Jõelaevad Emajõel

[Walter2]

ei pruugi Tartus võetud olla.

Jah, vaevalt et Tartus keegi 1950-tel käis teksapükstega ringi. Ka kaabu ja poolpalitu pole siit...

Päästerõnga pealt keegi loeb midagi välja?

[aurik]

Fiktsioon - minupoolne.Kas on samad laevad?

Absoluutselt kindel, et erinevad asjad. „Tasuja” oli ikka päris laev. Laius tal sama, mis Moskvitš- jõetrammidel, pikkus ca 5 m lühem. See teine aga on vaatamata üsnagi imposantsele väliskujule hulga väiksem.
Foto on pärit botaanik ja hobikorras loodusfotograaf Edmund Russowi kogust ja on dateeritud u. 1895.aastaga (Russow suri 1897).
Laevuke on jäädvustunud kaugvaates (ülejõe poolse kalda ääres) ka sellel tsaariaegsel fotol.

jurjev-emajogi.jpg (106.56 KiB) Vaadatud 5360 korda

siin kah https://www.muis.ee/museaalview/664265

Ega tol ajal väga palju aurulaevu ringi ei sõitnud. Katsun teadaolevad väiksemad üles loendada.
Kõigepealt reisilaevad „Maria” ja „Nikolai” Nemad olid igapäevaselt haaratud vastavalt Koosa ja Lääniste liinidega ja kohe tekib siin küsimus- mis asja võis ühel neist olla puusillast ülespoole? Ega päris nii polnud, et laev pargib end kuhu tahab, vendade Brockide firma alused peatusid enam-vähem praeguse Võidu silla kohal.
Põhiliselt ülesvoolu käivatest alustest olen 90-te keskpaigast kinni püüdnud neli nime:
„Pfeil”, „Stern”, „Franzenshütte” ja „Olga”. Mõned aastad varem on ka liikunud „Libelle”, viimase kohta võiks ehk arvata, et võis peagi uue nime saada (kui omanik muutus, siis seda sageli tehti)
Laevukesed tegid vajadusel ka sõite allavoolu, aga siis oli nende peatuskoht reeglina ülejõe poolsel kaldal (ehk umbes seal, kus tundmatu sellel värvipildil seisab)
Nii et reaalne on üks kolmest- „Pfeil” mitte, tema pildid on siit läbi käinud ja tundub, et just tema saba kergelt jõe poolt piilub. Aga see pole kindel, eks taolised barkassid nägid kõik väga sarnased välja. Pikkus oli neil 10 m. ümber.

Tundmatu alus on ilmasõja üle elanud ja kunstnikuhärra Wiiralt on teda jäädvustanud. Tagasivaatena lõik lk 32

Natuke kunsti. Wiiralt harjutab kätt ja teeb Tartus ka laevasõiduga tegeleva AS Kütteveo aktsia kavandit. Nii et Emajõe motiiv

Manus Wiiralt.jpg ei ole enam saadaval

Teisi tema aktsiakavandeid näeb järgmistelt lehekülgedelt
http://digikogu.ekm.ee/ekm/newwin-print/oid-17568
http://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapu ... ?&offset=1
http://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapu ... /oid-17580
Mõne puhul võiks arvata, et oli joonistades pilves.

Suur pilt ka uuesti

Wiiralt.jpg (190.78 KiB) Vaadatud 5360 korda

Ega Wiiraltit tea, kas ta võttis ikkagi aluseks mõne juba „Kütteweo” all sõitva laeva või marssis jõe äärde, tõmbas end parajasse seisundisse ja joonistas üles esimese suvalise möödasõitva.
Hilisematel piltidel ei ole mulle midagi selle laeva sarnast silma hakanud
----
Üks täpsustus möödunud sajandi keskpaigast. Aeg-ajalt ujub mõnes fb-s välja järgmine foto umbmäärase dateeringuga. Ripub ka siin https://www.muis.ee/museaalview/3198195

Nüüd sai üsna paika pildi tegemise aeg. Esmakordelt avaldatud suurelt ja esileheküljel „Edasi” lehes 25.08.1959. Ja reisilaev tundub justkui „Kreutzwald” olevat

[Castellum]

Fiktsioon - minupoolne.Kas on samad laevad?

Absoluutselt kindel, et erinevad asjad. „Tasuja” oli ikka päris laev. Laius tal sama, mis Moskvitš- jõetrammidel, pikkus ca 5 m lühem. See teine aga on vaatamata üsnagi imposantsele väliskujule hulga väiksem.
Foto on pärit botaanik ja hobikorras loodusfotograaf Edmund Russowi kogust ja on dateeritud u. 1895.aastaga (Russow suri 1897).

Kas jutt käib ikka sellest pildist?
http://militaar.net/phpBB2/download/fil ... &mode=view
1895. aastal Tartus teksapüksid? Nalja teete või?

[aurik]

Fiktsioon - minupoolne.Kas on samad laevad?

Absoluutselt kindel, et erinevad asjad. „Tasuja” oli ikka päris laev. Laius tal sama, mis Moskvitš- jõetrammidel, pikkus ca 5 m lühem. See teine aga on vaatamata üsnagi imposantsele väliskujule hulga väiksem.
Foto on pärit botaanik ja hobikorras loodusfotograaf Edmund Russowi kogust ja on dateeritud u. 1895.aastaga (Russow suri 1897).

Kas jutt käib ikka sellest pildist?
http://militaar.net/phpBB2/download/fil ... &mode=view
1895. aastal Tartus teksapüksid? Nalja teete või?

Nalja küsimuses tuleb suunata pretensioonid algallikatele. Head kaevamist
https://ajapaik.ee/photos/?album=20&pho ... 1&q=russow

[Castellum]

Nalja küsimuses tuleb suunata pretensioonid algallikatele. Head kaevamist
https://ajapaik.ee/photos/?album=20&pho ... 1&q=russow

See viidatu muidugi pole algallikas. See, et Ajapaigas keegi on kuhugi midagi millalgi paigutanud, pole ju uudis...

Kogu Russow' kogu kohta ehk praegugi parim ja vabalt kättesaadav on see:
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 68/page/30
Hilja Käsperi artikkel Edmund Russow'st. Eesti Loodus 11/1969. Lk 674...676 (kaader 30...32).

Ehk siis, Russow' kogus oli paljud muud kui Tartu ning tema kogu täiendasid pärast tema surma teised, suures osas poeg. Seega, tuleks ikkagi fotopõhiselt vaadata, mitte üritada pelgalt kogu kõlava nimega surnuks lüüa...

DSpace kahjuks ei avane, aga kes sealt saab kõneksoleva kätte, seal peaks mingi ~30...40 MB pildid olema, sealt peaks suutma küll päästerõngalt aluse nime lugeda välja.

[aurik]

Nalja küsimuses tuleb suunata pretensioonid algallikatele. Head kaevamist
https://ajapaik.ee/photos/?album=20&pho ... 1&q=russow

See viidatu muidugi pole algallikas. See, et Ajapaigas keegi on kuhugi midagi millalgi paigutanud, pole ju uudis...

Kogu Russow' kogu kohta ehk praegugi parim ja vabalt kättesaadav on see:
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 68/page/30
Hilja Käsperi artikkel Edmund Russow'st. Eesti Loodus 11/1969. Lk 674...676 (kaader 30...32).

Ehk siis, Russow' kogus oli paljud muud kui Tartu ning tema kogu täiendasid pärast tema surma teised, suures osas poeg. Seega, tuleks ikkagi fotopõhiselt vaadata, mitte üritada pelgalt kogu kõlava nimega surnuks lüüa...

DSpace kahjuks ei avane, aga kes sealt saab kõneksoleva kätte, seal peaks mingi ~30...40 MB pildid olema, sealt peaks suutma küll päästerõngalt aluse nime lugeda välja.

Muideks, kui oma esimeses selle alateema postis kirjutasin aastaks u.1895, siis pidasingi silmas, et aastaarv võib-olla ligikaudne, aga foto on igal juhul tsaariaegne. Ka Käsperi artiklist saab fotokogu täienduste kohta edukalt sedasama välja lugeda. Mis puutub riietusprobleemi, siis on küll kujutlusvõime küsimus, kas jalas on ikka päris teksad või midagi, millel on teksadega mõningane sarnasus... ja kui ongi teksad, ei saa lõpuks välistada, et pildil oleval mehel oli Ameerikas onu, kes talle kingipaki saatis- teksaseid juba paraku toodeti.
Nõus, et tuleb vaadata fotopõhiselt, aga kahtlased püksid pole seal paraku ainus element, mida vaadata.
Lisan ühe üldplaani foto, mis on võetud teiselt kaldalt ja paraku dateeritud jälle 19.saj. lõpuga (usun, et fotodega tegelejatel ei mõlkunud meele peal ksf Castellumi vastane tulevane võimalik vandenõu) https://www.muis.ee/museaalview/3218641
Oma arvutis saab fotot kenasti suurendada

19.lopp.jpg (19.04 KiB) Vaadatud 5228 korda

Milline nägi välja Emajõe paremkallas Puu-või Vabadussillast ülesvoolu EW ajal, sellest on nii ajapaigas, muis.ee-s kui fotises pilte maa ja ilm täis, tuleb neid lihtsalt otsida, vaadata ja võrrelda. Nõukaajast pole üldse mõtet rääkida.
Ja veel, ajapaigas on selle "teksadega" mehe ja kahe aurupaadiga foto koht määratud valesti- mõttelisest Kroonuaia tänava joonest ülesvoolu. Aga on tegelikult tehtud mitukümmend meetrit allavoolu, foto vasakus servas olev kõrgem maja on just Kroonuaia-Emajõe ristis olev

[aurik]

Nii, torm veeklaasis on läbi. Sain DSpace ikka sisse ja suure foto ka kätte.
Midagi uut ei ole, dateering ikka (1895). Aga kõrvaloleva laeva päästerõngalt võis raskustega, aga siiski kindlalt välja lugeda nime ПФЕЙЛЬ. Isegi kui foto ei ole tehtud 1895, on ta pärit kindlasti enne 1904.a., sest siis sõidab alus juba uue nime all.
Ma pole riietusküsimustes asjatundja, aga teksadest on asi küll väga kaugel. Püksid ja jakk on täiesti ühest komplektist ja tundub mingi villane värk olevat.
Saladuslik laev ikka tundmata, aga eelpool ülesloetutest tegi allavoolu reise mõnikord "Olga". Kahe ülejäänu puhul ei sattunud vastavat infot ette.
Kui foto jääks siiski XXsaj. algusse, siis tuleb võimalikke aluseid muidugi lisaks...
Sõitvat "Pfeili" kah

Loodan, et ksf Castellum teeb enda jaoks mõningad järeldused ja on edaspidi oma hinnangutes enne õiget aega veidi tagasihoidlikum

[aurik]

Toon nüüd laevade jutulõime pisut militarismusele lähemale.
Nimelt need Tartus toodetud liivapraamid peaksid olema algupärased Saksa mereväe suurtükipraamid (Marine-Artillerie-Leichter, lühendiga MAL).
Relvastatud olid need kahe 75 mm või 88 mm suurtükiga ja kuni kuue 20 mm õhutõrjekahuriga, lisaks ka vähemalt ühe 37 mm kuulipildujaga.
Mõõtmed siis vastavalt:
pikkus 34,3
laius 7,7
süvis 0,83
kiirus 8 sõlme
Meeskonda kogunes lisaks kaptenile, tüürimeestele ja madrustele ka sihtureid, laadijaid ja muid ligi 30 meest.
1944 kevadel toodi neid praame raudteel Tartusse koguni 24 tükki (tekitab küsimusi, kuidas 7,7 m laiust objekti sai tollasel raudteel vedada nii, et semafore ja muid poste-maste maha ei niitnud, aga ju pole mul piisavalt kujutlusvõimet).
Juuniks olid alused mere- ehk siis järvekorras ja alustasid Peipsil patrullimist. Muuhulgas tulistati mitmel öösel ka Oudova linna.
Hiljem muutus punakotkaste ülemvõim Peipsi taevas nii valdavaks, et vastaskalda tulistamine ei tulnud enam kõne alla.
Ja siis, põhiliselt augustis, pommitati need aeglased märklauad üksteise järel põhja, välja arvatud MAL 22, mis sõitis Praaga lähedal kaldasse.
Mis pommitamisest terveks jäid, need uputati oma meeskondade poolt.

Mõniteist aastat hiljem, kui Tartus asuti tootma kohalike vete tarbeks veolaeva moodi sõiduriistu, võeti kavandiks just seesama sakslaste MAL. Tollased töömehed ei pruukinud teadagi, mille järgi nad laevu ehitavad - ja kui mõni teadiski, siis rääkis ainult sõpradele.
Igatahes veeti läbi helge nõukaaja nendesamade MALide Tartus tehtud koopiatega liiva ja nii mõnigi Tartu linnaosa on sõjapraami järglaste abiga rajatud.
Praeguseks on neist Eestis järel väsinud "Koit", kunagine Laaksaare-Piirissaare ühendusepidaja, Ropka sadama kai ääres. Kas ta talve vastu peab, on kahtlane, kuna mitu aastat pole laeva eest hoolitsetud.
Viimane töökorras Tartus tehtud MAL veab vast veel nüüdki rahvast ja autosid Kolpino saarele. Kunagine Eesti praam kunagisel Eestimaal, aga Vene lipu all... Huvitav, kas nad teavad, et va paha Hitleri sõjatehnika koopia neid teenindab?

Millegipärast ei paista sõjapraamidest korralikke fotosid. Ju oli keelatud neid pildistada ja hiljem polnudki enam, mida pildistada.
Üks viide: https://www.german-navy.de/kriegsmarine ... index.html
Natuke on neist juttu ka siin:
https://pohjarannik.ee/peipsi-jarv-peid ... d-aardeid/

Õnnestus kusagilt leida ühe Peipsil sõitnud MAL-i kehvake foto
Selge, et liivapraamidega päris üks-ühele (arvestamata relvastust) nad ei ole. Aga sugulus on nähtav

MAL.jpg (16 KiB) Vaadatud 4750 korda

Veel paar leitud ajalehefotot
Kõigepealt pihkvalaste Fontanka nimega "Pskovitjanka". Seda olen Pihkvas ka oma silmaga näinud

Ja "Lermontovi" kurb eluõhtu...

pilt kahjuks dateerimata, aga pärit ühe Pihkva 2001.a. väljaande mingist artiklist. See muidugi ei tähenda, et sama aasta foto. Kui kodanik Kilk oli 1997.a. naabrite juures laeva saatuse kohta küsinud (äkki on niipalju säilinud, et saaks korda teha ja sõitma panna), oli seal käsi laiutatud ja öeldud, et "Bolše netu"

Vahepeal tuli välja, et "Volga" tüüpi kaatreid oli Tartu sadamal 60-te keskel vähemalt neli! Tollasest ajakirjandusest olen leidnud jäljed kolme saabumisest. Kaks 1964/65 navigatsioonivaheajast ja üks 1965.a suve lõpust. Kahte alust oli kasutatud Peipsi põhjarannikul, ülejäänud baseerusid Emajõelinnas.
Aastaid tagasi tekkis küsimus, miks "Volgad" Tartus ikkagi kümnendi lõpupoole ära viidi- käisin siis välja versiooni, et üks põhjus võis olla Valgeveski käärus ujujast ülesõitmine. Paraku vist mitte, tuli välja, et see õnnetus toimus juba 1965.a. juuni alguses. Üks korralikult johmas (mittepõhirahvusest) noormees oli vedanud sõpradega kihla, et ujub vee all üle jõe...poole peale siis jõudis.

[smr]

1948 aasta aerofotod Tartust. Mida jões hoiustatakse?

[aurik]

1948 aasta aerofotod Tartust. Mida jões hoiustatakse?

palgiparvi

Ma ei ole päris kindel, millal palgiparvede vedu Tartusse lõppes, aga ajakirjandusest annab välja lugeda, et kindlasti 1962 a. seda enam ei toimunud.

Brosüüris "Emajõgi" mainiti vist aastat 1958.

Õnnekombel sattus silma alla üks Edasi- lehe 1960.a. kevadnumber. Seal siiski märgiti, et järjest kasvava liiva-kruusa kõrval on veel mets ja Ulila turvas sees. Aga jääb mulje, et viimast aastat. Eks ma ükskord täiendan kaubavedude oopust, üht-teist teavet on lisandunud.
EDIT: Sattusin ühe sama aasta täpsustuse peale- metsa veeti, aga turvas oli viimasel hetkel välja lennanud.

Üritasin metsaveo teemaga nats edasi tegeleda. Kindlasti veeti 1960.a-l. toikaid praamidel ja üks sama suve "Edasi" tekst vihjab ka parvetusele. Praamidega võidi puitu isegi vedada veel mõne aasta jagu. Sattus silma alla üks 1962.a. kunstiteos

https://www.osta.ee/e-lepp-parvetajad-r ... 03310.html
vaevalt et autor visandit mitu aastat sahvris hoidis ja siis järsku vehkima kukkus.
Muidugi on võimalik, et see laadung suundub mitte Tartusse vaid Kulgule. Kuni 1964.aastani toimus Narva jõe ülemjooksul ka praamidega kaubavedu

[smr]

Muidugi on võimalik, et see laadung suundub mitte Tartusse vaid Kulgule. Kuni 1964.aastani toimus Narva jõe ülemjooksul ka praamidega kaubavedu

u 5 km Tartust Peipsi poole on veel selline hetk jäädvustunud. Seega ikka veetakse Tartusse

[aurik]

Muidugi on võimalik, et see laadung suundub mitte Tartusse vaid Kulgule. Kuni 1964.aastani toimus Narva jõe ülemjooksul ka praamidega kaubavedu

u 5 km Tartust Peipsi poole on veel selline hetk jäädvustunud. Seega ikka veetakse Tartusse

Seda kindlasti. Ma pidasin oma Narva märkusega silmas gravüüri ehk kuhupoole praam kaigastega võib sõitma hakata
EDIT: ja tuligi välja, et pildi all on väikselt märgitud aasta 1958, nii et oli tõesti mitu aastat visandina ootel või siis pandi töömapile tinglik pealkiri 1962. Seega paistab ikkagi, et 1960 või 61 on metsaveoga vähemalt suuremas ulatuses Tartu suunas lõpp. Mida 60-te alguses Narva jõel vedada andis, pole tegelikult ette sattunud

[retti]

[

[smr]

1948 aasta aerofotod Tartust. Mida jões hoiustatakse?

Ka kõige parema tahtmisega ei oska mina neid aerofotosid Tartuga seostada.

Näe, isegi linkimine töötab! Maaamet on ikka üks väärt asutus: https://www.maaamet.ee/fotoladu/?basema ... erlay=tyhi

[andrus]

Õnnestus kusagilt leida ühe Peipsil sõitnud MAL-i kehvake foto
Selge, et liivapraamidega päris üks-ühele (arvestamata relvastust) nad ei ole. Aga sugulus on nähtav

MAL.jpg

Kehvad allikad. Pildil on Marinefährprahm, mitte Marineartillerieleichter. Nägin siin vaeva, aga nagu näha, ilmaasjata: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p416558