Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40205
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kapitaalremondi ja kergesti vahetatavate tükkide utoopia USA-st - Grumman LLV (LLV - long life vehicle). Eluiga 20-30 aastat. See on taolise kasutusega masina jaoks ikka kolossaalne kasutusiga, tänapäeva tarbesõidukeid ei liisi keegi kauemaks kui 5 aastat.
http://en.wikipedia.org/wiki/Grumman_LLV

Umbes analoogset kastidisaini võib kerge remonditavuse huvides näha ka linnaliinibussidel ja trollidel, kus põhimõtteliselt on nelinurksed plekktahvlid kinnitatud tõmbneetidega metallist karkassile, kes linnaliikluses juhtub mõndagi ja järgmiseks hommikuks peab remont valmis olema. Kui hästi järgi mõelda, siis LLV vaatamisel täidab hinge helge äratundmise rõõm - taolisi "easy to maintain" kastikujulisi sõidukeid toodeti laiatarbeveokide põhjale ju Tartus. :)

http://kodu.pri.ee/ta/?ID=4&action=mudelid&cat=5
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40205
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tegelane5 kirjutas:Seda Volvo VS Rehunaldi videot ennegi näinud, ja jääb mulje et Volvo pole mõeldud ilma mootorita avariisse sattuma :lol: Volvol ta on suht taga aga siiski ta peaks kas salongi tulema või põhjaalla minema-käigukasti otsa peaks autoalt ikka nägema? + Üldse ei näidata autot eest poolt. Isegi kui mootor oli, siis on sihitud nii et Volvol saab laksu üks lansekas, Rehunaldil suuremas osas mõlemad.
Kui hinnata autot tervikuna (passiivne turvalisus on vaid ja ainult üks faktor), siis piltlikult öeldes on nende kahe auto vahe selline, et Volvo 940 on täiesti sõidetav ja mõistlikult talitades rahuldava töökindluse ja pidamiskuludega auto ka siis, kui Renault ammu kuubikuks pressitud on. Meie firmas on ka neid prantsuse kringleid ikka olnud ja hiljem saad aru, miks see auto suhteliselt odav osta on, isegi pisikesed remondid toovad kaasa hiigelarved. Meil maal oli naabril 740 Wagon, toodud Rootsist ja läbisõit oli aus 620 tuhat kilomeetrit, kasutati põhiliselt kruusateedel ja üks üsna vastupidav masin oli, varuosad suhteliselt odavad ja remondimehe juures oli asja käia kord aastas enne ülevaatust.
Viimati muutis Kapten Trumm, 22 Aug, 2013 13:03, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas Hydrazine »

Autod liiguvad kiirusega 40MPH... ja kusagil 1 minuti kandis ütleb vana lause, et "... closing speed of 80 MPH ...". Kas nii lihtne see asi ongi, et liidame kiirused kokku?
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas Illike »

Kapten Trumm kirjutas:
Umbes analoogset kastidisaini võib kerge remonditavuse huvides näha ka linnaliinibussidel ja trollidel, kus põhimõtteliselt on nelinurksed plekktahvlid kinnitatud tõmbneetidega metallist karkassile, kes linnaliikluses juhtub mõndagi ja järgmiseks hommikuks peab remont valmis olema.
Oot, oot, kas siis võib samamoodi tõlgendada lennukiehitust ja furgoonide ehitust vms suure pinna katmist? (ok, lennukid on natuke teine teema, kuid haakub natuke servapidi)
Pigem on ikka asi vast selles, et keevisliitel on üsna palju puudusi tänu metalli termilisele töötlusele keevitusprotsessi käigus. Samuti tekib suurte pindade puhul metalli kahanemine ja paisumine vastavalt temperatuuri muutusele. Kui Sa asja jäigalt kinni paned, siis peab miski asi kuskilt järgi andma. (ei hakka rääkima spets-, eri- jms. tehnoloogiatest). Ja kui KT arvab, et selle suure tahvli vahetamine bussi küljel on ühe öö lugu, siis teab ta küll masinaehitusest, konstrueerimisest ja tootmisest samapalju kui ööbik sealihast.
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas mutionu »

Illike kirjutas:[
Ja kui KT arvab, et selle suure tahvli vahetamine bussi küljel on ühe öö lugu, siis teab ta küll masinaehitusest, konstrueerimisest ja tootmisest samapalju kui ööbik sealihast.
Kaua siis läheb? Ehk jagad isiklikke kogemusi? Vana Landcruiseri lappimiseks sai kunagi kasutatud neete, ei olnud eriline kosmoseteadus ja auto sõitis veel pikalt.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas Illike »

Ei ole mõtet võrrelda võrreldamatuid asju.
lamjak
Liige
Postitusi: 483
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas lamjak »

Teema läheb kuidagi filosoofiliseks kätte ära, oli enne kena maalähedane.
Suurt nuputamist pole asja parandamiseks pakkuda, aga selline lugu möödunud nädalast:
Autoks M50 mootoriga BMW. Sõidu ajal sigineb helide buketti metalse iseloomuga kolks. Kolks on ebaregulaarne ja sagedus ei paista sõltuvat mootori pööretest. Mootori töö ühtluses ja jõus pole muutusi märgata. Igaks juhuks läheb auto paela otsas koju, kusjuures nina õigesse suunda ajamine ja õue peal manööverdamine on puhtalt oma jõul.

Milles oli viga?
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas mutionu »

Illike kirjutas:Ei ole mõtet võrrelda võrreldamatuid asju.
Ent siiski. Mis teeb bussi juures ühe needitud plaadi vahetamise nii töömahukaks, et sellele läheb terve öö ja pealegi veel?
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas Illike »

Esiteks on öötöö kallim kui päevatöö. Kui buss läheb katki, siis on olemas selle jaoks asendusbussid. Miks peaks transpordiettevõte kulutama resurssi rohkem kui vaja?
Tootmises käib asi natuke teistmoodi kui koduses garaažis
Töö järjekord peaks olema järgmine:
Kahjustuste hindamine
Kahjustatud koha demontaaž
Vajaminevate detailide komplekteerimine
Montaaž (uuematel bussidel kerepaneelid enne neetimist liimitakse)
värvimine

Loomulikult, kui asja teha üle p..sse, siis on võimalik asi ära teha üsna kiiresti. korralikult tehes võtavad teatud protsessid oma aja: liimi kuivamine, pinna eeltöö, krundi ja värvikihtide kuivamine, hilisem järeltöötlus.
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas mutionu »

Ehk siis on võimalik asi ööga ära teha. Laovaru värvitud pleki näol võiks olemas olla, puht statistiliselt peaks laovaru suurus olema määratav. Liimi kuivamine vast 10 tundi ei võta.
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas jackpuuk »

lamjak kirjutas:Teema läheb kuidagi filosoofiliseks kätte ära, oli enne kena maalähedane.
Suurt nuputamist pole asja parandamiseks pakkuda, aga selline lugu möödunud nädalast:
Autoks M50 mootoriga BMW. Sõidu ajal sigineb helide buketti metalse iseloomuga kolks. Kolks on ebaregulaarne ja sagedus ei paista sõltuvat mootori pööretest. Mootori töö ühtluses ja jõus pole muutusi märgata. Igaks juhuks läheb auto paela otsas koju, kusjuures nina õigesse suunda ajamine ja õue peal manööverdamine on puhtalt oma jõul.

Milles oli viga?
M50 on siis tõenäoliselt märksõna. Kuna pole enam aastaid bemmidega tegelenud, siis täpsemalt hingeelu ei mäleta. See peaks ketiga moto olema. Täpsustamata on, kas tegu automaadi või manuaaliga (või pole see tähtis). Pingutusrullik või kahemassiline hooratas süüdlaseks?
sitt päev, kellele kurdad
lamjak
Liige
Postitusi: 483
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas lamjak »

Käigukast on manuaal, aga antud juhul ei ole see oluline. Hooratas on kahemassiline, kuid täiesti töökorras - kiirendas kenasti ilma jõnksuta, nii enne kui pärast vea likvideerimist. Pingutusrullik oli ka enda esimene mõte, kuid osutus täiesti töökorras olevaks.

M50 mootor on ketiga, kahe nukkvõlliga, süütepool igal silindril eraldi.
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1023
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas davidsoniharald »

Loen ja loen ja imestan, et kas keegi on näinud 5 aasta vanust autot pressi alla minemas? Mu isa sõidab veel 89 aasta autoga, mul on 92 aasta auto ja ka venna 2007 aasta auto on veel täitsa kõbus. :dont_know: Ja siis see mootorite taastamine. Kõigil nendel autodel on mootorid täiesti töökorras, isegi õlikulud on tehase lubatud normides. Ei näe vajadust selle suure remontimise järgi.
Kapten Trumm kirjutas: Näiteks esisillaveoga autode tootmine on inseneri seisukohast täielik jama, üks paar rattaid lihtsalt ei saa teha hästi korraga pööramist, vedamist, pidurdamist ja 2/3 massi kandmist, selle lahenduse vältimatu tulemus on sõlmede lühike eluiga ja fundamentaalsed juhitavusraskused, seda näitab kasvõi see, et firmad, mis ajavad taga sõiduomadusi (nt Ferrari), ei tee üldiselt esiveolisi autosid. Aga ökonomistlidele esivedu meeldib, konveieril tootmiseks sobib paremini, kogu jõuseadme saab üheainsa ropsuga paika panna. Tarbijale saab seda müüa kui ületamatut juhitavust libedal teel (jääb vaid vastata küsimus, miks need autod vajavad juhiabisüsteeme, mis kibekiiresti autot pidurdavad, kui juhitavus ületamatu on?).
See jutt on küll päris arulage. Ferrari ja muud superautod on suuremas osas keskmootoriga, suure võimsusega ja tagaveo kasutamine on lihtsalt praktilisem. Suurte võimsuste puhul tekib esiveolisel ka vedamise probleem ja kõvem gaasi andmine lõppeb lihtsalt pahvaku rehvisuitsuga.

Hea juhitavus tagaveo puhul? Keskmine juht (me oleme tegelikult ju kõik superjuhid:D) ajab talvel ilma elektrooniliste abideta auto ruttu kraavi. Fundamentaalsed juhitavusraskused esiveoliste puhul? Ma ei saadaks iial oma abikaasat talvel poodi vana tagaveolise autoga, sest selle sõiduki juhitavus libedal teel on palju raskem, kui tema esiveolisel Renault'l.

Ma ei näe küll ühtegi tõsiseltvõetavast põhjust, miks peaks väikese võimsusega igapäeva auto juures kasutama tagavedu. Teeb esiveoline kõike seda, milleks auto loodud on; lihtsam toota, lihtsam hooldada, sõlmede eluiga on igati piisav ja ka ilma elektrooniliste abideta on igati loogilise ning lihtsa juhitavusega ka libedates oludes. Vähem liikuvaid osi=väiksem kütusekulu.

Ah et miks BMW ja MB on ikka tagaveolised? Ei ole ainult, A-klassi MB on ju esiveoline. Suuremad MBd ja BMWd on klassikaliselt võimsamad ja kogukamad autod, mistõttu nende piisavalt dünaamiliseks liigutamiseks sobib väga hästi tagavedu. Lisaks on nendel kahel kõvasti resurssi, et pakkuda sinna juurde elektroonilisi abimehi juhi aitamiseks, ilma milleta on võimas tagaveoline väga peru hobu.

Meenub üks juhtum. Sõitsin oma vana BMWga öösel Viljandist Tartu poole. Ees paistis mingi org ja mäes alla minnes vajutasin gaasi, viies käik oli sees. Rataste alla sattus lapike kiilasjääd ja kiirusel 110kmh läks autol külg ette... Ma ei ole elus mitte kunagi nii kiiresti rooli keeranud kui tol korral. Järgmisel päeval olid rindkere lihased haiged. Sain auto sirgeks aga põlv värises veel pool tunnikest peale seda. Esiveoline auto samas olukorras ei oleks mitte mingit ohtu põhjustanud samas kui tagaveoline tahtis mind ära tappa ilma pikema jututa. 110kmh tunnis külg ees põllule sõita viskab auto päris mitu tiiru üle katuse kardetavasti.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas mutionu »

davidsoniharald kirjutas: Hea juhitavus tagaveo puhul? Keskmine juht (me oleme tegelikult ju kõik superjuhid:D) ajab talvel ilma elektrooniliste abideta auto ruttu kraavi.
Mis mõttes? Nii sitt juht ei tohiks üldse lube omada. Mul on nö elektroonilistest abidest vaid ABS ja seegi rakendub vast korra talve jooksul.
davidsoniharald kirjutas: Meenub üks juhtum. Sõitsin oma vana BMWga öösel Viljandist Tartu poole. Ees paistis mingi org ja mäes alla minnes vajutasin gaasi, viies käik oli sees. Rataste alla sattus lapike kiilasjääd ja kiirusel 110kmh läks autol külg ette... Ma ei ole elus mitte kunagi nii kiiresti rooli keeranud kui tol korral. Järgmisel päeval olid rindkere lihased haiged. Sain auto sirgeks aga põlv värises veel pool tunnikest peale seda. Esiveoline auto samas olukorras ei oleks mitte mingit ohtu põhjustanud samas kui tagaveoline tahtis mind ära tappa ilma pikema jututa. 110kmh tunnis külg ees põllule sõita viskab auto päris mitu tiiru üle katuse kardetavasti.
Sulle meenub selline juhtum, mulle jälle teistsugused. Elu jooksul on peetud üheksat autot. Neist 3 on olnud tagaveolised. Kui tagaveolise veorattad jääle satuvad siis sai ikka rooliga majandades midagi teha ning auto otseks. Kui aga esiveolise vedav sild kiilakale sattus siis oli küll vaid piiblist abi, keera kuhu tahad, ikka läheb otse.
mx77
Liige
Postitusi: 1452
Liitunud: 15 Jaan, 2010 20:36

Re: Natuke nuputamist tehnikameestele.

Postitus Postitas mx77 »

mutionu kirjutas:
Sulle meenub selline juhtum, mulle jälle teistsugused. Elu jooksul on peetud üheksat autot. Neist 3 on olnud tagaveolised. Kui tagaveolise veorattad jääle satuvad siis sai ikka rooliga majandades midagi teha ning auto otseks. Kui aga esiveolise vedav sild kiilakale sattus siis oli küll vaid piiblist abi, keera kuhu tahad, ikka läheb otse.
Selle peale ei oska muud öeöda, kui et õpi sõitma.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 32 külalist