Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
vanahalb
Liige
Postitusi: 2632
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas vanahalb »

Kapten Trumm kirjutas: noo nii raske on seda juhtmejuppi ju töökoha hoovis autost välja võtta. :wall:


Liigne liigutus tapab talendi :) Praktikas on jah üsna tülikas seda juhet autost otsida ja siis veel kahte pistikusse toppida. Ma ise sain kunagi palju paremad tulemused kui ostsin kaks juhet ja lasin ühel pidevalt rippuda töökoha postis ning teisel kodu juures postis. Siis piisas posti juurde sõitmisest ja pistiku auto külge panemisest. Muidugi ka kaaskodanikud peavad südametunnistust omama ja mitte hakkama niimoodi peremehetult rippuvalt juhtmelt kohe isolatsiooni koorima et teda vaseks müüa.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40155
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

davidsoniharald kirjutas:Parim talveauto millega sõitnud olen oli 2000 aasta Renault Megane. 1,4 bensiin ja läks soojaks kilomeetriga. Seejuures oli kilovatte 70 ja bensukulu alla kuue liitri stabiilselt. Ainult ära roostetas lõpuks.


Vabalthingav väike bensiinimootor soojenebki kõige kiiremini, sõltumata tootjast.
Diislitega on need probleemid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
muruniiduk
Liige
Postitusi: 405
Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas muruniiduk »

OLAVI kirjutas:Tänu tõstetud kütusesurvele ja peenema töötlusega pihustitele ja nende juhtimisele teevad kaasaegsed diiselmootorid, vanema tehnoloogia ühe pritse asemel, isegi 5 - 6 kütuse sissepritset ühe kolvi töötakti kohta. (Need on hästi ossillograafiga näha.)
See võimaldab vajadusel mootorit lisaks soojendada või juhtida tahmafiltri põletusprotsessi ilma lisapihustita kollektoris (vanematel masinatel).
Olenevalt konkreetse mootorimodifikatsiooni pritse juhtimise tarkvarast.
Ka bensiinimootorid töötavad töösoojast erineva režiimiga kui mootorit on vaja soojaks saada.


Jutt õige, samas mitu pritset ühe takti puhul võib teha koguseliselt sama välja kui 1 pritse vanema tehnoloogia puhul. Seda toetavad ka numbrid, sest nüüdisaegsete mootorite kütuse kulu 100km kohta ikka tunduvalt madalam.
Samas kui pihusti pihustab kambrisse rohkem kütust, siis see tähendaks ka kõrgemat pöörete arvu (nagu Toyota teeb), väljalaske kuumutamine DPF-i põletamiseks ei kajastu jahutusvedeliku soojendamisena (kasutasid sakslased 2000 lõpus), tänapäeval kasutatakse selleks üldse adblued ja vanematel prantsuse diislitel oli selleks lisapaak eriainega mida hoolduses siis tuli täita (jabur see, et see paak oli peidus ja kasutaja ei teadnud üldse selle olemasolust).
Mõni aeg tagasi sai toodud skandinaaviast üks värske 2 liitrine diisel passat. Ei oleks autot soojaks saanud ilma webasto abita, mis oli tehases peale paigaldatud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40155
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sisepõlemismootori kütusekulu dramaatiline vähendamine on saanud toimuda kasuteguri tõstmise teel - st väliskeskkonda minevat soojust tekib vähem.
See toob automaatselt kaasa probleemid mootori soojaks saamisega külma ilmaga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
muruniiduk
Liige
Postitusi: 405
Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas muruniiduk »

Kapten Trumm kirjutas:Sisepõlemismootori kütusekulu dramaatiline vähendamine on saanud toimuda kasuteguri tõstmise teel - st väliskeskkonda minevat soojust tekib vähem.
See toob automaatselt kaasa probleemid mootori soojaks saamisega külma ilmaga.

Nii väliskeskkonda kui ka summutist välja, see on saavutatud ülelaadimise, kõrgema surveastmega, täpsema pihustite tööga. Tänapäeval on üldse juba otsesissepritse, kui vanematel diislitel pihustas veel kambrisse (nimekiri tegelikult veel pikem).

Hea näide praegu vahetult viimasest nädalast on see, kus letivärske Ford Tourneo ei suutnud nüüd nende viimaste külmade ilmadega soojaks minna. Auto oli juba paar tundi sõidus olnud, aga salongi ja mootorit soojaks ei saanud. Mindi esindusse ja sealt saadi vastuseks, et oleks pidanud Kero peale panema, muidu ei lähegi soojaks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40155
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ülelaadimine pigem kasvatab soojuse tootmist mootoris, kuna väljalaske ees on takistus (paigal seistes tuuri andes kuumeneb turbo punaseks).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
muruniiduk
Liige
Postitusi: 405
Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas muruniiduk »

Turbo pole mõeldud paigal seistes tuuri andmiseks. Peaks lähtuma ikkagi optimaalsest keskkonnast, mille jaoks see tehnoloogia on loodud. Kuumad väljaheitegaasid on autol kas turboga või ilma, isegi vabalthingaval mootoril võib saada väljalaske hõõguma. Sellegipoolest see on õige, et turbolaadimisega mootorid lähevad kuumemaks.
Turbo eesmärk on muuta see põlemine efektiivsemaks ja päeva lõpuks on just see eesmärk- rohkem õhku, suurem pauk. Suurem pauk- rohkem kuumust.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40155
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Turbo jah pigem suurendab mootori soojatootmist, ka vabalthingavate autode turbotajad on esimese probleemina kindlasti hädas, et jahutussüsteem ei pela.
Vähemalt diisli puhul mängib rolli see, et selle kasutegur on bensiinimootorist kõrgem ja kõrgem jääksoojuse vähenemise arvelt.
Kas külmaga vaevlevad ka need uuemad turboga bensiini-ökomootorid (nt VWA 1,4 TSI 110 kW), kahjuks kogemus puudub.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1667
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas:... (paigal seistes tuuri andes kuumeneb turbo punaseks).

Eks ta sõidul, suurel koormusel läheb kah punaseks, aga ega keegi ei lähe seda sellel hetkel vaatama.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
muruniiduk
Liige
Postitusi: 405
Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas muruniiduk »

Kapten Trumm kirjutas:Turbo jah pigem suurendab mootori soojatootmist, ka vabalthingavate autode turbotajad on esimese probleemina kindlasti hädas, et jahutussüsteem ei pela.
Vähemalt diisli puhul mängib rolli see, et selle kasutegur on bensiinimootorist kõrgem ja kõrgem jääksoojuse vähenemise arvelt.
Kas külmaga vaevlevad ka need uuemad turboga bensiini-ökomootorid (nt VWA 1,4 TSI 110 kW), kahjuks kogemus puudub.

Viimase auto valimisel sai teadlikult sihitud Jaapani tootja konkreetset mudelit millel on veel viimane vabalthingav bensiinimootor, sest kõik järgmised juba väikesed turbobensiinid või hübriidid. Töö- või liisinguautoks sobib see väike turbobensiin küll, ressurss on piiratud, aga need masinad lähevad niikuinii turgu 5 aasta või 100 000km järel kui probleemid algavad, siis saab keegi õnnelik hakata soodsale autole kalleid remonte tegema.
gooligan
Liige
Postitusi: 1256
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas gooligan »

Enamikel uutel mikromootoritega autodel on salongikütteks lisatud ka elektrisoojendi.
https://rrr.lt/en/used-part/dva18652-opel-astra-k-electric-cabin-heater-radiator

Minu pere II autoks on Astra 2016.a (1.4 110kw turbo) ja sellel toimib salongiküte küll momentaalselt ning mootori soojenemist ootama ei pea. Aknaid pole kunagi pidanud kaabitsaga kraapima. Auto ostsin uuena Eestist.
Vb kuskilt Itaaliast toodud pruugitud autodel selline vidin lisaks istmesoojendusele ka puudu...
OLAVI
Liige
Postitusi: 1667
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas OLAVI »

muruniiduk kirjutas:
OLAVI kirjutas:Tänu tõstetud kütusesurvele ja peenema töötlusega pihustitele ja nende juhtimisele teevad kaasaegsed diiselmootorid, vanema tehnoloogia ühe pritse asemel, isegi 5 - 6 kütuse sissepritset ühe kolvi töötakti kohta. ...


Jutt õige, samas mitu pritset ühe takti puhul võib teha koguseliselt sama välja kui 1 pritse vanema tehnoloogia puhul. Seda toetavad ka numbrid, sest nüüdisaegsete mootorite kütuse kulu 100km kohta ikka tunduvalt madalam. ...

Tegelikult suund on ökonoomsuse suurendamine ja mitme järjestikuse pritse kütusekoguse vähendamine (võrreldes ühe pritse suuremate tilkadega), udupilve moodustavate tilkade välispindala suurendamisega juhtides paremini põlemisprotsessi.

Ka bensiinimootorites on kasutatud erinevaid kütuseid säästvaid tehnoloogiaid (keerised, eelpõlemiskambrid, mitu küünalt silindris, jne.) aga kuna remont on keerukas, siis tavasõidukites neid eriti ei kasutata. Opel isegi oma ökomootori tootmise lõpetas, sest ei saadud remondiga hakkama.

(Näiteks GAZ´il oli juba 80´datel olemas 3 lõõriga karpa ja sõitis see ka vägagi ökonoomselt mul 03 peal.)
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
muruniiduk
Liige
Postitusi: 405
Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas muruniiduk »

OLAVI kirjutas:Tegelikult suund on ökonoomsuse suurendamine ja mitme järjestikuse pritse kütusekoguse vähendamine (võrreldes ühe pritse suuremate tilkadega), udupilve moodustavate tilkade välispindala suurendamisega juhtides paremini põlemisprotsessi.

Ka bensiinimootorites on kasutatud erinevaid kütuseid säästvaid tehnoloogiaid (keerised, eelpõlemiskambrid, mitu küünalt silindris, jne.) aga kuna remont on keerukas, siis tavasõidukites neid eriti ei kasutata. Opel isegi oma ökomootori tootmise lõpetas, sest ei saadud remondiga hakkama.

(Näiteks GAZ´il oli juba 80´datel olemas 3 lõõriga karpa ja sõitis see ka vägagi ökonoomselt mul 03 peal.)


Märkimisväärne on siinjuures Mazda oma Scyactiv-X tehnoloogiaga, kes pole veel loobunud sisepõlemismootorite arendamisest. Ujuvad ka seekord vastuvoolu, nagu kunagi vankelmootoritega.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40155
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Näiteks GAZ´il oli juba 80´datel olemas 3 lõõriga karpa ja sõitis see ka vägagi ökonoomselt mul 03 peal.)


Kui tegemist on Gaz-3102-lt pärineva, vist tähisega K-156 karbussiga, siis selle töötamiseks on vajalik ka tõrvikkambritega mootor.
Gaz-3102 mootoril oli lisaks kolmele karbussi kambrile ja kolm klappi iga silindri kohta. Üks neist oli selline pisike.
Asja tööpõhimõte lubab karbussi põhikambrites toota väga lahjat segu, süüdata sellist õnnestub aga kindlalt rammusa segu süüdatud joaga, sädemest ei taha see süttida.

Antud tööpõhimõte autoasjanduses erilist kasutust ei leidnud, sest töökindlusprobleeme jagus, kuid kokkuhoid oli marginaalne. Venelased hakkasid ise 1990ndatel sellele Volgale paigaldama täiesti "tavalist" mootorit.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 4000
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas:Antud tööpõhimõte autoasjanduses erilist kasutust ei leidnud, sest töökindlusprobleeme jagus, kuid kokkuhoid oli marginaalne. Venelased hakkasid ise 1990ndatel sellele Volgale paigaldama täiesti "tavalist" mootorit.

Honda CVCC oli selles vallas revolutsiooniline ning kütuse kokkuhoiu asemel arendati see süsteem välja täitmaks karme USA heitmestandardeid mis takistasid tavamootoritega autode müüki sealsel turul.
Kuidas sellisele mootorile disainitud karburaator tavamootoril töötada sai on muidugi huvitav (ilmselt läbi ümberreguleerimise ning kuhu suunati rikka segu ettevalmistuse lõõr mida tavamootor ei vaja) ning miks seda üldse peale panna - ökonoomsuse mõttes oleks sama efekti andnud ka väiksemate peadüüside kasutamine koos sund-tühikäigu ökonomaiseriga varustatud karpaga.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist