Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Vanasti, kui seda põhjamaa märki ei nõutud, uisutati talvel ringi ka suverehvidega, millel oli M+S tähis.
USA-st toodud autodel ongi rehvid üldiset M+S tähistusega. Linnas sõites, kui minu selja taga ilmus mingi USA pikap või buss, siis kolisin targu mõnele muule rajale, sest kui ma peaks järsku pidurdama, sõidab libedal ta mulle tagant kindlasti sisse.

Euroopas müüdavad suverehvid, mis on mõeldud kasutamiseks linnamaasturitel (enamasti kõrgema profiiliga tüübid) on tänaseni M+S tähistusega. Mul Volvol on all selline Goodyear Efficientgrip jooks, mille muster koosneb põhimõtteliselt pikisoontest ja on puhas suverehv, kuid M+S tähis on peal. Need on talvel nii libedad, et garaazi kaldtee ületamiseks tuli kaugelt hoogu võtta.

[AMvA]

See M+S tähendab tegelikult ju Mud and Snow rõhuga sõnal Mud

[Peeter]

Kaasliiklejatest oluliselt parema pidurdusvõime ja kiirenduse demonstreerimine libedal teel suurendab tihedas liikluses tagant otsasõidu ohtu, sest tagumistel tekkib ebareaalne pettekujutelm teeolukorrast, eessõitjat jälgides.

Ma küll väga loodaks, et ma sellsit rumalust siit foorumist lugema ei peaks

Sina loodad, et seda ei peaks foorumist lugema, mina aga loodan, et selliste "kõvatamistega" liikluses ei tegeleta.
P.S. Ma selles "kõik see enamus meil sõidab heade korralike rehvidega" nii väga kindel küll poleks... Rehviliit on aastaid käinud suurparklates rehvide olukorda vaatlemas ja tulemused just rõõmsad polnud. Ise trehvasin Tartu Lennupäevadel pikalt jalgsi ja üksi piki tee ääres parkivaid sõidukeid kõndima. Üksi kõndides muud teha polnud ja hakkasin rehve vahtima. Pilt oli ehmatav. Suvi. Ja ma näen suht räbalaid suvekaid, nimetuid saaste, läbi talvekaid jne. Osadel polnud mustritki. jne. Aga korralikke oli kaa ikka! Ja sain tõdeda, et oli päris palju ikka ka selliseid kallimaid autosid, millede omamisel peaks nii palju raha küll olema, et "korralikud" rehvid alla panna. Pilt oli seinast seina, nii rehvidelt kui auto aastatelt. Sel suvel trehvasin Tartus Porsche taastajate juurde lahtiste uste päeval. Uhked ja prestiisžed masinad reas. Vaatasin ja uudistasin. Ka rehve. Enamusel korralikud, või siis isegi väga korralikud rehvid all. Nagu seisusele kohane. Ja siis nende vahel üks eestimaiste numbritega isend. Sellel mingid "suva-Hui-dai-dongid" all? Väärikal taastatud Porschel? Papp otsas või? Firmamees rehmas selle peale vaikselt: "Need tallinnlased ongi ühed parajad koid".
Issanda loomaaed on kirju.

[Kapten Trumm]

See M+S tähendab tegelikult ju Mud and Snow rõhuga sõnal Mud

Need meie kandis müüdavad pargimaasturi rehvid ei oma ka mingit "mud" võimet, tegemist on puhta asfaldirehviga, millel praktiliselt puudub põikisuunaline mustriarendus, mis igasugu raskemateks oludeks vajalik on. Äärmisel juhul kannataks kruusatee rehviks pidada.

Nomaeitea, kuipalju see muster "mud" on
https://www.reff.ee/userfiles/image/pro ... ip_suv.jpg

[AMvA]

No mul on sellised all
https://www.nokiantyres.com/summer-tires/nokian-wetproof-suv/

Ja nendega võrreldes ikka väga Mud

[OLAVI]

Kui rääkida meetritest ja nende tähtsusest, siis tuginedes füüsikale ja matemaatikale saab teada, et LED stopptuli süttib maanteekiirusel ca 10 meetrit varem kui hõõgpirniga (mis süttib teatava viivitusega) stopptuli ja linnakiirusel vastavalt ca 5m varem, pinge peale lülitamise hetkest arvestades.

Kui "maanteekiirusel" on 90km/h, siis teeb see 25m/s. Et "ca 10 meetrit varem" väide kehtiks (ja lugedes LED tule viivituse 0ks) peaks hõõgpirni süttimine aega võtma 0,4s. Kas oleks võimalik saada viide autoriteetsest allikast, mille järgi autotööstuses kasutatavate hõõgpirnide süttimine võtab aega tervelt 0,4 sekundit?!
Mul on pakkuda selline allikas, kus on muuhulgas kirjas:

Two UMTRI studies conclude that LED signals provide a braking response time advantage between 170 and 200 ms under favorable lighting conditions and up to 300 ms under adverse lighting conditions (e.g., viewing at a distance with high-intensity illumination on the lamp surface).

Katse tulemus sõltub selles katses kasutatud vahenditest.
Enamus auto elektriseadmetest (kaasaarvatud pirnid) on ettenähtud töötama pingevahemikus 8-17V, ehk katses kasutatud pinge 12,8V on suhteliselt planeeritud ekspluatatsioonipinge keskväärtus.
Viidatud katses kasutati 1,5mm2 juhet (#16 gauge 10 foot wire), mis oli normaalne katse ajal ja eelmise aastatuhande autodes kasutatav juhtmemõõt.

Juba palju aastaid kasutatakse autodes (hinna ja kaalu pärast) aga 0,5mm2 juhtmeid mis on oluliselt suurema elektritakistusega kui 1,5mm2 juhtmel.

Suurem juhtme takistus vähendab lambi sisselülitamise vooluimpulssi, pikendab süttimisaega ja seega pikendab hõõglambi eluiga ning vähendab tootjal garantiiprobleeme mittetöötavate tuledega.
Kuna aja jooksul juhtme soone kiud ja pistikühendused oksüdeeruvad, siis suureneb juhtmestiku takistus veelgi ja suureneb pingelang juhtmetel ning väheneb hõõglambi sisselülitusvoolu impulss.

Auto juhtmestik loetakse korras olevaks, kui põleva lambi klemmile jõuab pinge 11V.

Reaalne elu on selline, et paljudel 10+ aasta vanustel autodel jõuab piduritule klemmile 10V ja haagise tulesse 8V pinget.

Analoogne (pingelang juhtmestikus) probleem on ka halogeensõidutuledega. Huvilised võivad uurida halogeenpirni valgusviljakuse langust, toitepinge langedes näiteks 10% või 20% võrra.
(Korras juhtmestiku ja tuledega 80´date Golf oma H4 pirnidega valgustab pimedas sirgel teel vähemalt 25 teeääreposti jagu (ca 1km) ette.)

[OLAVI]

"Elektrikaubikuga päriselt tööd tegemas."
Uku Tampere võttis Peugeot e-Experti ning tegi sellega kaks päeva tavalist kaubikumehe tööd. Tulemus on nii ja naa.

See pikavõitu sissejuhatus viib sinnani, et kui Accelerista Facebooki lehel sõidu kohta miniblogi pidasin, sattusin just nende ideoloogiliste vaadete pinnalt kergelt radikaliseerunud elektriautofanaatikute pa**rahe alla. Võeti isegi vaevaks mulle personaalselt solvavaid ja sõimavaid e-kirju saata. See ei ole okei.

Igasugused foobid, lamemaalased ja muud tegelased hakkasid mulle “armastuskirju” (mõnikord lausa tapmisähvardusi) kirjutama juba siis, kui vahepeal natuke Fortet toimetasin, sest niipea kui sellesse maailma kübeke reaalsust poetada või kajastada mõnda teadustööd, mis nende tegelaste maailmavaatega ei klapi, saab see ego või maailmavaade pihta ja selle vastu peab ju ometi sõdima?!
https://www.accelerista.com/proovisoidu ... d-tegemas/

[Kapten Trumm]

Ei imesta seda juttu lugedes.
Ei neid lubatust väiksemaid läbisõite kui ka seda, et meil eksisteerivad mingid elektriäärmuslased, kes netis tatti pritsivad.
Roheline maailmavaade ju sisaldabki tubli koguse valetamist ja luuletamist.

Sisepõlemismootoriga kaubikut, mis vahetankimisega 150 km sõita suudab, ei ostaks küll keegi.

[Kapten Trumm]

Auto juhtmestik loetakse korras olevaks, kui põleva lambi klemmile jõuab pinge 11V.
Reaalne elu on selline, et paljudel 10+ aasta vanustel autodel jõuab piduritule klemmile 10V ja haagise tulesse 8V pinget.

Paar nädalat tagasi remontisin ühe 2000. a Fiati kaubiku tagatulesid. Piduritule klemmidele jõudev pinge oli 12,8 volti. Lihtsalt juhuslikult meenus.

[OLAVI]

Auto juhtmestik loetakse korras olevaks, kui põleva lambi klemmile jõuab pinge 11V.
Reaalne elu on selline, et paljudel 10+ aasta vanustel autodel jõuab piduritule klemmile 10V ja haagise tulesse 8V pinget.

Paar nädalat tagasi remontisin ühe 2000. a Fiati kaubiku tagatulesid. Piduritule klemmidele jõudev pinge oli 12,8 volti. Lihtsalt juhuslikult meenus.

Mõeldud on: "mõõtes koormatud ahela pinget", ehk pinge pirni põlemise ajal pirni klemmidel, mitte "avatud ahela pinget".

Kui teatavasti on aku normaalpinge 12,4-12,7V ja mõõdeti seisva mootoriga pingeks pirni klemmidel 12,8V ning teades et ahelas on alati koormusest sõltuv pingelang, siis saab arvata tegemist on "mõõteveaga". (Tavaliselt hakkavad odavamad mõõteriistad pikemal kasutamisel, toitepatarei pinge langedes, kõrgemat pinget näitama.)

Kui mõõdeti korras mõõteriistaga, töötava mootoriga, generaatori väljundpingega 14,3V ja eeldatava pingega akul 14,3V, siis näeme et koormusel 4,4A (2x21W) on pingelang ahelas juba ca 10%.
Kuna teatavasti on hõõgpirni süttimise hetkel hõõgniiti läbiv vool kuni 5 korda suurem kui töövool, siis süttimise hetkel võib pingelang juhtmestikus olla kuni 50% (pool aku pingest) ja seega ka hõõglambi süttimise aeg sellises ahelas oluliselt pikem kui laborikatsetes.

(Kuna tänapäeval õpetatakse autotehnikuid "tootja juhendi järgi" esinduses käivaid (uuemaid) autosid remontima, siis nende õppeprogramm ei sisalda (vananenud) autode juhtmestiku pingelangude mõõtmist ja paljud õpilastest ei tea Ohmi seadusest kah mittemidagi.
Näiteks GAZ auto starteri veaotsimise juhend nägi ette 21 pingemõõtmist.)

[2korda2]

Olavi,
ma küsisin sinu väiteid toetavat uuringut. Ei saanud. Sain hoopis heietuse teemal "aga kui klemmid roostetavad". LED ei pruugi roostes klemmidega üldse põlema minna!
LED on enamuse mõõdikute järgi parem, ei vaidle. Selles mõõdikus aga pole vahe nii suur kui väidad olevat. Vähemasti ei kinnita seda kontrollitava metoodikaga uuringud.

Elektrikaubikust.
1000km ringi peale on nats vara elektrikaga minna. Või kui, siis peab see 1000km sisaldama sunnitud pikemaid laadimispeatusi, mida saaks laadimiseks kasutada. Millele aga tuleks rohkem tähelepanu pöörata:
1. Laadimine. Miks kuradi pärast peab igal pakkujal olema miski oma äpp? Seda pole absoluutselt vaja. Piisaks, kui EU standardiseeriks (nii, nagu PIKA aja peale suudeti USB-C laadijad teha) laadimise ära nii, et auto omanikul pole vaja teha muud kui pistik külge lükata. Eranditult kõik DC laadijad on "targad" - enne laadima hakkamist toimub "handshake" - laadija ja auto tutvustavad end teineteisele. Mitte miski ei takistaks selle käigus kokku leppida ka "omanik=X, makseviis=Y, PIN=Z" (salvestad need ühe korra autosse ära ja korras).
2. Teekonna planeerimine. Sellest oli möödaminnes juttu aga siin tundub, et Tesla on oluliselt parema lahendusega juba ammu väljas. Tesla nimelt suudab enam-vähem arvestada nii liikluskiiruse, ummikute, pinnavormide jms-ga. Väidetavalt suudavad analoogseid parameetreid nüüd arvestada ka Mercedese ja VW lahendused.
3. Laadimine 2. "Kui aku täituvus oli ca 90% juures, kukkus laadimisvõimsus umbes 10 kW peale ja umbes 95% täituvuse juures ca 3 kW juurde." - kes vähegi elektriautodega sõitnud on, ei hakka ilma suure vajaduseta kunagi kiirlaadijas akut 90+% laadima. Kõik hetkel turul olevad lahendused kukutavad laadimiskiirust oluliselt. Ühe +90% peatuse asemel on (oluliselt) kiirem teha 2x+45%. Siin on osalt vajalik eelmises punktis mainitud täpsem teekonna planeerimine (et ei tekiks ebameeldivaid üllatusi).
4. Pigem üksiku hundina tegutsev kaubikujuht tõenäoliselt alahindab suurte postifirmade autoparkide suurust. DHL, UPS või kasvõi Omniva omavad väga suures koguses masinaid. Sellest masinapargist mingi osa elektrile üleviimine oleks täna tõenäoliselt ilma suuremate probleemideta võimalik. Vähemalt need mis Tallinnas pakke laiali ja kokku veavad.
5. Fanaatilised toetajad. See on suurem probleem, kui välja paistab. Veel mõni aeg tagasi sain sõimata, kui küsisin ühel lehel ausalt enda vajadustele vastava (5 inimest, ISOFIX, kärukonks, piisav pakiruum lapsekäru ja mõne kohvri vedamiseks, läbisõit iga ilmaga 400+km, esiklaasi elektriline soojendus, salongi eelsoojendus) elektriautode valiku kohta. Näiteks Passat teeb seda kõike ja on mõne aasta vanusena saadaval 15-20K eest. Selle peale tõusis kohe kisa: "õunad ja apelsinid".

[OLAVI]

... Kui "maanteekiirusel" on 90km/h, siis teeb see 25m/s. Et "ca 10 meetrit varem" väide kehtiks (ja lugedes LED tule viivituse 0ks) peaks hõõgpirni süttimine aega võtma 0,4s. Kas oleks võimalik saada viide autoriteetsest allikast, mille järgi autotööstuses kasutatavate hõõgpirnide süttimine võtab aega tervelt 0,4 sekundit?!
Mul on pakkuda selline allikas, kus on muuhulgas kirjas:

Two UMTRI studies conclude that LED signals provide a braking response time advantage between 170 and 200 ms under favorable lighting conditions and up to 300 ms under adverse lighting conditions (e.g., viewing at a distance with high-intensity illumination on the lamp surface).

Samamoodi võiks nõuda uuringut "Sõrgkangi abil väljatõmmatud naela kõveruse kohta", sest igaüks kes on naelu välja kiskunud teab et nael läheb kõveraks ja kõveruse raadius sõltub olukorrast.

Konkreetse hõõglambi uuringu võib igaüks ise teha, kui huvi on, sest selle maht oleks üks tehnikumi koolitunni laboratoorse töö mahus töödest ja selle tegemiseks on žunttakistit ning mitme kiirega, mäluga ossi vaja.
Elektriga kursis olev inimene teaks, et ahela ühe lüli omadused ei pruugi kogu ahela toimet iseloomustada ja sammuti hõõglambi süttimiskiirus mis on kogu ahela toimimise üks osa.

Nagu eelnevalt kirjutasin on viidatud katsemõõtmine tehtud 1,5mm2 juhtmega aga nii jämedaid juhtmeid ei kasutata sõiduautodes juba ammu.
Vanal autol tuleb vaadata juhtmestikku kui "hõõglambi voolupiiravat eeltakistit" mis on koguahela osa ja mõjutab pirni süttimiskiirust.
Mõõtsin just tavalise 21W hõõglambi külma niidi takistuseks volt/amper meetodil ca 0,5Ohm, mis annaks 21W hõõglambi sisselülitumise momendi (küll lühiaegne aga see on ikkagi aeg) vooluks 24A ehk kahe stopptule puhul kokku ca 50A.

Kui nüüd vaadata ühe eelneva posti arvestust, kus 4A koormusvool lubas arvata 10% pingekadu juhtmetes, siis saab arvata et 50A koormusimpulsi puhul langeb enamus pinget juhtmetel ning hõõgpirni osa ahela erinevate osade pingelangus on väike.

Hõõglampi saab täielikult süttiniks lugeda kui selle hõõgniit on saavutanud töötemperatuuri ja selle takistus enam stabiilsel toitepingel ei tõuse.

[Madis Reivik]

Vähem möla ja GIYF

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q ... tLD9zrkPGJ

Kuna madalal pingel on võimsuse langemine suurem kui 120 v 230VAC juures siis 100 - 200ms on täiesti reaalne aeg.

[OLAVI]

Stoptule jutu lõpetuseks meenus hoiatus, et moodsatel autodel pole mõtet taga tulede modimist katsetada, sest pirni läbipõlemisel (või LED paigaldamisel) võib käigukast või mootor minna piiratud režiimi ja mitmed autod kaotavad kiirenduse (võimsuse). (Ka haagise pirni mittepõlemisel võib sama juhtuda kui haagisepesa kontrollmoodul on auto andmevõrku ühendatud.)

Kuna sellise pardasüsteemivea puhul toimuv käitumine on auto programmi sisse kirjutatud ja pole jõuagregaadi viga, siis ka diagnostika jõuagregaadis viga ei näita ja masin lihtsalt muutub arusaamatult jõuetuks.

[AMvA]

Stoptule jutu lõpetuseks meenus hoiatus, et moodsatel autodel pole mõtet taga tulede modimist katsetada, sest pirni läbipõlemisel (või LED paigaldamisel) võib käigukast või mootor minna piiratud režiimi ja mitmed autod kaotavad kiirenduse (võimsuse). (Ka haagise pirni mittepõlemisel võib sama juhtuda kui haagisepesa kontrollmoodul on auto andmevõrku ühendatud.)

Kuna sellise pardasüsteemivea puhul toimuv käitumine on auto programmi sisse kirjutatud ja pole jõuagregaadi viga, siis ka diagnostika jõuagregaadis viga ei näita ja masin lihtsalt muutub arusaamatult jõuetuks.

Nüüd paluks küll sellisele absursele väitele konkreetset näidet (auto mudel ja mark ning modifikatsioon)