üldsuund läheb õiges suunas, aga teeb pöörde
Ja nüüd krimijutu aeg
Uduselt oli meeles, et 1979.a. algupoole ühes Edasi-lehe numbris peaks olema artikkel, mis võinuks valgust heita aastaid tagasi kerkinud probleemile. Ei viitsinud aga isiklikust mugavustsoonist välja tulla ja raamatukokku umbes tuhnima minna ning et küsimus näis lõpuks eduka lahenduse leidnud olevat, ei näinud otsimiseks enam vajadust.
Aga lehe number lekkis lõpuks internetti, artiklist loetu meenutas mustkunsti... ja tulemusena pidin Tartu Raketade ajaloo ümber kirjutama, paar väikest asja saigi sellega seoses ära kohendada.
Kõigepealt meenutuseks väljavõte kolme aasta vanusest esmavariandist lk 60
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 79#p516179
aurik kirjutas: kohe sissejuhatuseks- kõikide mootorid olid 1200 hj.
Raketa -1M Ehitatud Feodossias 1963.a. Ehitusnumber pole teada. Projekt 340МЭ ehk M-tüüpi (madalalt vees istuv) laev. 1963.a. sügisel oli toodud Narva. Tartusse saabus treileril 1964.a. jaanuaris . Sõite alustas sama aasta suvel. 1968-76.a. kandis nime „Peipsi Jõnn“ .1983.a. maikuus rammis teda Samolva lähedal venelaste kalapaat, mille tagajärjel alus uppus, kuid tõsteti välja ja pärast kiiresti teostatud remonti jätkas peagi sõite. Viimane navigatsioon- kindlasti sõitis terve hooaja 1989.a. 1990.a. kevadel lasti jälle vette, kuid suve keskpaiku oli taas kaldale tõstetud. Seisis kaldal mitu aastat. 1994.a. suvel erastati jõesadama varad aktsiaseltsile A.G.T . Lõplik saatus teadmata, kuid arvatavasti läks vanarauaks.
Raketa-2M Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber pole teada (reaalne on 409, aga pole välistatud ka 415). Projekt 340МЭ. Tartusse saabus 1967.a. suvel. Lasti vette juba Narva (Kulgu) sadamas ja Tartusse jõudis veeteed mööda. Narva jõel Omuti kärestikest ülesõidul said tiivad kannatada ja neid tuli Tartus kohe remontida. Ilmselt jõudis siiski samal aastal mõned sõidud teha. 1968-76.a. kandis nime „Tuuslar“ (Mõlemale laevale nime saamiseks korraldati Tartus 1968.a. avalik konkurss. Paraku uued nimed inimeste seas ei juurdunud, neid kutsuti ikka suupäraselt „raketadeks“)
Viimane navigatsioon 1988. Amortiseerus laevadest esimesena. Seisis kaks aastat kaldal. 1991.a. pidi saama seisvaks laev-baariks. Emajõe ääres Vabaduse puiestee pargis praeguse HTM majaga kohakuti ehitati talle puust kai, anti nimi „Junga Baar“ ja viidi juba uude kohta seisma. Ei saanud siiski tegevusluba. Suve II poolel viidi treileriga Narva-Jõesuuse, lasti seal vette ja veeti puksiiris Piiterisse. Edasine saatus teadmata.
Raketa- 3M Ehitatud Feodossias 1963..a. Ehitusnumber 322. Projekt 340 (ehk tavaline "Raketa"). Algselt kodusadam Kiiev. Esimene nimi „Taifun“ , mitte varem kui 1976.a. sai nime „Fedir Kušnirov“. 1978.a. sügisel vahetati „Zarja 2“ vastu ja saabus Tartusse 1978.a. lõpus. Toodi rongiplatvormil, tiivad ja muud väljaulatuvad osad olid sõidu ajaks küljest eemaldatud. Tartus monteeriti uuesti paika, kuid selle käigus algne konstruktsioon muudeti originaallahedusega M-tüüpi laevaks. Ümberehituse tulemusena sai teistega võrreldes suurema lainetusega sõidul paremad sõiduomadused. Viimane navigatsioon Eestis 1990.a. Edasi seisis paar aastat kaldal. 1993.a. sügisel müüdi Soome. Alates 1995.aastast sõitis mitmesugustel ekskursiooni- ja huvisõidu marsruutidel Päijänne järvistul. Kuni 2001.aastani nime all „Suvijet“, edasi kannab nime „Rosetta“. Läbis u. 15 aastat tagasi põhjaliku ümberehituse, mille käigus muudeti roolikambri asukohta ja seati sisse päikesetekk. Alates möödunud aastast pole kasutatud.
Uued variandid on praegu kahes versioonis
Esimene versioon
*
Esimene Raketa
Ehitatud Feodossias 1963.a. Ehitusnumber pole teada, Võimalikud on 314, 315, 317, 318, 319. Projekt 340МЭ ehk M-tüüpi (madalalt vees istuv) laev. 1963.a. oktoobris jõudis Narva. Tartusse saabus treileril 1964.a. jaanuaris. Sõite alustas sama aasta suvel. Kandis alguses nime „Rakett”. 1968.aastast „Peipsi Jõnn“, 1976.aastast „Raketa-1M”
Seniteadmata põhjusel kaotas vahemikus 1979.a suve lõpp- 1984.a. sügis sõiduvõime.
Väga tõenäoline, et tegemist on 1982.a. maikuus Samolva lähedal toimunud õnnetusega, kus „Raketa-1M” nime all liikunud laevale sõitis küljelt sisse venelaste kalapaat, mille tagajärjel reisilaev uppus (õnneks suutis kapten pärast kokkupõrget laeva madalikuni suunata). Pärast ülestõstmist ja lähemat uurimist võidi otsustada, et taastamine on ebaotstarbekas.
Saatus teadmata, võimalik, et kasutati mõnda aega teiste Raketade „doonorlaevana”
*
Teine Raketa
Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber 409. Projekt 340МЭ. Tartusse saabus 1967.a. suvel. Lasti vette juba Narva (Kulgu) sadamas ja Tartusse jõudis veeteed mööda. Narva jõel Omuti kärestikest ülesõidul said tiivad kannatada ja neid tuli Tartus kohe remontida. Sõite alustas 1968.aastal. Sai nimeks „Tuuslar“. Mõlemale laevale nime saamiseks korraldati Tartus 1968.a. avalik konkurss. Paraku uued nimed inimeste seas ei juurdunud, neid kutsuti ikka suupäraselt „raketadeks”. Alates 1976.aastast „Raketa-2M”
Viimane navigatsioon 1988. Amortiseerus laevapõhja hõrenemise tõttu. Seisis kaks aastat kaldal. 1991.a. pidi saama seisvaks laev-baariks. Emajõe ääres Vabaduse puiestee pargis praeguse HTM majaga kohakuti ehitati talle puust kai, anti nimi „Junga Baar“ ja viidi uude kohta seisma. Võimalik, et jõudis üürikest aega baarina tegutseda, kuid olid mingite sanitaartingimuste täitmatajäämise tõttu probleemid tegevusloaga. 1991.a augustikuu alguses viidi treileriga Narva-Jõesuuse, lastiti seal praamile ja veeti puksiiris Piiterisse. Edasine saatus teadmata.
*
Kolmas Raketa
Ehitatud Feodossias 1968.a. Ehitusnumber 453. Projekt 340МЭ. Algne kodusadam Dnepropetrovsk, nimi „Vladimir Komarov” .Tartusse saabus 1978.a. sügisel vahetustehinguna „Zarja-2” vastu. Tuli veeteed mööda Novgorodini kus pandi platvormile ja toodi Tartusse (pole selge, kas raudtee- või treileriplatvormiga) Alustas sõite nime all „Raketa-3M” Kui esimene Tartu Raketa kaotas sõiduvõime, hakkas liikuma kui „Raketa-1M” , kusjuures tema juures kasutati pärast nimevahetust esimesele Raketale omast värviskeemi.Viimane navigatsioon- kindlasti sõitis terve hooaja 1989.a. 1990.a. kevadel lasti jälle vette, kuid suve keskpaiku oli taas kaile tõstetud. Seisis kaldal mitu aastat. 1994.a. suvel erastati jõesadama varad aktsiaseltsile A.G.T . Lõplik saatus teadmata, kuid arvatavasti läks vanametalliks.
*
Neljas Raketa
Ehitatud Feodossias 1963.a. Ehitusnumber 322. Projekt 340 (ehk tavaline "Raketa"). Algselt kodusadam Kiiev. Esimene nimi „Taifun“, mitte varem kui 1976.a. sai nime „Fedir Kušnirov“. 70-te lõpu – 80-te alguse tegemistest puudub selge info. Kiievi sadam otsustas mitmed laevad vahetada välja uute „Voshod”-tüüpi tiiburite vastu. Sel perioodil kaovad seal pildilt mõned Raketad, sh „Kušnirov”. Eksisteerib versioon, et jätkas koos kahe muu Kiievi Raketaga sõite Doonaul Izmaili sadama all, kandes nime „Raketa-8” Sellisel juhul lõppesid tema sõidud kas 1980 või 1981.a.
Kindlasti toodi Tartusse ametlikult, kuid tõenäoline, et tagavaraosadeks mõeldud „doonorlaeva” sildi all. Ilmselt saadi mahakantud või mahakandmise ootuses laev kätte odava, võib-olla isegi vanametallile lähedase hinnaga. Tartusse tuli vahemikus 1979.a. lõpp kuni 1985.a.algus. Siin muudeti algne konstruktsioon originaallahedusega M-tüüpi laevaks. Ümberehituse tulemusena sai teistega võrreldes suurema lainetusega sõidul paremad sõiduomadused. Hakkas liikuma nime all „Raketa-3M” ja kolmandale Raketale iseloomuliku värviskeemiga. Viimane navigatsioon Eestis 1990.a. Edasi seisis paar aastat kaldal. 1993.a. sügisel müüdi Soome. Alates 1995.aastast sõitis mitmesugustel ekskursiooni- ja huvisõidu marsruutidel Päijänne järvistul. Kuni 2001.aastani nime all „Suvijet“, edasi nimeks „Rosetta“. Läbis XXI sajandi alguses põhjaliku ümberehituse, mille käigus tehti uus roolikamber laeva esiossa ja seati sisse päikesetekk. Tänapäevani sõiduvõimeline, liigub ka tiibadel ja mingi regulaarsusega kasutuses, kuid omanik üritab teda pidevalt ära müüa.
Teine versioon
*
Esimene Raketa
Pärast lauset
1976.aastast „”Raketa- 1M” jätkub umbes samamoodi nagu kolme aasta taguses algvariandis. Ainult uue aastaarvuga 1982.a.maikuus...
* Teine Raketa
jääb nagu esimeses versioonis
*
Kolmas Raketa
Pärast lauset
Alustas sõite nime all „Raketa-3M” jätkub nii: Seniteadmata põhjusel kaotas vahemikus 1979.a suve lõpp- 1984.a. sügis sõiduvõime. Saatus teadmata, võimalik, et kasutati mõnda aega teiste Raketade „doonorlaevana”
*
Neljas Raketa
jääb nagu esimeses versioonis
Nii, millised kindlad faktid või sellised seigad, mida on raske ümber lükata, olid algvariandi ajaks pea kolm aastat tagasi olemas või tekkisid selle kirjutamise ajal.
* 1985.a. on Pihkvas kolmele ühel päeval tehtud fotole jäädvustunud esimest korda selline Peipsi Raketa, mille katuse ninaosas on väike prožektor (jätame Peipsi basseini Raketade värviskeemid kui muidu üsna kindlad tuvastustegurdid, praegu kõrvale) Dateering 1985.a. on tehtud pihkvalaste poolt ja kahtlusi ei ärata.
* 1987.a. linastunud dok.filmis„Meie, piirissaarlased” on kaadrites Raketa, millel on näha nii ninaprožektor kui ka tema number 3
* Paaril 1991.augustikuus tehtud fotol on selgelt näha, et numbrit 3 kandval laeval on täiesti omalaadne veealune tagaosa. Tüürilabade vahe on standardist tunduvalt kitsam ja tüürilabad ise on täiesti erinevad 60-te aastate teisel poolel ehitatud M-Raketadel kasutatutest. Teatav sarnasus labade kujus on 60-te esimese poole M-Raketade omadega. (Erinevate labade kohta saab üksikasjalikumat infot lk 60, kus me koos ksf Zoigiga üritame mingit selgust luua)
* 1993.a. müüakse üks Tartu Raketa Soome. Mõned aastad hiljem tehtud fotol on märgata nime all „Suvijet” sõitnud laeval standardist tunduvalt kitsamat labadevahet. Sajandivahetuse paiku pääses Venemaal ringlema versioon, et laev oli tartlaste endine „Raketa-1M”
* 2017.a. ilmuvad internetti kail seisva „Rosetta” (ümberehitatud „Suvijeti” uus nimi)
mitmed allapoole veeliini jääva osa selged pildid. Tuvastatav on nii tüürilabade kitsas vahe kui ka asjaolu, et tegemist on mõne tavalise Raketa ümberehitusega omapäraseks M-variandiks
* Samas fotoseerias on pildistatud ka aluse tiivale pressitud ehitusnumbrit 322
* Selle numbri all on sõitud Ukraina Raketa „Taifun/Fedir Kušnirov”
Järeldus- laev on kas ex-„Kušnirov” ise või mõni teine tavaline Raketa, millele on millegipärast külge pandud „Kušnirovi” tiivad ja mis Tartu perioodil kandis ka tema ninaprožektorit.
Selgituseks prožektorite kohta. Viimane ei kuulunud Raketade tehasepoolsesse varustusse. Laevatüüp (nagu kõik jõetiiburid) oli ette nähtud kasutamiseks valgel ajal.
Ometi on seda elementi üle kogu NSVLiidu mingi arvu laevade juures siiski kohaliku lisana pruugitud – ilmselt sõltuvalt sellest, mis marsruuti ja mis tingimustes alus sõidab, kas mõnede reiside aeg jääb väga õhtusse või millised on tema liinil uduvõimalused. Aga on üks sadam, mis paigutas suurele osale oma Raketadest ninaprožektori. See oli Kiiev. Ja „Taifun/Fedor Kušnirov” oli Kiievi laev.
Neid tõsiasju ei anna kuidagi ümber lükata. Proovi kuidas tahad.
Lisaks on olemas ja fikseeritud kahe omaaegse jõesadama töötaja meenutused, mis ei kattu küll üksikasjades (ikkagi nii palju aastaid möödas) kuid langevad kokku peamises. Üks Raketa ehitati Tartus ümber.
Vene entusiastid avastasid laeva anomaalsuse juba ammu, päris alguses nad arvasid, et mingi ümberehituse on teinud soomlased. Kuna meie teemas käis mitmeid aastaid tagasi läbi versioon „R-1M” ümberehitamisest tavalisest Raketast M-variandiks kohe pärast tema Tartusse saabumist, siis jõudis see mõne aja pärast ka vene kiirlaevade ajaloo saidile (vene saitides on sealsed entusiastid teinud otseviiteid meie teemasse siinolevate erinevate laevade fotodele, nii et „vaenlane ei maga”) Pärast seda, kui tuli välja Soomes oleva laeva seos „R-3M”-ga ja ilmus välja tiivanumber 322, on nad asja külmutanud, kuni absoluutselt kindlate faktide selgumiseni.
Ja nüüd ajalehenumber. Artikkel koos suure fotoga esileheküljel. Näha selgelt nii ukrainaaegne nimi kui ka teise laine M-Raketadele iseloomulik tagaosa. Artiklis muudki huvitavat- nt selgub, millal kasutati „Moskvitš”- jõetramme esmakordselt pontoonsilla asendajana.
https://www.etera.ee/zoom/76763/view?pa ... &tool=info
Miks valisin piirideks 1979 suvelõpp- 1984? lk 58 on ühes postituses kirjeldatud 1979.a. augustilõpu juhtumit, mille käigus prooviti „Raketa-1M”-ga Emajõe kaldaäärseid üles künda. Juba selle käigus võis laev väga tugeva trauma saada. Samas paneb kahtlema, kas laeva kapten oleks sellisel juhul nii kergelt pääsenud... aga täielikult välistada ei saa.
1982.a. on kõige reaalsem, aga omad kahtlused on ka selle aastanumbriga.
Minul endal paraku 80-te esimesest poolest jõeasjadest väga eredaid hetki meelde jäänud pole, kõik kulges kuidagi rahulikult ja ühetooniliselt (hea küll, tõukurpuksiiride, „Prometheuse” ja kalakombinaadi uue laeva tulekud on meeles. Ühe Pihkva Raketa asendumine teisega ka veel lisaks). Ei suutnud isegi katkist Raketat kusagil kail mälusse talletada. Ja eks inimestel on küllalt selliseid tegemisi käsil, mille käigus eriti kõrvaliste asjade peale ei vaata.
Teine piir 1984 on pandud sellepärast, et prožega Raketa sai järgmisel aastal märgi maha.
Eelistan ise uusversioonidest esimest. Mõned seletused on kõige loogilisemad
* Selgineb, miks on „R-1M” nime all oleval laeval 1970 ja 1991.a. fotodel erinevad tüürilabad, varasemal esimese M-laevadele iseloomulikud ja hilisemal teise laine omad. Nende taoline ümbervahetamine polnud tegelikult vajalik. Ühelgi seni nähtud Raketade fotol pole sarnane muutus jäädvustunud (ja nähtud raketafotosid on mitu tuhat). 70-tel toodeti ka väikesearvuline M-Raketade kolmas laine. Ühe tagaosa on õnnestunud kinni püüda- labad nagu esimese seeria laevadel. 80-te alguses oli aja jooksul toodetud enam kui 400-st Raketast vähemal 350+ täiesti sõidus ja tehasest originaalile vastavaid juppe vabalt saada.
* Pärast sellist õnnetust laeva sõiduõiguse taastamine oli paras kadalipp. Registri esindajate juuresolekul kõikvõimalikud katsed. Lihtsam oli neile ette sööta terve, mitte ülesklopitud laev. Ja silmamoonduse vastu uue „R-3M” näol ei pruukinud keegi huvi tunda, seda enam, et ilmsesti omatahtsi tehtud ümberehitus võinuks põhjustada palju sekeldusi (eeldan, et kui asi olnuks avalik ja ametlik, jäädvustunuks see mõne ajalehenumbri veergudel kui tõeliselt positiivne kohaliku eesrindliku insenerimõtte- ja töö näide)
* Venemaalt on olemas analoogjuhtum. 2002.a. sõideti Moskvas Himki veehoidlal külg sisse sealsel „Raketa 191”-l.
https://fleetphoto.ru/photo/3121/?vid=2319
Taastamine tunnistati mõttetuks ja laev jäi mõneks ajaks teistele „doonoriks”.
Moskvas seisis aga juba mitmendat aastat jõude sõidukorras „Raketa-244”, millel oli mingi sekeldus paberitega ja laeval polnud sõiduluba. Olukord lahendati lihtsalt. Nr 244-le anti nr 191 paberid ja saadeti sõitu. Isegi vana numbrit ei suudetud päris ära kaotada. 244 paistis peale kinnitatud 191 alt välja.
http://114.r.photoshare.ru/01141/00ae2f ... f83ed4.jpg
Vahetus oli avalik saladus, aga mingit probleemi ei tekkinud. Paberid on nüüd korras, laske käia.
Remargina veel laevade nimedest. Plakatitel- kuulutustes kasutati sageli eestikeelset nime „Rakett” koos numbriga (mõnikord oli number koos 0-ga, seega siis 01, 02 jne) ja sageli ilma M-täheta. Laevadel endil oli aga nimi koos numbriga märgitud väikesesse ringi ja seal oli trükitähtedega PAKETA. Suur M paiknes ringi kõrval. Kuigi pole võimatu, et mõnel aastal võis ka eestikeelne vaste olla, fotodele on aga jäädvustunud paraku vaid venekeelne.
Kokkuvõtteks selge on see, et lõpuni pole miski selge. Asendus on toimunud, aga millal ja mis asjaolude tõttu, on tume maa. Lisaks mainitud intsidentidele on võimalik, et mõni juhtum õnnestus avalikkuse eest varju jätta, toimus see siis sõidu ajal või mis iganes asjaoludel. Näiteks on võimalik isegi selline asi, et sügisel laeva kaldapukkidele upitades katkes kraanatross ja alus kukkus kõmaki alla, saades siis mõne korraliku murru. Ühe Venemaal toimunud sarnase juhtumi täpsem kirjeldus on olemas. 4 meetrit lendu ja valmis.
Võib-olla tuleb Edasi-lehtedest ajapikku mõni vihje välja. Mis muidu oleks abiks, on „Raketa-1M” fotod vahemikust 1980-1989 ja „Raketa-3M” fotod 1980-1984, kindlalt dateeritud või vähemalt muu tausta tõttu seostatavaid. Nimelt oli Raketa-Komarovil küljes üks märgatav defekt, mis õige rakursiga fotol paistab hästi kätte. Sõitu see mingil moel ei takistanud ja tema ärakaotamine olnuks tehniliselt raskevõitu. Vähemalt 1979.a. Tartus alustades see defekt küll kedagi ei seganud, miks siis hiljemgi pidanuks?
Kerge trauma jälg on ühel fotol kenasti näha. (väikese lisatähelepanekuna- laeval puudub ka ninaprožektor) Pilt ise on tehtud Kaljo Raua poolt 1979.a. ühel hommikul juuli alguses mere-ja jõelaevastiku töötajate päevale suunatud artikli illustreerimiseks. Esimest korda meil eksponeeritud lk 53.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=780
Ja saigi kokku täitsa paras detektiivilugu. „laevast, mida polnud”, aga tegelikult oli.
Või teiselt poolt vaadates „laev, mis haihtus”, aga ametlikult sõitis.
Vot sihukest stoorit võiks kõikvõimalikes kogukondades levitada. Otselink siinsele leheküljele on ainuvõimalik, nii pikka tekstijoru ei kannata ükski näoraamat välja. Välja võib siis ilmuda nii mõnigi, kes on midagi kuulnud või kellel on soovitud fotosid. See on vist Tartu jõelaevanduse ajaloo suurim müsteerium ja väärib kindlasti lahendamist.
Kui ma aga avastan, et keegi on mingi aja pärast jälle moosivarga kombel salamahti lõigukesi lihtsalt oma nime all järjejutuna vms. välja andnud(sama käib ka Pihkva Raketade, samuti Zarja -2 loo kohta), siis on küll põhjust väga kuri olla.
Kindlasti pole vaja välja tulla fraasidega a´la „ma tegelikult /teadsin/arvasin/ ei välistanud/ seda juba ammu...”. . Aga iga asjalik märkus või vihje on loomulikult väga teretulnud, tuleb see ükskõik kellelt.
edit: algul sai osa juttu topelt, tegin korda
teine edit: Et selgus lõpuks Samolva õnnetuse täpne aastaarv, on see nüüd teksti lisatud ja mõnda lõiku sellega seoses kohendatud
WOW, sellist uudist poleks küll kuidagi osanud oodata.
Ja mingi kontakt persoon oli vist ka Pihkva Raketadega.