Järgmine post tuleb teha kaheks, sest ei mahu ühte postitusse ära.
***
4.tekilt pääses lõpparuande kohaselt 32 inimest.
Minu andmetel 4. Tekilt oma pääsemisteekonda alustanud pääsenud.
Kajuti number ja reisija nimi.
1022 Jürgen Korjas (kajut 1.tekil, ise asus 4.teki tualetis ööklubi lähedal)
4103 Einar Kukk
4125 Aulis Lee
4125 Aina Lee
4131 Anders Ericson
4212 Jukka Pekka Ihalainen
4213 Jaak Mullo
4214 Eckard Klug
4217 Mikael Öun
4221 Stephan Duijndam
4222 või 4223 Per-Arne Persson
4224 Aimur Toobal
4224 Margus Kermet (ülekuulamisprotokollis on vale kajuti nr 4224!)*
4226 või 4426 Raivo Tõnisson
4253 Indrek Pungar
4313 või 4331 Tõnu Spuhl
4316 Kent Härstedt **
4319 Pär Andersson ***
4405 Tom Olav Jonsson
4429 Magnus Lindström
4603 Morten Boje Jensen
4618 Wanda Wachtmeister
4620 Anneli Konrad
???? Thure Emanuel Palmgrén (ei mäleta kajuti nr.)
???? Janno Aser (viibis ööklubis)
____ Kerim Hestnes Nisancioglu (tekipiletiga reisija; oli kinos)
____ Yngve Lien (tekipiletiga reisija; oli kinos)
____ Marek Kaasik (tekipiletiga reisija; oli üldruumides)
____ Maiko Kalvet (tekipiletiga reisija; oli üldruumides)
____ Ülo Kikas (tekipiletiga reisija; oli ööklubis)
1??? Jari Pekka Puoliväli ****
4??? Krista Kööp
* Margus Kermet ei saanud olla kajutis 4224 kuna kajutis 4224 oli kinnitatud andmetel Aimur Toobal ja mõlemad mehed on tunnistanud, et nad ei olnud ühes ja samas kajutis.
** Kent Härsted figureerib dokumentides, kui 4.-ndalt tekilt pääsenu. Tegelikult on ta tunnistanud, et alates 24:00 viibis ta „Pub Admiral“-is (5.tekk)
*** Pär Andersson jalutas laevas ringi , õnnetuse hetkel võimalik, et viibis kusagil 4. Tekil (või ka mitte)
**** Jari Pekka Puoliväli on igalpool märgitud, kui 4.-ndalt tekilt pääsenu. Puoliväli on 2019 septembris ise „Ilta Sanomat“ ajakirjanikule öelnud, et pääses laevale ilma piletita, ning viibis õnnetuse hetkel koos kolme võõra mehega hoopis autoteki all mingis kajutis (s.o. siis 1.tekk) ja alustas oma teekonda laevast välja 1.tekilt.
- osades andmebaasides on Jari Pekka Puoliväli nimi antud kui Juri Pekka Purliväli.
Isikud, kellel olid kajutid 4 tekil, kuid kes õnnetuse hetkel ei viibinud kindlasti oma kajutis, vaid kusagil mujal mõnel teisel tekil. Nendeks on:
???? Karin Bergqvist (oli karaokebaaris 5.tekil)
4219 Christer Eklöf (oli 6.tekil restoranis Poseidon)
Lühikokkuvõte 4. tekilt pääsenute tunnistuste ja ütluste IMHO olulisemast osast.
Hakkame jälle laeva vöörist pihta ja liigume ahtri suunas.
Paneme ka tekiplaani, et oleks arusaadavam jälgida.
4131 Anders Ericson
- läks 23:15 voodisse,
- laev kõikus/vibreeris tugevalt ja oli võimatu magada
- ca. 01:00. äkki kostusid kaks rasket pauku üksteise järel, tõusis püsti ja riietus
- müra tuli tema kajuti lähedalt
- lahkus kajutist ja liikus ahtri poole,
- umbes 20 sekundi pärast kaldus laev kergelt paremale,
- jätkas liikumist ahtripoolse kesktrepi juurde, laev kaldus rohkem,
- liikus trepist üles, kui laev kaldus järsult u. 30 °, jätkas liikumist kuni 7. Tekini
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm
- Olin oma kajutisse magama läinud ja mu töökaaslane oli kajutis laeva teises küljes. Vahetult enne kella kahtteist [Rootsi aeg] midagi justkui plahvatas, käis kaks valju pauku, mis panid mind peaaegu voodist välja kukkuma. Siis tundsin, et pean püsti tõusma ja vaatama, mis toimub, räägib Anders Eriksson sellest, kui sai aru, et laeva pardal pole kõik korras.
- Läksin kajutist välja ja olin teel alla autotekile, kui laev hakkas ümber minema. Siis tormasin üles seitsmendale tekile ja inimesed tulid koridorides kajutitest välja ning järgnesid. Tulime külje pealt välja, siis oli kalle ehk 20 kraadi, siis kaldus korraga natuke rohkem, kuni laev oli täiesti külili. Siis hüppasin vette. Sattusin tagurpidi päästeparve alla, mille all ööbisin.
https://sverigesradio.se/artikel/7266029
4331 või 4313 Tõnu Spuhl
Tunnistus antud 06.10.94
- ei saanud laeva [mootorite] töötamise tõttu magada;
- vaatas sageli aknast välja; kuulas müra, mida vöör lainetesse põrgades tekitas, ja arvas spontaanselt, et laev ei peaks nii kiiresti sellistele lainetele vastu sõitma;
- ta märkis mõne aja pärast, et mootorite müra muutus teistsuguseks ja talle jäi mulje, et laev vähendas kiirust;
- ta lamas, jätkas häälte kuulamist ja mürin oli üsna tugev, kui lained vastu vööri lõid;
- mõne aja pärast kuulis ta tohutut kolinat ja kogu laev värises/vibreeris;
- ta vaatas aknast välja ega ole päris kindel, kas laev liikus edasi või seisis paigal;
- kõik tavalised tugevamad helid kostusid edasi, kui vöör laineid murdis, kuid siis tuli "2 metallimüra", mis kõlas "klonk-klonk" moodi vahetult pärast vööri merre laskumist;
- kui järgmine laine vööri tabas, kuulis 3 korda midagi, mis kõlas nagu "klonk-klonk-klonk". Vahetult pärast seda kuulis ta oma kajuti all tugevat müra. Müra tuli autotekilt. Ta lamas ikka veel oma voodis ja kuulis seda mürisevat häält veel kord;
- Ka tema elukaaslane oli selleks ajaks ärkvel ja ütles: "Midagi on valesti, me peame kajutist välja minema."
- Kui Spuhl voodist välja hüppas, nägi ta elukaaslast ust avamas ja just sel hetkel kreenis laev ootamatult tüürpoordi poole.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
4226 või 4426 Raivo Tõnisson
29.09.1994 kell 17:30 Protokoll . Tallinna lennujaamas.
Katastroofi hetkel olin kajutis. Ma ei kuulnud häiresignaali, korraldusi ega muid märke laeva katastroofist. Sain olukorra tõsidusest aru, kui asjad lagunesid ja ümberringi libisesid. Enne õnnetust, ajavahemikus 22.00-23.00, oli kuulda tugevaid lööke. Kell 24:00 oli kuulda tugevamat pauku, mis segas und. Kui mina ja inimene, kellega kajutit jagasin, märkasime, et laev on viltu, jooksime üles. Seal kaotasin ta silmist. Kui ma laevalt lahkusin, oli see paremal küljel, ahter all. Mootorid töötasid, kui tekile jõudsin, kuid kui sain tekilt kummiparve kätte, arvasin, et mootorid lakkasid töötamast. Tavaline valgustus kustus, kui ma tekil olin. Vilkus ja siis põlesid tuled kümmekond minutit ja kustusid veidi enne parvlaeva uppumist.
[Tõlgitud rootsi keelsest tunnistusest by Fucs]
Tallinnas 29.09.94
„Ainus, keda ma laevas teadsin, oli kauge sugulane eesnimega Jaak (ca 30 aastane ja autojuht). Pardal oli minu veoauto Volvo SH 12, reg. nr. 533 EEB. Lastiks oli piimapulber. Autotekilt lahkusin veerand tundi pärast praami väljumist. Kuni selle ajani polnud veok peale käsipiduri, mille tõmbasin ise peale, kinnitatud. Kell 20.00 oli autotekk lukus ja seetõttu ei saanud ma enam veoki juurde alla minna. Päev enne õnnetust, kui tulin alusega Rootsist, ei olnud mu veok samuti kinnitatud.“ Kaubamanifest nr. 43775.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter17.htm
Raivo Tõnisson - kajut 4426 ees tüürpoordis.
kuulis ja tundis tugevaid lööke/pauke vahemikus 00.00-01.00; kell 01.00 tugev pauk ja veidi hiljem läks laev tugevalt kreeni tüürpoordi poole, kõik libises alumisele küljele.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
4222 või 4223 Per-Arne Persson
- Persson oli kajutis kuid seal ei olnud sellist tunnet nagu tavaliselt, kajut ja laev värises nii imelikult. Ta lamas ja vestles kajutikaaslase Kalle Kopplinguga. ....
- Veoautod ei olnud kuidagi kinnitatud, lihtsalt seisid ilma igasuguse ankrurdamiseta.
- Järsku läks laev kreeni ja kajutitkaaslane ütles: "See kurat läheb põhja". See oli viimane asi, mida kajutis öeldi. Mõlemad lahkusid kajutist, Persson pani jalga püksid ja selga särgi, samas kui kajutikaaslane lahkus kajutist, kandes ainult valget aluspesu. Nad läksid lahku kohe, kui kajuti uksest välja tulid. Persson tõusis mööda treppi kolm tekki ja väljus avatekile, kus ta sai päästevesti kätte. Päästeveste oli millegipärast kokku seotud kolm tk. Päästevestid olid tüsiselt sõlmes ja tal läks kaua aega nende lahti saamiseks. Siiski õnnestus tal need lahti rebida ja üks selga panna, misjärel ta mõtles tükk aega, mis tegelikult on juhtunud. Ta vaatas ringi ja otsis päästepate, need olid täpselt tema kohal. Ta ronis päästepaati, kuid mõistis peagi, et selle lahti saamiseks on vaja tööriistu. Päästepaat oli kinnitatud läbivalt poldiga, poldil puudus liblikmutter vms, mis oleks võimaldanud seda käsitsi lahti keerata. Ta sai aru, et päästepaadi kasutamine on võimatu, samal ajal hakkas ka vool kaduma ja ta arvas, et päästepaadi lahtipäästmiseks on vaja juba tugevat jõudu, sest laev oli nüüd tugevalt kaldus. Tüürpoordi päästepaadid olid juba vee all.
- Kõlaritest ega muul viisil pole juhtunu kohta infot antud. Persson on näinud meeskonnaliiget, kes haaras tugevalt reelingust ja lükkas seejärel inimesi väljapääsu suunas. See on ainuke meeskonna tegevus, mida ta näinud on.
- Persson kirjeldab sündmuste käiku kui väga kiiret, alguses kolksu ja pauku, mille järgselt laev sai kiiresti tugeva kreeni.
- Ta kuulis päris kõva pauku ja arvas, et paat läheb tuhandeks tükiks. Ta ei oska öelda, mis ajal laeva mootorid töötamast lakkasid.
- Persson on ülespoole teel olles näinud tüürpoordi salongikoridorides vett, vesi oli sisse voolanud ja oli tugev kreen.
- Laeva valgustus lakkas töötamast vahetult enne seda, kui laev oli täielikult külili.
[Tõlgitud rootsikeelse originaaltunnistse järgi by Fucs]
Veokijuht. Teinud vähemalt 15 reisi "Estonia" laevaga. Oli laeval Volvo veoautoga , tüüp F12, reg. nr. MOW 996, koos haagisega nr. AN 069. Persson jättis oma haagisega veoki autotekile vastavalt allolevale joonisele, mis on lisatud tema avaldusele.
- Persson Volvo parkimisskeem.jpg (17.48 KiB) Vaadatud 6730 korda
Vastavalt sellele paigutati sõiduk keskkorpuse esikülje kõrvale nii, et haagise tagumine ots asus vöörirambist vaid umbes 20 m kaugusel. Veoauto ja haagis olid koormatud vineeriga. Veoautod ei olnud kuidagi kinnitatud, nad lihtsalt seisid ilma igasuguste kinnitusteta. Persson ei märganud muud rutiini kui eelmistel reisidel. Kuna sõidukid olid taas paigutatud nii lähestikku, et igasugune kinnitamine oli võimatu, hüüdis ta meeskonnale: "Te ei kindlusta kunagi veokeid."
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter17.htm
- veokid ei olnud kinnitatud
- laev värises väga imelikult,
- käis väga tugev krahh/mürts/pauk, nagu oleks laev tükkideks lennanud
- seejärel suur kreen tüürpoordi ja mootor seiskus
- nägi vett 4. Tekil tüürpoordis
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm
4224 Aimur Toobal
Tema ülekuulamisprotokollis on kirjas, et Toobali kajutinumber oli 4224, sama mis Kermetil. Ometi ei olnud nad samas kajutis ja kohtusid alles päästepaadis. Seda ebakõla on märganud ka Rootsi politsei, nii Kermeti kui ka Toobali ülekuulamisprotokollides on kajutinumber allajoonitud. Toobal rääkis ülekuulamisel, et tema kajutis numbriga 4224 oli peale tema veel isa ja poeg, kelle nime ta ei tea. „Katastroofi hetkel olin oma voodis, aga ei maganud, kuna laev kõikus nii rängalt. Korraga tundsin, kuidas laev küljeli kaldus. Samal ajal ärkasid minu kajutinaaber ja tema poeg. Haarasin lapsel käest, läksime kajutist välja ja hakkasime üles minema,” rääkis Toobal ülekuulajale. Miks jäi laps võõra inimese hoole alla ega liikunud koos isaga? Kas isa oli juba kajutis kukkuvate asjadega viga saanud? Kas ta palus võõral oma lapse eest hoolt kanda? Seda ülekuulamisprotokollist ei selgu. Paraku ei suutnud Toobal last päästa. „Kui laev järsult veel rohkem küljeli vajus, kadus kajutinaabri laps mul treppidel käest, ma ei tea, kuhu,” rääkis ta. Mis protokollides nimetuks jäänud poisikesest edasi sai, pole teada, kuid ükski alla 12-aastane laps Estonialt ei pääsenud. Toobal otsis laevast väljapääsu, kuid treppe mööda enam liikuda ei saanud. Ta vaatas sisse ühte kajutisse, kus oli õnnekombel aken. Ta avas akna ja viskus sealt välja. Aken oli selleks ajaks juba veepinnaga tasa.
Eesti Päevaleht, nr. 186, 26 september 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf
kajut 4224 - tüürpoordis keskel
- kuulsin kell 00.30 kummalisi pauku ja metallist rullumist vastu metalli
- järgnes tugev kreen tüürpoordi ja laev enam ei tõusnud;
- kuulis hiljem meeskonnaliikmetelt, et vesi oli tunginud laeva vöörirambist.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
???? Margus Kermet
veokijuht Margus Kermet parkis Tallinnas pärast laevale sõitmist oma veoki autotekile, käis söömas ja läks oma kajutisse. Igasuguse ilmaga Läänemerd ületama harjunud veokijuht ei lasknud end tormist segada ja heitis magama. „Ma ärkasin selle peale, et miski lõi mulle vastu pead,” meenutas Kermet 29. septembril Tallinna lennujaamas ülekuulamisel. Ta sai aru, et on pea ära löönud, kuna laev oli imeliku nurga all kreenis. Asjad hakkasid riiulitelt kukkuma, kuid enne kui Kermet jõudis midagi ette võtta, tormas sisse tema kajutinaaber, kes haaras oma jaki, röögatas: „Sa pead laevast välja pääsema!” ja jooksis uuesti välja. Tema eluga ei pääsenud. Kermet kuulis koridorist karjeid ja hakkas kiiresti riietuma. Ta jõudis selga panna särgi ja püksid, kuid leidis kajutis laialipillutud asjade seast ainult ühe oma kinga. Teise jalga pistis ta kiiruga kajutinaabri kinga. Laev oli juba peaaegu küljeli ja neljandalt seitsmendale tekile tuli tal end kätega mööda käsipuid vinnata. Välja jõudnud, ootas Kermet, et meeskonnalt tuleks mingeidki juhiseid, kuid valitses üldine paanika ja neid ei antud. Ta leidis endale päästevesti ja püüdis alla lasta päästepaati. See ei õnnestunud. Ta leidis appi ühe teise meesreisija ja koos üritasid nad uuesti. Päästeparv avanes kõigest pooleldi. Nad jätkasid paatide avamist, kuid laev vajus nii tõsiselt kreeni, et vette kukkumisest polnud enam pääsu. Nii lükkas Kermet tähist V kandva parve vette ja ronis sinna sisse. Abiks oli teinegi Eesti veokijuht Raivo Tõnisson
https://epl.delfi.ee/artikkel/69820051/ ... anute-lugu
"Ma magasin, ja järsku kukkus kõik laualt maha," rääkis Eestist pärit veokijuht Margus Kermet. Ta tormas oma neljanda teki kajutist välja ja tõukas end paanikas reisijatest mööda, et välja pääseda.
https://www.deseret.com/1994/9/28/19133 ... y-accident
- oli üks esimesi veoautosid, mis pardal sõitis
– veoautod ja haagised olid kinnitatud rihmadega;
- läks magama ca 23:30
- pärast seda kuulis laevas kummalisi raksuvaid hääli, ärkas ebaharilikust mürast ja sellest, et kuulis lillepotte ja muid asju vastu seina kukkumas järsu ja suure kreeni tõttu;
- märkas hiljem päästeparvelt, et laeva ramp oli puudu.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
4253* (?) Indrek Pungar
Veoautojuht Indrek Pungar Tallinnas 28.09.94
Pardal oli minu veok, tüüp Volvo registreerimisnr. 125 TAU, 10 m pikk. Seda ei kinnitatud teki ega teki lae külge. Ise panin käigu sisse ja tõmbasin käsipiduri peale. Hääl hüüdis häiret, kui alus oli uppumas ja inimesed olid juba väljas. Kauba manifest nr. 43767.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter17.htm
Nende kajut nr 4253 asus neljandal tekil. Aga magada oli peaaegu võimatu. Tormi tõttu kõikus laev nii tugevasti, et iga hetk võis koikult põrandale kukkuda.
Kuni ühtäkki jäigi laev viltusesse asendisse.
Isa-poega taipasid jalamaid, et midagi on väga valesti. Nad tõmbasid kähku püksid jalga ning tormasid, ülakeha paljas, kajutist koridori. Kui tuleb ujuda, võivad riided üksnes segada, mäletab Indrek Pungar peast läbi jooksnud mõtet.
Sel ajal kui Pungarid avatekile viivate treppideni jõudsid, oli Estonia juba nii tugevasti kreenis, et üles tuli liikuda käsipuude küljes rippudes. Trepi otsast jäi uksepakuni, üle mille pääses välja, umbes meeter. Ukseava haigutas kreeni tõttu sisuliselt laes. Indrek püüdis läveni küünitada, kuid... järsku tulid mõlemad käed lahti.
Need, kes sealt alla sadasid, sinna alla jäidki. Seal lebasid läbisegi surnukehad ja mööbel.
Nagu rotid uppuval laeval
Kummalisel kombel valitses ümberringi vaikus. Ei mingit paanilist karjumist.
Viimasel hetkel sai Indreku isa, hoides ühe käega käsipuust, oma teise käega kukkuva poja püksirihmast kinni.
Seejärel õnnestus neil mõlemal avatekile ronida. Nad korjasid kumbki maast päästevesti ning tõmbasid selle selga. Indrek märkas, kuidas üks noor ema lohutas väikest tütart, et ärgu muretsegu, küll kõik saab korda.
https://www.postimees.ee/2934441/20-aas ... hu-jai-isa
*Märkus by Fucs: Minu parima teadmise ja laeva kajutite nummerdamise loogikat arvestades ei olnud laeval sellise numbriga (4253) kajutit.
4125 Aulis Lee ja Aina Lee
Aulis:
- ärkasin suure kreeni peale,
- enne ega pärast ei ole mingeid erilisi tähelepanekuid ega kuulnud müra, kuni jõudsin 7. tekile ja päästeparve.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
Aulis oli Estonial töömadrus. Tema ülesanne oli laev korras hoida, autosid peale võtta ja kinnitada ning hiljem neid maale lasta. Laevamehe priipääsmega oli ta kaasa võtnud oma naise. Aulise valvekord lõppes siis, kui laev teeleasumiseks otsad andis. Seega veetis paar Estonia pardal koos vaba aega. Õnnetuse hetkel nad magasid. Mees ärkas selle peale, et laev oli kaldus ja asjad kajutis liikusid. Järgnes tundidepikkune võitlus elu eest. Kõigepealt tuli tormata ühe jalaga seinale astudes mööda pikki koridore ning vinnata end üles treppidest. Seitsmendalt tekilt pääses välistekile ja päästevahendite juurde. Kes esimestel minutitel tegutseda ei taibanud, need enam välja ei pääsenud.
Sakala, nr. 186, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf
Tunnistajate kuulamine neljapäeval, 29. septembril 1994. a kell 21.15 Tallinna lennujaamas.
Tunnistajad: Aulis ja Aina Lee.
Tunnistus
"Võtsin koos abikaasaga kajuti nr 4125 4. tekil, mis anti meile töödejuhataja infoosakonnast. Kuulsime häiresignaali, kui olime kajutist väljas. Kostus eesti keeles "Alarm!" ja siis me olime juba tekil. Kõik see juhtus umbes viie minutiga. Me ei kuulnud ebatavalisi helisid väljaspool lainete müra. Midagi imelikku me ei märganud. Hetkel, kui laevalt lahkusime, seiskusid mootorid. Tuli kustus, kui olime tekil. Esmalt vilkus mitu korda ja siis avariivalgustus lülitati sisse. Kui kauaks, on raske öelda. Inimesed, keda ma teadsin, kes katastroofist ellu jäid, on järgmised: Silver Linde, Valdur Matt ja Victor Ptsenitsnõi. Autosid peale lastides olin autotekil, autosid oli palju. Sõidukeid paigutati teise tüürimehe poolt. Meie hoolitsesime selle eest, et autod oleksid paigas. Kõik sõidukid kinnitati, sõiduautodel pandi rehvidealla klotsid. Põranda külge kinnitati rihmadega ainult haagised ja suured veoautod. Vahetult enne õnnetust ma autotekil ei viibinud. Mis seal juhtus, mina ei tea. Valvemadrus Silver Linde aitas evakueerimisel paljusid inimesi.
Tõlge rootsi keelde Helen Laan.
[Tõlge rootsikeelsest originaaltunnistusest by Fucs]
4221 Stephan Duijndam
- läks 23:00 voodisse
- 01:00 ärkas mürast, nagu oleks laev millegagi kokku põrganud,
- kuulis pärast seda mitut kraksuvat / praksuvat häält
- laev kaldus tüürpoordi poole nii, et ta paiskus (ülemisest) voodist põrandale
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
Stephan oli pea ees voodist välja roninud, kui laev vajus kreeni, ja tal polnud seljas muud kui aluspüksid. Stephan: ,,Jagasin Tomiga kajutit, aga pärast õhtusööki tahtis ta õlut võtta. Ise läksin otse voodisse ja nii olingi üksi kajutis. Mind äratas pauk ja siis oli laev juba viltu. Tundsin seda laeva hästi, sest olin sellel sageli sõitnud ja tänu sellele leidsin kergesti väljapääsu. Kõndisin teel väljapääsu poole inimestest üle. Kõik sattusid paanikasse ja siis võitlesid kõik enda eest. Väljas olles ronisin nii kõrgele kui võimalik, kuid ei läinud kaua, kui pidin üle parda jäisesse vette hüppama. Tuul puhus kõvasti ja oli päris lainetus.
https://magazine.bigtruck.nl/10-2019#!/ ... veranderde
4217 Mikael Öun
- viibis saunas ja kuulis madalat paugutamist koos laeva liikumisega lainetes
- 01:02 tugev pauk, laev peaaegu seiskus,
- 30 sek. hiljem uus pauk, vahetult järgnes 3 tugevat põrutust (tugevamad kui suure haamri löögid), 3 lühikest valju mütakat, mis järgnesid üksteisele;
- kõik järgnevad helid olid palju madalamad ja ta arvas, et pööratakse laeva sest tundus, et lained tulevad nüüd küljelt,
- laeva kreen läks suuremaks, äratuskell kukkus laualt, laev tõusis korraks püsti ja vajus uuesti kreeni ca. 15°
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm
Mikael Öun - kajut 4217 laeva vööris, keskel.
29.09.94 tunnistus
- oli voodis, kuid ei saanud magada;
- kella 01.00 paiku märkis ta, et laeva liikumine muutus, st kui laev oli seni olnud ühtlaselt kreenis, siis nüüd hakkas ta rulluma 3°-5°;
- pärast tugevat lainega kokkupõrget kuulis ta 2–3 tugevat kraapivat müra eestpoolt – see oli kell 01.01 –, millele järgnes kerge kaldumine tüürpoordi poole ja mõned asjad kukkusid kajutis maha;
- vahetult pärast seda järgnes väga tugev kreen ja nüüd libises kõik lahtine kraam tüürpoordi poole.
Väljavõte tunnistusest 04.10.94
- oli voodis ja kuulis pidevalt paugutamist, mille põhjustasid tema arvates vastu vööri löövad lained;
- ta magas veidi ja ärkas uuesti ning lõpuks oli täiesti ärkvel, kui kuulis eriti tugevat pauku ja alus hakkas meres teisiti käituma;
- ta märkas, et alus hakkas ühtlase kreeni asemel küljelt küljele veerema;
- ta kuulis ka 3 tugevat kraapimist, mis järgnesid üksteise mõne sekundi järel ja pärast neid kraapivaid helisid kaldus laev tugevalt tüürpoordi poole;
- algul oli laeva kiikumine tugev ja väike kreen jäi püsima ning laev jäi mõneks ajaks selle kreeni juurde;
- veidi hiljem tõusis kreen järsku tugevalt ja kõik lahtine liikus kajuti ukse poole, misjärel laev tõusis uuesti püsti;
- ta tõusis voodist välja, pani riided selga ja eemaldas lahtised esemed ukse eest, et seda avada, seejuures pani ta taskusse kaamera ja äratuskella;
- peale ellujäämist sai ta aru, et äratuskell oli seisma jäänud kell 00.02 (Rootsi aja järgi), kuna hetkel, kui see laualt kukkus, olid järsu kreeni tõttu patareid välja kukkunud ja kell jäi seisma. Järelikult oli 1. tugev kreen tüürpoordi 00.02 Rootsi aja järgi, mis = 01.02 laeva aja järgi.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
„Märkasin seda, [et on torm] kui ma saunas olin. Basseini ei saanud minna, sest vesi loksus kõvasti. Paar korda lõi vesi basseinist vastu lage, sest laev kõikus. Siis mõistsin, et on tormiilm.“
https://www.err.ee/520814/pealtnagija-u ... meenutused
- Ma läksin pärast õhtusööki magama. Laev kihutas mööda laineid ja värises nii, et vähemalt mina ärkasin. Peagi tuli järgmine laine ja kolm tugevat mürtsatust, ning laeva kurss muutus. Kui laev kreeni vajus, tõusin voodist välja.
- Kogu kraam oli vajunud kajuti ukse poole. Kui proovisin, kas saan ukse lahti, leidsin sealt põrandalt oma kaamera ja äratuskella. Ma korjan need üles ja panin taskusse, et ust lahti saada.
Mikael Öunale ei jäänud mälestuseks mitte ainult äratuskellt ja kaamera, vaid ka sügavusse vajunud veoki võtmed.
- Kui ma koridoris kõndisin, jõudsin trepi juurde ja nägin paaniliselt karjuvaid inimesi, kes olid oma kajutitest välja tormanud. Keegi ei aidanud neid ja siis ma sain aru, et see pole organiseeritud päästeoperatsioon, vaid tuleb ise laevast välja saada.
- Paljud vanemad inimesed ei julgenud ega jõudnud tegutseda või olid apaatsed. Mina isiklikult keskendusin täielikult pääsemisele, räägib Öun.
Ta ronis laeva sees seitsmendale tekile, kus olid päästepaadid. Estonia oli selleks ajaks juba nii viltu läinud, et Öun pidi ühe jalaga laevaseinal seisma. Ta kandis päästevesti. Laev hakkas uppuma.
- Ronisin üle reelingu laeva küljele. Olukord oli olnud tõeliselt stressirohke, kuid sel hetkel muutus see kõik ebareaalseks. Tundus, nagu vaataks ennast väljastpoolt kõrvalt.
Öun nägi juba kaugelt kahte laeva lähenemas.
- Mulle meenus, et võtsin kaamera kaasa. Hoidsin seda enda ees ja ilma sihtimata pildistasin mõlema laeva suunas ja lootsin, et nad meid näevad.
https://yle.fi/uutiset/3-7494296
4213 Jaak Mullo
- ärkas üles, kui ta voodist järsult tüürpoordi poole paisati;
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
Jaak Mullo tunnistus.
Antud Tallinnas kriminaalpolitseile 29.09.94
„Olin 4. teki kajutis 4213 kui katastroof toimus. Magasin oma kajutis. Ärkasin põrandale kukkudes üles, sest praam kukkus paremale küljele. Kuulda oli ainult valjuhääldi kaudu "Alarm" eesti keeles. See info tuli enam-vähem lõpus. Enne katastroofi ei osanud ma midagi ebatavalist ega omapärast märgata. Kui üle parda hüppasin, oli praam täiesti paremal pool. Ma läksin mööda parvlaeva kõrgemat külge. Kui ma üle parda hüppasin, läks praam ümber. Mootorid siis ei töötanud. Kui ma laeva pardal seisin, põlesid tuled ikka veel. Kuna mul ei olnud pardal tuttavaid, ei saa ma nimetada kellegi nimesid. Mul oli Ford tüüpi veok ilma haagiseta. Ma ei pannud tähele, kas mu auto oli turvatud või mitte. Autod seisid nii lähestikku, et turvamiseks polnud nagunii ruumi. Minu sõiduk oli pargitud laeva tagumises osas peaaegu vastu ahtri kaldteed. Enne mind seisis tavaline pakiauto. Õnnetuse ajal oli võimatu kontrollida, kuidas see auto seal seisis. Ma ei tundnud ega kuulnud lainete lööke. Kui olin päästepaadis, nägin laeva vööri pikka aega püsti seismas, vööriramp nägi välja nii, nagu see oleks tahapoole kukkunud. Laeva nina vajus vette 5-10 minutiga."
[Tõlgitud ingliskeelse originaaltunnistuse järgi by Fucs]
Märkus by Fucs: 4 teki kajutites olid voodid valdavas osas sõidusuunaga risti.Kajutis 4213 oli voodi vastu kajuti ahtripoolset seina. Kajutis 4213 voodist põrandale kukkumiseks pidi laev korraks järsult seiskuma või tema liikumine järsult pidurduma.
4214 Eckard Klug
- oli voodis, kuulis kõvasid pauke, mida ta polnud oma paljudel varasematel reisidel kuulnud, tema arvates olid need autod, mis kukkusid autotekil;
- tema hinnangul olid kinnitamata sõiduautod ja veoautod ettepoole vastu vöörirampi liikunud ja vööri kaldtee lahti löönud, ning see on õnnetuse põhjus;
- Klug kuulis lisaks ülalmainitud paukudele ka pauku, mis oli kõva ja tugev, nagu oleks purunenud paks metallplaat;
- ta tõusis püsti ja selleks ajaks, kui ta oli jõudnud kajuti ukseni, vajus laev tüürpoordi kreeni;
- kui ta paaditekile jõudis, oli kreen umbes 30°.
- 1999. aasta oktoobris küsitlemisel väitis Eckard Klug, et tal on teavet selle kohta, et vööriramp ei olnud üldse kinnitatud.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm
Tavaliselt oli reisidel nii, et enne kajutisse minekut käis Eckard laeva baarides lõbutsemas, näiteks karaoket laulmas, kuid tol õhtul oli ilm halb, ta jäi kohe merehaigeks ja läks oma kajutisse neljandal tekil.
“Olin juba riidest lahti võtnud ja valmis magama minema, kui käisid väga tugevad tümpsud. Arvasin, et päästepaat peksab vastu laevakülge, ja ütlesin kajutikaaslasele, et tuleb infosse minna ja seda öelda, sest nii küll magada ei saa,” meenutab Eckard viimast reisi Estonial.
Siis vajus laev järsku kreeni. Eckard läks kajutist koridori. Ta lootis, et laev läheb otseks tagasi, aga tegelikult vajus veel rohkem küljeli. Jalas vaid trussikud, kiirustas mees üles seitsmenda teki poole, et sealt edasi paaditekile pääseda. Kajutikaaslane jäi maha riietuma.
https://naine.ohtuleht.ee/668323/eckard ... n-hea-paev
„Olin lahti riietunud, magada ei saanud, kuulasin kolksusid. Arvasin, et mõni päästepaat on lahti pääsenud ja kavatsesin minna infolaua juurde ütlema, et nad peaksid oma probleemidega tegelema. Siis käis tõeliselt kõva pauk ja peale seda hakkas laev ümber minema. Seisin koridoris ja ootasin, et laev kaldub kohe teisele küljele tagasi, aga seda ei juhtunud. Ütlesin oma kolleegile ja kajutikaaslasele, et peame välja minema, sest see kapten viib küll laeva põhja. Seisin aluspesus koridoris ja vaatasin, kuidas paljud rekajuhid oma kajutiuksed lahti tegid, välja vaatasid ning uuesti kinni panid. See oli 4. tekk, mis oligi veokijuhtide päralt. Nii läkski, et lõpuks jäid ellu ainult kaks rootsi rekkajuhti.
Läksin trepi juurde, siis oli laev juba veel rohkem kreenis ja trepist tuli ennast käte jõul üles tõmmata. Kui jõudsin 5. tekile, seisis seal paanikas vanem rootsi proua, samuti aluspesus. Ma ei saanud teda ühes võtta, sest endagi üles vinnamine nõudis kõvasti jõudu,“ meenutas Eckard Klug.
Üles tuli ronida kuni 7. tekini. Veokijuhtide koridor oli autoteki kohal.
„Osa inimestest, kes olid kajutites autoteki all, olid juba enne välja jõudnud, sest neile tuli vesi kajutitesse ja nad läksid infosse kaebama. Autoteki all oli ka väga uhke ja edev saun, käisin varem ikka seal,“ meenutas Eckard.
„Väljapääsu juures oli üks mees end püksirihmaga toru külge sidunud ja aitas inimesi uksest üles. Väljas jagas noorem meeskonnaliige päästeveste.
Mõnda aega külmetas Klug koos väheste kaaslastega tekil. Tuul oli jäine. „Kümmekond aastat minust vanem mees püüdis lahti harutada päästepaati, aga sellel polnud enam mõtet. Paati ei saanud vette lasta, see oleks läinud laeva küljele.
Alarmi ei olnud, aga ikka veel andis ilmselt reservgeneraator valgust. Koos minuga oli seal neli meest. Üks neist ootas oma naist, kes kohe ei olnud temaga kaasa tulla tahtnud.“
Enne kui laev päris külili läks, jõudsid nad ronida üle reelingu laeva küljele.
https://www.vooremaa.ee/estonia-laevalt ... troof-oli/
4316 Kent Härstedt
- kell 24.00. ärkas summutatud heli peale, mis oli siiski "raske", nagu liiguks miski küljelt küljele ja põrkas jõuga vastu laevakere
- ta tundis end ebamugavalt ja ühines kolleegidega pubis Admiral
- pärast ca. 30 min. Baaris olemist laev rullus 2-3 korda, palju pudeleid kukkus riiulilt alla, laev tõusis püsti ja kukkus siis paremale küljele kreeni.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm
Kent HÄRSTEDT istus katastroofi hetkel Admiral's Pubi baaritoolis.
Järsku kaldub laev ebatavaliselt järsult, minu tool läheb ümber. (…) - Laev kaldub uuesti sama intensiivsusega. Ja siis kümne sekundi pärast jälle kolmas kord, (…). - See võis võtta kokku pool minutit. Siis on kaks korralikku lööki, laev kaldub veelgi tugevamalt samale poole. (…) - Siis tuleb kolmas pauk. Ja kogu ruum variseb mu ümber kokku.
(Kent Härstedt: Det som inte kunde ske [1995])
https://vastavalkea.fi/2019/09/28/estonia-in-memoriam/
4212 Jukka Pekka Ihalainen
- veokijuht, kes oli varem olnud rannavalves/mereväes Russarös;
- magama läksin kell 22:30, ärkasin raadiost tuleva muusika peale kell 00:32, keerasin heli vaiksemaks ja magasin edasi;
- ärkasin varsti pärast seda uuesti üles 3 väga tugeva paugu/põrke peale;
- mõistis, et mootorite pöördeid vähendati ja laev peatati;
- siis läks laev kreeni ja triivis tuules ja tormis;
- nägin kahte teist parvlaeva pakpoordis;
- kaks parvlaeva jätkasid oma kursil ja kiirusel;
- kohtas päästeparves Per-Erik Ehrnstenit.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm
Ärkasin uuesti üles, sest laev võttis algul hoo maha ja siis jäi seisma. Masinate müra jäi vaikseks või lülitati masinad välja. Samal ajal kuulsin kolme kolinat, mis ei kuulunud tavaliste helide hulka pardal. Laev vajus kaldu. Panin riidesse ja läksin koridori. Tekkis täielik paanika, inimesed tormasid edasi-tagasi ja karjusid kõvasti.
http://www.solkorset.org/politikk/Sverige/estonia.xml
4103 Einar Kukk (tüürimees-praktikant)
Einar Kukk on tunnistusi andnud viis korda.
29.09.94 Turus
29.09.94 Tallinnas
07.10.94 Tallinnas
17.10.94 Tallinnas
28.08.96 Tallinnas
Kokkuvõte tunnistustest:
- Umbes kell 23.00 tabas suur laine laeva vööri.
- Kapten tuli umbes 30 minuti pärast uuesti sillale ja küsis 3. ohvitserilt, kas kõik 4 mootorit töötavad, mida 3. Ohvitser ka kinnitas. Seejärel andis kapten käsu stabilisaatorid aktiveerida pärast järgmist kursimuutust ja lahkus sillalt umbes 15 minutit enne seda, s.o umbes kell 00.05/00.10.
- Tuul puhus edelast ja pöördus läände, samas kui lained tulid rohkem lõunast. Meri oli päris raske.
- 2. ohvitser ütles talle, et laev teeb pärast stabilisaatorite aktiveerimist umbes 1 sõlme võrra vähem kiirust . Kiirus oli siis umbes 14,5-15,0 sõlme.
- Umbes kell 00.30 naasis Silver Linde vahikäigult sillale ja Einar Kukk lahkus oma kajutisse;
- oma viimases tunnistuses ütles ta, et Linde lahkus sel ajal sillalt uuele ringile.
- Ta läks oma kajutisse, tegi mõned asjad selgeks ja läks siis Pubi Admirali, kus esitati ka karaoket
- Seal nägi ta Silver Lindet uksel umbes kell 00.40. Kukk lahkus mõne minuti pärast ja läks oma kajutisse. Sinna jõudis ta ca. 00.50 ja läksin magama, kuid ei saanud magada.
- 5-10 minuti pärast kuulis ta väga kummalist müra, mis oli tema jaoks väga ebatavaline (ja murettekitav), see võis olla löök või tugev vibratsioon ja laev käitus väga kummaliselt;
- ta tõusis ja riietus;
- kingi jalga pannes laev kõikus ja läks järsult tüürpoordi kreeni. Ta ei oska öelda, kui palju, kuid see oli väga tugev. - Ta tormas üles 7. tekile ja kohtas kesktrepil pootsman Vello Rubenit. (Märkus. See tähendab, et pootsman Vello Ruben oli kreeni tekkimise ajal olnud kuskil madalamal tekil, sest tema kajut asus 7. tekil.)
- kui ta oli 6./7. teki vahel, märkas ta laeva sees lööki/vibratsiooni.
- Tema ja pootsman aitasid üksteist uksest välja avatud 7.-ndale tekile;
- kreen oli siis umbes 45° ja mootorid olid kindlasti seiskunud;
- 7. tekil kohtus raadiosaatjaga meeskonnaliikme Ivan Ziljajeviga ja edasi päästeparve juures Silver Lindega;
- kui kreen oli 90°, vaatas ta kella: kell oli 01.30 ja ta libises vette, seejärel oli ahter kuni stabilisaatori uimeni vee all.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter21.htm
Einar Kukk - kajut 4103
29.09.94 tunnistuse kokkuvõte:
- umbes kell 00.30 naasis Silver Lindekontrollkäigult sillale ja ütles, et kõik on ok.
- 5-10 minutit hiljem lahkus ta sillalt ja läks oma kajutisse, tegi mõned toimetused ja läks Pubisse, kus tehti ka Karaoket. Märkus: Pubi Admiral asub 5. teki tüürpoordi küljel, ahtris. Seal nägi ta umbes 00.40 uksest sisse vaatavat Silver Lindet. Kukk lahkus mõne minuti pärast ja läks oma kajutisse, kuhu jõudis kell 00.50 ja läks magama, kuid ei saanud magada.
- 5-10 minuti pärast kuulis ta kummalist müra, mis oli tema jaoks väga ebatavaline ja murettekitav;
- tõusis püsti ja riietus;
- kui ta pani kingi jalga, vajus laev tüürpordi poole kreeni, kuid ei oska öelda, kui palju
- ta tormas üles seitsmendale tekile ja kui ta oli 6./7. teki vahel, kuulis ta laeva sees lööki/vibratsiooni.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
Einar Kuke ülekuulamisprotokoll
Kuupäev: 7. oktoober 1994
Asukoht: kaitsepolitsei, ülekuulamist juhtis Sinisalu
Ülekuulamine on tõlgitud eestikeelsest käsikirjast tõlkija Helene Laani poolt
Ülekuulamisprotokolli number: K 84051-94
Kokkuvõte:
Einar Kukk oli Estonial praktikant teise tüürimehe ametikohal. Läks pardale u 16.20. Töötas Tormi Ainsalu juhtimise all. Ainsalu oli ka ametilt teine tüürimees, kokku on neid kaks. Teise tüürimehe tööülesannete hulka kuulub veendumine, et laev on merekindel ja ennekõike hoolitseb stabilisaatorite sisselülitamise eest, et laev ei … (raskesti arusaadav sõna) lainetel. Stabilisaatorid vähendavad laeva kiirust 0,5-1 sõlme võrra. Ei pannud ise tähele, kas stabilisaatorid vähendasid laeva rullumist. Enne [laeva] pöördepunkti lahkus [kapten] Andresson komandosillalt, tuul keeras veelgi rohkem läände. Võin öelda, et kalle vööri poole kestis kogu aja, kui ma komandosillal olin. Tüürimees ütles, et see on selle sügise esimene torm.
Kell 00.30 kandis Linde ette, et kõik on korras. Umbes viis minutit hiljem lahkusin ma sillalt. Läksin oma kajutisse neljandal tekil. Panin oma märkmiku kajutisse ja läksin Admirali pubisse. Seal ei olnud ühtki tuttavat, nii et ma lahkusin. Nägin ametikäigu ukse juures veel korra Silver Lindet.
Läksin oma kajutisse ja heitsin voodisse. Ei jõudnudki magama jääda. Laev rappus ja ma märkasin võõrast heli, mis minu kui meremehe jaoks oli igatahes tundmatu. Ma muutusin uudishimulikuks ja panin riidesse. Aga enne kui ma jõudsin kingad jalga panna, libises laud vastu ust ja kreen kasvas. Sain aru, et midagi on valesti.
Võtsin oma jaki ja läksin kajutist välja. Koridoris ei olnud teisi inimesi. Viiendal tekil oli 20-30 inimest, kes jooksid ringi. Nüüd kaldus laev nii palju, et oli raske edasi liikuda. Kui ma olin kuuenda ja viienda teki vahel, kuulsin või pigem tundsin ma lööki või vibratsiooni. Arvan, et autod vajusid üksteise otsa. Siis kasvas kreen märkimisväärselt. Inimesed rippusid trepikäsipuude küljes ja kui need lahti tulid, puhkes paanika. Ma jõudsin seitsmendale tekile, kus ei saanud enam põrandat mööda ukseni minna.
Nägin Vello Ruubenit, koos temaga sain ma välistekile. Hakkasin inimestele päästeveste jagama. Inimesi tuli kogu aeg tekile juurde. Umbes kell 01.30 vaatasin ma kella, jooksin ahtrisse ja libistasin end vette. Kuigi ma enne lootsin, et laev suudab veel pinnale jääda. Kui ma sukeldusin, jõudsin ma ühe päästepaadi alla. Tulin pinnale ja haarasin paadist kinni, aga mu jala ümber oli takerdunud nöör. Kui ma nööri jala ümbert harutasin, viis tuul paadi eemale. Pärast õnnestus mul ühe teise päätepaadi peale ronida.
https://www.delfi.ee/artikkel/69822175/ ... vaga-pohja
Mäletan, et umbes kell 23.00, veidi enne järjekordset kursimuutust lääne suunas, põrkasid mitmed üksikud suured lained vastu laeva vööri. Kapten Andresson tuli sillale umbes 30 minutit hiljem, viibis seal umbes 15 minutit ja lahkus sillalt umbes 15 minutit enne järgmist kursimuutust. Mäletan , et kapten küsis 3. tüürimehelt, kas kõik 4 mootorit töötavad ja ta sai minu arvates jaatava vastuse. Igal juhul kuulsin kapteni käsku aktiveerida stabilisaatorid laeva stabiliseerimiseks pärast järgmist kursimuutust. Minu mäletamist mööda tegi meie laev tollel hetkel umbes 14-15 sõlme.
Mäletan, et peale kursimuutust meie aluse kiirus langes, mäletan ka seda, et 2. tüürimees ütles seda mulle. Sel ajal oli kell umbes 00.00 ja endiselt raske mereolukord. Umbes 00.30 naasis Silver oma kontrollringilt ja teatas, et pardal on kõik korras, ainult reisijad hakkavad merehaigeks jääma. 5-10 minutit pärast seda, kui Silver oli sillale naasnud, lahkusin ja läksin otse oma kajutisse.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter20.htm
TUNNISTAJA KÜSITLUSE PROTOKOLL
Tallin 28.08.1996
Tunnistaja: Einar Kukk
Küsitleja: Väino Karmi
Mis ametikoht Teil reisilaeval oli?
- Olin laevas praktikandina, harjutasin teise tüürimehe ameti jaoks
Mis oli teie kajuti number laevas?
- 4103
Kes olid Teie kajutikaaslased?
- neid polnud
Kus Te pärast südaööd olite?
- Olin sillal, kust lahkusin ca 00:30, kella täpsemalt ei vaadanud, valves olnud madrus lahkus samal ajal sillalt uuele ringile.
Kas vaatasite kella pärast südaööd?
- kell 00:30 ajal, ma ei mäleta minuteid.
Mis oli põhjus, miks sa kella vaatasid?
- vahivahetuse aeg oli lähenemas
Mis kell see oli?
- umbes 00:30
Kus sa olid, kui kella vaatasid?
- sillal
Kas kuulsite pärast südaööd midagi imelikku?
- Ei, ma ei kuulnud midagi
Mis kell võis olla, kus Te sel ajal olite, millal otsustasite laevalt lahkuda ja mis oli selle otsuse põhjuseks?
- kostus imelik heli ja laev käitus kummaliselt, mille järel otsustasin sillale vaatama minna. Kui riidesse panin, vajus laud kreeni tõttu kajuti uksepoole ja kuna laeva kalle suurenes kogu aeg, siis see oli põhjus.
Milline võis olla laeva kreen antud hetkel?
- Ma ei tea, aga laud hakkas liikuma
Mis juhtus teie töökaaslastega või kajutikaaslastega? Keda oma tuttavatest kohtasite laevalt lahkudes?
- Trepikoja keskkäigus kohtusin Vello Rubeniga, aitasime teineteist, et välja saada
Millist teed sa laevalt lahkudes kasutasid?
- Läbi kesktrepi kuni seitsmenda paaditekini
Kui kaua kulus paaditekini jõudmiseks?
- Ma ei oska seda täpselt ütelda
Kui suur oli laeva kalle tekile jõudes?
- umbes 45"
Keda meeskonnaliikmetest te tekil kohtasite?
- Ivan Siljajev, meeskonnaliige raadiosaatjaga, laeva vööri pool parvel Silver Lindet
Kas saate kirjeldada meeskonna tegevust laevatekil?
- Koos Siljajeviga lasime päästeparvesid lahti
Kas olete mõne inimesega laevatekil kuidagi mõtteid vahetanud? Kas kuulsite raadiokõlarist sõnumeid?
- Ei
Kas tundsite kellegi hääle järgi ära?
- Ei
Kus sa solid ja kui suur oli laeva kalle sel ajal, kui laeva valgustus esimest korda kustus?
- ei mäleta
Kui suur oli laeva kalle sel ajal ja kus sa olid, kui laevatuled teist korda kustusid? Kui suur oli laeva kalle sel ajal ja mis sündmus toimus samal ajal, kui laeva valgustus kustus? Mis seisus oli laev kui vette sattusid?
- laeva kalle oli 90 kraadi, ahter oli vees, laeva sireen ulgus, laeva stabilisaator oli vee kohal, korsten jäi vee alla Mis kell sel ajal olla võis?
- kui ma pimedas kella vaatasin oli umbes 1:30, täpselt ei oska öelda
Kes oli teiega päästeparvel?
- päästeparves oli Ülo Kikas, Jaan Stem, parve all oli Anderson
Kui palju teid päästeparves olil?
- 4
Kui palju neist päästeti?
- 4
Kuhu teid päästeparvest viidi?
- Utösse
Milliste tuttavatega pärast päästmist kohtusite?
-Tõnu Tõniste, Margus Treu
Millal ja kus pärast päästmist kella esimest korda vaatasite?
- umbes 7:00 helikopteris
Kas teie ja teie kaaslaste päästmisel juhtus äpardusi?
- Ei
Kas teil on mingeid tähelepanekuid praamil toimunu kohta. Kas saate midagi lisada mis võib teie arvates anda sündmuse kohta selgust? Kas teil on päästetööde kohta tähelepanekuid?
- helikopterid olid ainsana tõhusad
Kas saite vigastusi ja mis need põhjustas?
- Kukkusin laevatekil mööda parrast alla, mille tagajärgi tunnen siiani
Muud tähelepanekud?
- päästevestid tulid inimestel seljast ära, päästeparvesid ei ole näha kui need on tagurpidi, signaallampe oleks vaja igaks olukorraks.
/allkiri/ Einar Kukk
[Tõlge rootsi keelsest originaaltunnistusest by Fucs]
Vaata ka: Enno Tammer „Uppumatu Estonia“ Lk.112-114
Märkus by Fucs: Vahimadrus Silver Linde on tunnistanud, et ca 01:00 naases ta 00:30 alanud vahikäigult sillale. Sillale jõudes saadeti ta teise tüürimehe poolt uuesti alla autotekile vaatama, mis seal kolksub. Kolksudest oli keegi kusagilt altpoolt silda teada andnud. Teine tüürimees ütles talle, et äratab ka vahist vaba pootsman Vello Rubeni üles ja saadab autotekile Silver Lindele järele (pootsman vastutas sadamas autode pealelaadimisel visiiri ja rambi eest). Vello Ruubeni kajut asus seitsmendal tekil. Kuna Einar Kukk väidab, et kohtas alt üles seitsmendale tekile minnes pootsman Vello Rubenit laeva keskmises trepikäigus, siis järelikult oli Ruben kohe ka üles aetud ja autotekile saadetud. Küsimused millele keegi enam vastata ei saa on: Kas pootsman Vello Ruben jõudis üldse autotekile või tekini, kui jah siis mis kell ja kas ta jõudis teavitada raadio teel silda olukorrast autotekil?
Tundub, et Ruben autotekile ei jõudnud (ilmselt pööras amuti nagu Linde kusagil poolel teel alla otsa ringi) ja raadioteel silda enam midagi teatada ei jõudnud, sest ükski meeskonnaliikmest tunnistaja, kes omas raadiosaatjat, pole Rubenit raadiojaamast kuulnud.
4603 Morten Boje Jensen
Ütlused antud Taanis, Kopenhaageni politseile 06.10.94
- ca. 22.40 Rootsi aja järgi voodis [Laeva aeg: 23:40]
- 23.00 [24:00] lülitas tule välja, kuid ei saanud magada, ta kuulis pidevaid "väikseid paugutavaid hääli", mis ei tundunud talle loomulikuna.
- teatud aja pärast, ei oska öelda kui palju hiljem, kuulis 3 "pauku" üksteise järel.
- Esimese ja teise paugu vahel kõlas tema all [autotekil] autoalarm, aga mitte pärast
- 3 pauk tuli pakpoordi poolt; [märkus: tunnistaja ajab ilmselgelt segamini pakpoordi (vasak) ja tüürpoordi (parem)]
- varsti pärast seda vajus laev pakpoordi [s.t. tüürpoordi] ja samal ajal kuulis ta enda all suure objekti müra, mis liikus pakpoordi poole [tegelikult siis tüürpoordi].
- Mõne sekundi pärast hüppas ta voodist välja ja lahkus kajutist;
- ei pääsenud otse keskmisesse trepikäiku, kuna tema koridor oli „raudvarrastega tõkestatud“ [?], et edasi liikuda, ta pidi tagasi minema ja siis keerama tüürpoordis [tegelikult siis pakpoordis?] asuvasse koridori, mis oli vaba.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
-ca. kell 23:40 läks voodisse
-ca. 00:00 kustutas valguse, und ei ole,
- väike paukumine ja müra koos kriipimisega, siis 3 väga kõva pauku,
- peale 2. pauku hakkas tööle üks autoalarm
- äkiline kreen kuni ca. 45°, samal ajal liikus / kukkus pauguga midagi suurt alumisel tekil
- Terasvarrastega blokeeritud koridor vastuvõtu/halli (reception) poolses otsas
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... t/21.4.htm
4405 Tom Olav Jonsson
- ta oli oma kajutis ja oli just lõpetanud oma tualeti/pesuruumi tegemised, kui laev järsku tüürpoordi kreeni kaldus ega tõusnud enam püsti. ta vaatas oma aknast otse merre ja nägi laineid vastu akent peksmas.
Märkus: püstises asendis on 4. teki aknad 8,8 m üle veepiiri, umbes 45° tüürpoordi kreenis puudutasid aknad juba veetaset, mis tekitas mulje, et lained löövad vastu akent.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
4618 Wanda Karin Elisabeth Wachtmeister
Tunnistus antud 29.09.94
- oli voodis, ei saanud magada
- järsku kuulis ta üht krahhi ["ett brak"]
- see oli kõva pauk ja seejärel läks laev tüürpoordi kreeni.
Tunnistus antud 01.10.94
- oli voodis kui kuulis tugevat valju müra
- müra oli seda tüüpi nagu „bumm“, mis paneb kohe aru saama, et midagi on valesti;
- laev kaldus oluliselt tüürpoordi poole ja jäi kreeni;
- küsimusele, millega ta võiks "bumm" müra seostada ütles ta, et see tuli laeva põhjast, sealtamast laevakerest, selge ja selgelt eristuv "bumm" - mitte ragin;
- kui ta jõudis ülemisele tekile, st 7. tekile, vaatas ta kella ja see oli 00:05 tundi Rootsi aja järgi [= 01:05 laeva aeg]
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... .4.1p2.htm
Wanda Wachtmeister õhtustas koos oma venna Holgeriga 6. tekil asuvas A-la-carte restoranis SeaSide, samal ajal kui laev sõitis vastu erakordselt rasket merd. Nad istusid tüürpoordi laua taha. Ühes naaberlauas istus neli meest. Kaks neist kandsid tumesinist 4 kuldse triibuga vormiriietust ja olid oletatavasti esindusõhtusöögil koos mitme teise isikuga, kellest üks oli suure klubiembleemiga jopega vanem meesterahvas, teine oli umbes 45-50 aasta vanune ja seljas veinipunane bleiser. Eaka mehe näoilme oli justkui pettunud. Holgerile ja Wandale jäi mulje, et neljal mehel ei olnud meeldivat koosviibimist, sest nad ei rääkinud üksteisele peaaegu midagi. See oli rohkem nagu sunnitud koosviibine.
Täiendava ülekuulamise ajal ütles Holger Wachtmeister [1. Tekk, kajut 1047] järgmist: Tunnistajad teatasid, et nad õhtustasid õnnetuse õhtul ca. 21.30-22.30 A-la carte Restoranis. Nad istusid laua lähedal, kus kaks laeva meeskonna liiget osalesid mingisugusesel ametlikul koosviibimisel. Mehed kandsid tumesinist vormiriietust kuldsete auastmesümbolitega. Laev sõitis kogu aeg tugevas tormis ja oli kuulda, kuidas lained vastu laevakere lõid. Ühe sellise lainelöögi „paugu“ ajal üks meeskonna liige kangestus. Seda oli selgelt näha, eriti mehe näol. Mehe kirjeldus: heledad juuksed, vuntsid.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... pter20.htm
4620 Anneli Konrad (tantsutrupi „Pantera“ liige)
- tal oli ühine kajut Hannely Veidega, mõlemad tegid esimest reisi, seega polnud veel laevaga tuttavad;
- viimane etendus lõppes ca. 00.30, misjärel ta suundus oma kajutisse;
- ta eksis laevas ära ja sattus 2. autotekile lifti juurde, kus kuulis "põrget";
- tuli lõpuks oma kajutisse, tundis end halvasti, tualetis polnud vett;
Märkus: Henrik Sillaste töötas sel ajal 0-tekill masinaruumis mittetöötava vaakumsüsteemi kallal.
- ta lülitas magama jäämiseks oma kajutis tule välja, kuid see jätkas vilkumist (sisse/välja);
- ilmselt ta magas, sest ta väitis, et ärkas "kokkupõrke" tõttu ja laev värises, misjärel tundis, et laev kaldus ümber.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
Tantsijad võisid Rootsi lauas õhtust süüa, kuid tormi tõttu enamikul neist iiveldas pisut ja suuremat söögiisu polnud. Hakati liikuma neljandal tekil asunud kajutitesse, kuid Anneli Konrad, kes oli laeval esimest korda, eksis lihtsalt ära.Ta jõudis oma eksirännakul alla teisele autotekile, kus kuulis midagi, mis meenutas kokkupõrke häält. Kohkunult edasi oma kajutit otsides jõudiski ta lõpuks sinna. Süda oli väga paha. Ta tahtis oksendada ning märkas kajuti WCs, et vett ei ole. Veidi hiljem magama minnes püüdis ta kajutis tuld kustutada, kuid lambid ei reageerinud lüliti vajutusele, vaid hakkasid plinkima sisse ja välja. Anneli ei jaksanud selle probleemi lahendamiseks midagi ette võtta, puges koisse ning jäi magama.Ta ärkas veidi hiljem, tundes, et laev rapub ja vajub küljele. Anneli tormas kajutist välja ja nägi, et koridor on paanikas põgenevat rahvast täis.
Pärast Eestisse tagasi jõudmist Tallinna lennuväljal toimunud ülekuulamisel ütles naine uurijale, et laeva valjuhäälditest tuli vaid ühe korra mingi teadaanne, kuid seegi kostis väga halvasti. Ühtegi teist teadaannet ei tulnud. Anneli võitles end seitsmendale tekile, õue tormi kätte, kus keegi ulatas talle päästevesti. Ta vaatas ringi ja nägi läheduses trupikaaslast Risto Ojasaart. Anneli jäi ootama päästepaatide vettelaskmist,kuid seda ei tulnudki. Lõpuks kukkus ta järjest enam küljeli vajuvalt laevalt vette, kust Ojasaar ta ühele päästeparvele sikutas. Parvel oli nii palju vett, et selle asukad pidid püsti seisma, sest kui nad oleks jäisesse vette maha istunud, külmunuksid nad kiiresti surnuks.
Eesti Ekspress, number 39, 24.09. 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf
PROTOKOLL
peetud ülekuulamisest Anneli Kondradiga,
Ülekuulamise kuupäev: kadunud
Ülekuulamiskoht: Tallinna Lennujaam
Ülekuulaja: Puks
Eesti keelst rootsi keelde tõlkis: Helen Laan
Registreerimisnumber: K 84051-94
Tunnistus.
See oli minu esimene tööpäev. Minu kajut oli neljandal tekil numbriga 4620. Jagasin kajutit Hanneli Veidega. Olin kajutis, kui laev värises. Ärkasin krahhi/mürtsu peale, tundsin, et laev uppus. Kajutist oli raske välja saada, inimesed olid koridorides, kuuendale tekile pääsemiseks roomasin ja ronisin koridorides mööda käsipuid. Ma ei kuulnud kajutis ühtegi käsku ega äratussignaali. Mäletan, et naisehääl karjus midagi valjuhääldist. Sain sõnumi lõpust aru „alarm“. Muid korraldusi ma ei kuulnud.
Umbes 00:30 olin teel allapoole oma kajutisse. Eksisin ära ja sattusin autotekile. Siis kuulsin kolinat. Lõpuks jõudsin oma kajutisse, tundsin end halvasti. WC-s polnud vett. Kuigi tahtsin kabiinis valgust kustutada, siis see muudkui vilkus.
Laeva üks ots seisis otse püsti. Mulle anti päästevest. Vähe inimesi oli tekil. Küll aga kohtasin seal tantsutrupist kolleeg Risto Ojasaart. Laev oli praktiliselt veepinnaga ühel tasapinnal. Lõi mind lainega vette. Risto tõmbas mind kummipaati üles. Kuskil kell 03.30 päästeti mind helikopteriga.
Estonia pardal tundus valgustus töötavat, kui päästevestiga tekil seisin. Ootasin, kuni päästepaadid alla vette lasti, häiretulesid ei näinud. Lisaks Ristole jäi ellu ka Marge Rull.
Ülekuulamise lõpp kell 15.
Prinditud : 1994-11-18 / MG
[Tõlge rootsi keelsest originaaltunnistusest by Fucs]
Märkus by Fucs: Siit tuleb selgelt välja, et autotekil käisid mingid „mürtsud“ ja „kolinad“ juba palju varem kui laev pärast „kolme suuremat mürtsu“ kreeni vajus.
4429 Magnus Erik Lindström
- Magnus ja ta naine läksid magama umbes südaöö ajal, kuid aluse raskete kõikumise tõttu oli raske magada;
- kell 01.00 kuulis ta kummalisi hääli, hambahari hüppas klaasist välja ja muud asjad kukkusid maha, märkas autotekilt kostvat häält, tundus, et miski veeres üle autoteki;
- pärast veeremist kuulis ta üht rasket metallist pauku ja seejärel kreenis laev 10°-15° tüürpoordi poole.
- Raske on täpsemalt öelda, kui palju ja kõvasti alus edasi kreenis ja rullis.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.2.htm
Toona 24-aastane Magnus valmistus magama minema, kui kõik ootamatult muutus. Tema veendumus on tänagi, et laeva tabas kõva pauk. Kõigepealt kõva löök, siis kaadumine ja kolme kuni viie minuti jooksul juhtus palju, ütleb ta. Soovib teada miks Riikliku õnnetusjuhtumite uurimise ameti poolt läbi viidud esimeses uurimises ellujäänuid üle ei kuulatud. See on midagi, mida Magnus loodab nüüd, kui laeva kohta tehakse uusi uurimisi. Magnus räägib videos dramaatilistest minutitest praamil ja ootustest uurimisele.
https://www.tellerreport.com/news/2021- ... BKC6d.html
Kajutis 4229 ütleb 23-aastane Magnus Lindström oma tüdruksõbrale Katarina Nordqvistile head ööd. Nad olid varem koos tema vanematega õhtust söönud, kuid olid nüüd magama jäämas.
Magnus äratab oma tüdruksõbra üles ja hakkab seejärel oma vanemate kajuti ust peksma. Nad panevad end kiiruga riidesse. Iga kord, kui lained laeva tabavad, peavad nad jooksma. Inimesed kukuvad nende ees surnuks ja Magnus hakkab jooksma, mitte trepikäigust läbi, ta valib teise tee. Kui ta on lõpuks lõpusirgel, märkab ta – ta on üksi. Ta jookseb tagasi ja näeb oma perekonda teisel pool. Tema tüdruksõbral on paanikahoog; ta isa on apaatne. Tema ema ütleb: "Jookse. Sa saad hakkama, Magnus." Ja ta jookseb minema.
Kui Magnus üles roomab, näeb ta, kuidas parvlaev upub. Toimuv jõuab talle kohale. Praegu surevad inimesed. Ta oksendab. Kui laev upub, upub ka tema perekond. Kui abi saabub, näevad nad ainult ujuvaid päästeveste.
https://gamefaqs.gamespot.com/boards/57 ... e/70192438
https://www.aftonbladet.se/nyheter/a/yv ... sin-familj
EDIT: Lisatud 26.11.2021
Krista Kööp
Esimest korda läks Krista Kööp laevale 27. septembril. Õhtul tutvus ta laeva ja meeskonnaga. Neljandal tekil asuvasse kajutisse läks ta varakult, juba kell kümme õhtul – 28. september pidi olema tema esimene tööpäev. Öösel kõva paugu peale ärganud Krista märkas, et laev on kreenis. Ta vinnas end lahtivajunud kajutiuksest välja ja nagu teisedki püüdis pääseda kõrgemale – seitsmendale või kaheksandale tekile. Krista arvab, et ilmselt seitsmendal tekil sattus ta juba lahti oleva päästeparve juurde. Järjekordne suur laine viis külili pöördunud laevalt kaasa nii tema kui ka päästeparve. «Õnneks jäin kuidagi parve nööride külge kinni ja sain vees end kuidagi parvele vinnata,» on ta varem öelnud.
Krista ütleb, et valeinfot levis toona palju. Alates juba ajakirjandusega suhtlemiseks eraldatud tõlgist. Seda, et nende juttu tõlgiti rootsi ajakirjanikele valesti, sai üsna head rootsi keelt rääkinud Krista aru. Ka leidis ta väliseestlaste veebiküljelt oma tunnistuse, kus ta olevat kella vaadanud. «Aga mul polnudki tol ööl kella käe peal!» kinnitab Krista. Ka 30. septembril lennukiga Eestisse naastes anti pääsenutele Krista mäletamist mööda mõista, et ajakirjanikega suhtlemine on taunitav, aga «kes väga tahab, võib rääkida». Kui katastroofiööl ei tundnudki juhtunu Kristale kahtlane, siis hilisemad keelud ja ülekuulamised politseis tekitasid kahtlusi küll. «Tegelikult ei näinud me ju midagi, mida me poleks pidanud nägema,» ütleb ta õlgu kehitades.
Järva Teataja, Number 112, 27 September 2014
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf
EDIT: Lisatud 29.11.2021
Ülo Kikas
- oli ööklubis esimese kreeni ajal;
- ca. 01.15 laev veeres pakpoordist tüürpoordi;
- kui jõudis tekile 7 oli 30° kreeni ja mootorid seiskusid.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.4.htm
PROTOKOLL peetud ülekuulamisest Ülo Kikasega,
sündinud 1970.
aadress ******
Ülekuulamise kuupäev 29. september 1994.
Ülekuulamiskoht: Tallinna Lennujaam
Ülekuulaja: Ergme
Tunnistust tõlgib eestikeelsest käsitsi kirjutatud tunnistusest tõlk Helene Laan.
REGISTREERIMISNUMBER: K 84051-94
Tunnistus:
Sõitis Estoniaga 28. septembri öösel. Ostis tekipileti ja ööbis ööklubis. Lisaks minule oli seal veel 3 reisijat ja umbes 3 meeskonna liiget.
Kella 01.15 paiku märkasin, et kõik objektid liikusid vasakult paremale ja praami sõidusuunas. Tormasin trepist üles kuuendale tekile. Koridorides oli väga vähe inimesi. Avasin päästevestikapi, kust võtsin päästevesti. Parvlaev kaldus nüüd 30 kraadise nurga all ja mootorid töötasid, tekil paanikat ei tekkinud. Alles nüüd kuulsin, kuidas keegi teatas raadios eesti keeles häirest. Ei mäleta, kas teatati ka mõnes muus keeles. Kui parvlaev kaldus 95 kraadise nurga all, lakkasid mootorid töötamast. Mõne minuti pärast kustus ka valgustus. Mingi muu valgustus läks siis põlema.
Kuna suurem osa laevast oli nüüd vee all, hüppasin vette, kus oli palju päästepate. Päästepaadis olime 4 inimest, mina, rootslane ja kaks Esteri nimelist, ma ei tea neid. Mul polnud pardal ühtegi tuttavat, ei päästetute ega uppunute seas. Autot ka polnud.
Mainin ära, et enne kui parvlaev viltu vajus, ei kuulnud midagi eriti silmapaistvat peale kõvade lainete, mis laeva tabasid.
Ülekuulamise lõpp 13
[rootsikeelse originaaltunnistuse tõlge by Fucs]
