Noh, eks mingi tugevusarvutus seal kindlalt taga oli,
Noh, eks mingi tugevusarvutus seal kindlalt taga oli, mitte et keegi insener lihtsalt ei otsustanud, et paneme neli tükki 20 mm pakusest rauast.
Aga kuna selle osas projekteerimisnormid puudusid, siis oli ilmselt võimalik lähteandmete valikul olla loominguline.
Roamless kirjutas:Oot oot, huvitav mis sai laeva konstruktsioonilistest vigadest, mida märkis laevaõnnetust uurinud komisjon, lisaks loe mitmeid lehekülgi tagasi teemat laeva sertifitseerimise kohta. Ehk siis sommid, sakslased ja ei saa mööda ka rootslastest, kes ju kontrollisid laeva korrasolekut.
Vähempakkumise tingimustes (suured firmad korraldavad analoogseid konkursse riigihangetega) ehitatud laeval võiks need loomingulised asjad olla ühes suunas ehk rahalise kokkuhoiu suunas - vähem metalli, vähem töötunde, vähem keevituselektroode ja lahjemad materjalid.
Parvlaev Estonia ehitati 1980 aastal, ilmselt projekteeriti siis 78...79. Kuigi ammu, siiski seda ajajärku mäletan täpselt, kasvõi seda et kui 78 tennisetrenni lõppedes ei jõudnud vanemaid ära oodata ja otsustasin (jumal teab, vanemad olid insenerid ja teadlased, äkki pidid tol päeval tööd tegema) üksi oma tavapäreasel kiirusel ise lasteaeda jalutada, otsiti mind Kadriorust mobiiltelefonide ja droonidega varustatud miilitsaüksuse poolt tund aega taga - kuni keegi lõpuks taipas lasteaeda helistada... Umbes samal ajal sain oma esimese iseseisva, tuumafüüsikat selgitava õpiku ja esimesed 2 minutit iseseisvat arvutiaega kus klaviatuurile vajutades oli võimalik rohelisel ekraanil kursorit liigutada, ja ka tähti trükkida. Kultuuriliselst kontekstist sõltuvalt olid muudeks mänguasjadeks perfokaardid ja lindid...nimetu kirjutas:Vähempakkumise tingimustes (suured firmad korraldavad analoogseid konkursse riigihangetega) ehitatud laeval võiks need loomingulised asjad olla ühes suunas ehk rahalise kokkuhoiu suunas - vähem metalli, vähem töötunde, vähem keevituselektroode ja lahjemad materjalid.
Mina olen asjast nii aru saanud, et probleem polnud tingimata materjalis, keevitustes või milleski muus, vaid asja tööpõhimõttes ja kehvas projektis. Tõenäoliselt ei osatud adekvaatselt hinnata konstruktsiooni vastupidavust. Enamus selliseid juhtumeid tulenevad kehvast projekteerimisest. Estonia taolise visiiri puhul on põhiprobleem see, et osa lainete energiast kandub üle hingedele ja lukkudele. See on ka põhjus, miks sellise disaini asemel on tänapäeval rohkem levinud merekarbi taolised mehhanismid, mis avanevad külgedele. Nende puhul kantakse energia üle laeva korpusele.
dixci kirjutas:Roamless kirjutas:Oot oot, huvitav mis sai laeva konstruktsioonilistest vigadest, mida märkis laevaõnnetust uurinud komisjon, lisaks loe mitmeid lehekülgi tagasi teemat laeva sertifitseerimise kohta. Ehk siis sommid, sakslased ja ei saa mööda ka rootslastest, kes ju kontrollisid laeva korrasolekut.
Keegi ei eitagi konstruktsioonilisi vigu aga seal tehti arvatavasti ka muid vigu.
Kuidas ta sai korras olla kui põhjaluku toimimisele oli vaja kangi ja kuvaldaga kaasa aidata?
Kui laev on valesti lastitud ja kreenis, kuidas ta sai korras olla?
Samamoodi nagu iga ohutustehnika juhend on kirjutatud vere ja inimelude hinnaga, on sama toimunud ka ehituslikus ja laevaehituslikus (ja kosmoseehituslikus) projekteerimises,
"During the meeting, it emerged that very little is known about the forces that affect the bow door. However, through the trials conducted by G.L. (Note: by Germanischer Lloyd), some slight under-standing of this has been gained. It appeared that more or less all the locking devices on existing vessels with bow doors are of too weak construction. That matters have gone as well as they have so far is due to the fact that vessels with bow doors are mostly used in restricted trades where they do not normally meet such heavy weather. I propose that the Administration investigates how locking devices on bow doors ought to be placed, designed and constructed, and that there should then be a check on the locking devices of existing vessels. This presumably will not be done by the Classification Societies, since after all these have already approved the existing locking devices."
Kapten Trumm kirjutas:Kui nii vanal alusel on vaja mingi asja toimimiseks selle veenmine kuvaldaga, siis selles midagi väga erilist ju pole.
Sedavõrd suur konstruktsioon nagu Estonia vöörivisiir, "elab" ainuüksi päikese käes soojenemisega, laeva kõikumisega (visiiriava kuju kergelt muutub), metalli väsimisega jne jne märkimisväärselt ja pole midagi eriskummalist, kui selle sulgumisel mingi ülearune 2 cm tuleb kuvaldaga paika koputada.
Kapten Trumm kirjutas:
Oht on pigem selles, et laeva hinnapakkumist tehas alahinnatakse midagi (tegijal juhtub) ja siis algab kõva finantsosakonna/juhtkonna surve ehitajatele hoida planeeritud tööde pealt kokku xxx xxx dollarit/marka. Kokku hoida on üldiselt võimalik konstruktsiooni/funktsionaalsust kehvemaks muutes.
Sellest on teemas juba mitmel korral juttu olnud. Üks võimalik põhjus salastamiseks ei ole mitte "Estoniat" puudutava info enda, vaid selle allikate varjamine.TT69 kirjutas:Minu kujutlusvõime on napp, kuidas suhteliselt väike reisiparvlaev Läänemerel võiks olla ohuks maailma superriigi rahvuslikule julgeolekule.
Kes maksab, see tellib ka muusika. Need haritud ja lugupeetud doktorid peavad ju ka millestki elama. Doktorikraad ega isegi proffessorikraad üksinda ei too mingit raha sisse. Küll võimaldab oma erialal kergemini tööd leida. Samas need spetsialistid palgatakse mingit tööd tegema ja pole mõeldav, et teed midagi muud ja saad ikkagi palka!Et siis ühe soomlase doktoritöös esitatud subjektiivne hinnang GGE töö kohta canceldab ära umbes kümmekond doktorit, kes GGE rühmas osalesid?
Olen isegi kogenud, et ühte ja sama juhtumit pärast kirjeldades ei lähe erinevate inimeste jutt omavahel kokku ja mida aeg edasi, seda enam ja lõpuks juba ei saagi aru kas on tegu sama juhtumiga mida isegi nägid. Inimese fantaasia ei tunne piire. Mina näiteks pole kindel, et need inimesed kellel oli õnne uppuvast laevast elusalt välja pääseda, jõudsid ülepeakaela põgenedes üksikasjalikult mällu salvestada olukorra laeva erinevates osades. Samuti kahtlustan ma, et kohe peale pääsemist antud tunnistus on hoopis erinev sellest, mis näiteks 5 aastat hiljem intervjuus räägitakse.. Ent see kõik läheb kokku hiljutises dokumentaalfilmis räägitule, kus pääsenud mainisid, et nende tunnistusi ei protokollitud täies mahus, öeldut väänati ja toimetati.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist
