www.militaar.net

kuna küüditamine oli 14 juunil, kool on selleks ajaks läbi, aga holokaust on kooli ajal, siis nämmutatakse õpilastele iga aasta juutide tapmisest, küüditamisest näiteks aga räägitakse heal juhul 2-3 korda 12 aasta jooksul.

samamoodi , kui ka küüditamisest räägitakse , siis mainitakse väga kesiselt siberis olnud venelaste endi olukorda, mis ei olnud ka eriti parem.

Takishi kirjutas:kuna küüditamine oli 14 juunil, kool on selleks ajaks läbi, aga holokaust on kooli ajal, siis nämmutatakse õpilastele iga aasta juutide tapmisest, küüditamisest näiteks aga räägitakse heal juhul 2-3 korda 12 aasta jooksul.

Tegelikult saab asja ju niimoodi korraldada, et holokaustipäeval ei pea tingimata lastele rääkima ainult juutidega toimunut. Saab rääkida samast teemast peamiselt Eesti kontekstis. Alustades Saksa soost Tartu linnakodanike Venemaale küüditamisest nii Liivi sõja kui ka Põhjasõja ajal, Balti aadlike küüditamisest Siberisse 1917.a. sügisel (mis muide on seni eestlaste hulgas üsna vähetuntud) ning loomulikult eestlaste küüditamisest nõukogude võimu poolt, kuhu sisse mahtus väikeste aktsioonide vahel ka kaks suuremahulist aktsiooni 1941 ja 1949.

Ja siis nendele lisaks võiks rääkida, mis maailmas on analoogilist toimunud. Kuidas ameeriklased süstemaatiliselt 18.-19. sajandil indiaanlasi hävitasid. Kuidas türklased 1915-16 armeenlasi hävitasid. Kuidas Stalin 1937-38 suure osa Euroopa väikerahvaid Siberisse saatis ning miljoneid ukrainlasi surnuks näjutas. Kuidas Hitler 1938-45 juute ja mustlasi hävitas. Kuidas Stalin lasi 1945 Saksamaale tungides lasi saksa naisi massiliselt vägistada, et niiviisi saksa rahvus ära rikkuda (lugege Ilja Ehrenburgi!). Kuidas Stalin peale Teist Ilmasõda krimmitatarlased, tšetšeenid jt rahvad tervikuna oma ajaloolistelt asualadelt välja küüditas. Kuidas Poola, Tšehhi jt riigid peale Teist Ilmasõda aastasadu sealaladel elanud etnilised sakslased jõuga kodudest välja ajas ning suure hulga neid sellega seoses tappis. Kuidas Hiina Kultuurirevolutsiooni ajal 1960ndate teisel poolel Ida-Turkestani rahvaid miljonite kaupa tappis ning ülejäänusid taga kiusas (kokku tapeti Hiinas Mao ajal umbes 60-70 miljonit inimest). Kuidas punased khmeerid 1975-79 Kambodžas neljandiku oma riigi rahvast maha tapsid. Jne.

Kui nüüd rääkida arvudest, siis Hitleri poolt tapetud 5 miljonit juuti on suur arv ning loomulikult masskuritegu. Ei tule aga unustada, et Stalini poolt esilekutsutud Ukraina kunstlikes näljahädades 1922 ning 1932-33 tapeti umbes kaks korda niipalju inimesi ning Mao Zedong 1960-70ndate aastate Hiinas tappis vähemalt kümme korda niipalju.

Sellest kõigest tuleks koolides ausalt rääkida.

tegelikult toimus 4 küüditamist:

1941-kodanlaste vastu
1945-saksa kaasa jooksikute vastu
1949-bandiitide ja kulakute vastu
1952-eelsoojendus 1953. aasta suurküüditamisele(võrdne 1937 suurküüditamisega)

Lisaks toimus veel väiksemaid küüditamisi nende suuremate vahel.

tõnis.SS kirjutas:Lisaks toimus veel väiksemaid küüditamisi nende suuremate vahel.

jah, viimised toimused kogu aeg(v.a. 1941-1944)-vabandust kui ma nüüd kuidagi teemast välja viitasin

harri13 kirjutas:tegelikult toimus 4 küüditamist:

1941-kodanlaste vastu
1945-saksa kaasa jooksikute vastu
1949-bandiitide ja kulakute vastu
1952-eelsoojendus 1953. aasta suurküüditamisele(võrdne 1937 suurküüditamisega)

Oi, küüditamisi toimus palju rohkem. Need neli olid suurimad (sh 1941 ja 49 veel kõigist kõige suuremad), mis tähendab, et väiksemaid ja lokaalsemaid aktsioone oli ikka palju. Ning ei tasu unustada, et NKVD tegeles ka aktsioonide vahel pidevalt represseerimisega ning sellealane tegevus ei vaibunud praktiliselt mitte kunagi. Näiteks piisas tollal ühest (vale)kaebusest, et inimene või terve perekond Siberisse/vangi saata.

Alles 1956 peale partei 20. kongressi läks repressioonide maht veidi väiksemaks ning ka Siberisse saadetuid hakati rehabiliteerima ning kojugi lubama. Siis keskenduti massilise vangipanemise ja küüditamise asemel väikesele grupile aktiivset tegevust harrastavatele teisimõtlejatele (Jüri Kukk, Mart Niklus, Lagle Parek jt) ning sellealane tegevus jätkus kuni 1980ndate aastate lõpuni.

Silma hoiti peal muidugi ka edaspidi peal kõigil nõukogude režiimi jaoks "kahtlasel" elemendil - siia alla kuulus näiteks kirikute pildistamine, liigne huvi EV ajaloo vastu, tegevus usulahkudes, ufoteaduse uurimine, liigne kirjavahetus Läänega, mingis suletud seltskonnas paari nõukoguevastase repliigi väljaütlemine jne. "Repressioonid" nende tegevuste eest olid Stalini ajaga võrreldes küll palju leebemad - autoostulubadest ja turismituusikutest ilmajätmine (neid jagas ametiühing koostöös teise osakonnaga, loe eriosakonna ehk sisuliselt KGB filiaaliga); välismaale ja piiritsooni (nt Saaremaale) sõidu keelamine, juhtivale ametikohale määramise blokeerimine jne...

Nagu hiljem leitud materjalidest selgub, oleks 1941. aastal nõukogude korra kestma jäämine viinud Siberi-teele kogu eesti rahva. Ainult ajaloo suurima inkvisiitori surm 1953. aastal päästis eesti rahva sellest hävingust.
http://www.hot.ee/lvpfoorum/ajalugu-5.html

Millistest dokumentidest käib jutt?

kahjuks ei oska öelda,millest jutt käib,kuid see jutt oli ammu teada,et nii plaaniti.
plaaniti ka kogu baltikumi ümberasustamist (loe : küüditamist) siberisse,kuid tösi,et meid päästis suure timuka surm.

kuid nliit ei halastanud väiksematele rahvastele,nt.Tsetseenia..

Mälu järgi: vastuse võib leida ehk "Eesti rahva kannatuste aastast". Seal vist oli taoline väide.

See asi pole siiski kuigi reaalne ja mingit tõsist tõestust sellele pole.

Ei meenu kahjuks raamat, aga seal oli ühel leheküljel foto Ždanovi märkmikust, kus kenasti kirjas, et kõik eestlased Siberisse ...

Marissa kirjutas:Ei meenu kahjuks raamat, aga seal oli ühel leheküljel foto Ždanovi märkmikust, kus kenasti kirjas, et kõik eestlased Siberisse ...

http://www.ekspress.ee/viewdoc/3D28781D ... 3B004C44D9

Ärgem teemat nüüd ka üle dramatiseerigem.

Tegu oli Ždanovi märkmetega 1939.-40. aastast. Ja kusagil seal ei ole öeldud, et KÕIK eestlased Siberisse, vaid siiski seda, et eestlased Siberisse.

Ja nii ka läks - 1941. ja 1949. aastal korraldati Eesti rahva eliidi massküüditamised Siberisse + mitmeid väiksemaid küüditamisi + massiliselt üksikjuhtumeid, mis on jäänud kaasaegses ajalookäsitluses aga kahe suure kampaania varju.

Kes või mis päästis eestlasi, et KÕIKI Siberisse ei küüditatud (a la tšetšeenid, krimmitatarlased), vaid ainult rahvuse eliit (mõni % elanikkonnast), selle üle võib vaid spekuleerida. Kuna tegemist on valusa ja samas ka ülikeerulise teemaga, siis kaasaja ajaloolased ei ole eriti puudutanud valdkondi a la Eesti näiliselt vabatahtlik alistumine versus Eesti rahva täiemahuline mitteküüditamine Siberisse vms.

Igatahes usun ma, et kui terve rahva küüditamist ei tehtud ei 1940.-41. ega ka 1944.-45. aastal, siis 1953. aastal ja edaspidi seda ka plaanis ei olnud. Küll aga usun, et kui Stalini režiim oleks jätkunud, oleksid võinud jätkuda 1941. ja 1949. aasta laadsed ulatuslikud küüditamised. Ja siiamaaiel oleks alles jäetud vaid võimalikult lojaalne osa eestlastest, ümberkujundatuna nii palju kui võimalik "sotsialismi vaimus", nagu kohane ühe liiduvabariigi jaoks. Ning kahtlemata oleks venestamine jms kujunenud palju räigemaks ja eesti rahvuse tasalülitamine palju ulatuslikumaks, kui ta tegelikult alates 1953.-56. aastast kuni 1980ndateni tegelikult toimus.

See on tegelikult meie (eestlaste) õnn, et me saime bolševismi räigeimat vormi tunda ainult ca 15 aastat, samal ajal kui nt Venemaa vähemusrahvad said sama režiimi ca 10-20 aastat pikemalt. Järgnevad 35 aastat (ca 1956-91) olime õnneks bolševismi pehmema mõju all, mis võimaldas meil suure osa rahvuslikust eneseteadvusest säilitada.

Seda kõike vast ühe erandiga - kui ajalugu oleks peale 1953. aastat viinud mingile uuele suuremahulisele (maailma)sõjale, kus N.Liit oleks osalenud, siis oleks ka eestlastega kõik variandid võimalikud olnud. Kui ikka Lääne-Euroopas oleks suur jama lahti olnud (nt miski vana kultuurriigi sõjaline vallutamine ja hävitamine), siis ei oleks keegi selle uudise kõrval märganud ülipisi-uudist, et kogu Eesti, Läti ja Leedu elanikkond on kõik küüditatud Siberisse ja kära sellest poleks tulnud. Vrd - 1940.a. juunisündmused ajastati just sellele ajale, kui natsi-Saksamaa hullud hävitasid Prantsusmaad... Ja kui vaadata ajalugu, siis nii mitmedki korrad (1950, 1956, 1963, 1979 ...) on külm sõda napilt jäänud kuumaks sõjaks üle minemata.

Valdo on teinud väga asjaliku ja ammendava kommentari, minu arust.

Aga ma ei imesta sugugi, kui selline lausküüditamise idee neil oli, sest ega õigupoolest bolsevism fasismist suurt erine, suurel isal oli teisigi superplaane, kasvõi näiteks siberi veerohkete jõgede vee suunamine lõuna kuivadele aladele jne. Ja mis see kommunismi ehitaminegi oli? Ikka üks grandioosne teostamatu superplaan.

Ainus, millega bolsevikud hakkama said, oli vene haritlaste ja härrasrahva tapmine kapitalistidest vereimejtate pähe, mille tagajärjel on venemaa muust maailmast mitukümmend aastat maha jäänud. Meie võime siin halada küüditamistest ja repressioonidest, ent kõige suuremad inimsusevastased kuriteod on punaste retsidevistide poolt toime pandud vene enda rahva vastu. Jääb vaid loota, et vene rahvas ükskord ärkab ja tõukab sammastelt kõik Lenini kujud.

Venemaa on maavaraderikas ja suur, tal on kõik eeldused olla maailma riik nr1. Aga milles on asi, et seal ikka valitseb vaesus, joomarlus ja korruptsioon? Ei ole asi vene inimese vaimses alaarengus, nad ju inimesed nagu teisedki. Asi on punaste poolt läbiraiutud kultuuritraditsioonides.

Nõus lp Valdo arvamusega.

Lisaks omaltpoolt - et ikka väga palju tendentslikku on kokku kirjutatud nendel teemadel.
Stalini kavatsused – või tont temaga nende kavatsustega, reaalselt punastele inkrimineeritavad kuriteod (vt. link) on minu arvates siiski esitatud liiga emotsionaalsel ja ebatäpsel kujul.
http://www.hot.ee/lvpfoorum/ajalugu-5.html

Võtame kasvõi sõjas tekitatud purustuste ja hukkunute arvu automaatse lugemise „punaste kuritegudeks”
Ärge nüüd arvake, et ma punafašiste kuidagi õigustada püüaks – lihtsalt tuleks tõsiseltvõetavuse huvides olla korrektne.
Kõiki sõjakahjusid pole mõtet spetsiifiliselt „punaste kuritegudeks” liigitada kuna sõjaline kokkupõrge Saksamaa ja Venemaa vahel oleks ilmselt toimunud nii ehk naa, Hitler on antud juhul sihuke „force majure” kellega venelastel oleks olenemata riigikorrast tulnud rinda pista nagunii.
Ja sellistes mastaapides relvakonflikt tekitanuks kahju nii ehk teisiti.
Lahingutegevusest ja tollase sõjapidamise tavadest põhjustatud kahjud arvaks ma sellest nimekirjast välja.
Nende sõjapidamistavade hulka kuulus muuhulgas ka tsiviilobjektide hävitamine, eesmärgiga takistada vastase liikumist või halvata tagalat.
Küll aga arvaks punaste kuritegudeks kõik selle mis pandi toime ideoloogilistel kaalutlustel.