Selleks olid ka juba siis eraldi video- ja audio- inseneeria ja insenerid. Ja ilmselgelt oli videoinseneeria oluliselt keerukam ja vastutusrikkam võrreldes heliinseneeriaga. Juba videoinseneeria seadmete "kogutonnaž"
ja spetsiifilisus oli oluliselt suurem võrreldes heliinseneeria seadmetega. Või väidad ikka veel, et heliseadmed olid keerulisemad kui videoseadmed? Või isegi , et "samakeerulised"? Kui nii jätkad, siis tundub, et TV-tehnikas on vähemalt analoogajastu teadmised sul küll lünklikud.
P.S. Lugesin su postitusest nüüd, et õppisid puldis telekunsti tegema, aga jah, see ei pruugi anda sulle tõepoolest signaalistandardite ja signaalitöötluse tehnilist alust ja tausta, kui ise ei viitsi juurde õppida, või pole tehnilist huvi kuidas asi tegelikult tehniliselt ikka toimib. See kes puldis eebleid liigutab ja nuppe/klaviatuure sõtkub, see inimene tavaliselt tõesti ei teagi kuidas ja millistest komponentidest koostati/koostatakse edastatav signaalipakett, tänapäeval siis andmepakett. Tal pole tavaliselt halli aimugi miks kasutati/kasutatakse R-Y ja B-Y signaali, kuidas sellest G tuletatakse, kui pikk tohtis/tohib ajaliselt olla üks telerida ja selle sees reakustutusimpulss, kui pikk on kaadrisünkroimpulss ja millistel niivoodel edastatakse selles või reaimpulsis info jne. Seal on veel küllalt standardiseeritud nüansse enne kui jõuame sõlmeni milles võetakse helikanal, moduleeritakse ja lisatakse seejärel juba formeeritud videosignaali juurde. (Muideks on küllalt veel neid, kes HDMI-d ei kasuta, ja nende signaalikesed digiboksist telekani kulgevad siiani neid samu standardeid kasutades). Tema pani/paneb oma puldiasju kokku ja ei pruugigi teada milline seade ja/või tehniline töötaja sellega veel tegeles/b. Ja millistel põhjustel need seadmed/sõlmed kogu süsteemi toimimiseks kõik vajalikud on/olid. Aga oki siis.
P.S. Ma juba kord selgitasin, et standardikirjeldusi kasutasin selleks, et näidata milline tehniline tase pidi olema, kui sooviti ühelt standardilt teisele üle minna. Näiteks pidid seadmed selleks olema suutlikud ühe sekundi jooksul lõigata 50 korda välja konkreetsed igas poolkaadris konkreetses kohas olevad õiged 63,5 mikrosekundised ajahetked, ja asendama need teistega, säilitades samas sünkro. Täpselt samuti olid seadmed, mis võtsid vastu "jänkipildi", eemaldasid sealt iga kuuenda kaadri (ca 15,5% infost), seejärel "venitasid" alles jäänud 0,84 sekundit uuesti 1 sekundiks, lisaks töödeldi ümber muud signaalid. Ja seda tehti vajadusel reaalajas, või ka vajadusel/soovil suvaliselt valitud viitega (nt spordiülekanne jooksis 10 min nihkega, et nõukogude moraalile ebasobilikke asju soovi korral mitte edastada). Ja see ei olnud migi kosmosetehnika vaid lihtsalt ringhäälingutehnika. Jah, mina liimisin kah laua peal linti kokku, aga see ei tähendanud, et suured onud Ostankinotes ja kes-teab-kus-veel liimisid, või siis milliste seadmetega ja mida nemad "liimisid".
Ja veelkord P.S. ma räägin sellest Ljonja aukuviskamisest seda mis oli, ja ei taha üldse arvustada seda, mida nüüd tagantjärgi ringi lehvitatakse, selle autentsuset ei tea ega taha ma midagi öelda.