Eesti vastuvõetud EU direktiivides on kirjeldatud ka "plaanilisi sunnimeetmeid" nende hooneomanike mõjutamiseks (maksud/trahvid), kes oma hooneid ei renoveeri ja jätkavad energiaraiskamist aga nendest meetmetest avalikult veel ei räägita.
Eestis ehitatud uued hooned vastavad siiski enamjaolt meil kehtivatele energiatõhustuse miinimumnõuetele. Noh vähemalt tänasele hindamise metoodika järgi. Probleem tekib pigem slummistuvate nõuka aegsete kortermajadega, kus elav ballast ei oma kas huvi või raha renoveerimise tegemiseks.
Eriti jõhker probleem on see "tõmbekeskustest" eemal, kus maja on juba kaotanud nõuka aegse krohvikihi ning igaüks kütab end nagu heaks arvab.
Näiteks uued Pöörise tn kõrgmajad Õismäel väidetakse olevat B-klass. Mis taolise, õhukeste seintega paneelika kohta on hea tulemus.
Kortermajas, kus enamuse moodustavad pensionealised muulased on täiesti kindel trahviprojekt. Nad ei saa eales kokkuleppele, pensionäridel on kama, nooremad ja teovõimelisemad korteriomanikud põgenevad sellisest kohast tasapisi ja jääbki vaid umbkeelne, emotsioonide põhjal otsutav endine töölislumpen. Ja kui siis taoline kaader suudab selle renoveerimise ära teha, võib tulemus olla soovitule vastupidine - korteri makse kasvab tuntavalt, lisandub laenu teenindamine, aga soojakulu väheneb natuke või üldse mitte.
Ja täisrenoveerimist (kolm põhilist energiasäästu meedet - välisfassaad+avatäited; küttesüsteem ja ventilatsioon) pole täna 95% kortermajades praktiliselt võimalik teha, sest omafinantseeringut napib ja pankade laenulimiidid (eur/m2) võimaldavad teha neist kolmest ühe või heal juhul poolteist. Igasugu Kredexi "toetused" aga eeldavad, et sa oled ise arved maksnud ja saad toetust takkajärgi - mis omakorda eeldab jällegi omafinantsi ja pangalaenu.
Kui minu kunagi selle valdkonnaga tegemist oli, oli olukord selline, et korteriühistutele andsid laevu vaid SEB ja Swed ning kuni 1000 krooni maja pinna m2 kohta. Väiksem 1000 m2 maja (meil oli enamik taolisi) sai laenu kuni miljon krooni, ühistul endal oli kogutud ehk veel 100 tuhat ja selle raha eest sai enamasti välisfassaadi. Kütet ei tehtud ja kuna küte ei vastanud enam vajadusele, siis köeti üle, hoiti aknaid lahti ja soojuse säästu ei olnudki. Oli juhtumeid, kus samal talvekuul oli renoveerimata ja renoveeritud, muidu identse kortermaja küttearve samasuur.
Kui hakata soojamõõtja järgi seda efektiivsust hindama (mitte pastakat imedes), siis võib üllatusi tulla - mõni "renoveeritud" maja tarvitab sooja rohkemgi. Sest renoveerimine on tervik, mitte üksikud tööd. Ja töötavad soojakraanid korteris sunnivaid neid kruttima - et elamine mõnusam oleks. 1 kraad lisatemperatuuri toas suurendab soojakulu aga 5%. Meie ühistu võttis laenu 2a tagasi - ja jätkus sellest vaid penofassaadiks, küttesüsteemiks ja usteks-akendeks - ja meil on suur ja rahaliselt tugev ühistu. Vent jäi tegemata ja seda asendasid "värskeõhuklapid", st küttesoojaga ilma kütmine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.