Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Nendel suurel kaubikutel on enamikul see kandejõud piiratud kommertsotstarbel - et kasutaja saaks sõita B-kati lubadega, sest C-kati load on tänapäeval juba haruldus. See on kõva müügiargument. Kaubikute juhid on meil 18-a tattninad, kellel 95% ei ole mingeid C-lube ja C-lubade omanik küsib piisavalt palka, et kaubiku peale seda ei jaksa keegi maksta.

Loomulikult ei osta omanik 9 m3 veoruumiga Sprinterit või Daily't selleks, et seal 700 kg vedada (kui ta kogemata soojustusmaterjale ainult ei vea). Sõidavad need kõik tegelikult normaalkaalus, kuid juriidiliselt ülekaalus. Trahv muidu üle 3500 sõitmise eest on sama, mis vastava kategooria puudumise eest. Aga vahele jäämise võimalus on väike. Politsei vaatab liiklust visuaalselt - kui sa just auto tagaotsa vastu maad ei koorma, ei hakka sulle keegi hõlma.

Tegelikult võik antud lolli mängimise lõpetada (probleem ei piirdu ainult politsei bussidega) ja teha seaduses teatud mööndusi (nt kaubik kuni 4200 kg vms), sest praegu teevad juhid nägu, et nad pakivad oma 9 m3 kaubikusse 500 kg ja politsei teeb nägu, et ei näe.

Politsei kontroll on praegu nii lõdvaks muutunud, et Tallinna ringteel naljalt ei sõida normaalkaalus ükski metsaveoauto. Sõidan igapäevaselt mööda ringteed - 90% metsaveokitest on laetud täis "ääreni", st seal on nii 10 tonni ülekaalu. Eesti oludes normaalkaalus metsaveok saab täis olla ca 2/3 tugede kõrguseni.

[Väino]

Kui kaubiku veermik kannab, siis ei ohusta see ülekaal kedagi. Veokatel peaks tugevusvaru piisavalt olema - mingid riigid lubavad vist 60 tonni, aga Eestis ei pea maanteed sellele vastu.

[Taaniel Tina]

Akf Kapten Trumm, küllap me tunneme siis lihtsalt erinevaid omanikke.
Neid, keda mina tean, need küll ei annaks oma sõidukit vastava kategooria lubadeta isikutele. See sääst ei ole nii suur.

Lihtsalt huvi pärast küsin, mida rasket sa tahad kaubikuga tassida, et sellest 700-1000 kg kauba kaalust väheks jääb? Ma ise oma aastate jooksul kogetuna ei suuda midagi välja mõelda.
Sest oma kogemuse põhjalt julgen öelda, et kõik mis on raskem, on siiski mõttekam veoautoga transportida. Parem peale laadida ja parem maha laadida.

[Kapten Trumm]

Kui kaubiku veermik kannab, siis ei ohusta see ülekaal kedagi. Veokatel peaks tugevusvaru piisavalt olema - mingid riigid lubavad vist 60 tonni, aga Eestis ei pea maanteed sellele vastu.

Konkreetne Sprinteri mudel kannatab sildade järgi arvestades 4200 kg täismassi.
See 3500 on sinna joonistatud rohkem tehase marketingiosakonna poolt, et suurendada müügiarvusid.

[Kapten Trumm]

Akf Kapten Trumm, küllap me tunneme siis lihtsalt erinevaid omanikke.
Lihtsalt huvi pärast küsin, mida rasket sa tahad kaubikuga tassida, et sellest 700-1000 kg kauba kaalust väheks jääb? Ma ise oma aastate jooksul kogetuna ei suuda midagi välja mõelda.
Sest oma kogemuse põhjalt julgen öelda, et kõik mis on raskem, on siiski mõttekam veoautoga transportida. Parem peale laadida ja parem maha laadida.

Kõige levinum kasutus sellistel suurtel kaubikutel on ehitusmaterjalide vedu. Raske kraam tõstetakse kahveltõstukiga uksest sisse ja objektil välja. Üks tahvel standardset kipsplaati kaalub 30,4 kg, alusel on 54 plaati, üks alus on ca 1700 kg koos puidust alusega. Samad arvestused võid ise teha fibo plokiga, suurte valmissegu kottidega jne.

Veoautot tellida, kui endal on kaubik olemas, viljelevad need, kel raha palju, veoautoga vedada sama 1,7 tonni kipsplaati 30 km Tallinnast maksab peaaegu samapalju kui see kips ise. Kui ei usu, mine hommikul Puumarketi järjekorda, siis näed, kes ja millega seal veab. Samal kaubikul on tihti veel 4 m haagis ka järgi.

Ühesõnaga, see 700 kg pelab siis, kui sa vead soojustusvilla või plastiktorusid.

[Kapten Trumm]

Kui kaubiku veermik kannab, siis ei ohusta see ülekaal kedagi. Veokatel peaks tugevusvaru piisavalt olema - mingid riigid lubavad vist 60 tonni, aga Eestis ei pea maanteed sellele vastu.

Neid metsaveoautosid on meil külili küllalt keeratud ja mitte neid, mis pool kuni 2/3 täis laetud. Ikka suure kuhjaga. Toores puit kaalub päris palju ja iga palgiga läheb raskuspunkt kõrgemale. Üks järsk liigutus rooliga (nt sõiduauto vahelesõit) ja ongi kummuli.

Meie oludes tähendaks tegelt 60 tonni lubamine, et ringi hakkavad sõitma 70 tonnised autod, sest mis paneb arvama, et kui täna laseb iga metsavedaja 10-12 tonni "üle", et seda siis ei tehta.

Maanteede rööpasse sõitmine muidugi siia juurde veel. Mul töötas kunagi üks tuttav julgestuspolitseis, kui see veel veoautosid kontrollis. Pidi olemagi nii, et üle ühe on autod, mille tehnoseisund on pehmelt öelda küsitav. Kuni pragudeni raamis ja "pimedaks" tehtud piduritorudeni välja.

[AMvA]

Kui kaubiku veermik kannab, siis ei ohusta see ülekaal kedagi. Veokatel peaks tugevusvaru piisavalt olema - mingid riigid lubavad vist 60 tonni, aga Eestis ei pea maanteed sellele vastu.

Konkreetne Sprinteri mudel kannatab sildade järgi arvestades 4200 kg täismassi.
See 3500 on sinna joonistatud rohkem tehase marketingiosakonna poolt, et suurendada müügiarvusid.

4,2 tonnise täismassiga Sprinteril on täiesti teine tagasild.

[Hydrazine]

Nende raskete veokatega on veel sellist asja olnud, kui põhimaantee on mingites teetöödes parasjagu, siis on liiklus suunatud eramajade vahelt mööda kitsaid tänavaid. Ja oi kui vahvaid pragusid ma olen majades näinud, lihtsalt sellepärast, et see tee ei olnud ehitatudki sellise koormuse jaoks.

[Roamless]

Ja oi kui vahvaid pragusid ma olen majades näinud, lihtsalt sellepärast, et see tee ei olnud ehitatudki sellise koormuse jaoks.

Praod tekivad vibratsioonist ja vajumisest, ei tahaks uskuda, et majadele praod on tekkinud, sest liiklus on kõrvaltänava kaudu ümbersõidule suunatud. Küll olen aga olnud kordi tunnistajaks sellele, et kui mingi kõrvaltänava kaudu vurab ehitustransport, siis objekti valmimiseks, pole sellest kõrvaltänavast tihti enam midagi järel, paremal juhul on veneaegne asfalt räigelt treppi sõidetud, kehvemal juhul on rasked ehitusveokid suisa kõrvaltänavast kohati läbi vajunud. Siis oleneb kohalikust omavalitsusest ja kohalike kisast, kas tehakse ka tänav korda või arendaja hiilib vaikselt õlgu kehitades minema.

[Taaniel Tina]

Kõige levinum kasutus sellistel suurtel kaubikutel on ehitusmaterjalide vedu. Raske kraam tõstetakse kahveltõstukiga uksest sisse ja objektil välja. Üks tahvel standardset kipsplaati kaalub 30,4 kg, alusel on 54 plaati, üks alus on ca 1700 kg koos puidust alusega. Samad arvestused võid ise teha fibo plokiga, suurte valmissegu kottidega jne.

Tänan, olen teinud. Terve maja endale valmis ehitanud. Kordagi ei tulnud mõtet fibo plokke, kipsplaate jm sellist väikebussiga poest aluse kaupa tooma hakata. Sest kipsplaate läks kaks alust (panin ainult lakke), plokke läks vist mingi 30 alust, segukotte ei hakka isegi lugema, ei viitsi. Kui ma oleks pidanud selle kõik bussiga kohale tassima, siis oleks vist pool aega kulunud sõidu peale. Odavusest ja mugavusest ma ei hakka isegi rääkima. Aga sellega ma ka antud teema lõpetan ja rohkem sõna ei võta. Mina igatahes kaubikuga selliseid asju ei transpordiks.

[Kapten Trumm]

Praod tekivad vibratsioonist ja vajumisest, ei tahaks uskuda, et majadele praod on tekkinud, sest liiklus on kõrvaltänava kaudu ümbersõidule suunatud. Küll olen aga olnud kordi tunnistajaks sellele, et kui mingi kõrvaltänava kaudu vurab ehitustransport, siis objekti valmimiseks, pole sellest kõrvaltänavast tihti enam midagi järel, paremal juhul on veneaegne asfalt räigelt treppi sõidetud, kehvemal juhul on rasked ehitusveokid suisa kõrvaltänavast kohati läbi vajunud. Siis oleneb kohalikust omavalitsusest ja kohalike kisast, kas tehakse ka tänav korda või arendaja hiilib vaikselt õlgu kehitades minema.

Üks võimalus on veel, paesel Harjumaal. Kui lähedal on roksoniga paekivi piigatud. Enamasti on taolistes paestes kohtades majade vundamendid tehtud pae peale ja see kannab vibratsiooni väga hästi edasi ning päris kaugele. Et raskeveokitest, kuulen esimest korda.

Olek ka kuulnud rahvatarkust, et vundamendi võib valada otse paekivi peale, mina tegin igaks juhuks siiski killustikupadja alla. Selle võrra tuli muidugi roksonil rohkem lõhkuda. Aga rehepaplust ei saa ära kiita, kindlasti on selliseid, kes teevad otse pae peale ja siis võib tõesti 30 m kaugusel roksoni kasutamisel nõud kapis kliriseda.

[Kapten Trumm]

Tänan, olen teinud. Terve maja endale valmis ehitanud. Kordagi ei tulnud mõtet fibo plokke, kipsplaate jm sellist väikebussiga poest aluse kaupa tooma hakata. Sest kipsplaate läks kaks alust (panin ainult lakke), plokke läks vist mingi 30 alust, segukotte ei hakka isegi lugema, ei viitsi. Kui ma oleks pidanud selle kõik bussiga kohale tassima, siis oleks vist pool aega kulunud sõidu peale. Odavusest ja mugavusest ma ei hakka isegi rääkima. Aga sellega ma ka antud teema lõpetan ja rohkem sõna ei võta. Mina igatahes kaubikuga selliseid asju ei transpordiks.

Noh, tegelikult on peale majaehitajate veel igasugu pisiehitajaid, kes teevad suuremat remonti, ehitavad vannitube jne.
Kaubik on sellise seltskonna peamine auto, tihti asendab see ka eraautot, millega laupäeval perega poodi sõidetakse.
Loomulikult 30 alust plokke keegi kaubikuga ei vea, aga on ka selliseid töid küllalt, kus on vaja 10 plaati kipsi, paar pakki latte (kipsi roovituseks) ja üks alus fibo. Ja kõigil pole võimalik materjaliladu objektil teha, varastatakse ära.

Olen ka mina 200 m2 maja püsti pannud ja nii kolmandik kuni pool asjadest veeti kohale 4 m Respo kerghaagisega, sõiduauto sabas.

[parkija]

Ma olen veoautosi kaalunud , kasepuu koormad on tavaliselt ülekaalus , okaspuu väga harva , kaal oli enamasti lõhki ka puiduhaket vedavatel veoautodel ja muidugi mineraalväetist vedavad veoautod olid ülekaalus . On nähtud ka Ford Transitit , millel 4 tonni koormat kongis ... .

[Peeter]

Tänan, olen teinud. Terve maja endale valmis ehitanud. Kordagi ei tulnud mõtet fibo plokke, kipsplaate jm sellist väikebussiga poest aluse kaupa tooma hakata. Sest kipsplaate läks kaks alust (panin ainult lakke), plokke läks vist mingi 30 alust, segukotte ei hakka isegi lugema, ei viitsi. Kui ma oleks pidanud selle kõik bussiga kohale tassima, siis oleks vist pool aega kulunud sõidu peale. Odavusest ja mugavusest ma ei hakka isegi rääkima. Aga sellega ma ka antud teema lõpetan ja rohkem sõna ei võta. Mina igatahes kaubikuga selliseid asju ei transpordiks.

Noh, tegelikult on peale majaehitajate veel igasugu pisiehitajaid, kes teevad suuremat remonti, ehitavad vannitube jne.
Kaubik on sellise seltskonna peamine auto, tihti asendab see ka eraautot, millega laupäeval perega poodi sõidetakse.
Loomulikult 30 alust plokke keegi kaubikuga ei vea, aga on ka selliseid töid küllalt, kus on vaja 10 plaati kipsi, paar pakki latte (kipsi roovituseks) ja üks alus fibo. Ja kõigil pole võimalik materjaliladu objektil teha, varastatakse ära.

Olen ka mina 200 m2 maja püsti pannud ja nii kolmandik kuni pool asjadest veeti kohale 4 m Respo kerghaagisega, sõiduauto sabas.

Vaatasin just praegu ekstra oma Masteri bussi regtunnistuse üle. 2000 kg kopikatega kaal ja lubatud suurim kandevõime seega 1500-nipp-napp kilokest. Seega ilma lõhki ajamata tooks "nigutirtsti" ära fibo3 aluse 940 kg ja siis 10 kipsi (30,4 kg per tk, nagu eespool räägitud) . Jääks veel vaba paarsada kilokest muu mandi jaoks ülegi. Ärge ostke lihtsalt omale sõidukit ainult änksa pärast. Vaadake ikka numbreid kah!
P.S. Ise ma ei vea niimoodi ja ei ehita. Olen kraanaga veokaid kureerinud (ka palgivedu) ja sellega seoses veosekorraldaja koolitusegi pidanud ära tegema. Olen küllalt pidanud arvutama ja seletama ja tõestama ja näitama inimestele just seda sama mida eespool kirjeldatud: "ära mängi lolli oma kaubikuveoga, vead nagu kass poegi, raiskad ainult oma aega ja energiat! Ma annan sulle 10-se noolega kraana ja saad 2 tunniga asja aetud ja näed ise, et odavamalt kui ise kaubikuga jahmerdaksid, mis sest, et sul oma kaubik ja midagi sulle ei maksa jne." Aga see on jälle hoopis "omaetteteema".

[Kapten Trumm]

Kaubikuveoks võib olla ka muid põhjuseid, millegagi on vaja vedada tööriistu (sh ka rendi omi) ja alati pole kõik nii lihtne, et sõidutad kogu materjali ühekorraga rekkaga objektile. Kas ei oska planeerida, tekkis mingi uus mõte või tellija mõtles välja. Lisaks on osa ehitajaid ju selliseid, kes ei pane maju püsti, vaid renoveerivad nt kortereid. Sinna vajaminev kipsi, fibo jne kogus pole nii suur, et rekkat võtta ning materjali tulebki vedada tuba haaval, sest seda pole kuskil hoida, korteris segab ja väljaspool korterit kaob.

Ise ma arvan, et osa sellest haagisega vedamisest tuli kogenematusest - ei oska planeerida kõike ette.
Aga selles olen ma kindel, üks kaubikute kasutajad on väike-ehitajad ja nendega veetakse ka materjali.