Jõelaevad Emajõel

[skulmars]

http://tartu.postimees.ee/2954817/lodja ... muise-ellu

[tympsa]

Seda võis arvata, et restaureerima nad laeva ikkagi ei hakka. See on väga kulukas ja seda peaksid tegema laevaehituse spetsid. Ning kui laev ei ole sõidukorras, kui ta on mingi "ujuv"-vrakk, olgu kohvik, hotell, ekstreem -ööbimispaik vms, läheb ta peagi ka vanarauaks, seda oleme näinud korduvalt.

Tegelt niisugust laeva üles vuntsida ongi mõtet ainult siis kui see veel on sõidukõlbulik, nagu näiteks need Pihkva omad.Pisut värvi peale,kulunud sisustust värskendada - on suht tagasihoidlikud kulud.Kuid Vanemuisest pole järel muud kui kere, selle taastamine läheks ilmselt kallimaks kui vanade jooniste järgi tehasest uue MO laeva tellimine.

[paadikapten]

Tahaks näha, kuidas nad lodjaga seda vanni tirima hakkavad.
Kõrvalt vaadates arvan, et lodjal on edasiviivat jõudu endagi jaoks liiga napilt. Mootor on vist 90 hj, äkki on kruvi alamõõduline?
Aga mine tea, äkki saavadki hakkama....

Kvissenthalis seisab juba pikki aastaid üks Marcuse-nimeline alus. Kunagii uurisin ja anti inffi, et see kuulub ühele Tartu kunstnikule. Huvitav laevuke on, ta võiks ju sõita
Ehk keegi oskab selle laeva kohta midagi pajatada? Kas laeva omanik oma iluduse elluäratamiseks lodjameestega koostööle pole mõtelnud?

[sammal.habe]

Marcuse omanik olevat kunstnik Andrus Kasemaa. mina ja katsu temaga jutule saada. ma kunagi üritasin, tulemusteta.

Seitungis kirjutati 11 aasta eest sedasi:
http://www.ohtuleht.ee/147970/maalikuns ... sed-paevad

[retti]

Kõrvalt vaadates arvan, et lodjal on edasiviivat jõudu endagi jaoks liiga napilt. Mootor on vist 90 hj, äkki on kruvi alamõõduline?

Kas just alamõõduline,- aga pahupidine küll--
Olivad Jõmmuga tahtnud jõgepidil Kärkna kloostrit vaadata...

[tympsa]

Minu arust see Vanemuine ei käinud isegi stagnaajal kaarsilla alt läbi, seal oli liiga madal, vana silla varemed on ju jões ikka veel varitsemas..Kui aga vesi väga kõrgel ( nagu kevadel,) siis jälle silla all ruumi vähe veepeeglini .Vaat kui panevad lodjapoisid ta seal kividele ja ei saa edasi ega tagasi.
Kui teaks, mis päeval see juhtub, läheks ise vaatama seda nalja.

See ise-, "omaenese tarkusest" nikerdamine on-hhhm.... mitte just kõige etem idee minu arust . Kui oleks tõsine taastamine ,rahakogumisega jne , et laevaehituse spetsid jälgiks ja kontrolliks,et kõik õigesti tehtaks, et lõpuks VTA ka oma OK annaks, et laev võib sõitma hakata jms, - saaks seda just kõige paremini teha Ropka sadamas, seal ruumi peaks jätkuma.

Niisuguste asjadega tuleb ikka 10 korda mõõta ja siis üks kord teha. Või jätta üldse tegemata kui mõõtmisandmed ei julgusta.

[retti]

Mitte Kaarsilla alt, - vaid juba Võidu silla alt pole Vanemuine läbi mahtunud.

[Manurhin]

Samas hetkel peaks Vanemuine enam-vähem seest tühi olema, mootoritki pole peal. Seega ta nii sügavalt vees ei istu kui täislastis olles. Igatahes see lodja sabas vedamine saab kindlasti huvitav olema. Seda enam, et vastuvoolu.

[aurik]

Ohhoo, teema on vahepeal jõudsalt edasi liikunud
"Vanemuise" puhul on siiski kõige positiivsem, et ta ehk pääseb surnud punktist. Esialgu ei olegi väga tähtis, kas ta hakkab kohe sõitma või toimib esialgu seisva alusena, peaasi, et ta edasi ei lagune. Sõiduloomaks saab teda ka 4-5 aasta pärast sättida.
"Postimehes" märgiti ära, et Tartu sadamal oli üksvahe kavatsus ta pikemaks ehitada. Venemaal ja Ukrainas on mitu samatüübilist laeva tõesti lisameetreid juurde saanud ja tüüp on niivõrd heade sõiduomadustega, et nende klass pole muutunud.
Aga tema ülesvoolu pukseerimine....Süvis pole probleem, sest tühjana oli see kõigest 1,06m ja nüüd ilma mootorita on see kindlasti alla meetri, nii et napilt suurem kui "Pegasusel" . Maste tal peal pole, nii et 4 silla alt peaks praegu läbi mahtuma, hädakorral saab ruhvi maha võtta, aga selleks pole praegu ehk vajadust.
Kui laeva tüür liigub, siis võib lodi veotööga isegi toime tulla, eeldusel, et "Vanemuine" suudab end ise farvaatris hoida. Kui ei liigu, siis on ühte abilaeva veel vaja.
70-te lõpus- 80-te I poolel, kui järelveetavaid praame oli sadamal vaid 3tk(kaks neist praegu Piirissaarel Saareküla all kaldakindlustuseks) kasutati nende pukseerimiseks lihtsat meetodit. Puksiir seoti praamiga pardast pardasse ja nii ta sõitiski. Ka siis, kui 150 tonni liiva oli peal.
Selline variant, et lodi köiega eest ja jõesadama väike "Korvet" külje peal saaks hakkama.

Hakkan vaikselt ajaloonurka täiendama. Mind on tagantjärgi alati huvitanud omaaegsete Tartu väiksemate jõetrammide "Tasuja", "Lauristin" ja "Narva" elulugu ja tänu tõeliselt asjatundlike inimeste abile sain sellega kõvasti edasi liikuda. Igal juhul mu versioon "Narva" päritolust lk 31. osutus õigeks

Esiplaanil olev "Narva" nime kandev laevuke oleks justkui täitsa tundmatu.... aga paar aastat hiljem hüppas äkitselt Tartus välja samanimeline väike jõetramm, selle pilt on üsna suurelt eestvaates meie foorumi lk 16. keskel. Lisan veel paar fotot 60-te algusest, mis kahjuks liiga väikesed, aga laeva siiski näha. Võimalik, et üks ja sama laev, toodi Tartusse ja ehitati põhjalikult ümber. Kerejoon on päris sarnane. Ja päris käbedalt liikus, teistest Tartu jõetrammidest oli veidi kiirem.

Pildil siis
reisiaurik "Eesti-Ingeri". Sünnilugu ma tõesti ei tea, aga tundub soomlane olevat ja pärast I MS ehitatud. 30-tel liikus Narva jõe alamjooksul ja Rossoni jõel.
Manus:

E-I.jpg (297.63 KiB) Vaadatud 7118 korda

[aurik]

jätkan "Narvaga"
Pärast II MS sõitis sealsamas, 1954/55 talvel oli toimetatud Kulgusse, võimalik. et pilt ongi sealt. Laeva välimus on EW aegadega võrreldes muutunud

[aurik]

Mul läks siin miski asi lolliks, pean iga pildi eraldi postitusse panema

Totaalne muutumine
1957-75 jõetramm Tartus

1975 lõpus kanti maha. Paar aastat hiljem lammutati

[tympsa]

Et siis Setu Liinide omanik ja uue paadisadama haldaja Sein tahab tuua Emajõele suurema ja kiirema laeva.

http://tartu.postimees.ee/2968243/tooma ... st-emajoel

Tore, seda, et suuremat ja kiiremat on vaja, on siingi foorumis ammu märgatud.
Vanemuise suurune/ tüüpi laev sobiks ilmselt kõige paremini,kannatab Peipsi lainet, on ka kajutid ööbimiseks, kuid võib-olla soovib Sein vaadata rohkem Lääne poole.

Üks asi on huvitav, oletame, et ostabki Läänest nii ca 30 m pikkuse laeva. Kuidas ta selle Soome lahest Peipsile saab ? Vanasti veeti Lermontov ja Vanemuine Narva kosest mööda maad pidi, kuid kas nüüd see enam üldse ongi võimalik , kes teab, mida sinna jõekallastele 50 aasta jooksul on ette ehitatud...Ning nii suurt laeva vist treilerile ei pane kah, ei mahu igast elektriliinide ja valgusfooride põiklattide alt läbi

[aurik]

Üks asi on huvitav, oletame, et ostabki Läänest nii ca 30 m pikkuse laeva. Kuidas ta selle Soome lahest Peipsile saab ? Vanasti veeti Lermontov ja Vanemuine Narva kosest mööda maad pidi, kuid kas nüüd see enam üldse ongi võimalik , kes teab, mida sinna jõekallastele 50 aasta jooksul on ette ehitatud...Ning nii suurt laeva vist treilerile ei pane kah, ei mahu igast elektriliinide ja valgusfooride põiklattide alt läbi

Laevalohistusteed ümber kose kasutati alates XIX saj lõpuosast pidevalt ja kuni 60-teni, minuteada oli viimane laev, mis ümber kose veeti, "Raketa-2" (ilmselt koos Pihkva "R-143-ga") Hilisemad- ka nt suured tõukurpuksiirid, toodi mööda maanteed treilerite peal, kõrgemad osad maha monteeritud. Tõugatavad praamid toimetati Tartusse tükkidena ja keevitati kohapeal kokku.
Kunagi ammu lugesin, et pärast "Lermontovi" seismajätmist ei maetud mõneks ajaks suurema kruiisilaeva mõtet maha (tellimusi "Lermontovile" Peipsi kruiisideks oli suure NLiidu pealt pidevalt tulnud veel päris mitu aastat järjepannu. Ja siis uuriti võimalust leida laev, mida saaks sektsioonidena kohale vedada (järelikult ümber kose toimetamine oli juba võimatu). Paraku polnud sobivat laevatüüpi siis üldse olemas. Ja kahtlen kõvasti, kas praegu on Euroopast võimalik leida sobivas suuruses kajutitega järvelaeva!
Kruiiserid on enajaolt tunduvalt suuremad ja need, mis võiksid mõõtude poolest käia, on puhtad jõealused, kusjuures lõviosa neist on ümber ehitatud vanadest kaubapraamidest, viimastel on aga magamiskohti väga vähe.
Ainus märkimisväärselt sobiv paistab olema see
http://classiclady.pl/en/our-ship/
Kunagi pusisin üht poolakate foorumit lugeda ja seal märgiti, et laevatüüpi annaks vajadusel kohendada, ehitades nt kapteniruhvi korrus kõrgemale. Selle aluse madal kuju on seotud vajadusega sildade alt läbi pääseda.
Tõsi, tal on jõelaeva, mitte järvelaeva klass, aga CCCP registri järgi oli ka Peipsi bassein nö jõeregioon. (tavaliselt lainekõrgus alla 1,2 m)
-----
Natuke ajalugu jätkuks.
Asjatundjad tulid appi ja täiendasid pisut "Narvat"
Oli tõesti soomlane, aga ehitatud siiski 1912.a., seega "Ukuga" sama aasta poiss. Algne nimi " Uusi Vieremä". Millal Eestisse toodi, pole pihta saanud, varaseim leitud netikirje temast on 1936.a. Üks udune infokild Soomest pajatab, et sellenimeline laev põhjanaabrite juures 1929.a. liikus.

Nüüd "Lauristin"
sakslane ja ehitatud 1925.a. Algselt puksiir
(lk 31 lõppu panin ühe kolaka jõepraami pildi ja versiooni, et toodi pärast II MS Saksamaalt. Nüüd täiesti kindel, et enamus sõjajärgseid Peipsi laevastiku täiendusi oligi sõjasaak)
Pilt "Lauristini" lohistamisest ümber kose. On Rahvusarhiivi kodukal ammu üleval, aga varem ei osanud sugugi kokku viia

Korsten tal jube pirakas

[aurik]

Pean nüüd kasutama üht juba mitu aega tagasi sisestatud pilti, aga ehk pole sellest hullu.

1960 profileeriti Tartu sadam ümber ja metsavedu lõpetati. Töökorras puksiir jäi nüüd üle. Et 60-tel oli vajadus jõetrammide järgi tänu Ranna ja ujula liinidele väga suur, siis ehitati ümber reisilaevaks ja 1963.a. suvel hakkas sellena sõitma

Laur.jpg (35.91 KiB) Vaadatud 6888 korda

Minuni jõudsid tema algsed mõõdud: Pikkus 24,4 ja laius 5,2 m. Need peaks olema veeliini mööda. Laev oli "Koidula" ja "Kreutzwaldiga" umbes ühepikkune, pikalt tahapoole kaarduva ahtritääviga. Mitte ei usu, et talle mõnemeetrine tükk vahele topiti. Liiga kallis lõbu oleks olnud.

Reisilaevana sõitis vaid 6-7 hooaega. Seal oli 80 istekohta ja teist pea samapalju võis võtta inimesi seisma.
70-tel enam 100% käigus polnud.
Kunagi kirjutasin, et temast oli kavas teha tanklaev. Igal juhul seisis mitu aastat sadamas kai ääres ja 70-te keskel koristati koos muude mittevajalike alustega jalust ära Kabina karjääri.
(Ääremärkuse korras- vahepeal esitatud inf, et Tamme karjäär on vanem kui Kabina, on siiski ekslik. Kabina kruusavarud võeti kaevandamisele kohe 60-te alguses, ca 15 aasta pärast kaevandamisluba seal lõppes ja siis avati mõnedsajad meetrid Tartu pool asuv Tamme. Viimane aga ammendus suht kiiresti. 80-te algul sai jõesadam loa laiendada Kabina karjääri ja tegevus viidi taas sinna. 80.-te lõpuks oli seal töö taas läbi ja siis koliti Aardlapallu.)
"Lauristin" kanti ametlikult maha alles 1979.a. Peatselt toodi Tartusse tagasi, tõmmati slipile ja lammutati.

[aurik]

Eelmise postituse lõppu haakis end veel üks pilt laeva üleveost. Ehk keegi oimab, mis laeva "Lauristini" järel veetakse?