Autotehnikateema

[2korda2]

Aga sa mine liigu Eestis ringi, Tallinnast kaugemal ja eemal tõmbekeskustest, vaata millega sõidetakse.

Ma satun Tallinna ehk korra kahe kuu takka ja selleks tuleb 2+ tundi liigelda. Oluliselt tihemini olen teispool Räpinat. Sina sebid igapäevaselt Suur-Tallinnas. Ehk peaksid ise pisut ringi vaatama? Jutt Eesti vaesest pensionärist, kes peab 250EUR/kuu hakkama saama ja seetõttu ainult vana roostetanud rondiga sõidab lihtsalt ei päde. Rondikullereid on igas vanuserühmas. Pensionäride hulgas on ka inimesi, kes elavad kas suhteliselt hästi või suisa väga hästi.

Analoogne jama "juhtimiskunsti teemal". Valdavale enamusele juhtidest on auto tarbeese ja automaatkast hõlbustab selle kasutamist. Analoogselt kliimaseade hoiab ise auto salongis temperatuuri - ei pea muudkui kange rebima. Analoogselt handsfree ühendab autosse istudes atuomaatselt telefoni jne. Keskmine liikleja keskmises liiklussituatsioonis on automaatkastiga ohutum, sest käikudega majandamisele ei pea tähelepanu/energiat kulutama.

Lahtiütelus: sõidan ise 12 aastat vana manuaalkastiga HMD-ga, pisut roostetab ka juba. Suudaks ja võiks ju uue auto ka osta aga ei tunne nii suurt puudust.

[Kapten Trumm]

Ma satun Tallinna ehk korra kahe kuu takka ja selleks tuleb 2+ tundi liigelda. Oluliselt tihemini olen teispool Räpinat. Sina sebid igapäevaselt Suur-Tallinnas. Ehk peaksid ise pisut ringi vaatama? Jutt Eesti vaesest pensionärist, kes peab 250EUR/kuu hakkama saama ja seetõttu ainult vana roostetanud rondiga sõidab lihtsalt ei päde. Rondikullereid on igas vanuserühmas. Pensionäride hulgas on ka inimesi, kes elavad kas suhteliselt hästi või suisa väga hästi.

Kirjutasin ju eespool, Peipsiääre vald, ülevaatuspunkt jne - sinna ilmuvad kord aastas, enamasti just suvel, need penskarite Ladad välja.
"Suhteliselt hästi" või suisa hästi elavaid penskareid on väike vähemus. Minu naabritädi näiteks (40 km Tallinnast) sõidab 90ndate keskpaiga Honda väikeautoga. Koos kõige kaasnevaga. Teine naabrimees, enne taevastele teedele minekut, sõitis 80ndate lõpu Peugeotiga. Seda vaid 40 km Tallinnast.

Analoogne jama "juhtimiskunsti teemal". Valdavale enamusele juhtidest on auto tarbeese ja automaatkast hõlbustab selle kasutamist. Analoogselt kliimaseade hoiab ise auto salongis temperatuuri - ei pea muudkui kange rebima. Analoogselt handsfree ühendab autosse istudes atuomaatselt telefoni jne. Keskmine liikleja keskmises liiklussituatsioonis on automaatkastiga ohutum, sest käikudega majandamisele ei pea tähelepanu/energiat kulutama.

Automaatne kliimaseade ei mõjuta auto juhtimist. Automaatkast aga küll. Ja ma väidan, et need, kel on automaatkast juba vajadus, ei saa hakkama auto juhtimisega piiroludes. Selleks ei pruugi üldse olla külglibisemine 100 kmh, vaid tavalisest suurem lumehang, kus siis kõigil jalus istutakse. Või liikuma hakkamine vastumäge. Seepärast tuleks lõpetada ka "automaatkast" eritingimusega lubade andmine (praktikas ei kontrolli ju keegi millega sõidetakse), sest kes ei suuda koordineerida kahe käe ja kahe jala tegevust suhteliselt kontrollitavas keskkonnas, ei saa sellega kindlasti hakkama hädaolukorras. Lihtne. Lisaks on vähegi oskusi omades käsikäigukastiga auto kontrollimine piiroludes palju lihtsam kui automaatkastiga, kuna rataste vedu on auto liikumist mõjutav faktor. Auto juhtimine pole inimõigus ja igaüks ei suuda seda ohutult teha.

[2korda2]

Trumm, püüa aru saada - see sinu kõrgelt hinnatud manuaalkastiga sõitmise oskus on pöördumatult ajas väärtust kaotav oskus. Õige varsti on väärt umbes samapalju kui kangastelgede käsitsemise oskus - hobina OK aga muuks ei kõlba. Elu läheb edasi. Enamus meist kohaneb, mõned jäävad vana head aega igatsema.
Mis puudutab aga Peipsiääre valda, siis leidsid ka koha millega keskmise pensionäri olukorda ilmestada - Eesti üks vaesemaid (ja samas hõredamaid) piirkondi. "Väike vähemus".

[parkija]

Kapten Trumm , nii kategoorilised väited ei päde alati . 100 km/h ja külglibisemine ning lumehang teel , tee on hooldamata ning üleüldse talveks / lumega perioodiks tuleb maksimaalset lubatud sõidukiirust piirata näiteks 80 km/h .
Tuli ju hea tekst , justkui eurobürokraadilt .

Tegelikult , omades vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust koos arstitõendiga ja kehtiva liikluskindlustuse ja tehnoülevaatusega mootorsõidukit siis võib teeliikluses osaleda , olgu siis sõiduvahendiks mosse , sapakas , lada , ford , datsun ja juhiks vaene või rikas või gümnasist või pensionär . Automaatkast on mugav , kliimaautomaat mootorsõidukis on väga hea lisa , kuigi saab sõita ka nendeta ( täna näiteks sõitsin 1994 aasta Audi 80 ga , millel puuduvad igasugused lisad ) .

[nimetu]

Mina tean, et õiged mehed sõidavad üldse ilma roolivõimuta.

[Manurhin]

Ka Ladasid ja Mossesid on omajagu veel sõitmas.

Millal sa viimati mosset nägid? Ma mõtlen sellist mida igapäevaautona kasutatakse.

Tartus olen Maarjamõisa haigla parklas (või seal lähedal) pea iga kord, kui sinna asja on olnud, mõnd Ladat või vahel ka Mosset näinud. Paar aastat tagasi sapakatki (968M). Eks maainimestel ole ka arsti juurde asja ja muud võimalust kohale saada lihtsalt paljudel pole. Muidu see seltskond liigub jah enamasti kodu, kohaliku poe ja surnuaia vahet, vahel harva ka mõnda suuremasse alevisse või maakonnalinna. Uut autot ei hakka nad soetama põhjustel, et kuna vanust juba tihti 80+, siis pole kindel, kui kaua veel perearst armuline on ja tervisetõendit pikendab (ja kauaks üldse elupäevigi enam), teiseks on omal ajal varutud varuosi veel pool garaaži täis ja lõpuks on selline papi oma autoga lihtsalt juba nii harjunud, et midagi muud ei tahakski, isegi kui tasuta antaks.

[vanahalb]

Millal sa viimati mosset nägid? Ma mõtlen sellist mida igapäevaautona kasutatakse.

Kui iseliikuvat Mosset tahad näha siis mine laupäeva hommikul, päikesetõusu ajal, Narva kesklinna Statoili (selle koha praegust nime ei luba sündsustunne välja öelda)
Raudpolt et seal kus saab tasuta rehve pumbata askeldab mõni vanamees sest aiamaale, seenele või surnuaeda minek. Kui lähed veel selle eesmärgiga et enda autol ööga tühjaks vajunud rehvi pumbata on neid seal järjekorras kolm-neli tükki. Kõigil treeningpüksid jalas, päevinäinud pintsak seljas ja barett peas. Autod on ka samast ajastust ja Mossegi pole mingi haruldus.
Ma polegi üheski teises Eesti linnas sellist fenomeni tāheldanud. Tavaliselt kogunevad Statoili ikka jorsid või jõmmid ja burksi haukama.

Mis nüüd ei tähenda et ma ise igapäevaselt eriti palju uuema autoga sõidaks Täpselt 2000 a VAG ja just sellepärast et lihtne, piisavalt mugav ja kõik nupud ja hoovad on harjunud kohtades. Garaažis on paremat kraami ka aga eriti ei hooligi. Ei tea, võib-olla olengi juba pensionär

[Kapten Trumm]

Täna pole igapäevaautoks autot ostes vene autol enam pointi, kuna korralik 2106 maksab kolm korda niipalju kui ülevaatuskorras Audi 100.
Sellisega kannataks vähemalt kevadest sügiseni igapäevaselt veereda küll, kuid vaata hinda
https://suchen.mobile.de/fahrzeuge/deta ... 51bb3c56d9

Antud automobiil on veel harvaesinev kombinatsioon facelifti ja esialgsest mudelist, mõlemad küljepeeglid ja porilapakad viitavad uuendatud mudelile (21412-01), kuid esiporitiivad on algse mudeli omad (faceliftiga kolisid külgmised suunatuled esirataste taha, kus esialgsel mudelil peaks olema veel venekeelsed sildid "Moskvits". Samas jälle pagasnikusilt vasakul on venekeelne (faceliftil on ingliskeelsed).

[Kapten Trumm]

Trumm, püüa aru saada - see sinu kõrgelt hinnatud manuaalkastiga sõitmise oskus on pöördumatult ajas väärtust kaotav oskus.

Mitte manuaalkastiga sõitmise oskus, vaid auto keerukates oludes kontrollimise oskus. Manuaalkast on selle väike osa.
Tänane keskmine lammas laseb rooli peost, katab näo kätega ja loodab, et elektroonika päästab nüüd päeva.
See on tavaline IT põlvkonna levitatav jama, justkui juhtimisoskus pole enam nii vajalik, sest "automaatika teeb ülejäänu".
Selle tagajärgi on esimese lumega teeäärsed kraavid täis.

Juhtimiskunsti hulka muidu kuulub ka oskus tunnetada olusid ja jätta sõit tegemata, kui vajaduse/riski suhe tarbetult ebasoodus on. No näiteks mina väldin küll esimese lumega sõitmist Tallinna ringteel, kui vähegi kannatab (ise ma arvan, et oskuste pärast olen siiski üle keskmise). Ma võin ise kasvõi kõrvade peal käia, aga kui ees ja taga on 20-tunnise autokooliga idioodid, siis ei sõltu sinust eriti palju.

Kummalisel kombel on minu kõige avariivabam auto (sh null kraavi või valli sõitmist) selline tänapäeva autoõpilasele ohjamatu auto nagu E28 seeria BMW 520, millel polnud isegi ABS pidureid. Ja kraavis olen käinud kokku 2 korda, mõlemal juhul neliveolise ja elektroonikat täis suht uute autodega. Millest ma järeldan, et kõige enam maksab tihend rooli ja istme vahel ning autod ise ei sõida. Et see 2 korda nii kole ei tunduks, siis staazi on 28 aastat ja läbisõit läheneb vaikselt miljonile.

[taara]

Wau. Braavo.

[2korda2]

Käsikastiga sõitmise oskus näitab autojuhtimiskunsti valdamist, ei muud.

Mitte manuaalkastiga sõitmise oskus, vaid auto keerukates oludes kontrollimise oskus. Manuaalkast on selle väike osa.

MOTT - manuaalkastiga sõitmine ei näita midagi.

[Kapten Trumm]

Kuidas sa saad sellist lollust väita? See oleks samaväärne, et auto juhtimiseks poleks vaja jäsemete koordineerimist.
Kui oskad sõita käsikäigukastiga, näitab see, et sa suudad hädavajalikul tasemel oma jäsemete tegevust koordineerida ja teha mitmeid liigutusi üheaegselt.
Piirolukorras on info koormus palju suurem kui tavasõidus (kus "automaatkast laseb keskenduda liiklusele") ja valeotsus toob hoobilt kaasa avarii. Isik, kes ei suuda tavaolukorras koordineerida kahe käe ja kahe jala tegevust, suure tõenäosusega ei tule toime ka kordades keerukama piirolukorraga. Siit ilmub päevavalgele küsimus, et kelle intellektuaalne ja motoorne võimekus pole piisavad selleks, peaks üldse võrdsena liikluses osalema või peaks nende juhtimisõigus olema piiratud mopeedautoga? Või peaks lausa ühistranspordiga sõitma.

Kuna meil on juhtimisõigus suure majandusliku "sabaga" kommertstegevus (sellest elatub lai ring automüüjatest maanteeameti töötajateni), siis mõistagi peetakse vajalikuks omistada seda kõigile, kes natukenegi annet ilmutavad.

[OLAVI]

Akude kasutamise idee, jõuvankrite liigutamiseks on üle 100 aasta vana ja paremate akude kasutamine pole tegelikult tehnoloogiline areng. Samamoodi nagu kolbmootori kolb liigutab väntvõlli samasuguse põhimõttega nagu 200 aastat tagasi.

Oluline läbimurre saavutatakse siis kui võetakse kasutusele midagi kardinaalselt uut ja ennustan, et enne sisepõlemismootorite kadumist meie tänavatelt, jõuavad kaduda haruldasi metalle kasutavate akudega autod. (Nagu tulid suure käraga 3D telekad aga vaatajaid/ostjaid nendele pole.) Ehk tekkib tehnoloogiline võimekus, aga tegeliku arengu määrab pankade tegevus.

Näiteks Indias, kus rahvas ei jõua kalleid akusid osta on väljatöötatud korduvkasutataval Alumiiniumil töötav kütuseelement.
https://www.thebetterindia.com/212501/b ... u_dATv7dZI
Googli tõlge:
"Peamine erinevus ütleme liitiumioonaku ja AFC vahel on see, et esimene on salvestusseade, mis vajab regulaarset laadimist, teine ​​aga puhas elektritootmise seade. Seega on meie lennufirmad rohkem kooskõlas tavaliste autotarbijate käitumisega, kes tankivad sõidukeid minutite jooksul, selle asemel, et neid tundide kaupa laadida. Lisaks pakuvad AFC-d vahemikku üle 1000 Km, erinevalt nende liitiumioonioonidest, mille maksimaalne vahemik on 250 Km. Meie eesmärk on laiendada seda vahemikku 2000 Km kaugemale, ”ütleb Log 9 materjalide asutaja Akshay Singhal".

[Kapten Trumm]

Lõppkokkuvõttes ei määra asja eriti see, mida 800 miljonit valget inimest teha üritavad, kui ülejäänud 7 miljardit selles ei osale. Globaalsed konkurendid nagu Hiina hõõruvad vaid käsi kokku, kuidas EL enda oksa ise saeb.

Eks valge ilm peab teed näitama, aga kas on kindel, et nt Hiina neid EL enesekaristamisi ei hakka lihtsalt konkurentsieelise saamisel ära kasutama? Rääkimata poliitilistest võimalustest, mida pakuvad muldmetallid, elektroonikajunnid jne.

Araabia ja vene nafta/gaasitoru vihma käest satutakse Hiina räästa alla.

Vaadates, mida nt VKG mehed praegu räägivad, siis selles rohepöördes näib meil olevat 90% poliitilist õhinapõhisust (st diletantlust) ja 10% mingeid praktilisi teadmisi. Ja peaministripartei on meil tuntud iga Brüsseli vile peale ägeda tegutsemisega.

[Kapten Trumm]

Akude kasutamise idee, jõuvankrite liigutamiseks on üle 100 aasta vana ja paremate akude kasutamine pole tegelikult tehnoloogiline areng. Samamoodi nagu kolbmootori kolb liigutab väntvõlli samasuguse põhimõttega nagu 200 aastat tagasi.

Kolbmootorit on üritatud asendada ka pöördkolbmootori ja gaasiturbiiniga. Suuremat edu see pole kaasa toonud ja täna töötab kolbmootor umbes samamoodi, mis Carl Benzi autol, mida ta nimetas tütre auks Mercedeseks.

Seepärast oleksin ettevaatlik selle prügimäele saatmisega, kindlasti on kolbmootori töölepanek puugaasil, biometaanil, taimeõlil või piiritusel märksa valutum innovatsioon kui akutootmise möödahiilimine muldmetallide, liituumi ja vase ees seisvast defitsiidist. Osa sellest on juba leiutatud ja kui kasutatav biomass mädaneb metsas ära, siis seal tekib samamoodi kõvasti CO2. Igal juhul ees seisvad väljakutsed nagu leida lahendus alkoholi korrodeerivatele omadustele kolbmootoris tundub lahendatavam kui liitiumivaba aku.

Ehk siis jõumasinate parki peab diversifitseerima, kasutades koos nii akuautosid kui bioküttel kolbmootoreid, mitte kuulutama lõplikku tõde 2035. a sisepõlemismootorite müügi keelustamisest, mida Brüssel just kõvasti kuulutas. Miskipärast arvan, et Moskvas ja Pekingis muiati kahjurõõmsalt.