Mul on siin vahepeal kiired ajad saabunud ja ei ole aega selle epopöaga tegeleda....
Seitsmenda tekiga seonduvat oleks vaja veel natukene uurida, aga hetkel pole aega.
Lõpparuande järgi pääses laeva 7.tekilt 26 inimest (24 laevapere liiget ja 2 reisijat).
Kuna ei ole õnnestunud pikale pusimisele vaatamata seitsmenda teki kajutite numbreid kõiki paika saada, siis seitsmenda teki pääsenute plaanile on PUNASEGA hetkel kantud ainult tuvastatud kajutid ja kajutinumbrid ilma isikute nimedeta nende juures (aga teadaolevad kajutite numbrid koos isikutega on antud kohe nimekirja alguses)
Minu andmetel 7. Tekilt oma pääsemisteekonda alustanud pääsenud.
Kajuti number ja isiku nimi.
705 Peeter Tüür
710 Andres Varro
713 Andres Vihmar
753 Sirje Juhanson
753 Arvi Rohumaa (kajut pakpoordis)
754 Raivo Sinimeri
770 Jerzy Florysiak (kajut tüürpoordis)
7001 Viktor Pšenitšnõi (Silver Linde kajutikaaslane)
7004 Valdur Matt
7005 Maiga Järvi
7007 Elmar Siegel (kajut pakpoordis)
7008 Vassili Märtson
7008 Tanel Moosaar
7011 Aarne Koppel
7013 Ervin Roden
7026 Peeter Palgunov (kajut tüürpoordis)
**** Malle Orumaa (kajut tüürpoordis)
**** Ulla Marianne Tenman
**** Valters Kikuts
**** Andrus Kullamaa
**** Hele Mõttus
**** Eero Olavi Kippa
**** Risto Ojasaar
**** Urmas Uduste
**** Paul Andersson
**** Helve Blumfeldt
7.-nda teki plaan:
7.-ndalt tekilt pääsenud isikute tunnistuste kokkuvõte:
705 Peeter Tüür - ärkas tema kajutis esemete ringi liikumise peale
– enne seda oli kuulnud metallist pauku, mille põhjustasid ilmselt üksteise vastu löövad esemed – arvas, et helid pärinevad halvasti kinnitatud päästepaadist või visiir on lahti läinud;
- tundis, et laeva kiirust on vähenenud ja tüürpoordi kreen oli umbes 30°;
- avas kajuti ukse ja kohtas 1. inseneri Arvo Tulvikut, kes ütles: "Ilmselt visiir läks katki, oleks hea, kui laeva randa saaks."
- järgmiseks kuulis ta "Mr. Skylight to nr 1 ja 2", mis Peeter Tüüri arusaama järgi tähendab: "Tulekahjuhäire". Kaks tulekustutusmeeskonda pidid minema oma jaamadesse. Ta oli meeskonna nr 1 number üks ja tema jaam asus tekil 8 pakpoordis silla all, st otse tema kohal;
- ta läks tagasi oma kajutisse, võttis raadiosaatja ja taskulambi, lahkus akna kaudu ja nägi väljas 7. tekil motorist Hannes Kadakut;
- sel hetkel oli ta veendunud, et laev võib uppuda;
- kuulis raadiosaatjast, et infolaud üritas sillaga ühendust võtta, kuid ei saanud vastust;
- ta proovis seda ka ise, kuid ei saanud samuti vastust;
- tuled kustusid, kuid süttisid uuesti (diiselgeneraatorid lülitusid välja ja avariigeneraator läks käima, st kreen oli siis vahemikus 30° - 40°);
- 4-5 minuti pärast seiskus ka avariigeneraator - laev oli küljel ja seejärel töötasid ainult akudest toidetavad avariituled.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm20 aastat tagasi hukkunud reisilaevalt Estonia pääsenud teine mehaanik Peeter Tüür rääkis ülekuulamisel, et kuni saatusliku hetkeni ei olnud laeva visiiriga ühtegi probleemi.
Tüür vastutas laeval visiiri hüdraulika ja muude tehniliste seadmete eest ja rääkis ülekuulamisel: "Kõik süsteemid, mille eest vastutan mina, olid korras. Laeva sillalt ei laekunud ühtegi signaali minu vastutusel olevate süsteemide ebakõlade kohta."
Tüür heitis magama kell 22.30 ja ärkas esemete liikumise peale kajutis. "Kuulsin viit-seitset esemete põrkumisel tekkivate heli (kuna eristan seda lainelöökidest laevale). Arvasin, et seda põhjustab see, et seitsmendal laevatekil olevatest päästepaatidest on mõni halvasti kinnitatud ja lööb vastu kinnitust. Või et laeva visiir (üleskäiv laeva nina) on lahti pääsenud. Kuna rohkem lööke ei järgnenud, siis ma rahunesin ja ei helistanud laeva sillale. Üles tõustes tundsin, et laeva kiirus vähenes ja laev vajus paremale küljele 30 kraadi kreeni..."
Tüür meenutas ülekuulamisel ka oma pääsemise lugu, mainides, et ujus kolm tundi, kuni külmast veest pääses.
"Laev vajus külili ja oli ka sügavuti vajunud, seejärel viis suur laine mind kaasa. Veest nägin, et laev oli 135 kraadi pöördunud oma normaatelje suhtes, seejärel 180 kraadi oma telje suhtes, peale mida tõusis vöör üles ja laev hakkas ahter ees vajuma ja peatus. Vee peale jäi väike osa vööri põhjaosast, tuul kandis mind eemale ja pimeduse tõttu ei näinud ma, mis juhtus edasi. Ujusin umbes 3 h vees ja mind päästeti M/S Isabella poolt."
[märkus by Fucs: Kogu eestikeelne tunnistus on ära toodud alloleval lingil]https://www.delfi.ee/artikkel/69838221/ ... -probleemi1947. aastal sündinud muhulane Peeter Tüür oli praamlaeval "Estonia" teine mehhaanik. “Ärkasin laeva tugeva vappumise peale - see võis olla kell 1.17, kui madin pihta hakkas. Tõmbasin kombinesooni selga ja tormasin koridori, kus ühtlasi anti häire. "Estonia" uppumispaigale jõudnud Soome reisilaeva "Mariella” prožektorivihk meres mind ei tabanud - olin lainega selle valgusväljast eemal, peaaegu laevakere juures. Ehkki olin vööriosas, viskas suur laine mind laeva ahtrisse. Korraga kuulsin lähedal laevakruvi vindivett vulisemas, see tõmbas mind vee alla, aga laev triivis edasi ja jättis mu maha. Kulus veel ligi tund aega, kui teised laevad hakkasid kohale jõudma. Mind võttis peale Soome reisilaev “Isabella"," jutustab Peeter Tüür ajalehele "Meie Maa".
Post : rahva tõeline hääl, 28 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------710 Andres Varro - ca. 01.00 oli oma kajutis voodis ja luges raamatut, kui laev järsku tüürpoordi kreeni kaldus ja kõik esemed kukkusid paremale küljele;
- usub, et enne kreeni kuulis ta mingeid täiesti kummalisi metallihelisid;
- kajutist lahkudes kohtas ta 1. ja 2. inseneri, üks neist ütles: "Visiir läks ära" (või midagi sellist);
- kuulis raadiost meeshäälega edastatud "Mr. Skylight to nr 1 ja 2", kui ta oli juba ahtriosas trepil;
- talle jäi mulje, et on võimalik, et vöörirambi lukustusseadmed on üles öelnud ja nende kaudu tuli vesi sisse;
- ta liikus laevas ahtri poole.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm- Külmutusseadmete mehhaanik Andres Varro nägi Pihti samuti laeva ahtris viimase päästepaadi juures.
https://www.ohtuleht.ee/7656/andi-meist ... -olla-elusÜlekuulamise nr 57 protokoll.
Ülekuulatav: Eesti kodanik Andres Varro, Estonia mehaanik.
Aadress: xxxxxxxxxxx
Neljapäeval, 29. septembril 1994, kell 17.10.
Ülekuulamispaik Tallinna lennujaam.
Ülekuulamist juhtis A. Putting (rootsikeelses tõlkes nimekuju vääralt kirjutatud Putteng T.J.)
Ülekuulamine on tõlgitud eestikeelsest käsikirjalisest dokumendist tõlk Helene Laani poolt.
Ülekuulamisprotokolli number: 0201 K 84 051-94
28. septembril 1994. aastal olin ma Estonia õnnetuse hetkel 7. dekil kajutis 710. Läksin kajutisse umbes kella 01.00 paiku ja lugesin seal raamatut. Äkki kaldus laev paremale kreeni, mis oli nii suur, et asjad lendasid laualt maha.
Riietusin kiiresti ja läksin ahtri suunas. Kui jõudsin fuajeesse, kuulsin raadiost teadaannet „Mr Skylight number one and two!“. See tähendab tegelikult tulekahjualarmi ja see on mõeldud meeskonnale. Kellele täpsemalt, ma ei tea.
Arvan, et enne kui laev kreeni vajus, kuulsin ma võõrast metalset heli. Kui ma läksin kajutist välja, kohtasin teel esimest ja teist mehaanikut. Üks neist ütles: „Visiir läks!“. Esimese mehaaniku nimi on Tulvik ja teise mehaaniku nimi on Tüür. Mulle jäi mulje, et võib-olla … (Loetamatu sõna kahjuks – tõlgi kommentaar) vöörivisiiri kinnitusklambrid ja sealt tuli vett sisse.
Mulle meenub, et kui ma ringi käisin, süttis avariivalgustus peaaegu kohe. See lülitus välja siis, kui laev oli 90 kraadise nurga all. Mulle ei meenu, et reisijatele oleks mingit infot antud.
Ma läksin välja dekile. Avasin päästevestide kapi ja jagasin veste ümberringi. Dekil oli üsna palju inimesi, nii reisijaid kui ka meeskonnaliikmeid. Mulle tundus, et laev sukeldub alla lainele vastu. Kukkusin vette. Ujusin üsna kaua, enne kui õnnnestus ronida ühe tagurpidi pöördunud päästeparve peale. Peale minu oli seal veel neli inimest, kaks rootslast ja eestlast.
Tean kindlasti, et minu tuttavatest pääsesid eluga Maiga Järvi, Peeter Tüür, Margus Treu, Arvi Rohumaa, Tanel Moosaar, Vassili Märtson, Ivan Ziljajev, Elmar Siegel, Silver Linde, uue laeva Diana tüürimees, Tiina Mölder, ettekandja Sirje, Henrik Sillaste, Viktor Pzesnitsõi.
Lisan, et inimestel, kes olid päästeparvedel olid päästevestid seljas. Vaid kaks meist, mina ja üks rootslane, päästeti helikopteriga.
https://www.delfi.ee/artikkel/69835009/ ... talne-heli713 Andres Vihmar - tüürpoordi kreen tekkis vahetult pärast kella 01.00.
- 5-7 minutit pärast esimest kreenimist oli kreen juba 45°;
- kui ta 7. tekil, pakpoordis asuvale paadialale tuli, olid seal juba Aulis Lee ja Aarne Koppel;
- inimesed tulid avatud uste kaudu 7. tekile veel ca. 5 minutit, pärast seda polnud see kreeni tõttu enam võimalik ja aluse sisemusest ei pääsenud enam keegi välja.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htmMärkus by Fucs: Vaata ka "Leivo komisjoni" ülekuulamisprotokollihttps://g.delfi.ee/m/egcm/201409/29prot ... yrkson.pdf- Andres Vihmar helistas Bogdanovi abikaasale ja ütles, et Viktor on pääsenud ja tema juures. Siiani pole Viktor välja ilmunud. Vihmari sõnul oli ta lihtsalt segaduses ja eksinud.
https://epl.delfi.ee/eesti/sirje-piht-u ... d=50773976753 Sirje Juhanson- läks kajutisse magama umbes kell 00.00;
- laev tegi suure liigutuse, millele järgnes suur kreen kuni 30°;
- väljus kajutist läbi akna;
- kohtas tekil Arvi Rohumaad ja Avo Pihti
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm “Estonial" ettekandjana töötanud, katastroofist pääsenud Sirje Johanssoni jaoks algas laevahukk sellega, kui tema öökapilt Kukkus veeklaas. “Ärkasin, kui veeklaas laualt kukkus ja purunes," ütleb ta ajalehele "Lääne Elu". "Tõusin üles, ning seejärel kukkus ka teine klaas.
Post : rahva tõeline hääl, 28 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------753 Arvi Rohumaa- läks kell 22.30 magama;
- ärkas raske parempoolse kreeni peale;
- läks silla alla tuletõrjedepoosse, kuuldes "Mr. Skylight to No. 1 and 2".
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm754 Raivo Sinimeri- mõni minut pärast kella 01.00 tundis ta laeva keres tugevat tõuget või lööki,
- ca. 01.03 vajus laev kreeni ja kõik kukkus maha;
- kuulis "häiret" ja seejärel "Mr. Skylight to nr 1 ja 2".
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm770 Jerzy Florysiak- oleks pidanud esinema kella 01.00-ni, kuid laeva raske kõikumise tõttu lõpetati kava juba kell 23.40,
- läks kella 00.00 paiku oma kajutisse 7. tekil;
- laev veeres kergelt tüürpoordi poole ja vajus siis edasi kreeni
– mõne hetke pärast vajus laev veelgi järsemalt kreeni
- kõik libises kreeni poole, kuulis kahte lühikest kellasignaali (häire);
- kreen oli ca. 20°, kui ta jõudis teki 7 välistekile
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm- Vaatamata üldisele paanikale ja kisale hakkasime päästeveste jagama. Peagi oli kalle nii tugev, et kõiki päästepaate oli võimatu vette lasta – ütles üks õnnetuses osalejatest Jerzy Florysiak.
- Laev oli nii viltu, et haarasin reelingust kinni, et mitte alla kukkuda, aga laine uhus mu minema ja leidsin end veest - rääkis ta.
https://naszeblogi.pl/43720-tylko-trage ... nia-tu-1547001 Viktor Pšenitšnõi- õnnetuse-eelsed vaatlused ja tähelepanekud puuduvad;
- ärkas kreenist ja asjade liikumisest tingitud mürinast üles.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm7004 Valdur Matt - veokid olid kinnitatud.
- veoautode vahe kohati ainult 10 cm
- kohe vöörirambi taga oli kaks sõiduautot;
- on kindel, et visiir ja lukud suleti hüdrauliliselt;
- oli enne kreeni tekkimist magama jäänud,
- enne kella 01.20 oli kreen üle 45°;
- kuulis "Mr. Skylight to No. 1 and 2" tulekahjuhäiret ja läks edasi 1. tuletõrjedepoosse;
- meres olles nägi, et visiir oli kadunud, laeva nina enam polnud
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htmPärnu merekooli 1989. aastal lõpetanud madrus Valdur Matt magas oma kajutis Estonia seitsmendal tekil, sest tema töö oli selleks päevaks lõppenud. “Ärkasin selle peale, et laev oli vajunud kreeni ja kajutis lendasid asjad igalt poolt ukse poole. Olin vasakus pardas, jäin nagu ülespoole. Heitsin pilgu illuminaatorile, nägin, et inimesi oli tekil, mõnel oli päästevest seljas. Tõmbasin teksad jalga, jope peale. Sirgelt enam käia ei saanud,” seletab 1994. aastal laevakatastroofi üleelamise järel telekommunikatsioonifirmasse tööle läinud ja nüüd Greeni motelliga tegelev Valdur Matt, rüübates Endla Teatri - kohvikus sõõmu kohvi enne, kui Eesti lähiajaloo dramaatilisimat sündmust meenutades jutuga edasi läheme. Meeskonnale oli koolitustel ja õppustel selgeks tehtud, kes hädaolukorras kuhu minema ja mida tegema peab. Tollane madrus väidab, et päästehäire jõuti anda. Tema jõudis kaptenisilla alla kogunemispunkti, silmates teel sinna kapten Avo Pihti. Päästepaadid asusid kaheksandal tekil. Sinna jõudnud, hakkas Valdur neid lahti päästma, nagu oli tema ülesanne hädaolukorras, kuid laeva kalle aina suurenes ja neid paate polnud võimalik vette lasta. Kaptenisilla all seitsmenda ja kaheksanda teki vahel asusid päästeparved, ühel ja teisel pool parrast, ahtripoolsed olid seitsmendal tekil. Vanemmadrus küsis Valdurilt, kas nüüd on kõik. Tema vastas, et rahu, ainult rahu.
Ta ei mäleta enam, kas üle parda paiskas ta tormilaine või hüppas ta ise vette, laeva kreen oli 90 kraadi, päästevesti oli talle keegi varem ulatanud. “Laeva paremal pardal olnud parved, mis olid vee alla jäänud, olid tõusnud pinnale. Ujusin ühe juurde, sain kuidagi sinna sisse. Olime neid asju õppinud, aga mitte sellises äärmuslikus olukorras, vaid basseinis või suviti sadama akvatooriumis,” möönab Valdur. “Hakkasin teisi parvele aitama. Esimene mees, kelle parvele tõmbasin, oli toeks. Lõpuks oli meid kümmekond – eri rahvusest. Kui mitu tundi hiljem kopterid tulid, lasksin märguandeks signaalraketi ja olin viimane, kes sellelt parvelt üles vintsiti.”
Teel Stockholmist Helsingisse olnud reisilaeva Silja Symphony pardal olid suure ruumi põrandale laotatud madratsid, arst käis ja küsitles päästetuid, kes igaüks oma käega kirjutas paberilehele oma täisnime, sünniaasta ja kodakondsuse. Valdur Matt ei tea, millal ja mismoodi need nimed edastati, aga teda ei olnud abikaasa väitel pääsenute esimeses nimekirjas. Silja Symphony reisijad andsid päästetutele kasutada oma mobiiltelefone, et nood saaksid lähedastele helistada. Eesti saatkonnas Helsingis kirjutati mereõnnetuse üleelanutele järgmisel päeval välja ajutised isikutunnistused, Tallinna lennujaamas tuli neil anda politseile ütlusi. Üksikasjaliselt päriti, kus keegi oli, mida tegija nägi.
Toonane madrus ei lepi arvamusega, et meeskond ei tegutsenud oma kohustuste vääriliselt. “Nägin parvelt seda momenti, kui laev põhja läks ... Kuu paistis ja vööriosa oli näha ja sõrestik rambi all oli näha, aga laeva nina ei olnud, visiiri ei olnud. Ja laeva viimast pasunat oli selgelt kuulda, nii et kaptenisillas olid inimesed ja koos selle laevaga nad läksid... märga hauda,” meenutab tollane Estline’i madrus Valdur Matt, kellele see katkenud reis jäi õpitud erialal viimaseks.
Pärnu Postimees, nr. 189, 28 september 2019
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=parnupos ... ----------7005 Maiga Järvi- läks magama ca kell 00.50;
- ca. 01.05-01.10 äkiline kreen ja ta visati voodi otsa
- lahkus oma kajutist läbi akna 7.-ndale välistekile, kreen oli siis ca. 45°;
- kohtus seal Aarne Koppeliga
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htmTunne, kuidas ta toona paljajalu mööda vajuva laeva reelingut jooksis, tulitab tal siiani taldades. Oli kohutav vaikus. Torm möllas ja vihma sadas, kuid laeva mootorid olid vait.
"Kui mulle hüüti: "Maiga tule parve!", hüppasin kohe. Arvan, et olin üks viimaseid, kes pääses," on laeval poemüüja ametit pidanud Maigal meeles, kuidas ta oma elu eest võitles. Kuid mitte ainult. Tal kaigub siiani kõrvus sireen, mis 28. septembril 1994 ööd lõhestas.
"See on nagu kirjutamata reegel, et enne, kui laev põhja vajub, antakse sireeni. Oli kohutav teada, et keegi on sillal ja jääbki sinna. Igal juhul on ta minu meelest kangelane," ütleb Maiga nüüd ja kinnitab, et aimab, kellest räägib. Sillal võis viimset austust meretavade vastu üles näidata vaid kapten Arvo Andresson.
"Ta oli vapustav inimene. Niisamuti nagu kapten Avo Piht, kellest me nüüd enam mitte midagi ei tea. Ehkki," lisab Maiga hoogu juurde, "tema nimi poleks kuidagi saanud päästetute nimekirja sattuda, kui ta poleks seda ise öelnud. Keegi teine seda tema eest ju ei teinud," on Maiga veendunud.
https://www.ohtuleht.ee/84123/moni-kuu- ... lle-merele7007 Elmar SiegelTunnistus antud 28.09.94 Mariehamnis:
- oli kajutis tekil 7 ahtris;
- 3-5 minutit enne kreeni algust oli kuulda müra nagu keegi peksaks suure vasaraga vastu laeva kere, mis tuli autoteki suunast.
- päästeparve pealt nägi ta hädaabipäästepaati (MOB paat) liikumas uppuvalt laevalt eemale, hoolitsemata kellegi eest vees (vt ka Thure Palmgreni tunnistust).
Tunnistus antud 30.09.94 Tallinnas:
- Tundus, nagu oleks laev vööriga millelegi pihta saanud.
Intervjuu Jutta Rabele 08.03.95:
- Aulis Lee läks 7. tekilt alla oma 4. tekil asuvasse kajutisse, võttis naise kaasa ja mõlemad naasid 7. tekile ning jäid ellu.
[estoniaferrydisaster.net märkus: Aulis Lee enda ütluste kohaselt oli ta koos oma naisega kajutis, kui laev kreeni kaldus ja mõlemad lahkusid koos 7. tekile.]
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm7008 Vassili Märtson - õnnetuse-eelsed vaatlused puuduvad;
- läks magama kell 23.00-23.15;
- kreen oli 30°- 35° kui mootorid seisatud;
- ronis koos Moosaarega kajutiaknast välja 7. tekile.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htmTõlge soome keelest rootsi keelde
ÜLEKUULAMISPROTOKOLL
Ülekuulamise koht: Soome, Raseborgi haigla, Ekenäs 28.09.1994, kl 14 30
Ülekuulaja: Kriminaalkomissar Arto Korhonen
Ülekuulatav: MÄRTSON Vasili
Elukutse: parvlaev "Estonia" keevitaja
Aadress: *****
Istungil osales: Anu Ehro, Eesti Suursaatkond, Helsingi, tõlk
UURIMISPROTOKOLL
Tunnistus on kirja pandud suulise ärakuulamise põhjal.
Märtson tunnistab:
Töötasin laeval Estonia keevitajana. Minu kajut oli 7 tekil, kajutinumber oli 7008 Jagasin kajutit Tanel Moosaarega.
Teisipäeva 27.09.1994 õhtul läksin magama umbes 23.00-23.15 ja umbes 01.30-01.45 kaldus laev vasakule, umbes 30 kraadi, ega sirgunud enam normaalseks. Ma ei täheldanud enne laeva ümberminekut midagi erilist. Peagi kuulsin häireteadet ja häiretuled süttisid. Samuti seiskusid laeva masinad. Ka Moosaar oli siis kajutis ja tõusime kohe püsti. Avasime kajuti akna ja saime selle kaudu välitekile välja. Avasime päästeparve ja selleks ajaks oli tekil juba palju rahvast. Laev jätkas kreeni ja me kukkusime vette. Mõne aja pärast sain tõusta parve peale, kus oli veel 14 inimest.
Meres oli päästeparvi juba küllaga. Parv oli Estoniast umbes 100 meetri kaugusel, kui laev uppus. Minu hinnangul läks laeva esimesest kaldest kuni laeva uppumiseni vaid 15-20 minutit, nii et kõik toimus väga kiiresti.
Sündmuskohale jõudsid kiiresti suured laevad ja helikopterid. Suure ja kõrge laine tõttu ei saanud nad meid siiski päästa enne kella 06.00. Helikopteriga päästmine toimus laevale Viking Mariella, sinna sattus ka minu kajutikaaslane Moosaar.
Ülekuulamise täpsust kinnitab:
Allkiri Arto Korhonen
[Tõlge rootsi keelest by Fucs]
TÕLGE
1996-03-08
Tõlge eesti keelest rootsi keelde
TUNNISTAJA KÜSITLUSE PROTOKOLL
Tallinn 1996-01-11
Vastavalt paragrahvidele 52, 132 ja 134 on Transpordiuurimisameti esimene uurija V. Karmi üle kuulanud tunnistajana:
Ees- ja perekonnanimi: Vassili Märtson
Sünniaasta: 1951 Aadress ja telefon *****
Tunnistajat on teavitatud tahtlikult ebaõigete ütluste andmisel ja ütluste andmisest keeldumisest tulenevatest tagajärgedest seaduse §-de 173 ja 175 kohaselt.
(loetamatu allkiri)
1 Mis ametikoht teil reisilaeval oli?
- motorist/keevitaja
2 Mis oli teie kajutinumber laeval?
- 7008
3 Kes olid teie kajutikaaslased?
- Tanel Moosar
4 Kus sa pärast südaööd olid?
- kajutis
5 Kas sa vaatasid kella pärast südaööd?
- Ei
6 Mis oli põhjus, miks sa kella vaatasid?
- Ei vaadanud
7 Mis kell oli?
-
8 Kus sa olid, kui vaatasid kella?
-
9 Kas kuulsite pärast südaööd midagi imelikku?
- Ärkasin üles laeva suure kreeni tõttu
10 Mis kell võis olla?
- umbes 1:15
11 Kus sa sel ajal olid?
- kajutis
12 Millal otsustasite laevalt lahkuda ja mis oli selle otsuse põhjus?
- suur kreen
13 Milline võis siis olla laeva kreen?
- 30-35°
14 Mis juhtus teie töökaaslasega (teie töökaaslastega) või kajutikaaslasega (kajutikaaslastega)?
- Moosar lahkus kajutist läbi kajutiakna enne mind
15 Keda oma tuttavatest kohtasite laevalt lahkudes?
- Aarne Koppel, Peeter Polgunov, Anneli Nisu
16 Millist teed sa laevalt lahkudes kasutasid?
läbi kajuti akna otse 7. tekile
17 Kui kaua kulus tekile jõudmiseks?
- üks minut - kaks
18 Kui suur oli laeva kreen tekile jõudes?
- 30-35°
19 Keda meeskonnaliikmetest te tekil kohtasite?
- Aarne Koppel, Peeter Polgunov
20 Kas saate kirjeldada meeskonna tegevust laevatekil?
- meeskond päästis lahti päästeparved ja päästevestid
21 Kas olete mingil moel mõne inimesega laevatekil mõtteid vahetanud?
- Ei
22 Kas te kuulsite kõlaritest sõnumeid?
- kui ma veel kajutis kajuti akna juures olin, siis kuuldus vaikne naisehääl - Alarm, alarm
23 Kas tundsite häälest kellegi ära?
- Ei
24 Kus sa sellel hetkel olid?
- kajutis
25 Kui suur oli laeva kreen sel ajal?
- 30-35°
26 Kus sa olid, kui laevatuled esimest korda kustusid?
- tekil 7
27 Kui suur oli laeva kreen sel ajal?
- umbes 40 °
28 Kus sa olid, kui laeva valgustus teist korda kustus?
- siis olin vees ja hoidsin parvest kinni
29 Kui suur oli laeva kreen sel ajal?
- 80-90 °
30 Mis sündmus leidis aset samal ajal, kui laeva valgustus kustus?
- ei oska öelda
31 Mis seisus laev vette sattudes oli?
- laev oli praktiliselt külili
32 Mis kell sel ajal olla võis?
- kell oli üle poole ühe
33 Kes olid teiega päästeparvel?
- Tanel Moosar, Aarne Koppel, Maiga Järvi, Andres Vihmar, Larissa Skorohodova
34 Kui palju inimesi oli teiega päästeparvel?
- 15-16
35 Kui palju neist päästeti?
- kõik
36 Kuhu teid päästeparvelt viidi?
- helikopteriga Mariella pardale
37 Milliste tuttavatega te pärast päästmist kohtusite?
- need, kes olid päästeparves ja Ervin Roden
38 Kas, millal ja kus te vaatasite esimest korda pärast päästmist kella?
- 7:30 Mariella pardal Rootsis
39 Kas teie ja teie kaaslaste päästmisel juhtus äpardusi?
- Ei
40 Kas teil on laeval toimunu kohta mingeid seisukohti, mille kohta saate avaldusi teha ja mis teie hinnangul võivad anda juhtunu kohta selgust?
- ei ole
41 Kas teil on päästetööde kohta tähelepanekuid?
- minu meelest olid päästetööd Mariella pardal kõrgest klassist
42 Kas olete saanud vigastusi? Mis need põhjustas?
- reieluu murd, mille sain vette kukkudes
45 Muud tähelepanekud?
- Ei ole
(loetamatu allkiri)
[Tõlge rootsi keelest eesti keelde by Fucs]
[märkus by Fucs: siin on hästi näha, et ülekuulatavatele anti ilmselt ette või esitati uurija poolt juba varem valmis tehtud kindlad standardküsimused, mitte ei tekkinud need küsimused (iga järgnev küsimus) ülekuulamise käigus]7008 Tanel Moosaar - läks 23.00 kajutisse,
- 01:15 või 01:20 raske kreen tüürpoordi, mis äratas ta üles, laevauksed paukusid ning kostusid ka kõvad paugud ja ta arvas, et laev on madalikule jooksnud;
- riietumisel kuulis naishäält "alarm, alarm";
- enne seda oli ta kuulnud "Mr. Skylight to nr 1 and 2".
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm7011 Aarne KoppelTunnistus antud 29.09.94 Turus:
- laeval oli 5°-10° tüürpoordi kreen ja ta tundis, et see on ebanormaalne olukord, ning ärkas üles
– kuulis madalat murdumisheli;
- kell 01.00 kui riietusime kajutis, kreenis laev ootamatult ca. 30°;
- kui ma veel kajutis olin ja panin sooje riideid selga, kustus ja süttis tuli mitu korda, see oli siis, kui peamootorid seiskusid;
- kulus ca. 5 minutit hetkest, kui ärkasin 5° kreenist kuni kajutist väljumiseni läbi akna, mis asus kõrgemal, laeva pakpoordi küljel.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htmKaks päeva pärast laevahukku, 30. septembril 1994 jõudis koju Estonia pardal laomehena töötanud saarlane, 1957. aastal sündinud Aarne Koppel, kirjutab toonane 4. oktoobri Meie Maa. Aarne teab täpselt, mil laevahukk tema jaoks algas. Äratuskell, mis töö lõpetanud ja tunnike maganud mehele tugeva võnke tõttu näkku kukkus, näitas 1.10 ja laev oli kreenis. Merelt pääses mees imekombel eluga õnnetuseöö järgsel varahommikul kell 6.
https://saartehaal.postimees.ee/6788693 ... l-ei-kustu“Estonia" laotöölise Aarne Koppeli jaoks algas laevahukk 28. septembril kell 1.10. "Töö oli lõppenud, olin ahtri poolt kolmandas kajutis umbes tunni maganud, kui tugeva võnke tagajärjel äratas mind näole kukkunud äratuskell," jutustab ta. Tema sõnul ei võtnud “Estonia" sel reisil vastulainet pehmelt, käisid tugevad raksatused. “Kajutiseinad võnkusid, kriuksusid, ragisesid, vett pritsis kohati laeva sisse. See, et tormisel merel säilitati tavalist kiirust, võis olla üks õnnetuse põhjusi. Tormilainel on uskumatult suur jõud ja olgugi, et “Estonia" oli tugeva kerega laev, võis vesi lüüa laevakeresse prao," ütleb Koppel intervjuus ajalehele “Meie Maa".
1957. aastal sündinud Aarne Koppeli väitel paigutati autod laeva seekord teisiti, kui tavaliselt. “Üldiselt on raskesõidukid olnud laeva vasakus, kerged paremas poordis. Seekord paigutati autod millegipärast vastupidi. Iseenesest pole see kindlasti laeva hukkumise põhjus, kuid autoteki-meeskonna üks päästetud liige tõdes hiljem, et autopaigutaja oli enne väljumist tunnistanid: “See asi teeb mulle muret."
Keskööl vestles hr. Koppel laeva puhkeruumis töölistega. “Nad ütlesid, et kõik vedelikud on pumbatud "Estonia" vasakusse poordi, aga kreeni ei saa õigeks. Ise tundsin tugevat kallet paremale õhtul kell 11. Liikusin topsikute käruga mööda koridori, kuid äru ei kuulanud sõna, kaldus kõrvale. Vastates küsimusele, miks katastroof juhtus, ütleb Koppel: "Mul tekib tõesti kahtlus, kas laev on tõepoolest konstrueeritud nii, et tugevale tormile pole mõeldud. Kui küljeaknad vette jäid, need purunesid. Nördimusi tekitab, et “Estonial” oli väga palju lahtisi kinnitamata esemeid," räägib “Estonia” laotööline, saarlane Aarne Koppel.
Post : rahva tõeline hääl, 28 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------AARNE KOPPEL 37-aastane Laotööline
- Kas olete vana meremees?
- Olen erialase elektriku väljaõppega, kuid ma pole kogu aeg merd sõitnud. 'Estonial” olin laotööline.
- Kas laeva meeskonnas käis mingeid jutte, et "Estonia'’ mingis mõttes on korrast ära?
- Ei. "Estonias” on väga tugev kord. Laev oli tegelikult paremas korras, kui siis, kui see osteti. Seal sunniti meid väga palju tööd tegema laeva parandamiseks. Väga väikeste vigade pärast lastakse inimesi lahti.
- Kus te viibisite, kui te esimest korda aimasite, et midagi on viltu?
- Ma olin kajutis, kuid pool-ärkvel tormi tõttu. Arutasime veel sel õhtul seda kiiret sõitu, mille tõttu oli kuulda raksakaid, kui lained lõid vastu laeva. Igal kaubalaeval võetakse niisugusel puhul hoogu maha, aga me pidime graafikust kinni pidama. Oli kuulda, kuidas laev raksub ja seda hirmsat merejõudu. Nii kulub laev kiiremini.
- Kas hoog oli liiga suur?
- Ei. Öeldakse, et laev on selleks võimeline.
- Millal te kajutist lahkusite?
- Tekkis kreen. Laevamehena sain aru, et kui laev ei õõtsu enam, vaid jääb ühele poole, siis on midagi halvasti. Hakkasime kohe riidesse panema. Selle ajal suurenes kreen veel järsult. Toolid juba kukkusid toa teise nurka.
- Kus teie kajutid olid?
- Seitsmendal korrusel. Seal on võimalik akendest välja ronida ja kohe seal on ka vestid ja parved. Meie ei pabistanud, kuna meie vasak pool jäi ülemiseks pooleks, kui laev vajus viltu. Me teadsime, et niisuguse suure kreeniga vajuvad autod ühte äärde. Vool kadus ka vahepeal ära, tuli korraks tagasi ja kadus siis jälle. Ronisime siis aknast välja. Tekil olin ehk kümme minutit. Seletasin inimestele, kuidas parvesid seal kasutatakse. Ma ütlesin ka, et ega see laev ei kao kusagile, et jääb ehk ainult kreeniga püsima merepinnale. Et seisame võib-olla hommikuni, kuni võetakse meid maha. Ma ei suutnud ette kujutada, et vesi sisse tuleb. Siis toimus aga mitu järsku muutust, kreen läks 60-kraadiseks. Siis oli selge, et vesi jõuab niisuguste avadeni, mis ei ole veekindlad. Aga siiski oli see meie jaoks arusaamatu, et nii suur laev hukub nii kiiresti.
Rahvast oli siis nii palju, et vestide juurde polnud lootust pääseda. Mõnikümmend inimest lamasid uste juures tropis. Nad toetusid välisseinte vastu, aga ei ulatunud reelinguni, kus olid vestid. Kust ei olnud ka võimalik kinni haarata. Kuu oli üleval nii, et me nägime ka siis, kui valgustus kadus. Saime ühe parve kätte ja hakkasime sellega liikuma lageda koha suunas, et vette hüpates mitte laeva alla kinni jääda. Mingid naised juba ronisid sisse, siis tuli mingi laine ja viskas parve merre. Ma viskusin siis parvele ja kukkusin avausest sisse kellegi mehe jalaluu peale mis murdus.
Parve ümber oli inimesi vees ja tõmbasime siis neid ka üles ja meid oli lõpuks viieteistkümne ümber.
- Kuidas pilt oli siis kui te laevalt merre sattusite? Kas inimesed karjusid?
- Jah, ukse juures oli üks grupp inimesi, kes karjusid, aga me olime neist jupp maad eemal. Ma ise teadsin, et mingi võimaluse endale leian: kas toon mõne päästerõnga ära, saan parve merre, või leian mõne teise võimaluse. Kummalisel kombel ma ei kartnud mittemidagi.
- Kas oleks olnud võimalik rohkem inimesi päästa? Ma kuulsin, et just Teie suutsite mitu inimest päästa.
- Päästa ei saanud neid inimesi, kes enda päästmiseks midagi ei teinud. Kahjuks tekkis vestide juurde tropp inimesi, kes takistasid teiste inimeste väljapääsu.
- Teie ei oska seletada, miks laev hukkus?
- Ei, mul ei ole mingit seletust. Ma ei saa aru, kuidas saab laevakere sisse võtta.
- Kuidas päästmine läks?
- Me saime „Mariella“ peale, aga kuna me pidime enne üle ronima teisele parvele, siis võttis päästmine väga kaua aega. Neli korda viskas torm meid „Mariella“ reelingu vastu.
Meie Kodu = Our Home : Australian Estonian weekly, 19 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf7013 Ervin Roden - läks magama kell 21.00, oli varem ka autotekil olnud;
- tundis üht pauku ja laev värises, mõne aja pärast veel üks pauk ja laev kõikus;
- pärast seda kohe raske kreen tüürpoordi poole, mistõttu ta libises oma voodi jalutsisse;
- 7. tekil oli kreen ca 45°
- välistekile jõudmiseks kulus 10 minutit.
[estoniaferrydisaster.net märkus: Paula Liikamaa ütluse kohaselt oli Roden raadiosaatjas pealt kuulnud Silver Linde teadet sillale, et vesi on autotekil.]
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htmVäljavõte Spiegel TV-le antud Jutta Rabe intervjuust Ervin Rodeniga
SPIEGEL TV - 02.05.1997
[intervjuu saksakeelne stenogramm]
K: Kus sa õnnetuse alguses olid ja mis siis toimus?
V: Olin oma kajutis. Sein hakkas muutuma põrandaks. See tähendab, et kreen võis olla umbes 40 kraadi.
K: Ja mida sa siis tegid?
V: Panin kiiresti riidesse.
K: Ja kas sa siis läksid välja?
V: Jah, siis läksin kajutist välja. Koridori seinad hakkasid ... juba keeras ühe põrandaks ja teise laeks.
K: Ja kas sa siis läksid välja?
V: Jah, ma läksin väljapääsu juurde.
K: Kui läksite väljapääsu juurde... kas siis raadiosaatjast öeldi midagi ja kas te kuulsite midagi?
V: Ei. Kõik kukkus mulle pähe. Edasi toimuvat ei osatud enam ennustada. Pärast seda, kui oli see pauk, lendas kõik segamini.
Mingeid raadiojaamu polnud enam aega otsida, kõik oli segamini.
K: Kas on nii, et kui olite Rootsis haiglas, siis seal kuulsite sellist juttu, et Silver Linde rääkis raadiosaatjaga, et autotekil on vesi?
V: Ma ei mäleta, et oleksin kuulnud. Võib-olla ma olin šokis. Kui ma kuulsingi seda, siis ma ei mäleta seda. Kuigi ma ei kahtle, et kui ta seal oli, siis ta rääkis seda.
K: Kas te ei mäleta sellest vestlusest midagi?
V: Ei.
K: Aga kas sa kuulsid sellest loost millagi hiljem?
V: Noh, ma kuulsin seda lugu hiljem. Aga fakt on see, et kui ta on meremees, siis tehakse ära see, mis ette nähtud. Nad ei vahi niisama ringi.
K: .... kas sa rääkisid seda lugu ka haiglas ...
V: Mul polnud kellegagi rääkida.
K: Jah?
V: Olin kahekesi ühe rootslasega haiglatoas. Kohtusime hiljem ja siis ta tahtis sellest rääkida.
K: Ta olevat kuulnud, et nägite kapten Pihti, kui välja läksite.
V: Ma olen temaga sellest omavahel rääkinud
K: Ja kas te saate sellest uuesti rääkida?
A: Kuidas see kõik oli?
K: Jah, mis puudutab Pihti.
V: Kui laevast välja tulime, olid meil päästevestid seljas. Olin just lõpetanud ühele naisele päästevesti sidumise, kahjuks ta uppus... olin just lõpetanud selle kinnitamise ja siis nägin enda ees kapten Pihti. Ta andis käsklusi. Ja ta ütles, et ole kena, aita päästeparvi avada. Mõned tüdrukud hakkasid parve avama ja tänase päevani ei mäleta ma nende nägusid. Kui ma selles suunas läksin, tuli laine. Sain ainult kuidagi kinni hoida, kuni laine taandus. Olen teda näinud. See oli kõik.
K: Kui sa ärkasid, kuidas sa tundsid, et laevas midagi erilist toimub?
V: Laev ei lähe 45 kraadisesse kreeni niisama iseenesest.
K: Ärkasid alles pärast seda?
V: See juhtus nii kiiresti, et siis polnud aega vaadata, mis toimub. See toimus hetkega. Alguses oli küll, nagu oleks olnud paar lööki läbi une, Raske öelda, sest olin unine ja uimane. Nagu oleks olnud sellised kergemad löögid ja siis kaks tugevamat matsu. Kui on selline torm ... sellised lained... siis see pole ime. selliseid lööke võivad tekitada ka lained.
K: Kas sa mäletad, kuidas autotekki laaditi? Kas tekk oli autosid täis?
V: Jah, oli küll. Autosid oli palju. Olin ise autotekil. See oli lihtsalt üks kinnituskettide tihnik.
K: Kas seal oli ka sõiduautosid või oli suurem osa veokeid?
A: Ma ei mäleta. Neid oli igasuguseid.
K: Kas mäletate, kuidas seisid sõiduautod ja kuidas veokid paigutati?
V: See ei kuulu minu valdkonda. Seal on teised inimesed, kes neid paika panevad. Minu eriala oli erinev.
K: Aga laev oli autosid täis?
V: Muidugi, laev oli alati autosid täis.
K: Kas teil on selliseid kogemusi, et mingil hetkel oli raskusi visiiri või rambi avamisel ja sulgemisel?
V: Tulid komisjonid, kinnitati, et kõik on korras, siis tulid ka uued vajalike tööde taotlused. Siis tehti parandusi, kui tulid vastavad nõudmised. Minul ülesandeid seal polnud. Minu ülesanne oli kontrollida, kas visiir on kinni või avatud. See oli kõik.
K: Kas komisjonid on sageli nõudnud visiiri täiustamist või parandamist?
V: Mida need nõuded tähendavad? Neid kontrollitakse vastavalt seadusesätetele. Ei ole nii, et täna tuleb mingi mees ja ütleb, et nüüd tehakse seda ja seda. Alati olid enne komisjonid ja siis sai tehtud neid töid, mida nõuti.
K: Aga kui sageli on need komisjonid ülevaatusi teinud?
A: Ma ei mäleta
K: Kas sa olid algusest peale "Estonia" laeval?
V: Jah.
K: Kas oli selline asi, et päris alguses, kui "Estonia" sõitma hakkas, olid kolm soome meest, kes tegid mingeid järelremonditöid?
A: Ma ei mäleta. Kui laev seal seisis ja lasti laaditi ja parandusi tehti, oli inimesi nii palju, et ma tõesti ei mäleta.
K: Kui laev tuli Soomest, siis kas visiirile või rambile tehti hilisemaid parandusi?
V: Midagi seal tehti. Visiiri osas pole ma kindel. Mõned keevitustööd... alati käis remont ja alati midagi tehti. Ma ei oska öelda, kas see oli nüüd visiiri juures.
K: Oleme sellest huvitatud, sest samad mehed parandasid seda siis, kui laev veel soomlastele kuulus. Ja siis kui laev Eestisse tuli, siis nad lõpetasid järelremonditöid. Kui laev Soomest eestlaste kätte üle läks, et kas seal siis midagi tehti?
V: Ma ei läinud Soomest Eestisse "Estoniaga". "Estoniale" läksin siis, kui see oli siin Koplis remondis... mitte remondis, vaid ettevalmistustes.
K: Jäin nüüd siia pikalt rääkima.... Teeme nii, et ma küsin uuesti ja sina kordad seda uuesti, et alguses oli laeval remondiinimesi, võib-olla ka soomlasi, aga sa ei tea. Et olite seal, aga ei tea, kas remonditöid tehti visiiri või rambiga. Sama jutt.
V: Üks hetk, teeme ühe asja selgeks. Ma tean väga hästi, mis on ramp ja mis on visiir. Keevitustöid tehti üle kogu laeva. Ei saa sõnastada asja nii, et konkreetselt siin või seal.
K: Siis on hästi.
V: Rahvast oli nii palju, et ma ei mäletagi, kes seal oli ja kes mitte. Teostati keevitustöid. Ja ka muidu oli tööd palju, sest viibisime Tallinnas üle kuu.
K: Kas oskate öelda, kas visiiri ja rambiga tehti ka keevitustöid?
V: Ma ei oska öelda, ma ei mäleta. Öeldakse, et laev peab väljuma kindlal päeval. Siis tulevad laevale tuhanded inimesed ja tehakse igasugust tööd, ükskõik milliseid.
K: Kui laev juba liinile läks, siis kas mõni Soome spetsialist käis seal ja tegi midagi?
V: See on nii, et kui laev juba sõidab, siis reisi ajal visiiri ja rambiga midagi ei tehta..... see on loogiline. Sadamas tehakse alati midagi. Ma saan aru, mis teid huvitab, et kas selles visiiri või kaldtee juures oli keevitamist, kas visiir oli avatud, mis asendis see oli. Ma saan aru, mis teid huvitab. Teid huvitab, kas seal tehti mingeid töid. Töö käis igal pool. Seal võidi sama lihtsalt vahetada ka dokkimisplaati, mis rampi üldse ei mõjuta.
K: Meid huvitab see, kas nende tööliste hulgas oli soomlasi.
V: Kindlasti oli.
K: Aega läks, aga lõpuks jõudsime kohale. Kas mäletate, kas soomlased käisid seal sageli. Või on soomlased alati aidanud?
V: Teeme ühe asja selgeks. Varsti küsitakse, et kuidas nad riides olid, kas neil oli kohver käes.... Seda on võimatu ütelda, saate aru, sellega tegelevad täiesti erinevad inimesed.
K: Rootsist tuleb sellist infot, nagu oleks laeva põhjas toimunud plahvatus ja see põhjustas selle vee sisenemise. Mida arvate sellistest kuulujuttudest?
V: Ma ei ütle jah ega ei.
K: Aga mis on teie isiklik arvamus?
V: Ma esindan siin ennast ja see ongi minu arvamus.
K: Mille uurimisest peaks uurimiskomisjon teie arvates huvitatud olema? Kas sa leiad sealt mingeid teemasid?
V: Muidugi peaks uurima. Mis praegu tegelikult toimub? Uuritakse kas laev on põhja läinud või mitte. Nad läksid alla, et näha, kas laev on tõesti seal. Ja siis ongi kõik, kas pole?
K: Praegu üldiselt öeldakse, et seda uurimist ei ole korralikult läbi viidud.
V: See on minu arvamus. Ma mõtlen täpselt seda, et nad olid seal all ja midagi filmiti, või on ainult teatud lõigud, mida näidati. Usun, et seda tehti valesti. Võib-olla tehti seda õigesti, aga see, mida ma tean ja näen, pole õigesti tehtud. Ja siis räägitakse midagi, et tuleks laeva vrakk kinni katta.
K: Kas komisjoni on teie arvamus kunagi huvitanud?
V: Ma olin komisjoni ees, nad lihtsalt küsisid ... et mis hetkedel midagi toimus ja ... Komisjoni ei muretse, kas muu huvitab mind või mitte.
K: Kas komisjon on küsinud "Estonia" kohta laeval tehniliste küsimustega tegelenud inimeste arvamust?
V: Ma ei kahtle selles. Komisjon tegi seda kindlasti.
K: Mida arvate sellest salakaubaveo loost. Kas seal võis olla salakaubavedu?
V: Võtame kätte suvalise ajakirjanduse ja loeme seda. See tähendab, et seda juhtub kõikjal maailmas. Nüüd on see lihtsalt nii ülespuhutud teema. Midagi võis kindlasti olla. Muidugi, see on vaid oletus.
[Tõlge saksa keelest by Fucs]
7026 Peeter Palgunov- läks 23.45 magama, ärkasin selle peale, et vastasseina peegel kukkus puruks;
- vaatas kajutiuksest välja ja kuulis "Mr. Skylight to nr 1 and 2", laeva mootorid olid seiskunud;
- vaatas aknast välja ja nägi vett juba 7. teki tasemel.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htmKalev Vahtrasega ühes päästeparves viibinud laevakokk Peeter Palgunov on tunnistanud, et kui tema parvelt minema viidi, jäi Vahtras sinna täies elujõus.
https://www.ohtuleht.ee/119250/oletused ... e-omakseidMalle Orumaa M / S E S T O N I A
Ülekuulamisprotokoll nr 34 Eesti kodaniku Orumaa Mallega, sünd 1969. a.
Ülekuulaja oli m/s "Estonia" pardal kokk.
Aadress: ******
Ülekuulamine toimub neljapäeval, 29. septembril 1994 algusega kell 20.15 Tallinna lennujaamas.
Ülekuulaja on A. Hansaar
Ülekuulamist tõlgib eestikeelsest käsitsi kirjutatud tunnistusest tõlk Maie Vinter.
Registreerimisnumber: 0201 K 84 051-94
Tunnistus
"Õnnetuse hetkel olin oma kajutis. Kajut asus 7. korrusel tüürpoordi küljel. Olime Ülle Tombakuga (kes töötas ka kokana) kajutis kahekesi.
Katastroofi ajal jäin just magama. Kajutikaaslane lahkus juba varem magama. Läksin kell 00.30 kajutisse.
Kuulsin kajutist väljudes häiresignaali ja uurisin, mis toimub. Tahtsin proovida minna välistekile, kui laev oli külili jäänud. Jäime tekil kinni reelinguköitesse. Seni olime koos jkajutikaaslase Ülle Tombakuga.
Oma tööruumis olles ei kuulnud mingeid erilisi helisid ega .... (Tõlk: kummaline sõna, mida ma ei oska tõlkida), mis võiks ennustada katastroofi. Asi läks meie jaoks tõsiseks, kui peegel kajuti seinalt alla kukkus ja katki läks. Kui kajutist lahkusin, töötasid mootorid ja valgustus põles. Valgustuse osas ma pole päris kindel. Märkasin reelingu serval avariivalgustust. Pole seda varem säramas näinud.
Tuttavad, kelle nimesid tean ja kes samuti laevalt päästeti, on Eero Kippa, Peeter Palgunov, Uduste Urmas.
Autotekki ma ei näinud ja ma ei tea, mis seal juhtus. Meid hoiatati tormi eest varakult. See oli kohe pärast seda, kui laev sadamast lahkus."
/Tõlk Maie Vinter/
[Tõlge rootsi keelst by Fucs]
Ulla Marianne Tenman- oma kajutist 1098 läks ta 7. tekile ja oli seal,
- järsku käis tugev pauk ja laev kreenis;
- Mõni aeg enne seda kannatanu kuulis tugevaid pauke ja millegi peksmist vastu laevakere.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm- Väljus kajutist 1098 umbes 10-15 minutit enne dramaatilist esimest kallet (den Dramatiska förta slagsidan).
- Kuulis kõvasid lööke ja midagi, mis tabas kohta, kus ta voodis lamas ja tundis end halvasti. (Hon hörde hårda dunkar och något som slog där hon låg i sin bädd och kände sig till mods.).
- Ta tõusis üles ja läks lõpuks 7. tekile lamamistooli istuma. Hetke pärast kuulis ta tugevat pauku ja kohe pärast seda veeresid lahtised esemed alla tüürpoordi poole. (Efter en stund hörde hon en kraftig smäll och strax därpå rasade lösa föremål i salongen ner mot styrbordssidan.) (Carlqvist: Tysta leken, s. 32)
https://vastavalkea.fi/2016/09/28/tahta ... v-estonia/Valters Kikuts- kell 22.00 oli laeval kõikumine ja laev "veeres";
- kell 23.00 läks ta 7. teki eesmisesse trepikäigu treppide ja akende taha;
- varsti tundis ta kummalisi koputusi vastu laeva parrast, samal ajal kui kaldumine ja veeremine jätkusid, midagi sellist polnud ta varem tundnud;
- laeva konstruktsioon justkui purunes kogu aeg;
- ta vaatas läbi akna alla parvlaeva vööri ja nägi, et selle otsas tuli põleb;
- oli näha, et visiir oli mingis justkui ülestõstetud asendis ja vesi voolas läbi visiiri ja vööri teki vahelise pilu;
- vöör sukeldus kogu aeg lainetesse;
- peagi kustus vöörituli ja laev kaldus tugevalt tüürpoordi poole.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htmLäti politseinikust reisija Valters Kikuts märkas pisut enne südaööd vöörivisiiri märgatavat liikumist ja ka seda, et kaptenisillalt olid sisse lülitatud vööri heledalt valgustavad prozhektorid.
https://www.postimees.ee/2475839/estoni ... -terasvorkPool tundi enne südaööd vaatas lätlasest politseinik Valters Kikuts aknast välja. Pilt oli ehmatav: vöörivisiir liikus, mida oli selgelt näha, sest sild oli sisse lülitanud rožektorid, mis valgustasid eredalt ka vöörivisiiri.
https://www.spiegel.de/wissenschaft/leg ... 000891037700.26 : - Valters Kikuts, kes viibis 7. teki pakpoordipoolsel trepil majutuskoha ees, väitis, et nägi visiiri üles-alla liikumas ning visiiri ja teki vahel avanevat/sulgevat vahet, kust vesi voolas sisse/välja.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 4.471c.htmJAIC lõpparuanne LK 72-73 "Üks reisijast tunnistaja..." ja sealt edasi.
Eero Olavi KippaKoostöös Rootsi TV4-ga otsis ETV saade „Pealtnägija“ Läänemere eri kallastel üles inimesed, kes saatusliku öö üle elasid. Nende hulgas oli ka laevakokk Eero-Olavi Kippa, kes töötas Estonial sisuliselt laeva liiniletulekust saati. 27. septembril Tallinnast startinud reis pidi 31-aastasele kokale jääma viimaseks.
„Ma olin seal peaaegu poolteist aastat töötanud ja soovisin vahetada laeva. See oli siis, kui ma ei eksi, teisipäevane päev. Tegin hommikuse töövahetuse ära, sain veel koju, päev oli ilus, päikesepaisteline. Käisin kodus ja õhtul laeva peale tagasi tööle. Aga samas, kui me sõitsime Tallinnast välja, siis hoiatati, et torm tuleb, et potid-pannid ja kõik külmkapis on vaja kinni siduda, et midagi ümber ei kukuks. Magada ei olnud võimalik, kuna see torm oli ikka nii tugev, et pea käis kogu aeg vastu seina.“
Pisut pärast kella ühte läbis laeva vali raksatus ning lainetes kõikunud 155-meetrine alus ei tõusnud enam püstiasendisse. Selleks hetkeks olid laeva visiiri hinged purunenud, esiots kogu täiega merre kukkunudja koos sellega rambi lahti rebinud, mistõttu vesi tungis autotekile. Kippa: „See toimus kõik nii äkki. Kõik, mis laua peal olid – võtmed, kellad –, kukkusid põrandale, voodi alla või kuhugi mujale. Siis panin mina ka riided selga ja esimene asi, mille kaasa haarasin – meil oli olnud selline õhtu, et oma personal sai osta kaupa kaasa ja enamik inimesi ikkagi ostis alkoholi – oli Black Labeli pudel. Panin selle põuetaskusse. Riided selga ja minema, rahakotte ja võtmeid polnud aega enam otsida.“ Kippa: „Inimesed, kes ei jõudnud või ei suutnud, need kukkusid. Ma ei tea, kust ma selle jõu võtsin, et ma ikkagi liikusin kogu aeg ülespoole ja nägin seda ust.“
„Sain päästevesti, tõmbasin endale selga ja jäin sinna istuma. Mõtlesin, et mis edasi teha – et sinna ei tasu jääda, kuna laev kaldub. Siis ronisin üle reelingu, käsipuude. Ja sel hetkel – see oli korstna juures – sain siis laeva külje peale. Laev oli siis juba põhimõtteliselt 90 kraadi ära vajunud.
Siis istus üks eesti noormees mu kõrvale – minu meelest oli ta reisija, sest omad töötajad oleks ma ära tundnud. Ma võtsin viskipudeli välja, pakkusin temale, võtsin ise ka lonksu. Ta esitas mulle veel küsimuse, et kas me pääseme. Siis pöörasin ümber ja vaatasin: minu selja taga on üks kummiparv lahti läinud ja seal oli 10-12 inimest, kes lükkasid seda veepiiri poole. Lükkasime koos edasi ja kui me saime merepiirini, tuli suur laine ja viskas mind merre. Arvan, et olime seal kuskil viis või kümme minutit, aga lainetus oli niivõrd tugev ja võib-olla inimesed olid parvel valesti paigutatud, aga mingi hetk lendas see parv ümber. Niimoodi, et kõik, kes seal olid, kukkusid. Parv läks tagurpidi, põhi ülespoole. Kõik me kukkusime merre tagasi. Jäin parve alla, aga sain sealt siiski omal jõul välja ja haarasin parve äärest kinni. Aga parv oli ikka tagurpidi, sinna oli võimatu sisse ronida. Olin vees kuskil kümme minutit ja nägin siis veel seda viimast hetke, kui Estonia läks.“ Hele Mõttus ja Eero-Olavi Kippa veetsid eri parvedel ja 12-kraadises merevees tunde. Kippa: „Me sõitsime selle parvega nagu mööda Ameerika mägesid. Ja iga laine viskas meile vett sinna sisse, nii et lõpuks olime nagu vannis. Olime pikali, rinnust saati vees, vahepeal üritasin kingaga vett välja visata. See oli aga nii, et kui viskasid pool liitrit vett välja, said sinna kümme liitrit sisse. Pärast seda ma rohkem enam ei mäleta. Ärkasin siis – neli tundi on vahelt ära – hommikul Tammisaari haiglas, kella kaheksa paiku.“
Meie Maa, nr. 215, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=meiemaa2 ... ----------Andrus Kullamaa“Umbes kella ühe ajal läksime koos Tarviga söögiruumist välja välistekile, kuna sisetunne ütles, et midagi on valesti,” seisab Kullamaa ülekuulamisprotokollis 29. septembrist 1994. Minut hiljem hakkas laev kreeni kalduma. Paraku olid noored laeva valel küljel ning neil oli vaja läbi laeva teisele poole pääseda. See Kullamaal õnnestus ja ta sai ka päästevesti selga. “Hoidsin kinni ühe akna trellidest, kuni laine mind kaasa viis,” meenutas ta. Noormehel õnnestus veepinnale tõusta ja läheduses ulpiva tühja kummist päästeparveni ujuda. “Olin üksi katkisel parvel, millest olid järel vaid õhku hoidev osa ja ühes nurgas tilpnev põhi. Sidusin ennast pealevedamisnööri külge kinni ja siis algas tõeline karussell. Kord olin parve serval, siis parvest kaugel, kord oli parv tuulega lennus, kord olin mina lennus. Siis oli parv kaugel eemal ja oli vaja ennast selle juurde tagasi vedada. Hiljem saabus helikopter. Hetkel, kui päästja väljus, kaotasin taju. Edasi mäletan olemist helikopteris teki all ja palju segadust, kui silmad avasin,” meenutas Kullamaa. Tänase päevani on mehel alles tennised, mis tal Estonial jalas olid. Ja alles on ka valu.
Andrus Kullamaa on eriti pahane, et Delfi avaldas hiljuti tema ülekuulamisprotokolli. “Ma enam ei mäletanudki, et selline asi koostati, aga nüüd tuletab see tollast “pesumasinat” uuesti meelde,” rääkis Kullamaa, kes oli nördinud, et keegi temalt protokolli avaldamiseks luba ei küsinud või protokollile kommentaare ei tahtnud. “Mind leida ei ole ju kuigi keeruline,” lisas ta.
Virumaa Teataja, nr. 187, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=virumaat ... ----------Kullamaa eestikeelne ülekuulamisprotokoll on saadaval siin:
https://www.delfi.ee/artikkel/69814277/ ... adi-vaheleHele Mõttus„Põrand oli märg ja libe, pidi põhimõtteliselt seda libedat põrandat pidi üles ronima. Ja ega ma ise tõenäoliselt ei olekski sealt saanud, kui keegi ei oleks väljast aidanud. Üks mees ulatas käe ja aitas mind. Endal mul see võimalik ei oleks olnud.“ See mees oli kokkEero-Olavi Kippa.
Meie Maa, nr. 215, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=meiemaa2 ... ----------ESTONIA 20: Hele Mõttus meenutab imelist pääsemist Estonialt
https://tv.delfi.ee/artikkel/69822613/e ... -estonialtTa oli uinumas, kui laev kreeni vajus, puges rõivaisse, roomas laevatekile, sidus päästevesti liiga lõdvalt kinni, murdis reelingu vastu jalaluu, siis viis laine vette.
Järgnes lõputuna tundunud aeg päästeparves, kus ta koos kuue kaaslasega külma ja une võitmiseks vett kühveldas. Siis pääsemine laevaga "Mariella" ja Stockholmi haigla. "Ma ei teagi enam täpselt, kas ma kõike õigesti räägin," nendib Hele. "Olen seda nii palju rääkinud."
https://www.ohtuleht.ee/84152/emme-kas- ... usime-sealRisto OjasaarRisto Ojasaart tuuline ilm ei seganud. 8. septembril 1994 veidi enne südaööd ronis oma voodisse eesti mees, kes imetles kajutiaknast vaadet, mis oli vastu pimedat öötaevast. Valged vahused lained kerkisid kõrge müürina M/S Estonia ümber ja panid laeva hoogsalt küljelt küljele õõtsuma. Laeva tantsijaks palgatud Risto Ojasaar oli just lõpetanud oma esimese esinemise oma rühmaga. Vaatamata karmile navigeerimisele ja kõikuvale tantsupõrandale, sujus etenduse esilinastus suurepäraselt ning Risto rõõmustas, et tema ja veel kaheksa tantsurühma liiget said kolmekuulise lepingu populaarsel Tallinn-Stockholmi marsruudil. Ta ei osanud veel ette kujutada, et õhtune esinemine oli tal esimene ja viimane. Enne uinumist puhkas Risto veel ajakirja lugedes.
Risto Ojasaar oli just oma teki keskmises kajutis magama jäämas. Kui Estonia kaldus paremale, visati ta ootamatult voodist välja. Ta püüdis end veenda, et laev naaseb peagi oma tavaasendisse. Seda aga ei juhtunud. Kui Risto segaduses ringi vaatas, märkas ta kajuti ust peaaegu pea kohal ja kõik näis pöörduvat pea peale. Estonia oli külili. Kõvasti vaeva nähes avas Risto ukse ja väljus oma kajutist. Ta astus kaose keskele. Paanikas reisijad, paljud pidžaamas või aluspesus, trügisid ja tunglesid läbi koridoride rägastiku peatrepi juurde, mis viis fuajeesse. Kõik liikusid karjas ühes suunas: üles ja välja. Mõned olid vait, teised karjusid õudusest appi, kuid tulutult. "Autotekk on veega üleujutatud", karjus üks naine meeleheitel, kuid keegi meeskonnaliikmetest evakueerimist ei alustanud. Risto järgnes instinktiivselt rahvavoolule peatrepi poole, kui teda peatas ootamatult tema kõrvale ilmunud tantsurühma juht Ester Hellerma. Mitte sinna, tule siia, käskis Esther ja haaras Ristol käest. Duett suundus laeva pardale viiva väiksema trepi poole. Otsus osutus targaks. Rahvahulk blokeeris peatrepi täielikult. Estonia oli nüüd järsult viltu ja enam ei saanud vahet teha, mis on põrand, mis sein või lagi. Katkiseid esemeid lendas ringi. Siiski ootasid paljud reisijad passiivselt. Enamik ei teinud absoluutselt mitte midagi.
Risto Ojasaar oli kohkunud. Kui tema ja ta tantsurühma juht külgtrepist üles välisteki poole ronisid, nägi ta, kuidas allpool vesi tulvas laeva sisse. Paljud teised reisijad ei olnud füüsiliselt nii tugevad kui tema. Nad ei suutnud reelingute külge klammerduda, vaid kukkusid alla. Inimesed kogunesid tekile viiva väljapääsu juurde, paljud ei pääsenud ukseni, teised aga ei üritanudki välja pääseda, sest pidasid laeva turvalisemaks kui väljas olemist. Risto tundis väsimust, kui jõudis lõpuks tekile, kus oli juba paarsada või rohkem inimest. Mõned rebisid päästeveste seljast ja üritasid päästepaate lahti võtta, teised paiskusid paanikas üle reelingu, kuid põrkasid vastu tugevalt kaldus laeva parrast ja kaotasid kukkudes elu. Tuul huilgas ja laeva seest kostvad hüüded tugevnesid, kui tuled ootamatult kustusid. Kõikjal oli kottpime. Ohkamise ja kahina saatel pöördus Estonia lõpuks täielikult külili.
https://docplayer.fi/69297712-Estonia-v ... emaan.htmlUrmas UdusteEnne kella ühte oli vahimadrus Silver Linde korraks Uduste kajutist läbi astunud, siis jäi ta uuesti tukkuma.
Järgmisest ärkamisest (laev oli juba korralikus kreenis ja asjad kukkusid kajutiuksele ette) kuni merresattumiseni kulus kümme minutit.
Uduste kukkus fuajeepõranda mistrat pidi vastu seina. All seina vastas olid surnud vanad inimesed juba ees.
Välitekile kukkus Uduste läbi katkiste klaasuste. Välitekil püüdis üks soomlane agiteerida päästepaate alla laskma. Uduste jõudis öelda, et see pole laeva kalde tõttu enam võimalik. Järgmise hetkega rebis laine paadid lahti. Ja hetk hiljem lendas paadilaskmise idee mahalaitnud kelner ise üle parda.
Pääsemist ootas ta kaks tundi päästepaadi välisküljel rippudes. Laine oli nii kõrge, et paati ronida polnud võimalik; see ettevõtmine õnnestus tal kahe tunni pärast.
Kuuekümnele inimesele mõeldud paadis ootas Uduste ihuüksi päästjaid. Kuu paistis, tähed särasid. Ta küsis endalt: «Kurat, Urmas, mida sa teed siin öisel Läänemerel?» Mõtted olid Rakveres kodus, kus magasid 1,5-aastane poeg ja naine.
Mees palvetas, et ta läheduses seisma jäänud Silja ja Viking Line`i laevadele liiga lähedale ei satuks. Kokkupõrge oleks päästepaadi purustanud.
Vastu hommikut leidis ta paadist kaks raketti. Neist teisega õnnestus tal enda olemasolust märku anda. Siis tuli päästev kopter.
https://www.postimees.ee/1436377/tormih ... st-loobuma*****
Järgmiste inimeste asukoht õnnetuse hetkel ei ole mulle praegu hetkel veel selge, kuid see ja nende tunnistused ei muuda enam üldist pilti:
Jüri Vask, poetöötaja
https://uzutrading.ee/et/blog/2021/09/2 ... t-a-grave/Timmo Võõsa, poetöötaja
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------Ivan Siljajev, Keevitaja
Raivo Sinimeri, kohvik Neptunuse juhataja
Larissa Skorohodova, teenindaja
Mihahi Turdean, muusik
*****
Jätkan, kui jälle aega saan.