Liikluse planeerimisest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Some »

nimetu kirjutas:Saab põnev olema kui juhtumisi mõni traktor sellel lõigul ette satub.
:D
Pigem kui mõni auto otsustab keset teed ära surra või kellegile tagant sisse sõita.
Kasutaja avatar
Markko
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 28 Sept, 2007 7:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Markko »

Tallinn-Narva maanteel Aasperest Haljala poole on ju sarnane lõik olemas. Enne tolle paigaldamist oli samuti hala traktorite, kombainide, lagunevate autode ja lumesahkade teemal. Ei ole kuulda olnud, et oleks probleeme tekkinud.

Isiklikult mulle muidugi see Tallinn-Rapla maantee tara ei meeldi ehk ei tundu ta nii ohtlik lõik olevat kui too Aaspere oma.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Some »

Tallinn-Narva mnt oma enam pole. Kusjuures Lääne-Virumaa kiirabi oli üsna õnnetu tolle jupi pärast.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Walter2 »

nimetu kirjutas:Saab põnev olema kui juhtumisi mõni traktor sellel lõigul ette satub.
:D
Seal on sos-taskud ja rekkade tagasipöördesilmused, mida saab kasutada - iseasi kas iga nati-vend seda ka teeb... Hullem kui mõni rekka seal ära kooleb ja taskuni end vedada ei suuda.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Fucs »

Sorry, aga debiilikud kuubis.

:wall:

Auu kus see ohtusspets on?
Pange metallaiad PÕIKI iga tee sõiduradadele ette ja taha, et mitte ükski masin sõita ei saaks enam teedel ja see on IMHO kõige ohutum lahendus ja väärt mõte :idea:
Kasutaja avatar
ugandiklubi
Liige
Postitusi: 1112
Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
Asukoht: Tartu või Sinimäe
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas ugandiklubi »

Hulle ja lolle ametnike õnneks Eestis jätkub ja mitte ainult maanteeametisse ja tore on et , neil lastakse tegutseda .
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1056
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas isakene »

Markko kirjutas:Tallinn-Narva maanteel Aasperest Haljala poole on ju sarnane lõik olemas. Enne tolle paigaldamist oli samuti hala traktorite, kombainide, lagunevate autode ja lumesahkade teemal. Ei ole kuulda olnud, et oleks probleeme tekkinud.

Isiklikult mulle muidugi see Tallinn-Rapla maantee tara ei meeldi ehk ei tundu ta nii ohtlik lõik olevat kui too Aaspere oma.
Aaspere lõik ei olnud tara vaid kohalike kõnepruugis "punaste dildode allee", kus iga kümnekonna meetri tagant helkuriga plastikpost püsti. Probleemi tekkimisel võeti mõned postid maha, politsei vehkis sauaga ja liiklus, olgugi veidi häiritud, toimis. Aga mismoodi sellesse tarasse vajadusel läbipääs tehakse?

Ning probleeme oli küll ja veel, need ei jõudnud ainult suure kella külge...
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas EOD »

Svejk kirjutas:Panen lingi otse kommentaaridesse - las AKFTP Fucs loeb ja "rahuneb".... 8)

PILDID JA VIDEO ⟩ Esmakordselt Eestis:
https://www.postimees.ee/6849695/esmako ... a/comments
Maanteeamet lasi paigaldada Tallinna-Rapla-Türi maantee 3,4 kilomeetri pikkusele 1+1 sõidurajaga maanteelõigule piirdetara, et takistada autode möödasõitu ja vältida laupkokkupõrkeid. Sellel teel igapäevaselt sõitvad juhid peavad sellist lahendust ebamugavaks, maanteeameti hinnangul peaks sõidusuundi eraldav raudaed liiklusohutust suurendama.
Halbade ilmastikutingimustega pole selle piirde horisontaalset osa praktiliselt üldse näha. Poste veidi paremini, kuid orienteerumiseks ikka ebapiisavalt.
Vastusõitvate autode tuled jäävad barjääri varju. Tee keskel olevate takistusteta teel aitavad need tuled teed udu või lumesaju korral näha paremini kui oma laternad. Lausa rõõm kui keegi lumesajus vastu sõidab.
Lihtsalt öeldes - lollus või asendustegevus. Jah, ka näiteks Rootsis on eraldatud sõidusuundade vahel tõkked - ka vastassuunast tulevate autode tulede valgust tõkestavad, kuid lahendused on hoopis teised.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Some »

Vahelduseks kiidulaulu 2+1 teehituse teemal:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=89970467

Räägitakse, et meie tee-ehitajad proovivad „kokkuhoidu” teha ja rajavad lubatust kitsamaid 2 + 1 teid. Kas sellel müüdil on tõepõhi all?

Kui sõiduradade laiusest rääkida, siis kogu Euroopas on trend, et kitsam sõidurada aitab piirkiirusest paremini kinni pidada ja laiem soodustab kiiruseületamist. Seetõttu ei soovitata ka laiemaid sõiduradasid ehitada. 2 + 1 möödasõidualade pikkused jäävad vahemikku 1,2–2,5 km. Samas on konkreetsest lahendusest lähtuvalt võimalik rajada ka lühemaid möödasõidualasid.

Pikemaid möödasõidualasid ei ole soovitatav rajada, kuna samal ajal on vastassuunas üks sõidurada ja 3–5 km pikkustel lõikudel võib tekkida sõidukitest kolonn, mis omakorda vähendab liiklemise sujuvust.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Fucs »

See idiootsus siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 05#p600705 sai järje.
"Tegemist on asula alguste tähistega, mis rajatakse asulat läbivale maanteele. Sellega parandatakse liikluskorralduslike asulaväravate, kummisaarte ja täiendavate liiklusmärkide ning teekattemärgistusega asula sissesõidu märgistust," selgitas maanteeameti projekteerimise arendustalituse liikluskorralduse ekspert Erki Vahemäe ERR-ile.

Ekspertide hinnangul on sageli probleemiks olukord, kus asulasse sisenedes annab sellest märku vaid asula algust tähistav või kiirust piirav märk.....
Sattusin sealt jälle läbi sõitma. Rikkalt elame. Raha igasuguste imelike projektide peale on meil tundub jalaga segada.
Maanteeamet on nüüd siis lohistanud olemasolevad "asula algus" ja "asula lõpp" märgid (mis asusid asula ametlikul halduspiiril), 400 meetrit edasi asula poole, kõrvale paigaldanud need valged puidust aiafragmendid ja teeteljele maalinud punasega laiema lõigu. Aga kuna asula hakkab ikkagi pihta sealt, kus need "asula" märgid enne olid, siis nende "asula" märkide asemele paigaldati nüüd 50km/h kiiruse piirangu märgid.... :wall:
MNTAmeti pilootprojekt.png
Õnneks pole siiani veel neid "põikesaarekesi" sinna ehitatud, nagu Kaareperes tehti. Loodetavasti neid edaspidi ei tule ka.

*

Samas viidatud postituses kirjutasin eelmise aasta detsembris ka järgmist:
Fucs kirjutas:Tegelikult ehitas Maanteeamet mingi "spetsialisti" koostatud projekti järgi eelmisel aastal ümber Väike-Maarja keskuse läbiva riigimaantee lõigu, kus ühelt kahe riigimaantee ristmikult on pärast seda muutunud peateele väljasõit väga ohtlikuks, kuna üks ristmiku kõrval olev parkla suudeti selliselt lahendada, et seal parkivad sõidukid panevad kinni kogu vaatevälja peateel ühest suunast liikuvate sõidukite nägemiseks. Seal on põhimõtteliselt maksimaalselt 15 meetrit see ala, kus peateel vasakult liikuv sõiduk teed andvale sõidukile nähtavaks saab. 50km/h sõitev sõiduk läbib 14 meetrit sekundis. 40km/h liikuv sõiduk 11 meetrit sekundis. Teed andval sõidukijuhil on praktiliselt 1 sekund aega oma alustatud manöövri lõpetamiseks, et mitte keerata risti ette vasakult peateel liikuvale sõidukile.

Vot sellega peaks tegelema seal :!:
...peale mida mingil ajal tekkisid "seal parkivate sõidukite" parkimiskohtadesse "piirajad", mis ei lase sõidukeid nii riigimaante lähedale parkida. Ca 1,0...1,5 meetrit on nüüd nähtav ala laiem ja vasakult peateelt liikuv sõiduk saab nähtavaks ca 35m kauguselt endise ca 15 meetri asemel.
1 sekundi reageerimisaja asemel on nüüd ca 3 sekundit aega peateele välja sõitval juhil reageerida, mis on kõva samm edasi, kuigi endiselt ohutuks liiklemiseks mitte piisav.
VMParklaristmik.png
VMParklaristmik.png (541.98 KiB) Vaadatud 4521 korda
*

Samas asulas ehitati ümber ka üks kahe riigimaantee ristmik. Ruumi oli ja on nii et "tapab", aga "projekteerija" on suutnud selle nii kitsaks "ära lahendada", et kõik suuremad sõidukid peavad parempöörde tegemiseks sõitma välja peatee vastassuuna vööndisse/sõidurajale. Varemalt oli "mahasõit" laugem ja selline vastassuunda põikamine ei olnud vajalik. Te võite mind lolliks pidada, aga vot ei saa aru kuidas see ristmik nüüd "liiklusohutum" on.
VM-TMS uus ristmik.png
VM-TMS uus ristmik.png (959.93 KiB) Vaadatud 4521 korda
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Svejk »

AKFTP Fucs käskis üles panna, sest ta ise on rannas, nutikas ja tal pole aega:

PALJUD AUTOJUHID EI TEE VAHET ÜLEKÄIGURAJAL JA RISTUMISKOHAL
http://www.kuulutaja.ee/paljud-autojuhi ... UtFEZ77WeE
PALJUD AUTOJUHID EI TEE VAHET ÜLEKÄIGURAJAL JA RISTUMISKOHAL
Kuulutaja | 4. september 2015 | Tasub teada | Kommentaare pole
Paljud autojuhid – kes liigsest viisakusest, kes teadmatusest – annavad jalgrattureile teed ka reguleerimata ristumiskohal, pidades seda ilmselt ülekäigurajaks ehk „sebraks“. Sarnane teguviis ajab aga segadusse liikluseeskirju mitte nii hästi tundvad ratturid ja kergliiklejad, kes, saanud sõbraliku käeviipe järel just kui eesõiguse tee ületamiseks, arvavad, et neil ongi eesõigus. Tegelikult see nii ei ole.

Moto: surnuaeda ei tohiks kiiret olla

Probleem on selles, et paljud autojuhid ei tee vahet „sebral“ ja reguleerimata ristumiskohal, nagu juba mainitud. Rääkimata jalgratturitest-kergliiklejatest, kelle liiklusteadmised on autojuhtidest veelgi väiksemad. „Reguleerimata ristumiskoht ehk ülekäigukoht on suhteliselt uus termin, sellest ka segadused ja teadmatus,“ põhjendas Rakvere Autokool OÜ juhataja Tarmo Tänavots.

Kui „sebra“ on „sebra“ olnud aastakümneid ja selle märgistus sõiduteel kõigile arusaadav, siis reguleerimata ristumiskoht (näiteks jalgrattateega) märgistatakse sõiduteele teisiti (vaata skeemi).

Liikluseeskirja uusim versioon annab autojuhile „sebral“ käitumiseks järgneva juhise: § 46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Põhimõtteliselt siis tingimusteta peatumist ei nõuta, kuid jalakäijale (ja sama eeskirja põhjal ka jalakäija kiirusega liikuvale jalgratturile) peab teed andma.

Reguleerimata ristumiskoha kohta ütleb aga LE järgmist: § 235. Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

„Autojuhi liigne viisakus võib jalgratturile osutada karuteene – ratturile võib jääda mulje, et sarnastel ristmikel ongi tal eesõigus,“


Märkide uputus

Ning et olukord veel segasem oleks, siis veel üks säte LEst.

45. Juht peab andma jalakäijale teed: 4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites. Seejuures LE ei täpsusta, kas teed peab andma ainult „sebral“ või ka ülekäigukohal – kui ei täpsusta, siis ilmselt peab mõlemal.
Aga seda vaid siis, kui ei ole korraldatud teisiti. Nimelt on sellistes kohtades jalgrattateedel tavaliselt enne ristmikku märk „Anna teed“ (221), kuid mitte alati. Ja vaene autojuht peab nuputama, kas ratturil on märk ees, ei ole ees või on see kusagil põõsa varjus. Näiteks Rakvere ringteel Bauhofi ringil ratturi ees „Anna teed“ märki pole, kahel järgmisel, Lepna ja Tõrma ringil, aga on.

„Liikluseksamil on sellised kohad kõige keerulisemad,“ tõdes Tänavots. „Just sellistes kohtades kukutakse sageli läbi – ilmaasjata peatumist võib tõlgendada liiklusvoo põhjendamatu häirimisena.“

Ning kui „Anna teed“ märki ratturil ees ei ole, siis ringteelt tulevate autode ees on tal eesõigus, kuid see kaob pärast poole sõidutee ületamist, sest alles ristmikule suunduval autol on omakorda eesõigus.
Jne. Artikkel jätkub samas vaimus.

P.S.
sest ta ise on...... nutikas ja tal pole aega
Et mitte austatud kaasfoorumlasi eksitada, siis AKFTP ei ole mitte nutikas, vaid nutitetelefonis e tematermineis "nutiplutis".
Samuti ei vasta tõele, nagu inimesel aega ei oleks. Aega on inimesel elu lõpuni, küsimus on lihtsalt prioriteetides... 8)
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Liikluse planeerimisest

Postitus Postitas Manurhin »

Kuni 1976. aastani ei olnud Eestis (küllap üldse terves NSVL-s) asulavälistel teedel üldse mingit kiirusepiirangut (asulates oli 60 km/h), v.a. ainult teatud kohtades, kus siis ka vastavad liiklusmärgid välja olid pandud. Muidu võis sõiduautoga vajutada nii palju kui "torust tuli". 90km/h piirkiirust ei kehtestatud siinmail mitte nafta hindade või kütuse kokkuhoiu pärast, vaid seetõttu, et liiga palju hakkas juhtuma raskeid liiklusõnnetusi. Viimane oli omakorda tingitud sellest, et uued autod (M412, Žigulid, GAZ-24) võimaldasid juba kiirusi 140km/h ja veidi enamgi. Lisaks muidugi liiklusvahendite hulga ja seega ka liiklustiheduse üldine kasv. Teedevõrk samal ajal aga oli ikka veel suures osas selline, nagu ta kunagi hobuste-vankrite ajastul oli kujunenud.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Roolijoodikud ja muud liiklushuligaanid

Postitus Postitas Fucs »

ANALÜÜS | Miks inimesed teedel surevad?
https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=83212173

Brita Vibo “liiklusõnnetuste dünaamika ja muutuste tulipunktid Tallinnas ja naabervaldades aastatel 2012-2017”.
https://dspace.ut.ee/handle/10062/60458?show=full
Paljudele uuringutele viidates leiavad Xie et al. (2017) ja Ossenbruggen et al. (2001), et
olulist mõju jalakäijate ohutusele omavad muuhulgas ka liikluskorraldus- ja
disainielemendid. Näiteks on liiklusõnnetuse toimumise tõenäosus kaks korda tõenäolisem
teedel, mille ääres puuduvad kõnniteed. Maakasutuse aktiivsus, jalakäijasõbralikkus ja
infrastruktuur on palju edukamad liiklusohutuse tõstmisel kui liikluskorraldus või
piirkiirust tähistavad liiklusmärgid (Ossenbruggen et al., 2001). Lisaks on leitud, et enamik
ohtlikke teelõike (kohad, kus toimub rohkem liiklusõnnetusi) asuvad eeslinnaaladel
suuremate teede ristmikel, aga linnasisestel teedel jäävad kuumpunktid jaotusteedele
(Marks, 1957, cit. Gladhill, 2011; Yang ja Loo, 2016) või peatänavatele (Loukaitoi-Sideris
et al., 2007). Rohkem liiklusõnnetusi toimub kõrgema liiklussageduse ja kõrgema
tänavapinna osakaaluga kohtades (Loukaitoi-Sideris et al., 2007). Eestis on Štšeglakov
(2014) uurinud liiklusõnnetuste seost tee kurvilisusega, leides, et liiklusõnnetused
toimuvad pigem sirgetel teelõikudel kui kurvides.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Roolijoodikud ja muud liiklushuligaanid

Postitus Postitas Svejk »

Kuidas vähendada liiklusõnnetusi? 8)
Koristage kõik märgid ja piirangud! :)
(...ja ka klemmikad ei saa enam ennast sinu peal välja elada... :D )

Want Less Car Accidents? Remove Traffic Signals and Road Signs
https://bigthink.com/want-less-car-acci ... road-signs
“When you treat people like idiots, they’ll behave like idiots.”
“The trouble with traffic engineers is that when there's a problem with a road, they always try to add something,” Monderman said to Wired. “To my mind, it's much better to remove things.”
“The thing about the signals being removed is that the driver is no longer being given a green light. And what the green light does is to communicate to the driver that you’ve got priority here – you should be going ahead and you should be angry if grandma is on the road in front of you.”
HOW TO BUILD A BETTER INTERSECTION: CHAOS = COOPERATION

1. Remove signs: The architecture of the road – not signs and signals – dictates traffic flow.

2. Install art: The height of the fountain indicates how congested the intersection is.

3. Share the spotlight: Lights illuminate not only the roadbed, but also the pedestrian areas.

4. Do it in the road: Cafes extend to the edge of the street, further emphasizing the idea of shared space.

5. See eye to eye: Right-of-way is negotiated by human interaction, rather than commonly ignored signs.

6. Eliminate curbs: Instead of a raised curb, sidewalks are denoted by texture and color.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Roolijoodikud ja muud liiklushuligaanid

Postitus Postitas Fucs »

Ma tean, et see on nüüd suur viga... sest mul ei ole nädalat vaba aega varuks... 8) aga...

..aga kuna on kaks asja, mis meie vererõhu alati väga väga kõrgeks kruvivad, millest üks on vorstid :lol: ja teine on liiklus, siis ma ei suuda praegu kuidagi kohe kirjutamata jätta :mrgreen:

*

Järgnev ei väida, et teedel kihutajad, roolis nutiplutitajad, roolijoodikud ja liikluseeskirjade rikkujad ei oleks probleem ja/või, et nendega tegelema ei peaks.
Oleneb põhjusest ja rikkumise valdkonnast, aga mitte kõikide nende probleemidega ei pea ja ei saa tegeleda politsei. Tähendab, ta võib isegi saada tegeleda kõigega, aga sellest pole erilist kasu, sest enamjaolt (nagu meil kombeks) tegeletakse meil mingite probleemide ilmnemisel tagajärgede, mitte põhjustega.
Aga ma näen siin (liikluses) hoopis suuremat ja laiapindsemat probleemi, mida ei saa taandada "valeks sõidukiiruseks" või juuatäis peaga roolis nutiplutitamiseks.
Eelmisesse posti ma panin paar viidet väärt lugemisele, kus ühes on välja toodud 2017a liiklussurmade põhjused ja teises on pikemalt juttu ruumilise planeerimise ja liiklusõnnetuste seostest.

* vaherepliik:
"Vale sõidukiirus" on üldse selline hea argument, millega saab liikluses päeva lõpuks ära põhjendada 99% avariidest. See on selline universaalne instrument, mida saab lasta käiku viimase õlekõrrena ka siis, kui muudest põhjustest ja ärapõhjendamistest kipub puudu jääma. Põhimõtteliselt ei saa seda kasutada üksnes seisva sõiduvahendi puhul.
Aga las ta praegu olla.

Et siis põhiprobleemina ma näen kahte suurt kitsaskohta.

1) autokoolides kiirkorras konveiermeetodil "välja õpetatud juhtide" tootmine
1a) lisaks on töödeldava materjali hulgas (loe: juhilubade taotlejad) üha rohkem selliseid (tegemist on ühiskonnas kasvava trendiga), kellel on raskusi arusaamisega liinis "tegu-tagajärg-vastutus" (üha hilisemas eas omandatakse need tõed ja tarkused).

2) Maanteeameti (riigimaanteed) ja KOV-ide (omavalitsuse hallatavad teed ja tänavad) pidurdamatu orgia teede üha ohtlikemaks projekteerimisel ja muutmisel (täiesti arutute lähteülesannete ja printsiipide tootmine)
2a) lisaks siia ka projekteerijad ja insenerid, kes spetsialistidena peaksid nägema ära kõik projektide kitsaskohad ja sellest kohe ka tellijaid teavitama, mida aga ei toimu... viimane võib olla ka laiem probleem - kui üks spetsialist (tellija, nt. mõni nn "liiklusohutusspetsialist") ütleb, et nui neljaks tuleb teha mingi "selline asi", siis projekteerija/insener (projekteerimisspetsialist) lihtsalt teebki tellijale "sellise asja".

Autokoolidest ja juhiõppest.

Mina olen seisukohal, et praegune koolitussüsteem ei taga selliseid juhilubadega juhte, kelledest enamust saaks südamerahuga omapäi liiklusesse lasta.
...B kategooria kursus sisaldab 30 teooriatundi ja 28 sõidutundi...
...Minimaalne õppeaeg on 6-8 nädalat....
...Algastme koolitusel on minimaalne õppeaeg 6 nädalat...
...64% meie autokooli lõpetanutest sooritavad riikliku sõidueksami esimese korraga...
..C kategooria koolituse maht on 140 tundi, millest vähemalt 10 tundi on sõiduõpet...
...C kategooria põhihariduse baasil | tsükliõpe | 6 kuud....
...C-kategooria mootorsõiduki juhi koolitus. Kursuse kestus on 31 ak. tundi, 21 tundi teooriaõpet ja 10 tundi sõiduõpet...
need on tsitaadid praegu tegutsevate autokoolide kodulehtedelt.

Maanteeameti statistika
Sõidueksamite läbimise protsent
2016 - 51%
2017 - 43%
2018 - 51%
2019 - 50%
2020 - 53%
Maanteeamet võttis 2017. aastal vastu 36 355 sõidueksamit, millest pooled olid korduseksamid, teatas amet. B-kategooria sõidueksameid võeti vastu 26 815 tükki ja edukalt sooritas selle 43 protsenti juhikandidaatidest.
https://www.postimees.ee/4369577/maante ... tele-vastu

Pilt

Pea iga teine juhiloa soovija põrub lihtsamal sõidueksamil
https://www.err.ee/1106538/pea-iga-tein ... idueksamil
Autokooli juht: Praegusel kujul ei ole autokoole vaja
https://auto.geenius.ee/eksklusiiv/auto ... eisi-asju/
Sõidueksamil ei loeta enam vigu, vaid hinnatakse oskusi tervikuna
https://www.err.ee/990389/soidueksamil- ... -tervikuna
Maanteeamet lühendab sõidueksamite aega
https://www.err.ee/1090493/maanteeamet- ... amite-aega
jne

No Comments.



Maanteameti, KOV-ide ja projekteerijate liikluskorralduse orgiast

Minu (ja mitte ainult) põhiteesid ohutuks liikluskorralduseks:
1. Liiklus peab olema sujuv ilma tõmblemisteta (järsud pidurdused, pöörded, suunamuutmised jne).
2. Sõidukitel peab olema piisavalt ruumi ohutuks liiklemiseks. Ka juhuks kui äkki....
3. Juhil peab olema võimalus saada kogu liiklusest (enda ümber toimuvast) maksimaalne võimalik ülevaade.
4. Juhti (juhi tähelepanu) ei tohi ülekoormata infokülluse, viitade, liikluskorraldusvahendite, saarekeste, joonekeste, äärekivikeste ja muu pling-pling -iga.
5. Liiklusalaga (liiklemiseks mõeldud alaga) vahetult piirnev (lähi)ala tuleb teha võimalikult ohutuks nii palju kui see vähegi võimalik on.
Selleks peavad olema projekteeritud teed, liikluskorraldus ja lahendused, et seda kõike tagada.

Maanteeameti tegevused:
1. Liikluse sujuvust üritatakse vähendada kõikmõeldavate vahendite ja lahendustega. Mis seni on olnud juhi teadvuses kui "sujuv liikluskorraldus" on nüüd saanud uue sünonüümi "rahustav liikluskorraldus". Ja mitte ainult uue nime, vaid ka uue sisu. Needsamad siiani olemasolevad sujuvad ja lauged paremale mahapöörded ristmikel, mis idiootliku järjekindlusega muudetakse ristmikeks, kus pole "maha keeramiseks" ei aeglustusrada ega laiemat sõidurada ja peateelt kõrvalteele pöörav sõiduk peab sisuliselt keset peatee sõidurada peaaegu seisma jääma, et ära pöörata (eriti talvel libedaga). Needsamad "suunavad ("liiklust rahustavad") saarekesed" keset sõiduteed. Seesama mitmetimõistetav teekattemärgistus, millest aru saamiseks peab olema selleni vahetult jõudnud (jalakäiate ülekäigurajad vs ristumised kõikmõeldavate kergliiklusteede jm sellisega)... või mõned selliselt teemärgistatud ringliiklused, kus seal toimuvast aru saamiseks tuleb päev enne vabaks võtta, kohale jalutada ja seal paar tundi asju vaadata ning kukalt sügada.
2. Sõidukitele jäetakse üha vähem vaba ohutut liiklemisruumi. Kitsamad sõidurajad, kitsamad teepeenrad ja perved, kitsamad ristmikud, kitsamad parkimiskohad, väiksemad ja kitsamad ringliiklused jne.
3. Juhile jäetakse üha vähem võimalust saada võimalikult hea ülevaade enda ümber liikluses toimuvast. Viitade jm pling-pling meri mis varjutab teeperve, ülekäigurajale astuva jalakäija, kõrvelteelt läheneva sõiduki, teele jooksva koera või kelle mille iganes. Needsamad "kaldesse" või spetsiaalselt rajatud kallakutele ehitatud ringristmikud, millede keskel kõrgub mägi ja sellel omakorda põõsastemeri. Needsamad parklad teede ääres kurviliste kohtade sisepoolel ja ristmikel, kus parkivad sõidukid varjutavad vaate nii ristmikul teed andvale, kui näiteks parklast välja sõitvale sõidukile.
4. Juhi tähelepanu hõivamine ristmikel ja ülekäiguradadel igasuguse ebaolulise, kuid tähelepanu endasse naelutava jamaga, on IMHO ammu igasugused sündsuse piirid ületanud ja see orgia jätkub... kõik märgid näitavad, et juhtidele üritatakse ära tõestada, et tegelikult mahub sinna seda pling-plingi veel.
5. Kitsad (loe: olematud) ja killerkaldega teeperved ja 90% tõenäosusega sind (sinna sattudes) kiirelt tapvad teekraavid on uus reaalsus.

P.S.
Muideks kui üks peab läbima päevas terve rea neid "rahustavaid meetmeid", uutele normidele vastavaid ristmikke ja ringteid ning totaalselt üleküllastunud pling-plingiga liiklussõmi, siis mingil hetkel saavutab Maanteeamet oma tahtmise - juht on juba nii närvis ja agressiivne, et ta võib järgmisel sirgel lõigul, mis võib olla hoopis teises kohas ja kaugemal, teha midagi täiesti rumalat ja lolli, mis viib mõne liiklusõnnetuseni. Ja siis otseloomulikult ei tule keegi selle peale, et PÕHJUS polegi vbl otseselt seal sündmuskohas, kus juht tallas hullult nt pedaali... või kukkus tegema kamikadzelikke möödasõite kõigist ja kõigest mis ette jääb ja siis mõni õnnetus juhtus.
Aga statistikasse (ja spetsidele järelduste tegemiseks) läheb õnnetuse põhjusena kirja kiiruseületamine või ohtlik möödasõit. Selle nopivad üles järgmised ülikoolide lõputööde kirjutajad ja nende õpetajad, ning uued äsja diplomi taskusse saanud valdkonna spetsialistid, võivad jälle rahuliku südamega Maanteeametisse tööle minna oma teooriaid ellu viima....

Erinevate näidete, uuringute ja statistika viidetega ma võibolla "rikastan" seda teemat siin homme, kui peaks selline aeg olema ja tulema...
Praegu rohkem aega ei ole.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 22 külalist