lemmik sõjafilm...

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
juku
Liige
Postitusi: 32
Liitunud: 23 Dets, 2003 9:28
Kontakt:

Postitus Postitas juku »

e-muulaga saad kõik (21) tankistide osad tõmmata kui kannatust jätkub.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Võiks olla üks korralik sõja temadega seotud server. Sinna võiks panna ülesse filme mänge musa pilte raamatuid jne...
Ligipääs oleks ainult näiteks meie foorumi kasutajatel.
Tean, et siin hakab piraatlus seadus näku panema aga mingi võimalus on kindlasti olemas. Mis moodi toru, stv, datanet jne.... eksisteerida saavad?
Olen kuulnud, et õigete nimedega ei tohi faile levitada. Näiteks mitte ei pane ülesse Stalingrad cd1 vaid hoopis Stcd1.
Keegi, kes on asjaga hästi kursis võiks täpsemalt rääkida :?:
TT33
Uudistaja
Postitusi: 20
Liitunud: 12 Dets, 2004 13:03
Kontakt:

Postitus Postitas TT33 »

Toru, datanet ja muud avalikud FTP serverid eksisteerivad ja saavad eksisteerida kuna nende omanikud ei vastuta nende failide eest mis kasutajad sinna üles lasevad. Teenus on anonüümne ning serverid ongi mõeldud failide vahetamiseks. Tegelikult on piiratud tarkvara ja muusika, seda jälgivad teatud asutused (BSA ja mingi autorikaitseühing).
Oma serveri tegemine samuti täitsa võimalik - vaja ainult arvutit, kiiret interenetiühendust (kiiret upload kiirust spetsiifiliselt) ning tarkvara, mida saab ka tasuta kätte. Filmide üles riputamisega ei peaks probleeme tekkima, isegi mängude üles panemine ei peaks olema vaadeldav.
Karistused FTP serveritesse asjade üles panemise kohta toimuvad üsna harva, serveri haldajad tavaliselt ei tee väljagi, kui neil seal midagi piraatset üleval on.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Pealegi arvan, et selle foorumi server oleks hoopis midagi muud, kui stv näiteks. Ei oleks seal ju hit lugusid, mis artistidel harja punaseks ajab. Või selliseid filme mille pärast plazal kasumid saamata jäävad.
Kas kellegist siin meie hulgas on sellise asja tegiat :lol:
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Konkreetsete filmide juurest on arutelu failivahetuse tehniliste probleemide juurde jõudnud. Ma tuleks tagasi ka siin eespool kordi mainitud filmikese "Nimed marmortahvlil" juurde. Juhtusin lugema ühte interviuud "Maalehest" Mats Traadiga. Lisan lõigu, mis puudutab konkreetselt "NM" teemat. Sita kullaks rääkijatel on millega rinda pista!

Nii palju kui ma tean, tuli Albert Kivikase romaani “Nimed marmortahvlil” ekraniseerimise idee teilt.

Olin koos Arvo Kruusemendiga kirjutanud stsenaariumiks Oskar Lutsu “Sügise”. Filmi esilinastus toimus ärevatel jaanuaripäevadel 1991. Märtsis 1992 helistasin Arvole ja ütlesin, et nüüd on aeg käsile võtta “Nimed marmortahvlil”. Ta oligi nõus, hakkasime stsenaariumi tegema.


Tookord oli veel Tallinnfilm alles. Stuudio tegelaste põhiargumentatsioon oli nagu alati entusiasmi jahutav ja tagasikiskuv: Vabadussõda on nii kauge aeg, kes seda enam mäletab, mis see kinovaatajale ütleb, Eesti rahvas ootab midagi muud, lavastamiseks pole raha jne. Riigi eelarvest filmikunstile määratud summad olid naeruväärselt väikesed, sealt sai kunstifilm näpuotsaga, sellegi ümber käis meeletu kisklemine, ja nagu sissisõjas ikka, mitte alati ei kasutatud kõige ausamaid võtteid.


Meie kannatuste rada kulges läbi lootuste, pettumuste, tõusude ja languste. Ühes kohas anti ebamääraseid lubadusi, teises vaadati viltu, kolmandas teatati suureliselt, et meie “kirjanduslikke projekte ei finantseeri!”. Nagu oleks oma rahva ajalugu pelgalt kirjanduslik projekt (nii tömbilt võidakse meil Eestis mõelda!). Samal ajal elukallidus tõusis – algse kolme miljoni krooni asemel rehkendati tulevase filmi maksumuseks juba kaheksa miljonit jne.


Jätkasime Arvoga tööd stsenaariumi kallal, otsisime üha paremaid kunstilisi lahendusi. Tegime stsenaariumi mitu korda kapitaalselt ümber. Üldse kirjutasime aastani 2000 kuus varianti. Arvol kui filmi loodetud lavastajal tekkis terviseprobleeme, ta valis endale teiseks režissööriks Elmo Nüganeni.


1997 olime mitmekesi – kogu nn varifilmigrupp vastuvõtul tookordse kaitseväe juhataja Johannes Kerdi juures, kes võttis filmi tegemist südamesse ja lubas meile abi. Mitte raha – selleks polnud kaitseväel võimalusi –, vaid transporti, peavarju, relvi võteteks, sõdureid massistseenidesse. Ühtlasi avaldas ta soovi, et tehtaks niisugune film, nagu on soomlastel Talve- ja Jätkusõjast, et seda saaks näidata õppevahendina kooliõpilastele ja sõduritele.


Meie jutt kipub maarahvast kaugenema...

Mitte sugugi. Eesti sõjavägi, kes võitis Vabadussõja, oli valdavalt talupoegade armee. Õppurid, kes läksid vabatahtlikult väeliinile isamaad kaitsma, olid samuti maameeste pojad, kes linnas koolis. Kivikal on nende kujud väga tüsedalt ja eluliselt välja joonistatud.


Kas teil on kade meel, et filmi ei tehtud teie stsenaariumi järgi?

Ei ole. Olen filmitegemisega kokku puutunud mitmel tasandil ja tean, et see on mitmekihiliselt keeruline, sageli ettearvamatute tagajärgedega ettevõtmine. Iseenesest on ükskõik, kes teeb. Peaasi et oleks tehtud hästi.


Et te pole rahul? Film ei vasta teie nägemusele?


Nägemusi ja viirastusi näeb sonija kõrges palavikus või siis narkomaan, tervel inimesel on arusaamad, käsitus või ettekujutus. Jah, ei ole rahul! Need kartused, millest ma rääkisin uute tegijatega meie viimasel kohtumisel 15. septembril 2000, läksid kahjuks tõeks. Pean lugu Nüganenist kui väga andekast teatrimehest, kuid Kivika rikkus ta ära. Vabadussõda polnud lahedate poiste jalutuskäik, püssitoigas seljas.


Raske ja eluohtlik sõjaretk on muutunud palaganiks, vastane tehtud tobedaks ja tühiseks. Kui tõesti oleks nõnda olnud, siis poleks ju enamjagu romaani tegelasi langenud, endine patsifist hulluks läinud ja peategelane koolipinki tagasi jõudnud haavatult, käsi kaelas. Kõik on lihtsustatud ja üheülbaline.


Kivikal pole sõda ainult jäle tapmine, peategelasel – autori alter egol – on valus inimese pärast, kes on kistud sõtta; kuid vabadusvõitlusel on oma loogika.


Asi on põhimõttes: kas näidata Vabadussõda võimalikult tõepäraselt või muuta lahingud markeeritud pullitegemiseks. Valiti – kas tahtlikult või tahtmata – teine tee. Ehk arvati, et see meeldib sponsoreile ning Euroopa ja Ameerika publikule rohkem?


Meie stsenaariumis olid poistel kindlapiirilised karakterid. Peategelane elas raskesti üle hingelist lõhestatust, sest ta hea vend, kes aitas teda koolitada, oli vastaspoolel, ja meie käsikirjas said nad lahingus kokku.


Filmitõde ei teki seal, kus pole konflikti. Kus individuaalne on redutseeritud, jääbki järele pealiskaudne jooksmine ja motiveerimata rabelemine. Väga kahju, et väikerahval pole võimalust üht kirjandusteost mitu korda ekraniseerida.
Kasutaja avatar
Sollmann
Liige
Postitusi: 1378
Liitunud: 31 Jaan, 2005 19:45
Asukoht: Planeet Maa
Kontakt:

Postitus Postitas Sollmann »

...kahju jah... :(
TÕDEONAJATÜTAR
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Ja nüüd ma tuletan veelkord meelde, et sama kamp noolib rahapadade juures oma täitmatute ja pärakutega otseühenduses olevate kõridega uut rahanoosi eestlaste 44. aasta võitlusi kajastava filmi tegemise jaoks pappi noolides!!! Kas Eesti innovaatilisus ja erilisus seisneb ämbrimeeste toetamises kuni jalg ämbri kuju võtab? :twisted:
Kasutaja avatar
ivalo
Liige
Postitusi: 1102
Liitunud: 13 Apr, 2004 20:01
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Postitus Postitas ivalo »

Olen samuti kuulnud kavatsusest jäädvustada Sinimägede sündmusi. Seoses sellega on tekkinud küsimus -kellest-millest peaks see linalugu pajatama?
Kõik .mis puutub SS-vägedesse ju euroopas keelatud ! Samuti ei tohi kasutada fashistlikku sümboolikat!
Ja kuidagi ei taha uskuda ,et kurjategijad on filmis kangelasteks?
Seega naasevad ekraanile vanad head ,küll vahepeal pikka aega varjusurmas viibinud , kuid ajaproovi ausalt läbi teinud kangelased- nõukogude sõdurid!
Seersant Amjaga , Nikolai Trankmann ,.....
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Waffen SS-i ei loeta euroopas kuritegelikuks. Eestlased võitlesid just nimelt Waffen SS-s
canislupus
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
Kontakt:

Postitus Postitas canislupus »

See ei huvita siin kohapeal küll kedagi - kui ikka kunagi komsomolivanne (arvan, et ei pane puusse, väites, et ligi 75 % hetkel erinevates kohtades võimul olevatest isikutest on seda teinud)
antud, siis ei saa ju kodanliku natsionalismi ja fašismi ilmingute vastu võitlemata jätta. Näiteid küllaga. Ka vabadussõdalastele 90 nendal aastal medalite tagasiandmise ajast.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

No seda komsomolivannet ei mäleta, kuigi neljateistaastaselt (osalise vastutuse eas :wink: ) sai sita sisse astutud minevaaastal riikliku preemia saanud tegelase hirmutuskampaania käigus murdunult. Süüdistama peab muidugi ennast ja ainult ennast - kolm aastat noorem vend saatis nad pikalt urruauku ja uskuge mind - see ei olnud lihtne! Aga olen ka andnud vande: jesli ja narušu etu toršestvennuju kljatvu, togda pust dostignet menja vseobšaja nenovistj sovetskogo naroda i kara sovetskogo sakona jne. ja blja-blja-blja! Loodetavasti ei kustutata mind peale seda kohutavat ülestunnistust siit listist? 8)
Kasutaja avatar
alo
Liige
Postitusi: 390
Liitunud: 23 Dets, 2003 9:41
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Postitus Postitas alo »

Arnold kirjutas:Ja nüüd ma tuletan veelkord meelde, et sama kamp noolib rahapadade juures oma täitmatute ja pärakutega otseühenduses olevate kõridega uut rahanoosi eestlaste 44. aasta võitlusi kajastava filmi tegemise jaoks pappi noolides!!! Kas Eesti innovaatilisus ja erilisus seisneb ämbrimeeste toetamises kuni jalg ämbri kuju võtab? :twisted:
Oh, nähkem natuke positiivset ka. Olgugi et NM tõepärasuselt ja efektide poolest nõrk oli. Olgugi, et lubatud tervendava patriotismi asemel oli läbivaks jooneks hoopis kahe noore armastuslugu. Siiski leian mina, et see on ikka parem, kui mitte midagi. Samuti usun, et isegi samade tegelaste Sinimägede film tuleks parem, kui see mis on praegu. Ehk siis mitte midagi.

Alo
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Nojah, asja nutuseks huumoriks pöörates, võib ju vabanduseks öelda, et tegijatel ei olnud eesti filmiajaloost latiks muud võtta, kui Lutsu filmi Vabadussõjast (nime ei mäleta, aga oli üks kaitseväe taidlus). II MS on filmikeeles vägagi heal tasemel kajastatud. Ideoloogilisest soustist ei räägiks, aga "Inimesed sõdurisinelis" on latt, mille alt Nüganen kargab arvatavasti läbi nii, et juuksetuttki toru ei puuduta.
Kasutaja avatar
sten15
Uudistaja
Postitusi: 17
Liitunud: 09 Mär, 2005 16:37
Kontakt:

Postitus Postitas sten15 »

minu lemmik on venlase-väravas
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Arnold´ile

Postitus Postitas hillart »

Täielikult poolt! Ja kahel käel.
"Inimesed sõdurisinelis" on nii tehniliselt, kui kunstiliselt väga hästi tehtud ja kui nüüd KEEGI teeks samal tasemel filmi ka eesti meestest välihallis, siis lööks see garanteeritult kõik senised eesti filmirekordid. Kui juba taoline jamps, nagu "Nimed marmortahvlil", sellise vaatajaskonna kogus, siis juba see näitab, kui suur tarve on eesti inimesel oma identiteedi otsinguil II MS teema järele
Lisaksin omalt poolt samuti, et mainitud filmi ("Inimesed sõdurisinelis") ideoloogiline sisu muidugi "äi lähe mitte", kuid fakt on fakt - see on hea film. Hästi valmis mõeldud ja hästi tehtud!
Muide! Seda filmi pole paraku mitte kusagilt saada. Igasugu muud "Tallinfilmi" poolt toodetut on igal nurgal, aga seda ei ole mitte.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist