Autotehnikateema

[kuldar81]

Mõistlik on spetsialisti poole pöörduda, sest autosse integreeritud meediakeskus pole mitte "lihtsalt vahetatav karp" vaid erinevatest moodultest koosnev kompleks, mille originaaltöökorda saamine võib ületada auto enda turuväärtust.
Infiniti FX35, 2005 meediakeskuse skeem:

Ei näe küll antud skeemil ühtegi erinevatest moodulitest koosnevat kompleksi vaid täiesti tavaliselt eraldatud dipleiga ressiiiverit.

Tundub nii ning miskipärast põles lõppvõimu kivi maha nähtavasti. Sama aja Chrysleritel on raadio ning võimendi osa eraldi kusagil taguratta juures. Kui tahta seal raadio välja vahetada siis on sellega tükk tegemist. Aga japsid on alati asju lihtsa(ma)na hoidnud.

Minul on ka võim tagavara rattaa juures selle plastikust ümbrise all (koos CD mängijaga). Käin spetsialisti juures, eks siis paistab kus või mis viga. Aga tänud abi ja soovituste eest kõigile.

[häh]

Kas saksakeelne "limousine" siiski sedaani tähenduses pole? Neil on eraldi Kombinationskraftwagen ehk lühidalt Kombi (karavan, universaal) ja Kombilimousine (luukpära).

[AMvA]

Kas saksakeelne "limousine" siiski sedaani tähenduses pole? Neil on eraldi Kombinationskraftwagen ehk lühidalt Kombi (karavan, universaal) ja Kombilimousine (luukpära).

https://www.duden.de/rechtschreibung/Limousine

Klassikaline sedaan on neil ikka Stufenheck

[häh]

Notchback on enamasti sedaan, aga mitte alati, võib ka luukpära olla. Pmslt lihtsalt tagaosa kuju kirjeldus.

Enivei, saksat ei valda ja ei tea, kuidas need vastavused täpselt on, internet võib kõike väita

[Walter2]

Ja väga paljud nimetavad universaalkerega autot pikapiks...

Nagu varem juba mainiti - need paljud võiksid võõrkeeli ka osata.

[vanahalb]

Tegelen igapäevaselt autoremondiga ja "sakslased ning rootslased" on igapäevane teema. Japsidele ei saa keskenduda, siis jääd nälga .

Mis asjad neil seal siis lagunevad? Mul on elus ainult üks jaapani auto olnud, kuskil 1990 alguses Toyota Hiace ja seepärast võrdlusmomenti polegi. Üks tuttav ostis küll kunagi uue Honda, praegult on ca 400 000 ja oma jutu järgi "pole midagi remontinud". Ma olen kõik oma sõiduautod ca 200 000 läbisõiduga ostnud ja kohe hakatuseks min 20 % ostuhinnast remondile kulutanud et sellest rondist auto saada. Sealt edasi pole ka midagi lagunenud kuigi kõige suurem läbisõit jõudis kuhugi 600 000+ kanti. Taksovanad sõidavad oma mersudega vähemalt sama palju ja nad ei kurda ka et ülepäeva peab remontima. Kui peaks oleksid pankrotis sest töövahend ootab remondijärjekorras.

Üks müüt saksa autode lagunemisest saab muarust toitu sellest et järelturul on üüratult sellisest rauast varuosi millest isegi süldikaussi oleks patt teha. Ostetakse odavast hinnast pimestatuna, pannakse külge ja imestatakse poole aasta pärast et juba katki. Sõber seletas alles aasta tagasi et Passati pidamine on üliodav , piduriketas maksis 9 EUR. Ma mainisin et minuteada algavad piduriketta hinnad kuskilt 29 EUR tasemelt. Eino, kes mind kuulab ja tänavu lāks uus komplekt jälle alla sest ülevaatuselt enam lābi ei saanud

Jaapani autodele päris sellist saasta Euroopas polnudki saada. Võib-olla nüüd alibaba- aegadel on tekkinud.

[OLAVI]

Nagu varem juba mainiti - need paljud võiksid võõrkeeli ka osata.

Võibolla on keeleõppimisel abiks Heido Ots poolt 1993a. koostatud 280lk. Eesti-Saksa-Inglise-Vene "Auto sõnastik", mis on hetkeks küllaltki vana aga kõige täiuslikum autoalane Eestikeelne teatmematerjal raamatu kujul, kus on kõik seadmete detailid koos piltidega mitmes keeles ülesloetud.

[Some]

Käisin siis täna autohoolduses ja uurisin, millal uue auto saaks, praegune juba 3 aastat vana ja paras aeg müümiseks - auto24 küsitakse minu praeguse autod eest sama hinda millega ma ostsin, oleks kaval välja vahetada. Öeldi, et uue auto saaks kõige varem 8 kuu aga võibolla aasta pärast, mõistlik oleks kohe järjekorda panna, sest pole kindel, et kriis aasta jooksul läbi saaks. Pisikeses šokis küsisin Ioniq5 kohta, et särtsukad hetkel ju kallid ja ehk saab varem. Aga neid pidada veel kauem ootama. Mnjaa... Paistab, et mõistlik on vanaga edasi sõita kuniks olukord normaliseerunud on, praegu saab normaalse uue auto ainult tutvustega leti alt

[OLAVI]

... Ostetakse odavast hinnast pimestatuna, pannakse külge ja imestatakse poole aasta pärast et juba katki. Sõber seletas alles aasta tagasi et Passati pidamine on üliodav , piduriketas maksis 9 EUR. Ma mainisin et minuteada algavad piduriketta hinnad kuskilt 29 EUR tasemelt. Eino, kes mind kuulab ja tänavu lāks uus komplekt jälle alla sest ülevaatuselt enam lābi ei saanud

Jaapani autodele päris sellist saasta Euroopas polnudki saada. Võib-olla nüüd alibaba- aegadel on tekkinud.

Ühekettalised, ilma jahutusribideta väikse mootoriga auto kettaste hind algabki 9 juurest.
Ülevaatusel kontrollitakse stendis pidurite võrdsust, mitte klotside hinda.
Kui autoga vähe sõidetakse ja sõidetakse nii aeglaselt, et pidureid töösoojaks ei saadagi, siis kattuvad malmist kettad ja klotsid (olenematta hinnast) saastaga mis tekitab pidurite ebavõrdsuse.
Kettad saab jälle puhtaks, kui minna maanteele ja teha maanteekiirusel mitu korralikku pidurdust.

SinuTorus olev "Kalli klotsitootja" piduristendis tehtud test erinevate klotsidega näitas, et kallimad kettad ja klotsid omandavad siis olulise tähtsuse kui on vajadus teha 2 minuti jooksul 5 (avariilist)täispidurdust 130km/h - 0´ni ehk ringrajal kus kettad oluliselt kuumenevad.

[Walter2]

Esimese ringiga liisingust tagasi tulnud autosid (3-4 aasta vanuseid) ikka liigub, mõistlik oleks ka neid uurida kui just uue auto lõhn pole see peamine ostuargument.

[vanahalb]

[quote="OLAVI"
Ühekettalised, ilma jahutusribideta väikse mootoriga auto kettaste hind algabki 9 juurest.
Ülevaatusel kontrollitakse stendis pidurite võrdsust, mitte klotside hinda.
[/quote]

Algavad jah. Samale autole niisugune ketas millest ma ka kuulnud olen (Brembo kasvôi) oli kuskil 17 EUR ja ülespoole.
Tal ei olnud mitte pidurite võrdsuses küsimus vaid ketas oli liiga õhukeseks kulunud. Sarvikud mõõdavad ülevaatusel ka seda.

Läheb küll juba kliimamuutuste teemasse kuid planeedi päästmise nimel on musta Aafrika sundsteriliseerimise järel kohe teisel järjekohal sellisele kraamile müügikeeldude kehtestamine.
Kuskil Hiinas on ju terast sulatatud nii et taevas must ja need asjad rämeda CO-jalajäljega Euroopasse transporditud. Ainult selleks et kohe jälle Türki sulatusahju saata kus sellest samasugust saasta tehakse.

[OLAVI]

... auto24 küsitakse minu praeguse autod eest sama hinda millega ma ostsin, oleks kaval välja vahetada. Öeldi, et uue auto saaks kõige varem 8 kuu aga võibolla aasta pärast, mõistlik oleks kohe järjekorda panna, sest pole kindel, et kriis aasta jooksul läbi saaks. Pisikeses šokis küsisin Ioniq5 kohta, et särtsukad hetkel ju kallid ja ehk saab varem. Aga neid pidada veel kauem ootama. Mnjaa... Paistab, et mõistlik on vanaga edasi sõita kuniks olukord normaliseerunud on, praegu saab normaalse uue auto ainult tutvustega leti alt

Tänahommikul oli raadios interviu Autoliidu inimesega, kes kurtis et kuna uusi autosid (viiruse tõttu) peale ei tule, siis tühjenevad platsid teiseringi autodest kiiresti.
Mul kah üks vähesõitnud odavauto müügis ja vaatasin kohe Mobile.de, et Saksas on sarnased masinad tonn kallimad kui meil küsitakse.

Rääkides elektriautode "hinna võrdsustumisest ja odavnemisest tulevikus" ei märgita, et mitte elektriautod ei muutu odavamaks, vaid sisepõlemismootoriga autode hind tõuseb elektriauto tasemele.

Esimese ringiga liisingust tagasi tulnud autosid (3-4 aasta vanuseid) ikka liigub, mõistlik oleks ka neid uurida kui just uue auto lõhn pole see peamine ostuargument.

Nende kiirete, kes pool aastat tagasi auto tellisid nende omi lisandub turule, aga kui uusi ei tule peale, siis ei lisandu ka teise ringi masinaid turule.

[Väino]

Minul on ka võim tagavara ratta juures selle plastikust ümbrise all (koos CD mängijaga). Käin spetsialisti juures, eks siis paistab kus või mis viga. Aga tänud abi ja soovituste eest kõigile.

Vaata, kas vool võimuni jõuab.

[Walter2]

Ülevaatusel kontrollitakse stendis pidurite võrdsust, mitte klotside hinda.
Kui autoga vähe sõidetakse ja sõidetakse nii aeglaselt, et pidureid töösoojaks ei saadagi, siis kattuvad malmist kettad ja klotsid (olenematta hinnast) saastaga mis tekitab pidurite ebavõrdsuse.
Kettad saab jälle puhtaks, kui minna maanteele ja teha maanteekiirusel mitu korralikku pidurdust.

Soovitan järgmine kord kontrollida tüv stendi väljatrükil mida kontrollitakse, lisaks pidurdusjõule ja veeretakistusele näeb ka ketaste viskumist mille pärast on saadud korduvaid. Termin "pidurite võrdsus" ei kuulu kahjuks mõõdetavate parameetrite nimistusse, samuti ei mõõdeta seal ketaste min. lubatud paksust (vähemalt mitte Maarjamaa ülevaatuspunktides).
Soovitus roostes ja "saastaga" pidurikettaid-klotse puhastada maanteekiirusel pidurdades on muidugi päris hea - vaesele passatiomanikule vist muud varianti polegi enne ülevaatust kuna pidurite hooldusele raha ju ei jätku - see läks kõik 9-euriste ketaste alla..
edit. Mingi alalhoiuinstinkt võiks inimestel (ka passatiomanikel) ikka olla et mitte osta kõige odavamaid pidurikomponente.

[OLAVI]

... Tal ei olnud mitte pidurite võrdsuses küsimus vaid ketas oli liiga õhukeseks kulunud. Sarvikud mõõdavad ülevaatusel ka seda.
...

Sellisel juhul olid nende ketaste jaoks "liiga kallid" (loe: kõvad) klotsid pandud, sest klots peab rutem kuluma kui ketas.
Mehaanikakomponendid peavad koos töötades olema tasakaalus.
Võib ka olla, et vahetusel pandi sama marki masina aga vale ketas (õhem/väiksem) alla. Vähempakkumistel ikka juhtub selliseid asju.
Erinevate mootoritega on ka erinevad pidurikomponendid kasutusel.