Jõelaevad Emajõel

[oliver]

Ju nad mingi kindla distantsi läbimiseks kulunud aja järgi arvutasid kiiruse?

[aurik]

Jäin mõtlema, et kuidas nad omal ajal nii täpselt oma kiirust mõõtsid? Logi näit ei ole vooluveekogudes õige, ent gps-i tookord polnud.
"Pegasuse" praeguse kapteni sõnul võis 22 km tunnis sõita "Vanemuine", ent "Koidula" ja "Kreutzwald" mitte. Vanemuisel on 4-labaline kruvi, teistel 3-labalised.
Proovisin täna "Pegasuse" kiirust - 13 km tunnis sain vastuvoolu.
Pärivoolu tuleb 15 ära. Kui tuure anda, saab ka ju 16 km tunnis kätte, aga tavatempo jääb siiski 14-15 vahele.
Veel üks asi: Narvast tuldi tookord ilmselt tühja laevaga, kus rahvast eriti peal polnud.

Eks ta mullegi kuidagi kahtlane tundus, venelased oma foorumites väidavad, et „Moskvitšid“ palju üle 20 välja ei pressinud, aga refereerisin lihtsalt kirjasõna. „Vanemuine“oli kindlasti kiirem ja isegi käbedam kui „Lermontov“ Viimasest oli muidu „Edasis“ 1959 maikuus pikk tutvustav artikkel, Kiirusenäitajaid pole mainitud, aga märgitud oli, et sõitis proovireisil Pihkvasse (ca 150 km) 8-tunniga ja tegi seda töökiirusel, kordagi maksimumi kasutamata.
EDIT: Vaatasin artikli üle. "Edasi" 07.06.59. Siiski on maksimumkiirus välja toodud. Ikka 25. Noh, võib-olla oli siin natuke soovmõtlemist.

Ju nad mingi kindla distantsi läbimiseks kulunud aja järgi arvutasid kiiruse?

See on väga asjalik mõte. Vahekaugused punktide vahel olid teada ja mõõdetud mööda märgistatud laevateed. Aga et tuli kevadel kõrgveeseisuga, siis võis väga oluliselt lõigata.

Mootor on vahetatud ülemöödunud kevadel, nii et massin veel üsna kulumata

Vau, ma ei teadnudki! Mis mootor see on ja mis näitajatega?

Mis puutub veel „Koidulasse“- „Kreutzwaldi“, siis olen saanud lapsena soodsate asjaolude tõttu nendega palju sõita ja neid igatpidi jälgida. Okt.pst-Ranna liin ol pikkusega pisut alla 7 km. Plaaniline sõiduaeg 30 min. Väljumine täpne või isegi minutike hiljem, kohale jõudis nii, et poole tunni möödudes oli juba sildunud ja rahvas hakkas maha astuma. Kusjuures pidi küllalt suure osa sõitma väga aeglase käiguga. Kõigepealt kesklinnast kuni ujula ala lõpuni, kõvemad pöörded lükkas sisse alles ujula laevapeatuse kohal pärast liivaranna lõppu, ja siis veel korralik aeglustus nii kolmesajaks meetriks Kvissentali kohal. Kui liinil oli kolm laeva, siis linnapoolne kohtumiskoht oli enamasti ujula ja praeguse vabaujula vahel. Mõnikord muidugi ka veidi siia-sinnapoole. Kui kaks laeva sõidus, siis Kvissentali kohal.
Kunagi kirjutasin ühest „Kreutzwaldi“ noorpõlvesaavutusest. Kordan siin üle. Hommikul ca kl 9 paiku (ega lapsi ei saanud poole öö ajal üles ajada) võttis Kabinast 150 laagrilast peale ja sõitis Võrtsule. Väike tiir järvel, lõunasöögipeatus Jõesuus ja siis allavoolu tagasi. Kokku ca 140 kilti, millest ligi pool üsna kitsast ja kurvilist jõge mööda. Õhtuks ikka saadi kohale, aga arvatavasti mitte õigeks õhtusöögiajaks.
Ise ma muidugi sellel sõidul polnud, aga laagri staabis oli hulk pildialbumeid igasugu aastate jooksul toimunud asjadest ja see reis ka kenasti jäädvustatud. Ma´p tea, palju „Pegasusel“ praegu selliseks sõiduks aega kuluks?
Suur osa kuuekümnendatest toimis Tartu- Praaga pea igapäevane reisiliin. Õhtul Praagale, hommikul tagasi. Sõiduaeg 3 tundi (või oli veel nats peale?). Liinil hulk peatusi, nii 7-8 vähemalt. Enamasti liikus „Tasuja“, aga teada siiski, et aeg-ajalt „Koidula“ või „Kreutzwald“ sõitu saadetud.

Paar nopet 50-te lõpust
1959.a. oli siis "Joalal" viimane sõiduhooaeg (seda olen vist varemgi maininud, et ta oli üks aasta "Lermontoviga" paralleelselt.
Samast aastast on ka viimane märk "Pioneeri" (ex"Aleksander/Sulev") sõitudest. Hilisemat pole kuskil näinud.
Tartu sadama viimane aurik oli sõidus(mittereisilaevadest) 1960.a. ja ei keegi muu kui "Bolševik" ehk legendaarne "Uku". Ülejäänud olla juba kas maha kantud või mootorlaevadeks ümber sätitud. Aga see nupp tundus ikkagi natuke kahtlane.
-----
Vanemat ajalugu kah
Üks foto. Ametlik dateering ütleb, et umbes 1930 https://www.muis.ee/museaalview/379840

HW.jpg (112.29 KiB) Vaadatud 6249 korda

Mina julgen pakkuda, et 1929. Pildil eemaldub „Wanemuine“ Õigupoolest oli see 20-te II-poolest 30-te alguseni ainus aasta, kui ta suviti regulaarliini sõitis ja pardalolev kola viitab just sellele. Teistel aastatel ta kas üldse seisis või läks liinile alles sügisel, kui tormisel ajal väiksematel laevadel järvel juba pisut ohtlik oli. Hiljem, kui alus taas sõjaväe tiiva alla arvati, hakkas ta tegema reisijatele ainult tšartereid.
„Harry“ kõrval paistab „Kungla“ ninaots
-----
Jõudsin „Juliane Clementine“ tegeliku elu ja saatusega pisut edasi. Kuni sinnamaani, et vrakk läks oksjonile. Aga ehk kirjutan tast millalgi sügisepoole.

[skulmars]

[skulmars]

[skulmars]

[Rügaja]

ma ei teadnudki! Mis mootor see on ja mis näitajatega?

Ikka samasugune vene tankimootor 3D6. Oli ühe kohaliku elektrijaama generaatori varumootor, seni lihtsalt seisnud.
Nii et militaari-huvilistel tasub Pegasusel ära käia - mujal sisuliselt tankiga jõge mööda sõita ei saa

[aurik]

ma ei teadnudki! Mis mootor see on ja mis näitajatega?

Ikka samasugune vene tankimootor 3D6. Oli ühe kohaliku elektrijaama generaatori varumootor, seni lihtsalt seisnud.
Nii et militaari-huvilistel tasub Pegasusel ära käia - mujal sisuliselt tankiga jõge mööda sõita ei saa

vot ei tea siis, milles asi... mina olen "Koidulat- Kreutzwaldi" näinud sõitmas ja ise peal sõitnud, kui nad ikka kõva lauluga lähevad.
Umbes nii http://fleetphoto.ru/photo/101788/?vid=43071 http://fleetphoto.ru/photo/60222/?vid=34025
Vesi paneb võimsalt vöörist kahte lehte ja laine, mis kaldale jõuab, on päris korralik. Kui kalda pool oli pikem madal, siis kohe müüri moodi.

[Rügaja]

Siin teemas lk 60 toodud venelaste ametlikel andmetel on M-tüüpi laeva kiiruseks pakutud 20 km tunnis. Kahjuks pole öeldud, kas see on maksimum või tavakiirus.
Maksimumi saaks 20 peale enam-vähem ajada küll. Pärituulega pärivoolu jne
Reisikiirus jääb praegu siiski 12-15 km vahele.
P.S. Minu lapsepõlvemuljete põhjal sõitsid Koidula-Kreutzwald tookord mõnusa vaikse käiguga.

[aurik]

Siin teemas lk 60 toodud venelaste ametlikel andmetel on M-tüüpi laeva kiiruseks pakutud 20 km tunnis. Kahjuks pole öeldud, kas see on maksimum või tavakiirus.
Maksimumi saaks 20 peale enam-vähem ajada küll. Pärituulega pärivoolu jne
Reisikiirus jääb praegu siiski 12-15 km vahele.
P.S. Minu lapsepõlvemuljete põhjal sõitsid Koidula-Kreutzwald tookord mõnusa vaikse käiguga.

Eks mälestused ole ikka erinevad. Linna vahel lasksid nad muidugi tasakesi.
Kui 1970.a. mindi üle tihedale Okt.pst – Ihaste liinile, siis Ihaste tolleaegne laevapeatus asus peaaegu Porijõe suudme vastas, mingi 50 m ülesvoolu. Sõiduplaani järgi ikka 30 min. Kümnendi keskel toodi Ihaste peatus kurvi peale ja kümnendi lõpus linna sisene turuhoone juurde. Sõiduaeg jäi samaks ja siis nad hakkasid vaiksemalt totsutama.
Leidsin ühest 1959.a. „Edasist“ intervjuu tollase „Koidula“ kapteni Saviniga. 20 pidavat laev vajadusel kenasti välja ajama.

„Moskvitšidest“ ripub kirjeldusi mitmes kohas. Wikipedia annab 17-20. Ühe vene inseneri projektikogust pärit parameeter ütleb, et vaikses sügavas vees 19 km/h. Võrreldes teiste laevade projektides tooduga, siis peaks olema ikka töökiirus. MO laevadel oli see näidatud 20 km/h. Klapib „Vanemuise liikumisega hilissügiseti Tartu-Praaga-Piirissaar- Samolva liinil (oli 80-tel selline!)
Erand oli „Moskvitšide“ Valgevenes ja Leedus ehitatud väikese süvisega variandid. 16 km/h
--
Leidus lisainfi „Bolševik7Uku“ 50-te aastate sõitude kohta. Vajadusel kasutati tedagi ekskursioonilaevana, see haakub ühe Nost.Tartus mõned ajad tagasi laevasõidumälestusi meenutanud proua enam-vähem dateeritud fotoga, mille pealt võis aluse esiteki salongi ära tunda.

[aurik]

"Pegasuse" praeguse kapteni sõnul võis 22 km tunnis sõita "Vanemuine", ent "Koidula" ja "Kreutzwald" mitte. Vanemuisel on 4-labaline kruvi, teistel 3-labalised.

Ehk see ongi teemaks siis. Käisin just fotosid ja skeeme tuhlamas. Originaalis olid ka "Moskvitšid" 4-labalise kruviga!
Millal see "Pegasusel" ära vahetati, ei tea kohe mitte, aga äkki oli sovetiaja lõpus. 1988-89 oli "Kreutzwald" mahakandmise äärel ja lihtsalt kogus kai ääres roostet. 89/90 talvel-kevadel aga tegi üks kooperatiiv, kes laeva sadamalt kasutamiseks rentis, ta omal jõul korda. Ei välista, et vana kruvi oli puru või niisama ära võetud. Eks siis klapiti esimene ettejuhtuv asemele. Ja 1990. aastal hakkas ta küll nagu vaiksemalt liikuma.
Mäletan isegi, et temaga pakuti välja mitmeid sõidumarsruute koos aegadega edasi-tagasi. Kabina 1,5 tundi, Mäksa 3 tundi ja Praaga 6 tundi.
Samal aastal, kui Luunjas olid miskid suured ratsaspordipäevad, siis pandi Luunja vahet ka "Koidula" sõitma. Väljumisega kesklinnast iga kahe tunni tagant

[retti]

Laevaga Liiva tänaval.
Äkki ksf Aurik ütleb ka laeva nime.

[Rügaja]

retti: siinsamas (vist lk 60) oli aurik Leevaku, Liiva tänava laev sarnaneb sellega.

Aurik: kas oleks näha kuskil seda neljalabalist kruvi M-tüüpi laevadel? Siis saaks otsima hakata, kas kuskilt leiaks algupärase 4-labalise kruvi laevale.

[Soobel]

Suurtest süvistest oli eespool juttu, sellega tuleb meelde vanemate jutt Ülikoolile kuulunud laevast "Prometheus." Sellel olnud samuti 2m+ süvis ja sellega seoses häda, et ei saa igal pool ja igal aastaajal sõita jne. Mis sellest laevast saanud oli, mis tüüpi laev see oli üldse. Pole ihusilmaga vist näinudki.

[aurik]

Manus Laevaga linnas.jpg ei ole enam saadaval

Laevaga Liiva tänaval.
Äkki ksf Aurik ütleb ka laeva nime.

No nii kõva mees ma nüüd ka ei ole
Mind huvitaks kõigepealt foto tegemise aeg. Olen seda ülesvõtet kusagil varem näinud ja meelde jäänud midagi 20-tega. Ülikõrgveeaastad olid 1922-24 ja 1926. See, et vesi sattus ka Liiva tänavale, on mittetavapärane, st pidi olema ikka absoluutne tipp. Kõige kõrgem veetase on olnud 1926. Ka 1923 oleks hädaga mõeldav. Teiste aastatega seal laevaga ringi ei sõidaks.

retti: siinsamas (vist lk 60) oli aurik Leevaku, Liiva tänava laev sarnaneb sellega.

„Leevaku/Karl Gustaw“ on sarnane küll, aga sellise väljanägemisega barkassid olid täiesti tavalised, pealegi müüdi ta juba 1923 Tartust ära (tagasi tuli 1930.a. paiku) ja oli siis lihtsa presentkatusega. Siin on näha, et ahtrikajutiga (või varjualusega) on pisut vaeva nähtud.
Mind huvitab veel küsimus, mida teeb üldse laev Kruuvide kodutänavas? Alus ei pruugi muidugi selle perega seotud olla, teisigi väkelaeva- ja paadiomanikke võis sealkandis elada.
Päris reisilaevadel olid muudd hoiukohad.
Ehk ta on siis mõne tsaariaegse suurema aurupaadi edasiarendus. EW algusaastatel ehitati mitmetele kerged kajutilaadsed tekiehitised peale ja jäid sellistels segaotstarbelisteks alusteks. Kusagilt arhiivist tuleks kindlasti nimesid välja, aga ajakirjandusse on jõudnud inimeste veoga seoses vaid „Harald“ ja „Lembit“, kusjuures viimane on kindlasti kümnendi keskel reisijatega Jänese vahet sõelunud.
Siin viitel on ka üks kahtlane asi https://www.muis.ee/museaalview/1347046

Ennast huvitab, mis laev sellel fotol on. Ksf susi saatis hiljuti viite. Aasta 1928

Tegemist väheldase reisiaurikuga. Sobivaim kandidaat „Eha“. Temal on õnnestunud järjekindlalt end fotosilma eest varjata. Lk 66 oleval A.Astriku 1940.a. pärit fotol on ta siiski taguotsapidi peal. Ehkki roolikamber ja korsten paistavad olema teistsugused, ei saa välistada vahepeal toimunud väikest ümberehitust (neis polnud midagi erakorralist ega iseäralikku) Ükski teine tuntum väikereisilaev ei taha kuidagi sobida. Tõsi, ma pole näinud fotol ka 20-te II poole „Lindat“, aga selle roolikamber ja korsten peaksid olema ninale lähemal ja ise ka pisut väiksem.
Laevast endast- kandis siis nime "Nikolai", on esimesed teated 1892.a. kevadest, kui temaga seati sisse Tartu-Lääniste liin, millel ta siis raudse järjekindlusega esimese ilmasõja lõpuni sõitis. 1923.a. alustas liikumisi naisenime all, käis nii Võrtsu või Laashoone vahet kui ka allavoolu liinidel. 1941.a. juulis üritasid punased Haaslava alla tekitada veetõket. Uputasid sinna kividnga täidetuna mitu lotja ja „Eha“ ka takkapihta.

Aurik: kas oleks näha kuskil seda neljalabalist kruvi M-tüüpi laevadel? Siis saaks otsima hakata, kas kuskilt leiaks algupärase 4-labalise kruvi laevale.

Siin üks viide. Kruvi andmed venekeelsena ka kenasti olemas. http://russrivership.ru/public/files/doc33.pdf
Ega „Moskvitšid“ oma sabaalust väga näitama ei kipu. Aga mõned vaated saab
http://fleetphoto.ru/photo/18864/
http://fleetphoto.ru/photo/157071/?vid=4007
http://fleetphoto.ru/photo/207473/
http://fleetphoto.ru/photo/233804/

Suurtest süvistest oli eespool juttu, sellega tuleb meelde vanemate jutt Ülikoolile kuulunud laevast "Prometheus." Sellel olnud samuti 2m+ süvis ja sellega seoses häda, et ei saa igal pool ja igal aastaajal sõita jne. Mis sellest laevast saanud oli, mis tüüpi laev see oli üldse. Pole ihusilmaga vist näinudki.

Tüübi kirjeldus siin http://fleetphoto.ru/projects/74/
Kahemeetrine süvis on naistesaunajutt
Mõni aasta tagasi ta veel Kvissentalist pisut ülesvoolu kalda ääres vedeles. Ei oska tõesti öelda, kas keegi on ta ära vedanud või senimaani seal.
Toksi meie otsingusse märksõna "Prometheus". Saad mõnele fotole ka jaole.

[Castellum]

1941.a. juunis üritasid punased Haaslava alla tekitada veetõket. Uputasid sinna kividnga täidetuna mitu lotja ja „Eha“ ka takkapihta.

See siis võiks olla sama asi?:
"Luunjas proovisid punaarmeelased paisutada Haaslava lähedal Emajõge, et vesi üle kallaste tõuseks ja luha üle ujutaks. Veevool nurjas kõik katsed".
Siit, leht 18: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias