud nad enam uuesti liituda. Naised kes jäid neist kaugemale kadusid, ega jäänud ellu....

Sörmani ainsaks kaaslaseks oli nüüd keskealine rootslanna Yvonne Bernevall, kes oli koos temaga seminaril osalenud, kuid ei olnud lähedane sõber. Nagu Sörman, oli ka tema füüsiliselt tugev. Promenaadil agressorite eest põgenemiseks ronisid nad kahekesi 8. tekil lagedale alale. Seal oli vaiksem. Tekk oli nagu terasest mererand, mis kaldus ohtlikult vastutulevate lainete poole. Selle nõlvad olid aga kaetud libisemiskindlate kummeeritud mattidega ning neid katkestasid mitmesugused päästeparvede kinnitused, torud, laeva väljaulatuvad osad ning kõrgemate ehitiste seinad, sealhulgas eelkõige kapteniteki ja selle kohal asuva navigatsioonisilla seinad ja suur keskel asuv laeva korsten – see kõik võimaldas piisavat tuge. Kui laevakere ümberminek ja üleujutus jätkus, muutus seal püsimine vee tõttu raskeks sest lained ulatusid vastu tekke pekstes kõrgemale, kiskudes ohvreid väikeste rühmade kaupa või ükshaaval maha. Kui abimootorid üles ütlesid ja tuled kustusid, puhkes uus karjumine, kuid see rahunes uuesti, kui avariigeneraator tööle hakkas. 8. tekile saabuma üha rohkem inimesi....

8. tekil pumbati äkitselt õhku täis näiliselt täiuslik parv koos ülestõstetud varikatusega, mis oli nagu telk, koos väikese vilkuriga – ning kohe tormas sellele suur rahvahulk, liiga palju inimesi, et sisse pääseda. Yvonne Bernevall tahtis ka sinna kiirustada, kuid Sörman kartis rahvahulka, mitte vähem selle tuju kui suuruse pärast ja veenis teda eemale hoidma. Tal polnud kavatsust vette minna. Oma kogemustest troopikas sukeldumisel, kus isegi leigetes vetes pidi ta soojas püsimiseks kandma sukeldumisülikonda, oli ta veendunud, et sureb külma kätte väga kiiresti. Ta oli just tegelemas ühe nende enda juures asuva päästeparve konteineriga ja tal oli lootust see õigel ajal avada.

Kui kreen oli 80 kraadi ja laeva seest kostis valju kukkumismüra, avanes korstna juures luuk ja Sörman nägi hirmunud motoristi sealt välja tulemas. [See oli siis motorist Hannes Kadak - märkus by Fucs] Motorist hakkas inglise keeles karjuma: “Vesi tuleb autotekile!” Tema kõrvale ilmunud süsteemiinsener [See oli siis Henrik Sillaste - märkus by Fucs] lõi teda rahustamiseks näkku. Nad kadusid koos. Kolmas insener [Margus Treu - märkus by Fucs] pidi ilmuma varsti pärast seda, kuigi Sörman teda ei näinud. Sillaaknad purunesid nüüd lainetes. Kummeeritud matid tulid tekkidelt maha, kuhjusid hunnikusse ja kukkusid vees ujujatele peale. Seejärel puudutas korsten ookeani pinda, tähistades 90-kraadist kaldenurka, ja kirbe aurupilv ümbritses laeva, kui merevesi puutus kokku kuumade väljalasketorudega.

Elektrigeneraator ütles üles ja inimesed karjusid, kuid akud lülitusid sisse ja süttisid luminofoorlambid ehk avariituled. Raketi sähvatus kadus öösse. Laevapasun kõlas valjult ja leinavalt, hüvastijätuks. Laev hakkas tagurpidi minema. Seistes ootamatult silmitsi väljavaatega, et laev veereb nende otsa, hakkasid paljud endiselt 8. tekil rippuvad inimesed vette kukkuma et püüda ujuda. Nad olid ohtlikult vastutuult, tormi poolel. Mõned takerdusid juhtmetesse ja kraanadesse või lohisesid alla või hukkusid lainete mõjul. Laeva keskpaigas kukkusid raskeimad lained peaaegu teki ülaossa ja ahtris tõusid nad sellest täielikult üle. Sörman pidi konteineris oleva päästeparve avamise lootused maha matma. Ta ei uskunud oma päästevesti, et see teda elus hoiab. Ta otsis Yvonne Bernevalli kätt ja nad kukkusid koos merre.....

https://www.opendemocracy.net/en/estonia_2872jsp/


Tåge Kjell Oskar Hellgren

- 1-ne kreen oli kuni ca. 20°, laev ei tõusnud enam tagasi sirgeks,
- seejärel vajus laev samm-sammult kreeni kuni vajus küljele ca 2 minuti pärast;
- tuli kustus 5-10 minuti pärast ja tuli tagasi pärast 20-minutilist "blackout"-i.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


Jan Grafström

- vahetult pärast kella 01.00. tugev kreen
- liikus üles kuni 7. tekini, õue saabudes oli kreeni 30°.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.3.htm


Urban Lambertsson

- ca. 01.00 imelik suur müra ja laev kaldus kergelt tüürpoordi poole, mõned klaasid kukkusid alla;
- ca. 1 minut hiljem tugev kreen paremale.


Urban oli töö tõttu (Estline’i planeerijana) üsna palju Läänemerel sõitnud, siinsed teravad lained ja nendest tekkiv kõikumine olid talle tuttavad. Ka sel õhtul kõigutas, kuid see ei häirinud teda kuigivõrd.

Keset peokära ja karaokebaari valju muusikat ei kuulnud Urban kordagi midagi imelikku, ühtegi kummalist heli, mis tavapärasest laevamelust oleks esile kerkinud.
Olukord muutus järsult, ilma hoiatuseta. Korraga oli kõik viltu.

Kõik muutus hetkega

„Tekkis ootamatu kalduvajumine, nagu laeva oleks raputatud. Karaokemasin jättis
loo pooleli. Õhtujuht püüdis inimesi rahustada, julgustada, et kohe hakkame uuesti peale, kuid ruum oli selleks ajaks täitunud ärevusega.”

Aimdus, et asi on tõeliselt halb, jõudis Urbani teadvusse sõnadeta. „Kui klaasid lendama hakkasid ja laev kaldu vajus, haarasin baariletist kinni, et tasakaalu hoida. Sattusin lähestikku ühe väga ilusa eestlannast baaridaamiga, kes hoidis samamoodi letist kramplikult kinni. Tema nägu oli minu omale väga lähedal, tema ilmest peegeldus tõeline hirm. Siis sain aru, et asjad on väga halvasti. Pöördusin Thomase poole ja ütlesin, et me peame siit kohe välja pääsema.”
https://www.delfi.ee/artikkel/69826677/ ... s-jai-ellu


Rait Põllendik

- suur kreen paremale,
- läks peale kreeni Pub Admiralist ära ja tõusis üles välja 7. tekile
- muid tähelepanekuid ei ole
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm

Tiina Mölder

TIINA MÖLDER 22-aastane Ettekandja - Ma töötasin viiendal korrusel ”Pub Admiralis”. Seal oli just karaoke käimas Pierre Isacssoni juhtimisel, inimesed laulsid ja olid rõõmsad. Ma ütlesin oma kaaslasele, et ma lähen korraks kajutisse, ei mäletagi mispärast. Kui olin ühe korruse ülespoole saanud, keeras laev äkki kummuli ja ma nägin, kuidas suured külmutuskapid kukkusid külili.

Kõik rahvas püüdis ülespoole tormata... Ma tegin mõne ukse lahti, kuna teiste ette olid veerenud tünnid, et teised ettekandjad pääseksid. Aga kui ma nüüd nimekirju vaatasin, ei olnud seal Maarikat, Merlet, ei Iivet ega kedagi teist, Mul oli tegelikult kogu õhtu niisugune imelik tunne. Mulle üldse ei meeldi, kui kõigutab. Loksutas nii, et ma ütlesin teistelegi, et ma vist pean täna oksendama.

Ma kajutini ei jõudnud, välisukse juures teadsin, et pean välja minema. Sain uksest välja, kus oli juba rahvast, keegi loopis päästeveste laiali. Laev siis kaldus, rahvas karjus... Mina vaatasin välisuksest sisse ja nägin, kuidas rahvas rippus trepi käsipuude küljes. Osa kukkus alla, üks käsipuu purunes ja siis läks pimedaks.

Seal seisis rahvas, kes hüppas, kes ainult karjus. Siis kukkusin seitsmendalt korruselt alla vette. Ei mäleta, kui kaua aega ma seal vees olin. Tuli laine, siis ei saanud hingata, kuni jälle sain laine alt välja. Ulpisin jupp aega ja tundsin ennast justkui surnud. Hirmus oli, pimedas ei saanud üldse aru, kus on taevas, kus on põhi. Lõpuks nagu ime läbi oli seal köis, aga siis olid näpud ja jalad nii kanged külmast, et vaevalt jõudsin kinni haarata. Ma ei tea aega.

Nööri mööda jõudsin parveni, mis oli teistpidi ja seal oli juba kaks tüdrukut, kes katsusid seda õigetpidi sikutada. Nägin, et üks oli Kasiino Paula, tundsin ta ära. Tõmbasime veel mõned sisse.

Kui ma poleks hakanud kajuti poole minema, siis poleks ma ka pääsenud. Ja just seal baaris olid selle poolest halvad uksed, et tünnid veerevad otsa ja siis ei saa keegi enam uksi lahti. Ka siis, kui laev oli külili, siis ma ei uskunud, et ta vee alla vajub.

Meie Kodu = Our Home : Australian Estonian weekly, 19 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2021 23:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Veebr, 2015 21:14
Postitusi: 485
Millised Estonial olnud päästevestid olid ? nsvl ajal kui ma purjetamas käisin olid päästevestid kõva täidisega ehk siis penost või uretaanvahust klotsid olid tugevasse riidesse õmmeldud , samas oli päästevesti küljes lamp / pirn ja kuivelement , mis märjaks saades pidi valgust andma , lisaks veel nööri küljes vile . Samamoodi olid kivikõvad päästerõngad , millega võis uppuja päästmise asemel inimesele viga teha .


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2021 23:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Aug, 2014 18:38
Postitusi: 690
Sellised (leitud osta.ee puhvrist, juures selgitus: "1994 aasta sügisel Riguldi randa,Läänemaal ujunud Estonia päästevest väga heas säilivuses"):


Manused:
Viking Sally vest.jpg
Viking Sally vest.jpg [ 70.81 KB | Vaadatud 2244 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 28 Nov, 2021 21:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2016 15:53
Postitusi: 461
Huvitav mida tegi Henrik Sillaste 22:30/23:30 alanud ringkäigu ajal autotekil (ehk siis kell 22:45 või 23:45). Ilmselt siiski 23:45 paiku. Oma tunnistuses kirjeldab ta vaid väljakutset 00:30 paiku vaakumsüsteemi remondiks. Silver Linde väite kohaselt poleks tal autotekile asja olnud.

Linde kirjeldab kuidas Sillaste sisenes mingist uksest vööri kõrval peale mida 00:45 paiku sisenes ka Linde ise sealt uksest, et indikaatorlampe vaadata.

Vööri kõrval mingi ruumi külastamine kõlab piisavalt tõsise detailina laevahuku seisukohast, et on huvitav, et Sillaste seda oma tunnistuses maininud pole. Eriti arvestades asjaolu, et selle ruumi külastamiseks pidi olema arvestatav põhjus.

Linde kirjelduses olid Sillastel seljas õlised riided ning seega tuli ta ilmselt otseteed pidi masinaruumist ja liikus vööri suunas.

Nüüd ongi küsimus mida ta seal tegi. Kõik Sillaste enda tunnistused algavad alles 00.30 juurest kui teda kutsuti vaakumiga tegelema. Aga miks külastas ta vahetult (45min või 1h45min) enne seda autotekil laeva vööriosa ning miks ta seda detaili maininud pole?

Veider...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 29 Nov, 2021 18:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10959
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kuues tekk.

6.tekilt pääses lõpparuande kohaselt 16 inimest.

Minu andmetel 6. Tekilt oma pääsemisteekonda alustanud pääsenud.
Kajuti number ja isiku nimi.

6012 või 6112 Anita Persson-Flygare
6104 Bert Roos
6129 Ewa Margaretha Askerup (Roosti poliseinik)
6217 Nebojsa Grkovic
6222 Marianne Ellen Elisabet Ehn
6223 Lars-Olof Lamke
6230 või 6320 Aleksandr Mihailovitš Voronin
6230 või 6320 Vassili Voronin
6230 või 6320 Vassili Krjutškov
6304 Per-Erik Ehrnsten
6334 Vilho Valtteri Itäranta
4219 Christer Eklöf
1026 Erik Gustav Evert Gemheden
1027 Mats Hillerström
**** Peter Juhani Järvinen (krupjee)
**** Paula Anne-Marit Liikamaa (krupjee)

6. teki plaan

Manus:
6 Tekk pääsenud.png
6 Tekk pääsenud.png [ 720.65 KB | Vaadatud 1613 korda ]


Isikud, kellel olid kajutid 6. tekil, kuid kes õnnetuse hetkel viibisid kusagil mujal.
Nendeks on:

6107 Maria Elisabeth Fågersten (oli Karaokebaaris e. Pub Admiralis (5. tekk))
6119 Ronnie Ingvar Bergqvist (oli Pub Admiralis (5. tekk))
6126 Tåge Kjell Oskar Hellgren (oli Pub Admiralis (5. tekk))
6217 Rolf Sörman (oli Pub Admiralis (5. tekk))
63?? Hannu Seppänen (oli 5. tekil kaupluste lähedal)
6317 Siegfried Wolf (oli 5. tekil Tax Free Shop lähedal)


6.-ndalt tekilt pääsenud isikute tunnistuste kokkuvõte:

6230 või 6320 Aleksandr Mihailovitš Voronin

- oli kajutis koos nõbu Vassili Voronini ja onu Vassili Krjutškoviga;
- ca. 00.30 väga kõva pauk; kerge kreen tüürpoordi poole
- mõni minut hiljem jälle palju tugevam pauk, laev vajub rohkem kreeni;
- laeva tagumine osa oli vee all, kui ta üle parda läks.

6230 või 6320 Vassili Voronin

- kajutis koos nõbu Aleksandri ja onu Vassili Krjutškoviga;
- ca. 24.00 läks magama
- ca. 01.00 tundis, et laev kaldus tüürpoordi poole ja ta paiskus voodist välja
– ei mäleta, et oleks kuulnud erilisi müra;
- nägi läbi akna, et laev kaldus tugevalt tüürpoordi poole;
- paiskus trepist üles minnes vastu seina ja murdis käe.

6230 või 6320 Vassili Krjutškov

- ärkas laeva tugevast värisemisest ja kergest kreenist, seejärel järjekordsest mürtsust, värisemisest ja kreenist.

https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm

Vaata ka
https://g.delfi.ee/m/egcm/201409/23prot ... inkurm.pdf
viewtopic.php?p=525126#p525126


6334 Vilho Valtteri Itäranta

28.9.1994 TV ajakirjanikele kanderaamil haiglasse saabudes (sellest on ka video olemas)
- laev kaldus kiiresti.
- Tema hinnangul uppus laev umbes 15 minutiga
https://areena.yle.fi/1-50105090

- Vilho Itäranta ütleb, et mäletab õuduste öö sündmusi nagu eilset.
- Öine torm oli tugev ja laev kõikus ägedalt. Tantsurestoranis esinejad kirusid ja toolid kukkusid, räägib Vilho.
- Pärast üht öösel alustas Vilho tundidepikkust olelusvõitlust tormise ja jäise mere vastu. visa Vilho jõudis lõpuks päästeparvele, kust ta hommikul kell 6.20 helikopteriga toimetati.
https://www.seiska.fi/Uutiset/Estonian- ... an/1054177

Vilho Itäranta on oma kajutis kuuendal tekil, kui avastab, et midagi on valesti. Lauad ja kohvrid jooksevad kokku. Itäranta karjub sõbrale, et ta peab kiiresti välja saama. Itäranta kulgeb mööda laeva kitsast koridori, aluspükstes ja t-särk seljas. Ta võtab suuna teisele poole Eestoniat, mis on 1.25 juures järsult kaldunud juba üle 40 kraadi.
Itäranta pääseb välja. On kottpime. Keegi neiu võtab Itärantal käest kinni ja korraga ripuvad tema, kuuekümnendates eluaastates mehe küljes mitu inimest.
https://keskustelu.suomi24.fi/t/1194748 ... n-risteily

Itärantal olid katkiste päästevestide all vaid väikesed aluspüksid ja t-särk. Tal polnud aega enam midagi selga panna, kui imelikud helid ta üles äratasid. Kui laev kaldus, teadis Itäranta, et nüüd on hädaolukord.

- Töötasin paar aastat merel. Kui laev kaldus, kukkus kogu kraam kajutis alla. Teadsin, et peame nüüd välja minema.

Itäranta hõikas koridoris teistele, et nüüd on oht. Fuajees valitses kaos. Osa inimesi oli alasti, osa öösärkides. Itäranta nägi ka paljusid raskelt vigastada saanuid, kellel polnud mingit võimalust välja pääseda.

- Mul polnud hetkekski tunnet, et jään sinna. Kuni jõudu jätkub, tuleb uskuda pääsemisse ja proovida.

Viimase jõuga ujus Itäranta päästeparve poole, mis oli rahvast täis.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000006652731.html

13.15 kui vesi autotekile tungib, kaldub laev järsult. Vilho Itäranta avab oma kajuti ukse ja hakkab mööda laeva kitsast koridori jooksma. Tal on jalas ainult väikesed püksid ja T-särk.

Enamik Estonia koridore ja treppe on vaid 1,2 meetri laiused. Ülerahvastatus on vältimatu. Reisijad roomavad, lamavad või seisavad trepil paigal. Karjuv noor naine kukub. Nutt vaibub. Osa reisijatest vajub apaatsesse olekusse. Nad klammerduvad postide külge, ei liiguta end isegi siis, kui teised nende peale karjuvad.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/9a01 ... 47b3f7985d


6129 Ewa Margaretha Askerup

- oli voodis ja vesi peksis vastu aknaid;
- ei saanud laeva raske kõikumise tõttu magada;
- vahetult pärast kella 01.00 kreen tüürpoordi, seejärel vasakule ja uuesti tugevalt tüürpoordi.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm

- kukkus voodist välja ;
- uskumatult tugev pauk, mis paiskas ta vastu seina, ta ei oska öelda, kust pauk tuli, oli tunne, et laev on millegagi kokku põrganud;
- vahetult pärast pauku kreeni tüürpoordi.
- kui 7. tekile jõudis oli kreen 45°
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm


6223 Lars-Olof Lamke

- ca. 24.00 läks magama - ca. Kell 01.00 äratas ta tema naine, kuna alus oli vajunud kreeni tüürpoordi, mida ta püüdis naisele põhjendada, kui tormise ilmaga seonduvat.
- Vahetult pärast seda kaldus laev väga tugevalt tüürpoordi poole ja kõik lahtised esemed liikusid paremasse pardasse, blokeerides ukse.
- Ukse avamiseks kulus neil umbes 5 minutit ja siis oli kreen juba nii suur, et 7. tekile minnes tuli kõndida seina ja põranda vahelises nurgas ehk siis ca 45°.
- Lamke seisis välistekil, kui alus juba külili lebas ja meri ta laevalt maha uhtus;
- see purustas tema käekella klaasi ja kell peatus kell 01.31. See on aeg, mil kreen oli saavutanud 90° või ületanud selle.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm

Keset ööd ärkab Lars-Olof Lamke selle peale, et laevas midagi kopsib.

See on olnud lõbus õhtu. Ta on koos tööga tutvutud sõbraga käinud päevasel väljasõidul Tallinnas. Tagasiteel Stockholmi on nad M/S Estonial tantsinud ja jooke joonud. Aga nüüd on midagi valesti. Lars-Olof Lamke märkab seda, kui nende kotid ootamatult kabiini riiulilt alla kukuvad.

Ta otsustab olukorda kontrollida, tõuseb voodist välja ja astub paar sammu.
- Siis sain aru, et paat kaldus palju, ütleb Lars-Olof Lamke.
Seejärel avab ta kajutiukse ja vaatab koridori.
- Nägin kaugemal vanemaid inimesi, kellel oli raskusi kajutitest väljumisega, nad ei saanud üles ronida.
Lars-Olof Lamke ei taha aega kaotada – tema ja ta sõber peavad tekile pääsema. Koos ronitakse laevast välja, samal ajal, kui kalle muutub järjest järsemaks.
- Üles ronimise ajal kustus tuli ja surid mootorid välja, ütleb Lars-Olof Lamke.

Kusagil teel on ta kaotanud oma sõbra. Ta ei tea enam, kus ta on. Teel on ta saanud ainsalt nähtud meeskonnaliikmelt ka päästevesti.
Ühtäkki on ta jalge all vajuva Estonia välistekil. Lars-Olof Lamke seisab Estonia pealisehituse küljel. Tema hinnangul läheneb laev 90-kraadisele kaldele. Kõik on läinud väga kiiresti.
- Ja siis mõtlesin, et pigem suren meres kui laevaga, veepinnani oli vist 15 meetrit, aga mõtlesin "kui suren, siis suren".
Vihm peksab ja tuul ulutab, aga ta ei tunne midagi. Adrenaliin hägustab kõik.
Ta vaatab alla. Siis ta hüppab. Siis mõtlesin esimest korda, et "nüüd on see läbi, aga mul on hea elu olnud."
https://www.mitti.se/nyheter/mannen-som ... B!6953277/


6222 Marianne Ellen Elisabet Ehn

- magas koos abikaasaga oma kajutis
- ärkas laevas olnud suurest mürast - see oli nii kohutav - ta küsis oma mehelt kella ja mees vaatas, et kell oli 01.00;
- varsti pärast seda oli laev sukeldumas ninaga sügavasse lainepõhja, kõlas tugev pauk – laev kaldus tugevalt kreeni ja mootorid seiskusid;
- enne seda oli ta juba märganud, et miski peksis tugevalt vastu laeva
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm

Marianne Ehn oli merehaige ja läks kell pool 9 kajutisse. Teised järgnesid umbes tunni aja pärast.

Marianne Ehn ärkas kummaliste helide peale ja äratas Wolteri. Ta küsis Wolterilt, mis kell on. See vaatas kella: kesköö Rootsi aja järgi. Peagi tekkis sagimine, kogu kajutis olnud kraam lendas ja laev kaldus järsult. Mootorid jäid seisma. Nad lahkusid kohe kajutist, Marianne pani jope selga ja Wolter pani püksid jalga. Mõlemad olid paljajalu.

Wolter oli aga oma kolleegide pärast mures ja pöördus siiski tagasi, et neid leida. Tekile pääsemine oli keeruline, sest laev oli juba nii palju kaldu. See neil siiski õnnestus.
Nad jõudsid päästeparveni, mis libises mööda laeva parrast merre. Ehnid hoidsid käest kinni. Merel läks aga praam kummuli ja kõik kukkusid vette.

Marianne Ehn pole kunagi tahtnud õnnetusest avalikult rääkida, kuid erandkorras andis ta 2014. aastal intervjuu kohalikule Uppsala Nya Tidningule.
https://ilkkapohjalainen.fi/arkisto/tam ... -1.2110531

Nad ärkasid paadi kõikumise ja tualetis klaaside kukkumise ning purunemise heli peale. Kuid nad olid kõrgemal tekil ja said rahulikult välistekile tõusta.
- Ma ei näinud mingeid selliseid õudusi, kuidas inimesed ronivad üksteise otsas ja paluvad abi, nagu mõned teised on mulle rääkinud. Nii et olen vältinud sellest õudusunenägusid.

Inimesed ulatasid üksteisele päästeveste. Päästepaate ei saanud kasutada, kuid järsku oli nende ees täispuhutud parv, millele oli vaja ainult peale saada. Seejärel libistati parv laeva pardast alla. Wolter ja Marianne Ehn hoidsid teineteisel käest kinni, kuid kaotasid haarde, kui laev merepinnal ümber keeras ja mõlemad vette sattusid.

- Oli kottpime, nii et me ei näinud üksteist. Aga me karjusime paar korda üksteisele. Kolmandal korral ma vastust ei saanud. Siis sain aru, et ta on läinud, ütleb naine.
https://unt.se/uppland/uppsala/marianne ... 70460.aspx


6217 Nebojsa Grkovic

- viibis kell 22:00-23:00 välistekil ja vaatas ka vööri;
- oli üksi kajutis, kui kreen tuli ilma hoiatuseta ja laev jäi paremale küljele;
- laev kreenis paremale, siis tõusis uuesti püsti ja vajus jälle paremale kreeni;
- hüppas tüürpoordist merre ja selles kohas jäi temast pardale maha üks Eestonia meremees
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm


6104 Bert Roos

- raske pauk ja kreen
- tunnistaja keeldus nõuetekohaselt ütlusi andmast
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm

Pardal olid ka Uppsalast pärit Bert Roos ja tema abikaasa.
Sama päeva, 28. septembri 1994 pärastlõunal rääkis ta, kuidas laev oli juba ärgates viltu ja kuidas nad lähimale välistekile jõudsid.
- Kui me välja jõudsime, hakkas laev lihtsalt uppuma. Seal olid suured lained, mis meid vees tabasid. Ma läksin oma naisest lahku ja mul polnud võimalust teda näha.
- Siis sain köie kätte ja istusin katusega paati ja seal lamasime terve öö, kuni helikopter meid peale võttis.
Bert Roosi naine ei tulnud tagasi – ega ka Leif Åbergs.
https://sverigesradio.se/artikel/5975461

Marianne reisis koos oma abikaasa Bert Roosiga. Marianne ja Bert ärkasid öösel, kui ülemiselt narilt vastu seina lendasid. Nad väljusid tekile, kuid parvlaev uhus neid mitme suure lainega minema.
http://forsvunnapersoner.blogspot.com/2 ... ann-i.html

https://134.25.4.140/artikel/7307253


6304 Per-Erik Ehrnsten

- püüdis magada, kuid teda hoidsid ärkvel kõvad mürad, mis tekkisid parvlaeva sõitmisest avamerel,
- ärkvel hoidsid teda eelkõige määramatud põrutused, mis eristusid praami tavalistest müradest;
- põrutused ja müra kordusid regulaarselt 4-5 korda. "tang, tang, tang"; müra, lühike paus ja jälle sama;
- ta tõusis püsti ja hakkas riietuma, kui parvlaev järsku tüürpoordi poole kreenis ning tema kohver istme pealt kukkus ja koos mööbliga vastu ust libises;
- mainitud müra tuli alt ja eest;
- müra ei olnud põhjustatud merest ja ei olnud ka äkilise plahvatuse moodi heli, vaid see oli regulaarne, iga "tong, tong" heli oli võrdselt tugev, väike paus ja sama uuesti ning regulaarselt;
- tegemist ei olnud löögimüraga, nagu nt kokkupõrge vms;
- kui ta vähem kui 5 minuti pärast 7. tekile jõudis, nägi ta kolme meeskonnaliiget – üks neist oli Silver Linde, kelle ta hiljem fotodelt ära tundis
– tulles pakpoordi sisekäigust ja väljudes ahtripoolsest meeskonna majutuskohast, rääkis Silver Linde oma raadiosaatjaga
- Tema arvates püsis kreen üsna pikka aega 30°-50° juures.
- laeva korsten oli suunatud sinna, kust puhus kõva tuul

estoniaferrydisaster.net märkus:
Hilisemates katsetes avastas ta, et kohvri alla libisemiseks on vaja vähemalt 30° nurka. Lisaks on ta kindlaks teinud, et tal kulus maksimaalselt 5 minutit, tõenäoliselt vähem, et jõuda 7. teki sisekoridori, kus ta kohtus Silver Linde ja ülejäänud kahe meeskonnaliikmega. See tähendab, et Silver Linde ei olnud kunagi suure kreeni tekkimise ajal 5. teki infolauas olnud ega polnud laskunud ka pärast seda 4. tekile.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm

Per-Erik Ehrnsten intervjuu Peter Janssonile 1. mail 2000:

- Estonia väljus mõnevõrra hilinemisega umbes 19.15/20. Kell 19.00 olid sõidukid endiselt pardale minemas, ta kuulis sõitmise helisid.
- Laev hakkas märgatavalt rappuma pärast kella 21.00 ja umbes kell 23.00 läks ta 6. tekil oma kajutisse 6304, mis oli ilma akendeta sisekajut kus voodi oli laeva ahtripoolses kajutiseinas.
- Ta ei mäleta märkimisväärset veeremist, vaid lihtsalt laeva visklemist,
- ta ärkas mitu korda kere vibratsiooni peale, kui vöör lainetesse sukeldus,
- mingil ajal asendusid need vibratsioonid uute helidega, milleks olid tavalised 4-5 tong-tong helid, lühike paus ja jälle sama tong-tong, mis näisid edasi kanduvat läbi laeva konstruktsiooni vibratsioonidena kuskilt eespoolt ja alt;
- tong-tong helid tulid nii lühikeste intervallidega, et neid ei saanud põhjustada laine;
- laeva liikumises ei toimunud mingeid muutusi, mida ta suutnuks tong-tong helidega seostada.
- "Tonge" oli 4-5, siis paus 4-5 sekundit ja siis jälle 4-5 "tongi", "tongide" vahe jäi samaks, nt talvel vastu laevakere põrkuvad jäätükid põhjustavad vaiksemat heli kui need need tang-tang;
- ta ei mäleta, et oleks sel ajal märganud mootori pöörete muutust;
- oli kaks "tang-tang"-i jada enne tüürpoordi suuremasse kreeni vajumist.
- Tüürpoordi oli kõigepealt üks väiksem ja siis seejärel suurem kreen, kui ta sai just püksid jalga ja kõik lendas vastu ust;
- ta võttis need asjad ukse eest ära, läks välja, keeras keskmisse trepikäiku, tormas trepist üles tekile 7, kus Silver Linde ja veel kaks meremeest aitasid ta välistekile,
- Silver Linde rääkis raadiosaatjaga ja keeldus mingit korraldust täitmast, ta oli väga ärritunud (Ehrstenoskab ja saab eesti keelest aru)
- Kreen oli umbes 30°, kui ta tekile välja tuli ning tuul ja lained tulid sisse tagantpoolt (30° kuni 60° ahtrist vasakult).
- Selg vastu 7-nda teki pikivaheseina nägi ta ahtris kahte parvlaeva 20–30° pakpoordis; - samal ajal nägi ta taevas kuud ja laeva vööri üheaegselt;
- parvlaev stabiliseerus mõnda aega 30-50° kreenis;
- lained tulid pakpoordist ahtrist ja laev triivis koos tuulega, ahtrist lähenevad ja üle põhja uhuvad lained uhusid lõpuks tema ja teised inimesed üle parda ning nad sattusid vette samal küljel, kus korsten ja sild olid st. tuulealusele küljele.
- Ta nägi vees olles laeva poole vaadates umbes vööriluugi alt paistmas stabilisaatori tiiba ja see ei liikunud.
- Kui ta üle parda uhuti, oli ta sillast veidi eespool.
- Veest nägi ta aluse siluetti kuuvalguse taustal.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.7.htm

Soomest pärit Per-Erik Ehrnsten jäi Estonial ellu. Selles loos räägib ta oma sõnadega, mis tol õhtul juhtus, kuidas teda päästeti ja mida ta õnnetusest praegu arvab.....

....Laevale jõudes põikasime esmalt oma kajutitesse. Ma reisisin kergelt. Mul oli kaasas ainult üks kohver ja kott. Viskasin pagasi sohvale ja läksime välja sööma. Restoranis nägin paari tuttavat nägu. Laeva kaptenid Piht ja Andersson sõid kõrvallauas. Olin aastate jooksul sadu kordi Eestisse reisinud. Tundsin personali päris hästi. Laeva labürindikujulised koridorid tundusid nagu mu enda taskud. Ma poleks osanud arvata, et sellest võib hiljem kasu olla.

Pärast õhtusööki kohtusime laeva poe juhataja ja intendantiga. Tegime laeval väikese ringi ja arutasime Estonia kliendiprofiili üle. Estonia oli tol ööl poolel teel. Klientide jaotus oli laevale tüüpiline. Palju erinevaid seltskondi, ka lastega peresid oli näha. Õhtul ei joonud me üldse alkoholi....

...Minu ülemus lahkus oma kajutist kella kümne paiku. Ta tahtis siiski natuke ettevalmistada homseks kliendikohtumiseks. Mina ja kuraator viibisime laevapoodides ja kohvikutes ringi kõndides. Põikasime korraks restorani tantsusaali. Meri kõigutas.

Keegi oli ruletilaua kõrval oksendanud ja ootasime hetke, millal koristaja kohale jõuab. Lahkusin keset ööd oma kajutisse. Ma jäin peaaegu kohe magama.

Ärkasin valju imeliku hääle peale. See kordus, vibreerides läbi kogu laevakere. Olen palju reisinud ja laevadel töötanud, kuid sarnast heli polnud ma kuulnud. Täpselt nagu miski peksaks vastu laeva. Panin tuled põlema ja vaatasin kella. Kell oli üks. Sain aru, et oleme ikka veel avamerel.

Kui hakkasin pükse jalga panema, kaldus laev järsult viltu. Mu kohver ja tool lendasid kajuti ukse ette. Siis sain aru, et midagi on väga valesti. Vabastasin oma tee ukseni ja lahkusin kohe. Ma ei kandnud midagi peale pükste. Edasi lebada ei tulnud mõttessegi. See oli selline refleks. Kui ma koridori läksin, ei olnud ma tegelikult hirmul. Mind juhtis pigem uudishimu. Mis kurat siin toimub?

Koridoris seisid inimesed ja imestasid, mis siin nüüd toimub, ise seadsin end minema päästepaatide juurde. Teadsin, et korrus kõrgemal pääseb välistekile. Teekond kajutiuksest trepini kestis vaid paar sekundit. Nägin trepikojas teist meest, kes näis resoluutselt liikuvat. Inimesed mehe taga hakkasid talle järgnema. See pilt kordus hiljem tekil. Kui üks teeb ees midagi sihikindlalt, hakkavad teised järgi tegema.

Trepp polnud veel rahvast täis. Kreen tegi aga trepil liikumise kohmakaks. Reelingust tuli kinni hoida, et edasi pääseda. Teekonnal oli vaja tõusta ainult üks korrus, seega olin esimeste seas, kes ise välja sai.

Tekil puhus kõva tuul ja rohkem inimesi hakkas välja tulema. Äkki tuli mulle meelde mu juhendaja. Tema otsimine oli aga välistatud. Liiga ohtlik. Ma isegi ei teadnud kindlalt, kus ta üldse on. Keskendusin enda tegemistele. Teadsin, et päästeveste hoitakse tekil istmete all. Viskasin mõned vestid tekile ja panin endale kaks neist selga. Meri oli kõva ja laev kaldus rohkem. Parim idee tundus olevat liikuda päästepaadi juurde, mis rippus 7. teki kohal.

Ma pääsesin päästepaati, kuid peagi selgus, et see oli raisatud vaev. Paati ei saanud alla lasta, kuna laev oli liiga viltu. Samuti tekitas meeskonnale raskusi veeskamisseadmete kasutamine. Päästepaati istudes nägin kahe reisiparvlaeva tulesid. Nende sõidusuund oli meist eemal. Kohati oli tunne, et nad hakkasid meie poole pöörama, aga ei, nad eemaldusid. Nad pidid teadma, et oleme hädas. Miks nad ei pöördunud appi?

Tekile oli kogunenud palju rahvast ja laev jätkas kreeni. Ma ei näinud inimeste seas tõelist paanikat ega apaatsust. Seda võis olla, aga ma ei pannud seda ise tähele. Olin väga keskendunud enda tegemistele ja kõik muu näis olevat teadvusest välja lülitatud. Mäletan, kuidas paljud näod küsisid: mis see on?

Jäin rahulikuks, sest ma ei uskunud, et laev upub. Arvasin, et halvimal juhul läheb laev ümber ja meid korjatakse helikopteriga kiilu pealt üles. Kuna päästepaati ei saanud alla lasta, oli kõige olulisem pardal püsida või leida mõni ujuv ese. Keskendusin sellele, et mõelda, mida järgmisena ette võtta. Kas ma proovida pääseda päästeparve, kas hüpata vette või oodata? Valgustus hakkas vilkuma. Pimeduses kattis torm inimeste nuttu.

Otsustasin pardale jääda. Mõned päästeparved olid teisel pool laeva edukalt merre lastud. Laev jätkas kaldumist ja oli peaaegu oma küljel. Sel hetkel hakkasid kõik tekil olnud inimesed laeva küljele ronima. Ma olin märg, aga ma ei tundnud külma. Mõtlesin vaid sekundi jagu ette. Kas ma võtan sellest kinni? Kas ma lähen sinna? Kõik muu kadus meelest. Laine lõi ja mees tema kõrvalt uhti merre. Sain aru, et järgmine laine viib mind. See hetk oli mu südames tunda. Naine ja lapsed tulid meelde. Kas sellega on nüüd lõpp?

Mind uhuti merre. Lained viskusid mulle vastu, aga ma ei vajunud kordagi vee alla. Mul oli neli päästevesti, kaks seljas ja kaks käes. Tõusin alati pinnale. Hakkasin raevukalt laevast eemale ujuma. Kartsin, et kui Estonia upub, tõmbab keeris mu sügavusse. Hirm oli asjatu. Suure lainetusega ei saanud tekkida keerist...
https://www.iltalehti.fi/uutiset/a/2014082818610766


6012 või 6112 Anita Persson-Flygare

- tuli kajutisse millalgi enne kella 01.00.
- 7-8 minuti pärast kaldus laev väga tugevalt tüürpoordi poole
- suruti vastu kajuti seina, uks lendas lahti
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm

Laeva pardal on Anita Persson Flygare. Ta on käinud Eestis toredal seminaril koos kolleegidega Söderi lühiajalisest kodust.

- Kui me koju läksime, tormas kõvasti. Õhtul läksid kolleegid pubisse, aga mina tahtsin magama minna, räägib ta.

Anita läks kajutisse, pani selga tütrelt saadud pidžaama ja pesi hambad. Siis tuli esimene kreenimine. Meri oli olnud pikka aega tugevalt tormine, kuid see oli midagi täiesti teistsugust, tundis ta.

- Sain kohe aru, et pean tekile minema.

Paljajalu ja ainult pidžaama seljas, väljus Anita kajutist. Ta oli kuuendal tekil, umbes laeva keskel. Ta koputas üle koridori kolleegi uksele ja karjus, et peab välja tulema. Paat kreenis tugevalt ja inimesed hakkasid paanikasse sattuma. Sinna oli raske pääseda.

- Hakkasin end trepist üles võitlema. See oli kaos. Esemed libisesid minust mööda ja põrand oli täis purustatud pudelitest klaasikilde. Kummalisel kombel ma ei lõiganud ennasti katki.

Kui ta oli trepist üles roninud, märkas ta üht oma kolleegi ja neil õnnestus üksteisele lähedale pääseda. Anita sai päästevestid kätte ning valmistas end ja oma kolleegi ette selleks, et külmaga tuleb merre minna.

- Meil ​​õnnestus välja saada. Üritasin teda ikka lohutada, öeldes, et küll läheb hästi.

Selleks ajaks oli laev täiesti kreenis. Anita ja ta sõber läksid laeva külje peale. Lained lõid ümber uppuva laeva ja järsku uhus üks suur laine uhtus Anita sõbranna külma musta vette.

- Ma olin meeleheitel, kuid kõik läks nii kiiresti.

Vaevalt sai ta juhtunust aru, enne kui järgmine laine teda tabas. Ka Anita paisati laevast vette. Ta visati laine poolt laeva parda poole ja lohistati siis veepinnast allapoole.

- "Nüüd ma olen suremas. Mõelge, et see lõppeb nii," arvas ta. - Mul oli lastest kõige rohkem kahju, aga tegelikult ma ei kartnud.

Siis nägi ta praami ühest aknast valgust ja sai uut jõudu. Anita otsustas mitte alla anda.

- Hakkasin ülespoole ujuma. Kui ma pinnale jõudsin, nägin palju inimesi ümber laeva ujumas ja oma lähedaste nimesid karjumas. See oli kohutav.
https://www.kk.no/livet/mens-andre-druk ... e/67846231


Erik Gustav Evert Gemheden

- oli koridoris teel 6. teki ahtrisse
- laev rammis kõvasti merd ja järsku vajus kreeni, aina kiiremini, laev värises;
- paiskus vastu tüürpoordi vaheseina
- kõndis edasi ühe jalaga tekil, teise jalaga seinal
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm

- Vaevalt suudan seedida, et sellest on nüüd nii kaua aega juba möödas, 20 aastat, see on uskumatult pikk aeg, mul on nii selged mälestused, mäletan isegi lõhnu ja seda, kus ma kuskil laevas käisin ja et seal oli karaokevõistlus ja ma mäletan tormi, kuidas see suurenes ja kuidas meri laevaga mängis ja kuidas esemed liikuma hakkasid, kuidas inimesed hakkasid merehaiguse tõttu magama minema.

Äkki vallandus põrgu, ütleb Erik Gemheden. Kostis karjeid, abitult kukkuvaid inimesi, hüsteeriat, šokki, mõni jooksis paaniliselt ilma riieteta kajutist välja.
- Paanikas hääl karjus raadiost Häire mille peale läks äratus käima.

Erik Gemheden sai kätte ühe päästevesti, mille meeskonna töötajad jagasid. Ta tõusis üle laeva reelingu, mis nüüd oli küljel.
https://sverigesradio.se/artikel/5975113

Olin koos sõpradega karaokebaaris, kus toimus karaokevõistlus.
Mõned meist olid üleval ja laulsid mõned laulud ära.
Kuid ma märkasin, et laev hakkas kõikuma. Väljas oli torm ja päris suured lained.
Mida aeg edasi, seda rohkem see kõikumine suurenes ja laev lõi kõvasti vastu laineid ning tormine meri peksis korralikult vastu laevakere.

Klaasid hakkasid lettidelt maha kukkuma. Tuju läks ärevaks ja paljud hakkasid oma kajutitesse minema, sest neil tekkis merehaigus. Kuhugi minnes pidi kõvasti kinni hoidma, et mitte ümber kukkuda.
Millalgi kella 00 ja 00:30 vahel otsustan baarist lahkuda ja välistekile minna. Tundsin et ajab iiveldama ja vajan hingetõmmet. Ma ise olen veidi mures, et merel läheb aina hullemaks ja mõtlesin: -Kuidas see kõik peaks lõppema?

Lähen fuajeesse ja kõnnin trepikoja poole, mis asub väljaspool Tax Free poodi.
Just siis, kui hakkan trepil üles minnes esimesi samme tegema, läheb järsku terve laev mitu korda viltu ja saab kohe umbes 30 kraadise kalde. Kõik hakkavad karjuma ja ma näen inimesi oma kajutitest välja tormamas. Mõned alasti. Paljud on tõsiselt šokeeritud ja paanikas. Esimene mõte, mis mulle tuleb, on, et seda ei saa juhtuda. See pole tõsi, kuid ma mõistan fakte kiiresti. Muidugi ma saan šoki ja olen hirmund, kuid samal ajal tekib mul suur adrenaliinilaks ja olen täis võitlusvaimu, et ellu jääda.

Mind pannakse omamoodi lahinguvalmidusse ja hakkan mõtlema igale asjale, mida ma tegema pean.
Nüüd hiljem imestan enda üle, et suutsin šokist hoolimata mõelda ja nii edasi.
Mõned inimesed võivad olla hirmust halvatud, kui midagi juhtub.
Minul on vastupidi ja tean järsku, mida on vaja teha. Kiirustan trepist üles uskumatult kiiresti, kuid pean oma keha ettepoole kallutama laeva kaldele vastu kallutades, et saaks üles tulla.
Vahepeal õnnestub kuulda inimeste kisa, äratus hakkab tööle ja üks paanikas hääl hüüab midagi “Mayday, Mayday” sarnast. Samuti kuulen, kuidas Tax Free poes olevad esemed hakkavad liikuma ja kukuvad.
Inimesed surevad minu silme all, kui kukuvad pea ees trepikotta.

Välistekile jõudes selgub, et olen esimeste seas, kes sealt välja on saanud.
Meeskonnaliige seisab ja viskab päästeveste välja. Minu poole lendab päästevest, ma püüan selle kinni ja panen selga. Mõne aja pärast pööran end ümber ja näen oma reisikaaslast Danieli reelingu ääres seismas.
Ta karjub mulle ja haarab mu käest, et ma püsti tõuseksin. Ta käskis mul laevalt lahkuda ja merre hüpata. Vastan, et ei, ma tahan natuke oodata ja mõelda. Ta otsustab hüpata. Ise jään mõneks ajaks
reelingule ja ootan, kuni laev on umbes 90 kraadi vajunud. Siis otsustan lahkuda ja nüüd on laev maas, nii et hakkan laevaküljel kõndima ja vaatan veidi eemale kere peale kinni jäänud päästeparve poole.
Ma lähen sinna ja istun sinna sisse. Aga ma ei jää sinna üksi. Meid on selles paadis palju, tekib ummikuid ja tõukamist. Mõned on purjus ja agressiivsed ning tekivad kaklused. Mina isiklikult üritan end kaitsta, et mitte põhja sattuda. Tähtis oli džungliseadus.

Lõpuks läheb päästeparv laeva küljest lahti ja me aerutame vees. Hakkasin valmistuma selleks, et külm on. Sooja oli vees umbes 10 kraadi. Mul on vedanud, et ma sellesse ei kuku, kuid avastan siiski, et päästeparv lekib ja pean vahetama selle ohutuma päästeparve vastu. Minu õnneks avastan, et mu selja taga on katusega päästeparv ja otsustan sinna üle minna. Saan abi, et end uue parve külge tõmmata ja kui sisse sain, tundsid kõik kergendust, et õnnestus laevast välja saada ja nii kaua elada.

Tulevad lained, mis uhuvad meid uppuvast laevast veidi eemale. Näen kuuvalgel, mis väljas toimub. Nüüd näen MS Estoniat uppumas ja kuulen, kuidas laev viimast korda sireeni annab. Just nagu surev inimene ütleb oma viimase sõna. Laev tõusis püsti nagu kirikutorn ja uppus. Lõpuks oli ta kadunud.
https://docplayer.se/8345634-Jag-overle ... heden.html
https://heltarligt.libsyn.com/52-estoni ... k-gemheden


4219 Christer Eklöf

- istus õhtul Balti Baari vasakus pardas, 6. tekil, kuni tantsugrupp lõpetas esinemise raske kõikumise tõttu. See oli umbes 00.00 Eesti aja järgi. Laeva liikumine oli äärmiselt raske, mis põhjustas pidevat kere rappumist ja vibreerimist.
Ta käis 8 tekil avatud teki esiosas ja nägi kuidas vöör sukeldudes lainetesse ja kuidas vesi lendas üle kogu laeva. Seal oli veidi valgust ja ta nägi ankrutuulesid. Ta ei mäleta, et oleks ühtegi teist laeva näinud.
- Siis ta läks pubi Admirali kus toimus Karaoke ja Jasmina Waidinger oli esimene laulja. Seal oli väga rahvarohke ja ta läks tagasi 6. tekile, kus ta istus sissepääsu kõrval vasakus pardas.
- Mõne aja pärast, ta arvab, et ta ca. 01.00 oli tunda esimene kolmest väga raskest mürtsust ja esiosa tõusis ja langes tagasi ja siis käis veel üks raske pauk, esiosa tõusis taas ja siis kolmas pauk
- pärast kuuldut järgnes kreen tüürpoordi.
- Seal oli vähem kui üks minut vahet viimase paugu ja tüürpoordi kreeni vahel
- Kolmandale kõige suuremale kreenile järgnesid tohutud põrutused, ilmselt alumise teki tax-free poest, kui kõik lahtine liikus sügavale alla tüürpoordi poole.
- Ta jõudis kiiresti tekile 7 ja väljus avatud tekile, kui kuulis kõlaritest "Haire, haire".
- Kui ta juba meres olles vaatas ringi, nägi ta vööri pöördumas kuu poole, mis tema arvates asus kagus. - Ühtegi teist alust ta ei näinud.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm

Tunnistused antud Meyer Werft soome advokaadile Henrik Gahmbergile 1999a detsembris:

- kui ta roomas mööda laeva kere, nägi ta laeva kere alt välja tulemas midagi pulga sarnast,
- ta arvas esmalt, et see on stabilisaatoriuim ja ta tahtis sellest asjast kinni võtta
- see oli siiski liiga kaugel laeva esiosas ja liiga väike, et olla stabilisaatoriuim,
- "asi" oli umbes 1–1,5 meetrit pikk ja ainult 10 või 20 sentimeetrit paks,
- see oli sama värvi kui laeva põhi,
- see ei olnud pilsikiil,
- ta ei usu, et see oli vigastatud vööritõukuri sõukruvi laba, kuna see pole laevapõhjaga sama värvi,
- kui ta silla all oli, kuulis ta sealt summutavat heli ja võrdleb seda lõhkeva teleriga,
- kui ta meres oli, nägi ta, et visiir oli kadunud,
- politsei ei näidanud tema ülekuulamisel üles huvi selle vastu, et ta seda "asja" nägi.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.7.htm


Peter Juhani Järvinen

- oli kasiinos 6. tekil
- ei kuulnud pauku ega kokkupõrkeid;
- laev kreenis ja lauad kukkusid kreeni poole;
- laev värises;
- vähendati kiirust ja kreeni vajumine;
- laev värises uuesti ja kreen suurenes;
- kuulis 2-3 eesti keelset "alarmi" js siis "Mr. Skylight" teadet.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm


Paula Anne-Marit Liikamaa

- oli kasiinos 6. tekil
- ca. 01.05 raske kreen ilma hoiatuseta;
- pärast suurt kreeni ei kosta enam mootorimüra;
- polnud kunagi saanud päästevarustuse kasutamise koolitust
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm


Mats Hillerström

- Ta jagas tegelikult autoteki all asuvat kajutit 1026 veel 3 inimesega, kuid tundis end halvasti ja kartis, ning kolis laeva aja järgi juba pärast südaööd ca 00.30, 6. teki ahtrisse avatud tekile
- Ta viibis tüürpoordil varjatud kohas, mis oli tormi eest kõige paremini kaitstud, ega kuulnud midagi peale tormimüra. Õhk oli pritsmeid täis. Mingil ajal nägi ta tüürpoordis suurt laeva, mis oli ilmselt samal kursil ja kiirusel. Samuti tüürpoordis, kuid kaugel ja ahtri pool oli teine ​​laev, mis oli aeglasem, kuna vahemaa näis pikenevat.
- Ta vaatas kella ja kell oli 01.05.
- Järsku ja ilma eelneva märguandeta kaldus laev tüürpoordi poole. Ta nägi läbi akende siseteki restoranis "Poseidon" olevaid laudu ja toole liikumas tüürpoordi poole.
- Väga lühikese ajaga võttis laev sellise kreeni, et ta ei saanud enam tekil kõndida, vaid pidi end mööda ahtriosas asuvat reelingut kõrgemale pakpoordi poole tõmbama.
- Kui ta oli jõudnud väliteki pakpoordi, vaatas ta üle parda ja jäi mulje, et laev on kiirust vähendanud ning keerab vasakule.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm

Manus:
Hillerström.JPG
Hillerström.JPG [ 33.27 KB | Vaadatud 1613 korda ]


Mats Hillerström elas üle M / S Estonia huku. 1994. aasta sügisel intervjueeris teda JAICi Rootsi osa Bengt Schager.

Mats Hillerström ütleb, et läks Rootsi aja järgi kell pool üksteist (Laeva aeg 23:30) õhtul oma kajutisse. Ta hakkas lahti riietuma, kuid tundis, et merehaigus hakkab tulema. Pikali heitmise asemel astus ta trepist üles 6. tekile, et värsket õhku saada. Ta leidis koha laeva parempoolses pardas asuvas varjualuses. Hillerström ütleb, et nägi kaugel kahe laeva tulesid, üks neist Estonia kõrval ja teine ​​taga. Ta ütleb, et laev läks ootamatult kreeni, mis tuli ette hoiatamata, nii nagu ta seda koges. Ainsad paugud, mida ta õhtu jooksul kuulis, olid need paugud, kui laev lainetes trampis.

Läbi enda taga asuva restorani akende nägi ta toole ja laudu allapoole kukkumas. Ta sai aru, et peab jõudma teki teisele poole pakpoordi, et mitte vette sattuda. Reelingu külge klammerdudes suutis Mats Hillerström jupphaaval ümber laeva ahtri pakpoordi pääseda. Kalle oli selline, et tekil ei saanud normaalselt kõndida. Ta ütleb, et kui ta rippus reelingu küljes ja vaatas üle parda vööri poole, märkas ta, et laev võttis kiiruse maha ja keeras pakpoordi.

Vaatamata järsule kreenile õnnestus Mats Hillerströmil tõusta trepist üles ja ronida 7. tekile, kus olid päästepaadid ja päästeparved. Ta kuulis valjuhääldist kahte teadet. Esimesest ei saanud ta aru. Teine, mida ta kuulis, arvas ta kõlavat nagu "Mayday".

Ta leidis plekk-kapist päästevestid ja arvas, et need on naeruväärselt väikesed.

Mats Hillerström räägib ka sellest, kuidas tema ja umbes 10 inimest peavad võitlema, et päästeparveni saada. See neil lõpuks õnnestus, kuid ta ise sattus vette, parv lendas temast üle. Ta ei mäleta juhtunut enne, kui märkas, et ripub parve kõrval. Tal aidati sinna sisse saada. Hillerström räägib ka apaatsusest, mis parves viibinud 14 inimese seas valitses. Ta aitas ühe teise inimese parvele. Samal ajal nägi ta silmanurgast, kuidas Estonia lõhkus veeliini ja kadus.

Hillerström räägib Estonia jooniste põhjal täpselt, kus ja kuidas ta 6. tekil seisis ning kuidas ta reelingusse jäädes üle laeva teisele küljele pääses. Ta kordab, et enne, kui kalle tuli, ei märganud ta midagi erilist. Halb ilm pani laeva kõvasti õõtsuma, eriti külgedele. Ta ütleb, et ta ei kartnud enne, kui kreen tuli. Võib-olla oleks ta pidanud varem midagi tundma, kuid ta ei kogenud seda nii. Kreeni tõttu oli mööda reelingut raske teisele poole laeva pääseda. Sellest hoolimata ei mõelnud Hillerström väsimusele. Ta ei tundnud midagi. Ta ei tea ka, kas vees oli külm. Hillerström ütleb ka, et väikese lootuse, et olukord selgineb, sai ta siis, kui ta tundis, et Estonia aeglustab käiku ja vöör lainetest eemale pöörati.

Kui tuli teine ​​kreen, sai Mats Hillerström aru, et kõik on läbi. Ta ütleb, et peaaegu ebaõnnestus oma püüdlustes tõusta 7. tekile, kus olid päästepaadid ja päästevestid. Viimasel hetkel sai ta kätte mingi plekist serva, millest kinni hoida. Veel ütleb ta, et kui ta trepist alla alumisele tekile piilus, oli see juba veepiirist allpool.

Hillerström ei kogenud seal, kus ta oli, ummikuid. Ta näitab joonisel, kus tema kajut asus, ja näitab erinevaid võimalusi treppi mööda väljumiseks.
Kokku töötas päästeparve kallal umbes 10 inimest. Ta pöördub tagasi selle juurde, kuidas ta peab parve vabastamiseks reelingust väljapool rippuma.

Mats Hillerström ütleb, et oli surma vastu võitlemisele nii keskendunud, et parve vettelaskmise ajal ei märganud ta peaaegu midagi toimuvast ja seda, kes tema ümber oli. Karjumist kuulis ta vaid siis, kui tuli kustus.

Küsimusele, kuidas ta kõlarist sõnumeid tajus ütles ta, et kuulis kahel korral mehehäält. Esimene teade oli talle täiesti arusaamatu. Teist koges ta kui Mayday-maydayna.
Kui Estonia üleni külili jäi ja korsten vette vajus, kõlas sireen. Tundus, nagu oleks laev siis viimase ohke teinud.

Ta räägib üksikasjalikult kõigist probleemidest päästeparve vette saamisel. Kui see ootamatult minema libises, oli parves 10 inimest. Väljas olid Hillerström ise ja veel üks inimene. Ta läks vette ja sattus esimesena parve alla.
https://sok.riksarkivet.se/estonia?info ... illerstrom

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 30 Nov, 2021 11:05 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18639
Tsiteeri:
Samal ajal nägi ta silmanurgast, kuidas Estonia lõhkus veeliini ja kadus.


Automaattõlge? Huvitav, mida selle veeliini lõhkumisega täpsemalt mõeldi? Vee alla kadumist?

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine
PostitusPostitatud: 30 Nov, 2021 11:25 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 34361
parkija kirjutas:
Millised Estonial olnud päästevestid olid ? nsvl ajal kui ma purjetamas käisin olid päästevestid kõva täidisega ehk siis penost või uretaanvahust klotsid olid tugevasse riidesse õmmeldud , samas oli päästevesti küljes lamp / pirn ja kuivelement , mis märjaks saades pidi valgust andma , lisaks veel nööri küljes vile . Samamoodi olid kivikõvad päästerõngad , millega võis uppuja päästmise asemel inimesele viga teha .


Tänapäeval on laevade reisijate päästevestid samuti kõva täidisega. Meil kodus on üks, millel on tähtaeg läbi. Penost klotsid sees. Lamp, mis reageerib veele, samuti vile (alajahtunud inimene ei suuda enam karjuda).

Sellise vestiga vette hüpates pannakse käed rinnale risti ja hoitakse rinnaesiste klotside ülaservast kinni, et vette maandumisel see sulle lõuahaaki ei annaks.
Seda laeva reisijatele keegi ei õpeta, väikelaevajuhile aga küll. Ja kutselised meremehed hüppavad ka kõrgelt vette õppuste ajal.

Laevalt kiire lahkumise ajal on viga saamise võimalusi piisavalt ka ilma rõnga ja kõva vestita. Näiteks need soolikad, mida pidi liueldes sõidad alla päästeparve. On eelmine reisija veel alt ära minemata, siis maandud talle selga. Ja 10 m kõrguselt "kõhukaga" vette hüpates on samuti vigastuse võimalused.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2447 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 155, 156, 157, 158, 159, 160, 161 ... 164  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt