Selle "Kesknädala" artikli kommentaarides küsitakse, et miks peaks autosid merre lükkama kui lihtsam oleks Rootsi tollitöötajatega hakkama saada.akf Huviline4 kirjutas:...Seoses Kalev Vahtrasega leidsin 2005. Kesknädalast pika intervjuu Tiit Uustaluga, mida siin varem jagatud ei ole:
http://vana.kesknadal.ee/uudised?id=5348 ...
Äkki peaksid olema ise paremini informeeritud? Muidu tundub see halastamatu ja pidev "turja kargamine" faktide teemal veidi üle võlli:Kriku kirjutas:65. kopteri vintsi kohta pole ma sõnagi kirjutanud.Mati79 kirjutas:Olgu, väga hea tahtmise korral võib siiski uskuda, et 2 kopterit järjest Y64 ja Y65 päästsid vaid ühe inimese ja langesid vintsi (üsna lollikindla mehhanismiga seade) probleemide tõttu rivist välja.
Tõesti huvitav, kui pead silmas ametliku teooria mingisuguseid lukkude arvutusi, siis selles ma julgen kahelda (eriti arvestades, et osa tõendusmaterjale visati merre tagasi).klamber kirjutas:Kui nt mina ja Imre Kaas oleme postitanud otsesed viited selle kohta, et ramp avanes, siis toodetakse endiselt lehekülgede kaupa postitusi stiilis, ramp ei avanenud, ramp ei avanenud, ramp ei avanenud, seega kõik muu on ka vale, muudest fantaasiatest rääkimata.
Kuidas ei esine, palun väga:Kriku kirjutas: 65. helikopteri taustal Heiwaco nimekirjas 65. kopter üldse ei esine, lõpparuande järgi päästeti sellega vaid 1 inimene.
Pigem ei ole võimeline ...muarust. Kõikvõimalike aabitsatõdede järgi töötab see kaitseklapp iga kord kui visiiri avatakse või suletakse. Avamise lõpus kui silindrid põhja jõuavad või visiir mingi piiraja vastu jõuab hakkab klapp tööle ja laseb surve maha. Muidu annaks mingi koht järgi ja tõenäoliselt hüdrovoolikud ja pärast iga visiiri avamist tuleks autotekil sinna laiali lennanud õlist puhtaks pesta.Walter2 kirjutas: Kui visiiri hoolduslepingute ülesütlemise järel lukustuste haamriga avamine oli igapäevane praktika ning keevitajad peavad visiiri liigendite kallal vaeva nägema et laev üldse merele saaks minna siis ei imesta üldse, kui visiiri hüdraulika on võimeline põhjalukku puruks rebima. :
Mispärast sul on vaja niimoodi kirjutada?Lemet kirjutas:Te, sunnikud, ärge tulge siin miskite argumentidega õhku rikkuma. Sest kui juba järgmisel hommikul naised rääkida teadsid, siis see PEAB tõsi olema. Nii allveelaev, tuumatorpeedo kui ka ninjadega täidetud kummipaadid. Rääkimata piki parrast veepiiril asuvatest lõhkelaengutest aukude tekitamiseks. Ega ma nüüd midagi vahele ei jätnud?
Selle projekt- ja teostusdokumentatsiooni kõrval mängib olulist rolli ka ekspertiis hooldus-, kasutus- ja remonditöödest. Näiteks mina uurisin küll ekstra EMPLi tehasest Austriast veokal kasutatava terase margi välja, ja kuigi oli vaja ainult meetrist juppi ja meetriseid teadmata materialist ülejäägijuppe oli pakkuda laialt (no meetrine 100ne toruAndresTy kirjutas:Asjade töötamise põhimõtete kohta on alati olemas projekt- ja teostusdokumentatsioon. Ei ole nii, et süsteemide töö loogikat saab takkajärgi kindlaks teha ainult reaalseid detaile käega katsudes ja uurides-puurides. Arvata on, et Saksa laevatehas seda dokumentatsiooni vist merre heitnud pole..... Lisaks teades veel sakslaste pedantset fetišit igasuguse dokumenteerimise preisi ordnungi järele.Peeter kirjutas:Vastuseks Andres TY-le: Ei maksa niiväga läbimõelduse ja lollikindluse peale loota, asi tuleb ikkagi ekspertiisiga fikseerida, aga kahjuks on asjad demonteeritud ja merre laiali loobitud.
), pidin tellima 6meetrise. Sest ei tahtnud haagisel riskida tootja poolt ettenähtud materiali omavolilise asendamisega. See oli juba ammu enne, kui meile EMPLi tulekad päästesse tulid. Praegu oleks ju väga oluline teada, et kas Atlandi luku detailid vastavad nii tootja kui ka samas ohutuse tagavatele nõuetele, aga kahjuks pole see enam võimalik.Tänan, ju siis tõesti läks mõlemal tross ja vints:Mati79 kirjutas:Äkki peaksid olema ise paremini informeeritud? Muidu tundub see halastamatu ja pidev "turja kargamine" faktide teemal veidi üle võlli:Kriku kirjutas:65. kopteri vintsi kohta pole ma sõnagi kirjutanud.Mati79 kirjutas:Olgu, väga hea tahtmise korral võib siiski uskuda, et 2 kopterit järjest Y64 ja Y65 päästsid vaid ühe inimese ja langesid vintsi (üsna lollikindla mehhanismiga seade) probleemide tõttu rivist välja.
"On arriving at the scene of the accident at 0400 hrs, Y 65 observed a large number of liferafts to the east of the SILJA EUROPA and began to inspect them. The first two were empty At this stage a red emergency flare was fired in front of the helicopter. People on board a raft were flashing lights and waving. Because of the heavy sea, it was difficult to lower a rescue man to the raft, but the helicopter succeeded in rescuing one person from the raft.
When the helicopter started to lift the two remaining survivors, one of the strands of the wire broke, and then the winch engine malfunctioned. Since there were no mountings on the helicopter for an emergency winch, winching the survivors up to the helicopter was impossible and they had to be left in the raft. The rescue man had to be carried at the end of a 30-40 metre wire to the deck of the SILJA EUROPA. Y 65 alerted Berga for a new winch and took the survivor to hospital in Stockholm, from where one nurse was taken on board to assist in the rescue work. After this, Y 65 proceeded to Berga to change the winch and wire."
Teine Rootsi valvehelikopter Y65 startis alles veidi enne poolt nelja hommikul. Väljalend viibis, sest alarmisüsteem oli rikkis. Piloot tegutses küll nii kiiresti, kui suutis. Niipea kui ta kuulis olukorra tõsidusest, otsustas ta otse laevahukukohale lennata ja mitte teha reeglites ette nähtud vahepeatust meditsiinipersonali pealevõtuks. Paraku tabas kopterit teinegi äpardus: Y65 oli üles vinnanud ainult ühe inimese, kui vintsitrossi kiud katkes. Kopter pidi lahkuma ja oli viieks tunniks rivist väljas. Kui see hommikul naasis, ei leidnud meeskond enam ühtki elusat päästetavat.
https://epl.delfi.ee/lp/estonia-paasteo ... d=87510963Ebaõnn tabas teisigi koptereid. Y64-l katkes tross. Selle kopteriga juhtunu teeb eriti traagiliseks asjaolu, et üks hädaline sai kaks korda pääsulootuse, kuid hukkus lõpuks ikkagi. Kopteri meeskond hakkas üles tõstma ühel parvel päästevestita kössitanud meest, aga paraku kukkus too enne kopterini jõudmist vette. Päästja hüppas talle järele ja hakkas teda uuesti tõstma, kuid siis ütles kopteri tross üles. Y64 meeskond kutsus appi teise kopteri, kuid õnnetu päästetav suri, enne kui temani kolmandat korda jõuti.
Õige, vabandust.Mati79 kirjutas:Kuidas ei esine, palun vägaKriku kirjutas: 65. helikopteri taustal Heiwaco nimekirjas 65. kopter üldse ei esine, lõpparuande järgi päästeti sellega vaid 1 inimene.
Täiesti nõus. Esmajoones käib see akf Mati79 kohta.Peeter kirjutas:Ütlen veelkord: ärge tikkuke kõike kokku ühte patta toppima! Ühepajatoit ei pruugi just kõige parem alati olema. Seda ei ole vaja!
Jah, loomulikult, kõik õige. Hooldus on süsteemide elukaare oluline osa.Peeter kirjutas:Selle projekt- ja teostusdokumentatsiooni kõrval mängib olulist rolli ka ekspertiis hooldus-, kasutus- ja remonditöödest.
LHV foorumis muidugi selliste ulmeteooriatega kaugele ei purjeta nagu siin on üritatud teha. Seal vaibus see Estonia teema kiirest peale tõdemust, et leiti auk mille päritolu on veel tundmatu ja ootame edasisi arenguid.Kulibin kirjutas:IMHO toimub siinses foorumis ilmne ülemodereerimine, vanu poste kaob meelevaldselt ja moderaator Kriku koht oleks kusagil saastafoorumis aga mitte siin. Anna minna, moonuta ajalugu ja rahvas lahkub siit LHV-se või HV foorumisse. Türgil on muidugi mugav sellist modet pidada, üliaktiivne.
Kui midagi kustutada, siis vaid ilmsed solvangud. Ma bänniks siit näiteks pooled ilkujad kes risustavad vaid teemat a-la ,,Nii ei saa ju olla sest nii ometi ei ole võimalik,,
Olen sel teemal pessimist ja pakun, et edasiseks arenguks on, et ühel hetkel tuleb kogu selle seriaali kokkuvõtteks vastus: "No ja mis siis!" Või arvab keegi, et see lugu paneb Rootsi luure oma seisukohti muutma ja salastatud dokumente avaldama?AMvA kirjutas:LHV foorumis muidugi selliste ulmeteooriatega kaugele ei purjeta nagu siin on üritatud teha. Seal vaibus see Estonia teema kiirest peale tõdemust, et leiti auk mille päritolu on veel tundmatu ja ootame edasisi arenguid.Kulibin kirjutas:IMHO toimub siinses foorumis ilmne ülemodereerimine, vanu poste kaob meelevaldselt ja moderaator Kriku koht oleks kusagil saastafoorumis aga mitte siin. Anna minna, moonuta ajalugu ja rahvas lahkub siit LHV-se või HV foorumisse. Türgil on muidugi mugav sellist modet pidada, üliaktiivne.
Kui midagi kustutada, siis vaid ilmsed solvangud. Ma bänniks siit näiteks pooled ilkujad kes risustavad vaid teemat a-la ,,Nii ei saa ju olla sest nii ometi ei ole võimalik,,
Kuidas sellisel juhul seletada seda, et JAIC’i lõppraporti kohaselt oli üheks uppumise põhjuseks konstruktsiooniviga rambi ja visiiri projekteerimisel (visiir tõmbas rambi kaasa). Viidet ei hakka otsima, usun, et see siinse kogenuma lugeja jaoks praeguseks üldtuntud info. Tuleb välja, et isegi saksa insenerid on inimesed ja eksivad.AndresTy kirjutas:Jah, loomulikult, kõik õige. Hooldus on süsteemide elukaare oluline osa.Peeter kirjutas:Selle projekt- ja teostusdokumentatsiooni kõrval mängib olulist rolli ka ekspertiis hooldus-, kasutus- ja remonditöödest.
Saan aru, et mõni mees teeb oma garaažis auto ilma jooniste-projekteerimiseta põlve otsas valmis, aga 15000 tonnise keeruka reisi-praamlaeva - mis ei ole mingi haabjas - selliselt puhtalt "talupojatotruse" baasilt ehitamine on muinasjutt.
See laev oli esialgu projekteeritud rannalähedase navigeerimise jaoks. Ju siis ei peetud sellist konstruktsiooni selliste navigeerimistingimuste jaoks ohtlikuks.Huviline4 kirjutas:
Kuidas sellisel juhul seletada seda, et JAIC’i lõppraporti kohaselt oli üheks uppumise põhjuseks konstruktsiooniviga rambi ja visiiri projekteerimisel (visiir tõmbas rambi kaasa). Viidet ei hakka otsima, usun, et see siinse kogenuma lugeja jaoks praeguseks üldtuntud info. Tuleb välja, et isegi saksa insenerid on inimesed ja eksivad.
Ilma navigeerimiseta oleks võinud rannast kaugemal ka sõita?AMvA kirjutas:See laev oli esialgu projekteeritud rannalähedase navigeerimise jaoks. Ju siis ei peetud sellist konstruktsiooni selliste navigeerimistingimuste jaoks ohtlikuks.Huviline4 kirjutas:
Kuidas sellisel juhul seletada seda, et JAIC’i lõppraporti kohaselt oli üheks uppumise põhjuseks konstruktsiooniviga rambi ja visiiri projekteerimisel (visiir tõmbas rambi kaasa). Viidet ei hakka otsima, usun, et see siinse kogenuma lugeja jaoks praeguseks üldtuntud info. Tuleb välja, et isegi saksa insenerid on inimesed ja eksivad.
Aga ega ka saksa insenerid jumalad ei ole. Ega VW-ni hüüdnimi ilmaasjata ei ole Hitleri kättemaks.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 51 külalist
