Autotehnikateema

[Walter2]

See "lubatud" õlikulu on lihtsalt tootjapoolne jokk taganemistee vältimaks võimalikke kulukaid garantiiremonte. Enamus liikuritel (v.a. üksikud tüüpvead) on õlikulu ikka mõistuse piirides.

[Kapten Trumm]

See 1-1,5 l/1000 km peale on õlikulu, mille ületamisele peaks järgnema mootori (kapitaal)remont.
Samasuguseid arve leiate igast NSVL aegsest autode ekspluatatsiooni ja remondi käsiraamatutest.

Läheb küll väga off-topicuks kätte ära, aga mu Volvo sõidab 0W-20 õliga, turbo on ka peal, õli vahetan kas korra aastas või 30.000 km pealt, oleneb kuidas auto ise meelde tuletab aga ei vala vahepeal õli juurde miskipärast.

Palju läbisõit on?

Mul on garaazis selline aparaat nagu 2001 Volvo XC70 2,4 turbo bensu mootoriga - täiesti kuiva (st lekketa) ja korras (õlieraldaja õigel ajal vahetatud) tuleb õlivahetuse peale (10 000 km) 1-2 liitrit juurde panna (sõltuvalt kuidas tallad). Läbisõit on umbes 360 000 km ja kompressiooni järgi on mootor ideaalses korras. Kui võtta lahti turbot, õlifiltrit ja vahejahutit ühendavad plastlõdvikud, siis näpuga katsudes neid seespoolt saab näpuotsa veits õliseks.

Samas on mul olnud haininaga BMW 520i, mille õlitase langes õlivahetuse välba jooksul maksimumi märgilt umbes poolele teele miinimumi poole, mis tähendab õlikulu 0,5 liitrit/10 000.

Uuena ostetud autod, mida mul tööautona mitu olnud on, on ka olnud sellised, et õlivahetuse peale pole juurde vaja panna. Tõsi, ma olen nendega liisinguperioodi lõpuks jõudnud sõita max 75 000 km kah.

[Fuchs]

Sõltub automargist ja ka konkreetsest mootorist see õlikulu. Ja päris palju ka õli margist. Uuel Subaru XV-l (vabalthingav bens) oli vahetusvälp 15k ja selle ajaga sain liitrikese rahulikult peale kallata. Üldiselt päris päris häiriv "lisa". Ma ei viitsinud uurida, mis firma õli nad esinduses sinna kallasid. Aga kui garantiiaeg läbi sai ja hakkasin ise õli vahetama, sain õlikulu nii palju paremaks, et enam juurde kallata ei olnud vaja (õlitase kukkus 15kkm jooksul sinna miinimumi lähedale). Motuli ja LM õlidega siis minul positiivne kogemus.

[Kapten Trumm]

Üks õlikulu suurendav faktor on kindlasti need vedelad, 0W-20 ja 0W-30 stiilis õlid.
Eriti kui auto kasutab traditsioonilisi malmhülsse ja terasest kolvirõngaid.
Minu Volvole on nõutud muidu 5W-30 õli, aga kui hakkasin kasutama 0W-40, siis langes õlikulu nii poole võrra pluss mootor hakkas vaiksemalt käima.

Turbo mootoritel on õlikulu mõjutav asi ka karterituulutuses enamasti leiduv õlieradaja, mida tuleb perioodiliselt puhastada või vahetada. Tehas annab selleks optimistlikke arve 100 000 km ülespoole, juba läbisõitu omavatel autodel, kus mootorisisu pole enam kuigi puhas ja karterituult on rohkem, võib see selleks ajaks ammu umbes olla.

[Kapten Trumm]

Oleneb mootorist, mul oli eelmine hobibuss 2,7 mootoriga läbisõiduga ca 325 000 km ja õlikulu oli selline, et enne õlivahetust jõudis tase miinimumi lähedale ja välba sees lisada ei olnud vaja.

Kui see oli kogemata diisel, siis seal on "väike õlikulu" tihti põhjustatud diisli sattumisest õli sisse.
KV G-mersudel näiteks on tavaline, et õlitase muudkui tõuseb ja õli lisada polegi vaja. Kuni saaled lendavad lõpuks.
Bensumootorid selle all ei kannata, sest bensiin aurab mootori vähegi soojaks saamisel õlist minema läbi karterituulutuse.

[Lemet]

Selle loogika kohaselt pole ju ka Opel Astra K ja Volvo XC90 (Euroopa autod 2016) tänases päevas enam mingid autod...

[chac]

Selle loogika kohaselt pole ju ka Opel Astra K ja Volvo XC90 (Euroopa autod 2016) tänases päevas enam mingid autod...

No võibolla on euroopa auto valimine umbes nagu eurovisioon - kaugeltki alati ei võida parim auto/laul, vaid see mis on antud ajahetkel misiganes põhjusel populaarsem

PS. Ja teine moment veel. Käärid auto vahel mis auhindamisele läheb ja selle vahel mis reaalselt 5 või 10 aasta pärast tehasest välja sõidab ja lõppkasutajani jõuab. Töökultuur jms asjad.

[Vilks]

Mõningate Volkswageni isendite kohta öeldakse ka, et Hitleri kättemaks.
Seda ütles mu automehhaanik kui VW esisilla jubinaid vahetas.

[Troll]

See Euroopa Aasta auto valimine on paras tsirkus, võidavad tavaliselt mingid pisikesed pizvinnid a'la Fiat Punto, Renault Clio või Alfa Romeo XX. Audi, BMW ja Mercedes ei oska nende valijate arvates üldse autosid teha, 1983-l vist viimati Audi 100 võitis. Mis puutub Žigulli, siis Aasta autoks valiti 1967. aastal siiski originaal Fiat 124, Žigulid muudeti sellega võrreldes ikka päris tublisti.

[Lemet]

...pisikesed pizvinnid a'la Fiat Punto, Renault Clio 

Olles pidanud kaht Cliot (1,6 liitrist neljaukselist ning 1,2 liitrist kaubikut ), ei ütle ühtki paha sõna.

[AMvA]

See Euroopa Aasta auto valimine on paras tsirkus, võidavad tavaliselt mingid pisikesed pizvinnid a'la Fiat Punto, Renault Clio või Alfa Romeo XX. Audi, BMW ja Mercedes ei oska nende valijate arvates üldse autosid teha, 1983-l vist viimati Audi 100 võitis. Mis puutub Žigulli, siis Aasta autoks valiti 1967. aastal siiski originaal Fiat 124, Žigulid muudeti sellega võrreldes ikka päris tublisti.

Aasta autot valivad Euroopa juhtivate autoajakirjade autoajakirjanikud. Üks valiukriteerium on ka auto kättesaadavus ostjate enamusele. Sellepärat ka kallid bling-bling autod ei võidagi.

[Kapten Trumm]

olles pidanud kaht Cliot (1,6 liitrist neljaukselist ning 1,2 liitrist kaubikut ), ei ütle ühtki paha sõna.

Pauguotil on selline huvitav mootor nagu 1,4 55/54kw OHC bensiin, mida kasutati nii esimese põlve Partner kaubikutel, aga ka sõiduautode odavamatel mudelitel nagu 206, 306, 307, 207. Mootor, millel plokikaanepoldid on valmistatud tainast. Ilmselt pole sa seda õudust näinud. Ajapikku plokikaane pingutus lõdveneb (poldid annavad järgi) ja ühel hetkel on mahlad segamini.

Otsisin hiljaaegu naisele väiksemat peetud, väikse läbisõiduga- silma jäi, et päris pisikese läbisõiduga 207-d on pisikeste läbisõitudega, alati selle 1,4 55 kW mootoriga. Müüja kinnitab kuulutuses - "väga heas korras, investeeringuid ei vaja". Ja auto hind oli nt 900 eurot.

Sõidab küll, kui iga 2 a takka vahetada kaanetihend ja kaanepoldid. Kaanepoltide ülepingutamine annab lühikest efekti (kuna poldid on tainast).

Teine huvitav featuur on nende 90ndate Peugeottide (ja ilmselt siis ka Citroenide) tagumine torsioonvedrustus. Autolehes oli kunagi artikkel Eestis miljon km sõitnud 2.0 diisel Berlingost (I põlv), millel oli selle milliga tagasilda vahetatud kuus (!) korda. Sellise tagasillaga auto ostmisel on küllalt suur tõenäosus sattuda jama otsa, kui kontrollida ei oska.

[Kapten Trumm]

Mõningate Volkswageni isendite kohta öeldakse ka, et Hitleri kättemaks.
Seda ütles mu automehhaanik kui VW esisilla jubinaid vahetas.

Ilmselt oli siis tegemist B5 kerega Passatiga? Aastast 97-02?
Mul on kaks sellist autot olnud (97 V6 Syncro ja 99 1,9 TDI) ja selle esisilla kohta on liikvel kõvasti linnalegende.
Tegelikkus on lihtne.
Tehasest paigaldatud esiõõtsad (neid on esisillas kokku 8 tk) olid liiga nõrgad ja kolisesid nt 40 tuhande km pärast.
Samamoodi kolisesid nende järgi tehtud B-osad.
Tuli osta esindusest täiendatud õõtsade komplekst (maksis krooniajal 12 tuhat krooni) ja mure ununes.
Kindlasti ei tohtinud neid õõtsasid ühekaupa vahetada, siis käisidki iga kuu töökojas ja lõputult.

[AMvA]

Sõidab küll, kui iga 2 a takka vahetada kaanetihend ja kaanepoldid. Kaanepoltide ülepingutamine annab lühikest efekti (kuna poldid on tainast).

Neid ei tohigi üle pingutada, sest poldid on nö. venivad. Ehk siis korrektne pingsus tekitatakse poldi materjali deformatsiooni arvelt. Kui nüüd veel peale keerata ületatakse materjali elastsuspiir ja metall hakkab voolama.

Teine huvitav featuur on nende 90ndate Peugeottide (ja ilmselt siis ka Citroenide) tagumine torsioonvedrustus. Autolehes oli kunagi artikkel Eestis miljon km sõitnud 2.0 diisel Berlingost (I põlv), millel oli selle milliga tagasilda vahetatud kuus (!) korda. Sellise tagasillaga auto ostmisel on küllalt suur tõenäosus sattuda jama otsa, kui kontrollida ei oska.

Seal on probleem nõellaagrites, aga nende vahetamine ei ole raketiteadus ja ei ole keerulisem, kui miski muu sõltumatu tagasilla remont.

[Kapten Trumm]

Citroen Berlingole paigaldas VEHO esindus omal algatusel nende nõellaagrite määrimiseks tavotiniplid, kustkaudu löödi iga õlivahetuse ajal sorts tavotti sisse, meil olnud auto sõitis üle 200 tuhande ilma remondi, laagrite vahetuse ja muu jamata.

Neid ei tohigi üle pingutada, sest poldid on nö. venivad.

Partneri mootori kaanepoldid pole stretch-tüüpi, vaid tavalised.
Lihtsalt aladimensioonilised on sinna sattunud. Sellised hirmus peenikesed.
Stretch-tüüpi poldil on mingi peenemaks töödeldud osa, mis tagab "õigeks" venimise. Neid võib pingutada ainult ühe korra, lahtivõtmisel tuleb uued panna.
Nt vanemate BMW mootoritel on kaanepolte kahte tüüpi - tavalised (korduvkasutatavad) ja stretch-tüüpi ehk ühekordsed.
Erinevus on selles, et esimese läbimõõt on poldipeast poldi otsani sama, teisel on keermeta osa kestel üks peenemaks töödeldud koht.