Ahjuga või ahjuta

[croman40]

Keskkütteradikas annab enamuse soojusest ära konvektsiooniga

Kui proovida täpsemalt väljenduda, siis ribilise ehituse korral on üldiselt hinnatud konvektsiooni/kiirguse suheks 80/20, plaatradikate korral mõõdetud kuni 62/38. Üldiselt täpsem nr sõltub paljudest detailidest.

Ahju kohta ei leidnud selliseid suhtarve, parim, mida võiks kasutada on ehk võrdlus laes oleva radikaga, mille analoogne suhe on 30/70 kiirguse osakaalu kasuks.

Ja kõhutunde vastaselt... selgub et ega värvi värvusel väga tähtsust polegi

Mis puudutab kiirgava keha pinnakatet, siis on erinevusi küll (võrreldes musta kehaga, mis =1):
alumiiniumvärv 0,27-0,67
must kuumakindel (silikoon) värv 0,93
must epovärv 0,89
must emailvärv 0,80
õlivärvid kõik toonid 0,92-0,96

lisaks teiselt lk
must, hall, roheline värv 0,95
valge värv 0,89

Seega alumiiniumvärviga võib soojuskiirguse osa suht väikeseks viia ja radikat sellega värvida ei ole soovitav.
Ka valge emailvärviga ei ole hea mõte ahju värvida, samas ribilise radiaatori puhul jääb vahe ca 0,2*0,2= 4% kanti

[Madis Reivik]

Täpselt seda ma rääkisingi, vahe on väga väike ja seejuures ega EFEKTIIVSUS ei vähene, lihtsalt VÕIMSUS kukub veidi. Paar protsenti on tühine, ilmselt mööbli paigutusest sõltub rohkem.

Aga OLAVI, sa paned siia suvalist infot, äkki kommenteerid ka

"Täiusliku musta keha pind (kiirgusvõimega 1) kiirgab toatemperatuuril soojuskiirgust kiirusega ligikaudu 448 vatti ruutmeetri kohta (25 °C ,298,15 K );"

Ehk siis TOATEMPERATUURIL olev radiaator kiirgab 448W ruutmeetri kohta ? Igiliikur ?
Tehnobabble ei lähe läbi minuga, nii et palun selgita.

[frantzus]

no keda kuradit huvitab see teaduslik targutamine; kui on vilu siis viskan halge alla nõukogude aegse ühepereelamu kesküttesüsteemi katlasse; vabalthingavale ja pole elektrit ka vaja; tonn-teine isegi kivisütt alles eelmisest sajandist, ja tuulemurdu ämma metsast käin iga aasta kokku korjamas oma tarbeks! õhksoojuspump stabiliseerib kogu elamist et Frantzus ei peaks katlakütjaks olema kui koju laekub! kuradi palju õlut kulub keldris katlaruumis!

ne katcigarõ mõ
i ne plotniki...

no pole seda tarka juttu vaja ajada nendele kes kütavad sellega mis käepärast, mingi kütteväärtus neid ei huvita aga soe tuba küll.

teemat valdan, on võimalust optimeerida; aga paraku enamus meie külas on hädas, eriti korrusmajades kus pole enam 25.a keskkütet olnud! ja nendele mingitest kasuteguritest rääkida on lootusetu ettevõtmine. ikka partei ja valitsus süüdi. ema elab ka korrusmajas, ainuke mis on ühendatud peale pikemat pausi kohalikku keskküttevõrku; toimiv ühistu ja eelmine aasta kredexi abiga täielik renoveerimine mingi kõrgema energia klassiga. detsembrikuu elektriarve 4 euri. soojaarvet ei oska kirjeldada kuna see on neil jagatud aastapeale, et suvel maksavad rohkem et talvel vähem maksta! igatahes pensionärist ema kes elab üksi pakkus frantzusile et kui teil noortel raskuseid on arvete maksmisega siis tema ikka abiks .

noh läksin selle jutupeale tütrega pealinna kaubanduskeskusesse ja ostsime lastelastele suusad ja vanavanaemale libisemiskindlad talvesaapad! soome kelgust hakkas alles siis rääkima kui suund kodu poole! järgmiseks nädalavahetuseks on ka soome kelk olemas.

[AMvA]

Värvimata plekist ahju kesta võid küll kohe mustaks ära värvida. Ega siis inimesed muidu oma plekkahjusid mustaks ei tavatsenud värvida, sellel pidi ikka mingi laiem tagamõte ka olema.

Plekkahjusid värviti kuumakindla värviga ja must oli vanasti ainuke värvitoon, mis sellele värvile saada oli. Must oli see aga ilmselt sellepärast, et must värvipigment on üks odavamaid.

[AMvA]

Tuleb meelde et kui Henry Ford käivitas autode konveiertootmise olevat ta luulelisel öelnud et kui Ford siis peab ta olema must. Pragmaatilisem seletus oli et must oli tollal ainuke värv mida sai konveieril ahjus kuivatada ja mingit teist värvi autosid toona niisuguses tempos valmistada ei saanudki.

See, kuidas värvi saab j peab kuivatama, sõltub värvi lakist, see mis värvi värv on sõltub pigmendist. Must pigment oli siis lihtsalt kõige odavam (sisuliselt tahm)

[2korda2]

Ei pea olema ilmtingimata emailitud. Mustast - emailimata - malmist pott on sama hea.

Tingimata ei pea olema emailitud aga parem on küll. Emailimata pottidel on kombeks potti jäänud toidule (ei saanud kõigest korraga jagu ja panid külmikusse ootama) maitset anda. Emailitud potiga seda häda pole. Kui peale ahjust võtmist pott tühjendada, siis pole väga vahet.

Ahjud olid musta värvi, sest kuumuskindlat värvi muud tooni polnud ja musta oli ka kõikse odavam teha, nagu siin juba mainitud. Kui keegi kütab oma eluruumides oleva ahju pinnatemperatuuri kõrgustesse, kus puhtalt ahju värvist tulenev erinevus on selgelt tunnetatav, siis ma soovitan järgmisi tegevusi:
1. helistada kohe 112 - sellise pinnatemperatuuriga ahju puhul on pea kindel, et midagi elamises juba põleb.
2. kui päästjad on ahju ümber olevad tukid (mida sa siiani majaks nimetasid) laiali ajanud, siis kontrolli kas oled ahjupassis olevat järginud. Kui oled, siis tekib sul nõue pottsepa vastu. Kui pole, siis oled vähemalt targemaks saanud.
Mõtteharjutusi veel:
1. kui radika värvist sõltuks väljundvõimsus niivõrd olulisel määral, siis miks absoluutne enamus radikaid on valged? Lisaks palun võtke ühendust meistriga, kes on teinud näiteks need ahjud ja noomige teda.
2. kui materjali värvist oleneks soojusjuhtivus väidetaval määral, siis miks pole absoluutselt kõik soojustusmaterjalid valged?
3. Kui palju paremini peab sooja valgeks võõbatud maja võrreldes mustaks võõbatud majaga? Arvestades küttele tehtavaid kulusid kas oleks rohepöörde tarvis vaja meie laiuskraadil keelustada kõik mittevalged majad?

[AMvA]

Neile ahju värvi juttude ajajatele, minu vanaisa elas vans palkmajas, milles oli korralik kahhelahi, valge. Talvel küttis üle päeva. Ei olnud küll probleemi, et see vage ahi ei oleks sooja andnud.

[OLAVI]

Täpselt seda ma rääkisingi, vahe on väga väike ja seejuures ega EFEKTIIVSUS ei vähene, lihtsalt VÕIMSUS kukub veidi. Paar protsenti on tühine, ilmselt mööbli paigutusest sõltub rohkem.

Aga OLAVI, sa paned siia suvalist infot, äkki kommenteerid ka

"Täiusliku musta keha pind (kiirgusvõimega 1) kiirgab toatemperatuuril soojuskiirgust kiirusega ligikaudu 448 vatti ruutmeetri kohta (25 °C ,298,15 K );"

Ehk siis TOATEMPERATUURIL olev radiaator kiirgab 448W ruutmeetri kohta ? Igiliikur ?
Tehnobabble ei lähe läbi minuga, nii et palun selgita.

See viidatud tekst on AKF´i enda pandud Wiki lingilt tõlgitud:
https://en.wikipedia.org/wiki/Emissivity

Stefan–Boltzmann law. The ratio varies from 0 to 1. The surface of a perfect black body (with an emissivity of 1) emits thermal radiation at the rate of approximately 448 watts per square metre at room temperature (25 °C, 298.15 K); all real objects have emissivities less than 1.0, and emit radiation at correspondingly lower rates.[1]

Tasuks enda poolt postitatud materjal ikka mõttega läbilugeda, mitte teisi süüdistada kui kirjakohale tähelepanu juhitakse.

[Madis Reivik]

Pointless tehnobabble.

Ära targuta vaid vasta küsimusele:

"Täiusliku musta keha pind (kiirgusvõimega 1) kiirgab toatemperatuuril soojuskiirgust kiirusega ligikaudu 448 vatti ruutmeetri kohta (25 °C ,298,15 K );"

Mida see tähendab antud kontekstis (vesiradikate värv) ning kas see ikka kehtib toatemperatuuril ? Paned tuppa mingi musta keha ja see hakkab kiirgama 448 vatti ? Ei hakka ju, see on siililegi selge.

[OLAVI]

Värvimata plekist ahju kesta võid küll kohe mustaks ära värvida. Ega siis inimesed muidu oma plekkahjusid mustaks ei tavatsenud värvida, sellel pidi ikka mingi laiem tagamõte ka olema.

Plekkahjusid värviti kuumakindla värviga ja must oli vanasti ainuke värvitoon, mis sellele värvile saada oli. Must oli see aga ilmselt sellepärast, et must värvipigment on üks odavamaid.

Ei olnud ainult must värv.
Ka poes saada olnud "Hõbevärv" oli kuumakindel ja seda tehti ise segades alumiiniumi puudrit lakiga, oligi kahekomponentne värv.
Tol ajal toonisid maalrid ise värve ja kui oli kuumakindlat lakki, siis iga osavam maaler segas pigmendi abil sellist tooni kuumakindlavärvi nagu vaja aga kuna selline teenus oli kallis, siis kasutati vähem.

[OLAVI]

OLAVI, me kõik oleme juba aru saanud, et sa Googeldada oskad, lõpetaks nüüd selle OCD poolt tekitatud mõttetute linkide postitamise.

Kui üks "räägib mis teab" ja teine "teab mida räägib", siis elu on õpetanud, et igale lausutud sõnale peab olema ka vajadusel kohe kirjalik kinnitus lisada, et jutt pläraks ei muutuks.
Pole ju mõtet ka raamatukogus arutelu arendada, kui isegi enda poolt lisatud linkidest ei suudeta aru saada.

[Madis Reivik]

Hea et sa ise aru said.

Kui sa paned valeväite ja see lükatakse ümber, siis võid ka vastata "ahsoo, sain targemaks" ning mitte ajada sousti kõikvõimalikel teemadel.
Sest enamus sellest soustist on täielik jama (elektroonikaradikad nt).

[OLAVI]

Pointless tehnobabble.

Ära targuta vaid vasta küsimusele:

"Täiusliku musta keha pind (kiirgusvõimega 1) kiirgab toatemperatuuril soojuskiirgust kiirusega ligikaudu 448 vatti ruutmeetri kohta (25 °C ,298,15 K );"

Mida see tähendab antud kontekstis (vesiradikate värv) ning kas see ikka kehtib toatemperatuuril ? Paned tuppa mingi musta keha ja see hakkab kiirgama 448 vatti ? Ei hakka ju, see on siililegi selge.

Mulle omale küll tundub +25C ehk 298,15K olema päris tavaline toatemperatuur.
Kuidas see antud kütmise teemasse puutub on lihtsamalt kirjeldatud mu eelviidatud raamatus.
Täpsemaks arusaamiseks peaks mõnda soojusfüüsika õpikut tudeerima.
Ju siis Siil pole võimeline füüsikat ega ümbritsevas keskkonnas toimuvast arusaama.

[Kriku]

Vähemalt kahhelahjude värvid on küll olnud puhtalt moeasi. Valget kahlit kasutati 19. sajanil ning 20. sajandi esimesel poolel ikka palju (Karlovas neid ka omajagu näiteks).

Baroksed kahlid:

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kah ... ja-hooldus

Muistset tarkust ahju tumeda värvi tagant otsida ei maksa.

[Avatar]

Minu meelest küll päris tore näide, kuidas väga veendunult kelbast ajades võib üsna pikalt lennata. Toomas sai minul tugriku ..No ega selle eest suurt osta ei saa...aga ega Toomase vangla ka suurt elu ei piira