www.militaar.net

Lemet kirjutas:Siin on nüüd jäme viga sehen- veoautode ja busside kiirusmõõdikud läbivad taatlemise ja näitavad suht-koht täpselt. Nii et kindlast mitte KÕIK...

Vastab tõele. Jäi märkimata, et sai silmas peetud taatlemata kiirusemõõtjatega sõiduriistu...

Akf Trumm: nii ongi (veokate rongid) ja just Poola ja Leedu reg rekkad. Ja ei kirjuta neile keegi trahve. Olen siin ka varasemalt kirjutanud, et nii mõnigi kord olen põõsas kiirust mõõtnud isikute tähelepanu juhtinud 70-80 km/h sõitvatest veokatest, mille pikivahe on sisuliselt olematu-vastus: ära siis sõida mööda, sõida 90 km/h mööda ja üldse on meile antud üleasanne ainult kiirust mõõta. Nunuh......

Akf Trumm: nii ongi (veokate rongid) ja just Poola ja Leedu reg rekkad. Ja ei kirjuta neile keegi trahve.

Oled sa ikka kindel, et trahve ei kirjutata. Igastahes aastaid tagasi sai kuuldud lugu, et Poola võmmid mõnuga Eesti numbrimärkidega rekkasid peedistasid, põhjuseks see, et meite polizei oli poolakad letti võtnud ja lajatas neile, kellel 80 märk autole oli kleebitud, kuid kes siin 90+ kiirusega olid vuranud. Vähemalt selline oli rahvajutt.

Teine veel varasem rahvajutt rääkis, et kui korruptsioon meil ca 2005 kanti "ametlikult" politseist sai välja roogitud, peaaegu kogu Tallinna liikluspolitsei isikooseisu türmi panekuga (kirjanduslik liialdus ), siis miski altkäemaksu võtmise liik oli õilmitsenud edasi, nii et meie politsei peedistas ainult välismaiste numbrimärkidega rekkasid, sest sealt polnud oodata "erilist hirmu", et keegi neist sisekontrolliga koostööd teeb. See võis isegi tõsi olla, sest meenub ajalehest kunagine lugu, kuidas liikluspatrull soomlastest politseiniku abiga, kes rekkajuhti etendas, ikkagi vahele võeti.
Kõrvalepõike lõpp

Olen elus täheldanud, et politsei tegutseb tänapäeval peamiselt kampaaniapõhiselt.
Kui on turvavööde kampaania, siis kiirust ei mõõdeta ja kui on kiirusmõõtmise kampaania, siis keegi binokliga turvavöösid ei viitsi vaadata.
Ka see rekkade peedistamine näib käivat kampaania korras - seega Roamlessi lohutuseks - peedistatakse küll, aga mitte pidevalt.
Ma sõidan 3-4 korda nädalas Saue-Paldiski ringtee lõigul, rekkameeste mingeid kolonne või muid jamasid võib märgata peaaegu iga kord, politseid seal on näha 1 kord ehk 20 sõidu peale. Kuna antud lõigul palju sõiduautosid pole, siis küllap turvavöö või sõidukiiruse perioodil pole seal produktiivne passida.

Lõigul on üks koht (Kloogaranna ülesõit), kus politsei enamasti kiirust mõõdab. Seal on 70 ja siis 50. Kimasin sealt eelmine nädal hajameelselt 90ga üle (olen seal varem trahvi ka saanud), ups politsei tee ääres, jõudsin ligemale, siis nägin, et kaassõitja vaatas hoolega binoklisse, järelikult turvavööde kampaania oli ja tänu sellele pääsesin.

Aga taktikaliselt on kõik õige, kui on näputäis politseid tohutu suure liiklusmassi kohta, ongi efektiivseim lahinguviis varitsus. Selle käigus peab rikkuja sõitma paha aimamata patrulli "varitsuse" otsa. Üsna klassikaline varitsuskoht on sama Kloogaranna raudteeülesõit. Nagu sissisõjas - kui vastupanuvõitlejaid on käputäis, tuleb rünnata ootamatult (varitsusest) vastast nõrka kohta. Seepärast polegi politseid näha, et kõik on varitsuses hästi maskeeritud positsioonil (sõiduk peidetud nt bussiootepaviljoni taha, paviljoni nurgast käib kiirusmõõtmine.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92321885

Leedu rekkajuhtide tasemenäide

Kapten Trumm kirjutas:https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92321885

Leedu rekkajuhtide tasemenäide

https://www.ohtuleht.ee/660520/veokijuh ... vale-loksu

Eesti rekkajuhtide tasemenäide.

Lemet kirjutas:

Crispy kirjutas:Iseasi palju "platsil nühkimine" reaalset sõiduõpet annab.

Väga palju. Alates sellest, et tekib liigutuste automatism ja ei pea enam igal eraldi korral mõtlema, mida järgmiseks käte-jalgadega peale hakata ning kus täpselt see suunatulede või kojameeste lüliti ikks täpselt asub ja kuhupoole seda muljuda tuleb.

Mulle tundub tänast B-kati koolitust vaadates, et inimestel napib just sellist platsisõitu, et auto valdamine muutub automaatseks. Kui sul on ikka raskusi kohaltvõtuga või seismajäämisega nii, et mootor välja ei sure, siis ei tule ka liikluse jälgimisest või sujuvast sõidust suuremat välja. Ja taoliste oskustega õppesõit Tallinna linnaliikuses sööb närve igaühel, õpilasel endal, õpetaja ja teistel liiklejatel.

Minu õppegrupist läbis riiklikud eksamid 100%, selle märkusega, et kooli kursuse suutis läbida 50% alustanutest. Täna on vastupidi, autokoolist veetakse läbi kõik ja siis edasi tuleb vene rulett, õnnestub, ei õnnestu...

Veoauto puhul on veel eri teema gabariiditunnetus, ilma selleta ma väidan, et avariideta sõita pole võimalik, sest veoautol pole, erinevalt sõiduautost 360 kraadist vaatevälja.

Täna on vastupidi, autokoolist veetakse läbi kõik ja siis edasi tuleb vene rulett, õnnestub, ei õnnestu...

Ei saa üldse nõus olla, mul sõbranna kukkus läbi nt sellega, et eksami ajal parkides oli stange üle äärekivi. Samuti läks tal suunatulega 1 eksam kehvasti, ei mingit juttu, "näeme järgmine kord".

Platsi nühitakse alsguses natuke, edasi on kõik linnas, samuti on nn eksami plats kuskil poe parklas. Kunagi oli lugeda, et eksamitel hakatakse rohkem vaatama, et juht oleks roolis ohutu ja enesekindel ja pisiasju vb ei norita enam. Regasin ennast siis ka juhendajaks, et temaga lihtsalt linna kilomeetreid koguda, saaks lihtsa sõidu nii käppa, et on rohkem tähelepanu märkidele jms. Preili sõitis väga ilusti, tõusul kohaltvõtt jms kõik ok. Aga jah, stange oli üle äärekivi muru peal, põhjenduseks "aga mis siis kui siin maja oleks olnud" ja eksam uuesti.

aastal 2004 õnnestus omal ka C1 teha pika kabiiniga 53'ga. 10 tundi sõitu ja eksamile. Kuna mosse ja sigulliga harjunud siis polnud see elukas ka midagi ületamatut. Huvitav oli see, et kui sõiduautoga ikka kommenteeriti siis veokaga oli rahu majas kui käigud vahetatud ja midagi väga hullu ei teinud.

Sellise asja peale oleks paras selle eksamineerija peale kaebus esitada. Antud viga pole kuidagit pidi ohtlik ja kui "oleks maja olnud", siis noh, oleks tädil till, oleks ju onu.

Ma olen omast arust üsna staazikas mitte-kutselise juhi kohta (kokku mul juhistaazi ca 30 aastat kohe ja läbisõitu 800 tuhat km, sellisest "reeglist" äärekivi kohta kuulen esimest korda. Minge vaadake suvalises parklas, kõigil autodel ju stanged üle äärekivi

Kapten Trumm kirjutas:Sellise asja peale oleks paras selle eksamineerija peale kaebus esitada. Antud viga pole kuidagit pidi ohtlik ja kui "oleks maja olnud", siis noh, oleks tädil till, oleks ju onu.

Ma olen omast arust üsna staazikas mitte-kutselise juhi kohta (kokku mul juhistaazi ca 30 aastat kohe ja läbisõitu 800 tuhat km, sellisest "reeglist" äärekivi kohta kuulen esimest korda. Minge vaadake suvalises parklas, kõigil autodel ju stanged üle äärekivi

Jep, õigus, kõik pargivad nii, sest nii on lihtsam. aga vastavalt LS-ile ei või nii parkida ja Tallinnas on olnud ka juhuseid, kus nii parkijad on saanud MuPolt trahvi. Ja oi kui võimatu on seda trahvi vaidlustada.

Selles ma nats kahtlen, et see on ohtlik viga, mis annab aluse eksam katkestada.
Vahest on probleem selles, kellest ARKi eksamineerijate seltskond koosneb (ja millise eelmise töökoha kombed sinna kaasa toodud on).

Ma sain MuPo'lt trahvi kuna tagaratas oli muruplatsiga tasa oleva äärekivi peal pooleldi. Tõsine kuritegu... aga riigikassa tahab ju täitmist.

Mentide kombed ju - trahviplaan tahab täitmist ja selleks on kõik meetodid pühitsetud.
Palju selline asi on ohtlik ja kas on mingi muu võimalus, et inimene enam ei rikuks, need mendile pähe üldiselt ei mahu.

Hydrazine kirjutas:Ma sain MuPo'lt trahvi kuna tagaratas oli muruplatsiga tasa oleva äärekivi peal pooleldi. Tõsine kuritegu... aga riigikassa tahab ju täitmist.

Mupsikute välja kirjutatud trahvid lähevad Kõlvarti taskusse.

Trahvid laekuvad trahvi määramise asukoha omavalitsuse eelarvesse / vähemalt mingi osa / aga , kui trahv kohtus vaidlustada , näiteks paluda trahvi summat vähendada , siis laekub trahvi raha rahandusministeeriumi arvele . Vähemalt kunagi oli nii .