Ahjuga või ahjuta

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
A4
Liige
Postitusi: 1745
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas A4 »

See praegune õnnetus on oma tulemist ette hüüdnud juba aastaid, häda neile, kes seda kuulata pole tahtnud või viitsinud. See käib tegelikult nii riigi kui ka üksik-isiku / tarbija kohta.

Riigi tasandilt vaadates pole Eestis viimase kümnekonna aasta jooksul loodud pea ühtegi uut tootmisvõimsust. Probleem pole siin raha või ettevõtjate tahtmise puudumises, vaid selles, et riik pole erinevatel põhjustel suutnud luuga tingimusi nende investeeringute tegemiseks, eriti selles osas, mis puudutab tuule-energiat. Kaitseväe mure radaripildi osas on vaid murdosa sellest probleemist, suurimaks takistuseks on planeeringute, lubade jms puudumine läänerannikul ja saartel, kus tuult on palju ja radarid eriti ei sega. NIMBY on seal peamiseks takistajaks ning aastaid on riigi poolt vaid räägitud, et „oleks vaja eriplaneeringutega see asi läbi suruda“ ja paralleelselt töötada välja mingi suhteliselt vähekulukas skeem, mis sealsetele KOV-idele ja elanikele talumistasu eelarvesse pritsiks. Tehtud pole lihtsalt suurt midagi, ning see on kõikide viimase 10 aasta valitsuste kollektiivne tegematajätmine. Aga ju siis king ei pigistanud nii kõvasti, kui (börsi)hinnad üsna madalad ja talutavad olid.

Eratarbijatel (kes vähegi viitsinud kuulata ja ette mõelda) on samuti u 10 aastat räägitud sellest, et elekter jm energiakandjad odavamaks ei lähe, vaid aina kallinevad. Jah, on suur hulk vaesuses elavaid inimesi, kelle rahakott on nii õhuke, et nad ei saagi selle probleemi maandamiseks ise midagi ära teha. Aga on ka tohutu hulk keskklassi inimesi, kes on oma raha kodude soojustamise ja ökonoomsemate küttesüsteemide asemel investeerinud lihtsalt veel suurema arvu ruutmeetrite ehitamiseks, või siis vaba raha lihtsalt ära tarbinud.

Mina näiteks praegu tänan oma ettenägelikust, et hoidsin 5-6 aastat tagasi maja ehitades ruutmeetrite arvu mõistlikul tasemel, tegin lisainvesteeringu täiendavaks soojustuseks, ei hakanud maja kütma mitte gaasiga, vaid suhteliselt ökonoomse õhk-vesi soojuspumbaga (maaküte oleks olnud veel parem). Hoone kogumaksumus ja igakuine laenu tagasimakse tulid seeläbi küll kõrgemad, kuid samas on minu u 160-ruutmeetrise maja kogu elektriarve (sh küte) ka kõige külmematel kuudel börsipaketiga püsinud alla 150 euro. Alles nüüd viimase detsembri eest tuli sellega võrreldes enam kui kahekordne tõus, aga kannatan selle veel kuidagi välja. Sest – meid kõiki on selle eest ammu hoiatatud, see on meie kõigi ühine läbikukkumine, et me suurt midagi teinud pole.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 35708
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kõige probleemsem seltskond, kes enim kannatab, on maapiirkondade kolhoosiaegsete kortermajade elanikud, kelle asulas on keskküte ammu hingusele läinud ja kellel ongi ainus alternatiiv kütta elektriga või elektri abil. 80ndatel ehitatud majades pole enam ahjusid ega ka võimalust neid panna.

Tihtipeale aga ei pea seal juhtmeid vastu ja pauk järgneb paugule. Muidugi taolistes majades ei ole ka toimivat ühistut ja üldse on keeruline - uputust kõrvaldab see, kes parasjagu upub ning katust parandab kõige kõrgema korruse elanik.

Pingereas järgmine probleem on põllupealsed elektriküttega uuselamud, mis enamasti on ka minimaalselt soojustatud.

Kes aga võttis elada elektriküttega tsaariaegses mõisas, siis noh, oma mure rohkem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ranel
Uudistaja
Postitusi: 22
Liitunud: 07 Aug, 2016 21:06
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas ranel »

A4 kirjutas:See praegune õnnetus on oma tulemist ette hüüdnud juba aastaid, häda neile, kes seda kuulata pole tahtnud või viitsinud. See käib tegelikult nii riigi kui ka üksik-isiku / tarbija kohta.

Riigi tasandilt vaadates pole Eestis viimase kümnekonna aasta jooksul loodud pea ühtegi uut tootmisvõimsust. Probleem pole siin raha või ettevõtjate tahtmise puudumises, vaid selles, et riik pole erinevatel põhjustel suutnud luuga tingimusi nende investeeringute tegemiseks, eriti selles osas, mis puudutab tuule-energiat. Kaitseväe mure radaripildi osas on vaid murdosa sellest probleemist, suurimaks takistuseks on planeeringute, lubade jms puudumine läänerannikul ja saartel, kus tuult on palju ja radarid eriti ei sega. NIMBY on seal peamiseks takistajaks ning aastaid on riigi poolt vaid räägitud, et „oleks vaja eriplaneeringutega see asi läbi suruda“ ja paralleelselt töötada välja mingi suhteliselt vähekulukas skeem, mis sealsetele KOV-idele ja elanikele talumistasu eelarvesse pritsiks. Tehtud pole lihtsalt suurt midagi, ning see on kõikide viimase 10 aasta valitsuste kollektiivne tegematajätmine. Aga ju siis king ei pigistanud nii kõvasti, kui (börsi)hinnad üsna madalad ja talutavad olid.

Eratarbijatel (kes vähegi viitsinud kuulata ja ette mõelda) on samuti u 10 aastat räägitud sellest, et elekter jm energiakandjad odavamaks ei lähe, vaid aina kallinevad. Jah, on suur hulk vaesuses elavaid inimesi, kelle rahakott on nii õhuke, et nad ei saagi selle probleemi maandamiseks ise midagi ära teha. Aga on ka tohutu hulk keskklassi inimesi, kes on oma raha kodude soojustamise ja ökonoomsemate küttesüsteemide asemel investeerinud lihtsalt veel suurema arvu ruutmeetrite ehitamiseks, või siis vaba raha lihtsalt ära tarbinud.

Mina näiteks praegu tänan oma ettenägelikust, et hoidsin 5-6 aastat tagasi maja ehitades ruutmeetrite arvu mõistlikul tasemel, tegin lisainvesteeringu täiendavaks soojustuseks, ei hakanud maja kütma mitte gaasiga, vaid suhteliselt ökonoomse õhk-vesi soojuspumbaga (maaküte oleks olnud veel parem). Hoone kogumaksumus ja igakuine laenu tagasimakse tulid seeläbi küll kõrgemad, kuid samas on minu u 160-ruutmeetrise maja kogu elektriarve (sh küte) ka kõige külmematel kuudel börsipaketiga püsinud alla 150 euro. Alles nüüd viimase detsembri eest tuli sellega võrreldes enam kui kahekordne tõus, aga kannatan selle veel kuidagi välja. Sest – meid kõiki on selle eest ammu hoiatatud, see on meie kõigi ühine läbikukkumine, et me suurt midagi teinud pole.

Kui jutt 5-6a lõikes, siis on pead veel mõned aastad samas tempos kütma, et küttehinda tasa teha+seademete soetushinna vahe arvesse võttes on see periood nii väikse tarbega veel oluliselt pikem. Seda kõike eeldusel, et gaasi hind jääbki kõrgeks. Küll aga kallis gaas tähendab ka kallist elektrit.

Miks uuele majale õhk-vesi panna maakütte asemel, ei saa aru. Õhk-vesi sõltub väga palju välistemperatuurist.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 35708
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Miks uuele majale õhk-vesi panna maakütte asemel, ei saa aru


Krunt väike, KOV detailplaneeringu piirangud, Harjumaal tihti paekivi vastas, selle piikamine vaevaline ja kui naabritel majad püsti, siis kipsplaadilt pahtel pudeneb, kui rokson paugutab.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
runno
Liige
Postitusi: 140
Liitunud: 11 Sept, 2008 10:03
Asukoht: Tallinna külje all
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas runno »

Kapten Trumm kirjutas:
Miks uuele majale õhk-vesi panna maakütte asemel, ei saa aru


Krunt väike, KOV detailplaneeringu piirangud, Harjumaal tihti paekivi vastas, selle piikamine vaevaline ja kui naabritel majad püsti, siis kipsplaadilt pahtel pudeneb, kui rokson paugutab.



Mul tehti 4x42m auku pae sisse (öeldi, et tühimikke väga polnud, kogu aeg oli kivi vastas), naaber küll ei maininud, et tal midagi väga värisenud/pudenenud oleks.

Augud ca 5m naabri piirist, tal omakorda 4m piirist majani.

Iseasi on muidugi jah detailplaneeringu piirangud.
OLAVI
Liige
Postitusi: 890
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas:
Miks uuele majale õhk-vesi panna maakütte asemel, ei saa aru


Krunt väike, KOV detailplaneeringu piirangud, Harjumaal tihti paekivi vastas, selle piikamine vaevaline ja kui naabritel majad püsti, siis kipsplaadilt pahtel pudeneb, kui rokson paugutab.

Kui maja soojatarve on nii väike, et hoones temperatuuri tagamiseks piisab 4-5kW soojusväljastusega soojuspumbast, siis on mõtetu osta 10kW maasoojapump ja ehitada sellele maakontuur.
Kuna 5kW maasoojuspumba täiskomplekti soetusmaksumuse ja säästetud energia maksumuse suhe on suht madal, siis nii väikse võimsusega maasoojuseseadmeid eriti ei pakuta.
Kui suuta hoone energiatarvidus vähendada 2kW juurde, siis ei pruugi isegi 5000eur ÕV soojuspumba soetamine äratasuda võrreldes otseelektriga küttes.

(Minul piisab majas 24C hoidmiseks 4,5kW ÕV soojapumbast isegi -28C külmaga, sest madalamat välistempi pole veel olnud ja Dets kogu elamise elektrikulu oli ca 1000kWh ning minu arvestuse järgi polnud maasoojuspumba panek ehituse ajal tasuv.)
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 29915
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kriku »

OLAVI kirjutas:Kui maja soojatarve on nii väike, et hoones temperatuuri tagamiseks piisab 4-5kW soojusväljastusega soojuspumbast, siis on mõtetu osta 10kW maasoojapump ja ehitada sellele maakontuur.
Kõige kindlam on sel juhul ikka ahi ehitada.
Walter2
Liige
Postitusi: 3023
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Reval
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Walter2 »

Kui suuta hoone energiatarvidus vähendada 2kW juurde, siis ei pruugi isegi 5000eur ÕV soojuspumba soetamine ära tasuda võrreldes otseelektriga küttes.

2kw küttevajadusega maja on mingi ühetoaline kööktuba 40 ruutu? :) Sellise võimsusega on tavaliselt tarbevee elektriboilerid või el.konvektor. Maasoojuspumpadel on üldjuhul lisaks hoone kütmisele ka tarbevee soojendamise funktsioon (kas integr.-tud või eraldi paagiga). Paigaldad ja unustad, korra aastas käib ka tehnik.
Ning soojuspumba asemel ahju(-de) paigaldamise variant on muidugi huvitav... Kui ajaga midagi teha pole siis miks mitte - kriisiaeg tulemas ikkagi. :crying:
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 29915
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Kriku »

Jajah, moodne inimene moodsas ühiskonnas vajutab ikka nuppu ja kõik toimib :mrgreen:
OLAVI
Liige
Postitusi: 890
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas OLAVI »

Walter2 kirjutas:
Kui suuta hoone energiatarvidus vähendada 2kW juurde, siis ei pruugi isegi 5000eur ÕV soojuspumba soetamine ära tasuda võrreldes otseelektriga küttes.

2kw küttevajadusega maja on mingi ühetoaline kööktuba 40 ruutu? :) Sellise võimsusega on tavaliselt tarbevee elektriboilerid või el.konvektor. ...

Rääkides hoone elamisväärsest energiavajadusest, sest leili võib võtta kasvõi väljas kilesaunas ja iga päev ei pea vannis käima.

06.12.2021, kui õhtul kell 21 oli välistemperatuur -23C ja toa temp oli 22,5C lülitasin eksperimendiks oma 110m2 kahekordse maja põranda- ja radiaatorite ringluspumba välja ning esimesel (avatud) korrusel lülitasin sisse 2kW elektripuhuri.
07.12.2021 hommikul 7.00 oli välistemperatuur -20C ja toatemperatuur oli tõusnud +25,5C´ni ning selle aja (10 tunni) jooksul oli puhur kulutanud 13,2kWh elektrienergiat.
Ehk selle energiaga mitte ainult ei säilitatud sisetemperatuuri vaid sisetemperatuur tõusis 3K võrra.

Rääkides elektriboilerist, siis läbi 100L boileri kesta lekib ümbritsevasse ruumi umbes 1,5kWh soojusenergiat ööpäevas (kui boiler asub ruumis kus on toatemperatuur) ja kui boiler asub kütmata ruumis (keldris, pööningul), siis energeetiliselt on see umbes sama kui kütaksime seda külma ruumi ööpäev läbi elektriga. Milleks kulub ühes kuus, olenevalt ruumi temperatuurist, isegi kuni 100kWh energiat.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 35708
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Korteri puhul tuleb arvestada, et kui temperatuuri vahe naaberkorteri või koridoriga (delta-t) ületab 5 kraadi, siis hakkab läbikütmine läbi seinte, mis pole üldiselt soojustatud.

Nii võib leiutada perpetum mobile, kui talvel 1,5MWh küttevajadusega soojustamata korter õnnestub ja elatav hoida nt 600 kWh elektriga.

Teine köetavates ruumides "kasulik" tegu on hõõglampide asendamine LED-idega, mis reeglina kokkuhoidu ei anna.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 890
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas OLAVI »

Kriku kirjutas:
OLAVI kirjutas:Kui maja soojatarve on nii väike, et hoones temperatuuri tagamiseks piisab 4-5kW soojusväljastusega soojuspumbast, siis on mõtetu osta 10kW maasoojapump ja ehitada sellele maakontuur.
Kõige kindlam on sel juhul ikka ahi ehitada.

Loosungiks on see kena küll aga pahatihti jäetakse tähelepanuta ahju soetusmaksumus ja püsikulu.
Ahjukütte soetusmaksumus algab vundamendist ahjule ja korstnale ning läheb kuni küttematerjali hoiuruumini ning kütuse töötlemisvahenditeni välja.
Ahjukütte kasutamine nõuab teatud füüsilise jõu ja selge mõistuse olemasolu (tikud ja siiber), millest riigi elanike keskmise vanuse tõustes võib mõne aja pärast puudus tulla või pädeva ahjukütja palkamist.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3695
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Jaanus2 »

Ei ole otseselt arvutanud, aga praeguste elektrihindadega peaksid LED-id ka köetavates ruumides ära tasuma, kui just küte ei ole otseelektrist kallima hinnaga. Soojuspump paljundab seda LED-ide poolt kasutamata jäänud energiat näit. 2,5 - 3 korda. Ja suvel on puhas kokkuhoid, sest lampide sooja ei ole vaja. Korter Tallinna lähedal, keskküte (ainult küte) gaasiga dets. 3,3 eur/ruutmeeter. Samasugune korter Saaremaal (soojem kliima), õhksoojuspump - kulud küttele 1,6x väiksemad ruutmeetri kohta detsembris. See siis ainult küte mõlemal juhul.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 29915
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kriku »

OLAVI kirjutas:
Kriku kirjutas:
OLAVI kirjutas:Kui maja soojatarve on nii väike, et hoones temperatuuri tagamiseks piisab 4-5kW soojusväljastusega soojuspumbast, siis on mõtetu osta 10kW maasoojapump ja ehitada sellele maakontuur.
Kõige kindlam on sel juhul ikka ahi ehitada.

Loosungiks on see kena küll aga pahatihti jäetakse tähelepanuta ahju soetusmaksumus ja püsikulu.
Mis on samuti maaküttest madalamad.

Kui muidugi rääkida ruumist, kus põhikütteks on vaja ainult 4-5kW, siis pigem pliit & soemüür kui ahi.

OLAVI kirjutas:Ahjukütte kasutamine nõuab teatud füüsilise jõu ja selge mõistuse olemasolu (tikud ja siiber), millest riigi elanike keskmise vanuse tõustes võib mõne aja pärast puudus tulla või pädeva ahjukütja palkamist.
Kui inimene on nii segi, et ei suuda ahju kütta, siis ei saa ta nagunii enam kõrvalise abita hakkama.

Õhksoojuspumba kasuks võrreldes ahiküttega räägib pigem võimalus seda suvel ruumi jahutamiseks kasutada - mis on vanainimese jaoks ka väga oluline funktsioon.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 35708
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mul on maal kõrvalhoones kaks ruumi, 32 m3, mis on kohandatud olmeks ehituse ajal.
Soojustatud on: seinad 250 mm kivivill, väljas tuuletõkkepapp, teibitud Isover Facade teibiga, lagi 250 mm kivivill, sisemine vooderdus kips, kaks kahekordse paketiga akent, üks soojustatud plekist välisuks ja kõrvalolevasse kütmata ruumi viib üks EI-30 tuletõkkeuks. Venti ei ole. Põrand betoon, soojustus 100 mm penoplast.

Kütteks on sees 2000W elektriradikas, mille kolmest astmest on sees esimene ja see on reguleeritud umbes poole peale, niiet mingi 500W ehk. Kui ma kohal olen, kütan bullerjanahju, aga kui seal sedagi pole, on radikas sees. Miinuskraadidega oli siis, kui ainult radikas küttis mingi +12 kuni +15, niiet tulles viskasid üleriided mugavalt varna ja panid ahju küdema (et saaks särgiväel olla). Olles eelnevalt samasuguste radikatega kütnud umbes samasuurt nõuka aegset garaazi, siis seal oli sama temperatuuri saamiseks kaks taolist radikat üsna maksimumi peal.

Rahaliselt -0,5 kW*24 tundi*20 päeva (kui ma kohal pole) = 240 kWh= 24+ eurot (10 sendise hinnaga püsipakett) kuus.

Ehk võti on hoone soojapidavus ja ehituskvaliteet (viimane just seepärast, et kallid materjalid on ka korralikult paigaldatud), mitte niipalju kütteviis. Üks põhjus, miks need põllupealsed majad on kallid kütta, on kehv ehituskvaliteet (ehitusjärelevalve puudumine) ja soojustuselt kokku hoidmine.

Kuigi ma pole elus eriti midagi ehitanud, siis ehitusplatsidel käies kargab küll haltuura lihtsalt näkku. Kui tuuletõkkepapi asemel (mis ise on soojustusmaterjal) kasutada kokkuhoiuks mingit "tuuletõkkekilet" ja hoone sees kinnitada kipsplaat otse karkassi postide külge, siis muutuvad karkassi postid külmasildadeks. Läbi selle tuuletõkkekile pääseb külm otse karkassi sisse ja sealtkaudu jõuab see siseseinani. Ja olen enam kui ühes majas taolist porri näinud. Tegelikult peab meie kliimas postide ja välisvoodri vahel olema tuuletõkkepapp (mis on kuumaga kokku pressitud kivivill) ja seespool pannakse postide peale horisontaalsed roovlatid, mille vahed täidetakse veel 5 cm villa kihiga (aurutõkke kile läheb postide ja roovlattide vahele). Ja alles nende roovlattide peale läheb sisesein (kips).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline