wyrd kirjutas:Ma ei tea kas see pilt on siit läbi käinud või mitte. Silma jäi ta mulle Facebookis. Pildistatud on ta Pärnus Tallinna maantee silla pealt. Kirjeldus oli juures, et rahvas hakkab Riiga minema. Aastaarv on teadmata.
Manus 102872506_10222957758720628_4708830906387251289_o.jpg ei ole enam saadaval
Lk 32 foto kunagi oli. Tekstid on alles
aurik kirjutas:Järgmiseks Pärnu suvepilt 80-te lõpust. Ilmselt tuleb paljudele tuttav ette.
Riialastel oli kaks "Meteor" ja kaks "Kometa" tüüpi tiiburit. Viimased on "Meteori" nö meresõiduvariandid. Pildil ongi mõlemad "Kometad" ja kõige kaipoolsem on "Meteor".
Läti tiiburid udjasid siis Riia- Pärnu ja Riia-Roomassaare vahet. "Kometad" müüdi 1990.a. firmale nimega Helta, said uued nimed ning sõelusid paar aastat Tallinn-Helsingi vahet. Konkurent Inreko ostis aga firma lõpuks ära ja kaotas need laevad kuhugi. Olen kuulnud, et müüdi Hiina. Kui nii, siis võimalik, et sõidavad tänini. 90-te I poolel äriti paljud soveti tiiburid maha, põhiturud olidki Hiina, Vietnam ja Kreeka. Ja senimaani laialt kasutuses.
aurik kirjutas:Käisin ikkagi uurimas Helta tiiburite saatust. Ei müüdud Hiinasse vaid Kreekasse. "Sinilind" sai uue nime "Samos". Lammutati 9 aastat tagasi. "Luigest" sai "Kyklades". Oli kindlasti sõidus 2007.aastani, siis vahetas omanikku ja edasi selgeid andmeid pole. Ilmselt on alles.
Foto tegemise aeg kaldub kümnendi keskpaiku.
„Kyklades” elik „Kometa-2” oli veel neli aastat tagasi olemas, aga sõidust juba väljas, edasine inf puudub.
Kas fotole jäi hiljem Mäol põlenud „Meteor”, ei oska vist keegi öelda.
-----
retti kirjutas:Prožektoriga Tartu Raketa.
1972
Lootsin, et mõni Raketasid hästi jagav akf nagu nt Zoig kommenteerib ise, aga et kedagi kohustada ei saa, eks siis pea ette võtma.
On just taoline foto, mille juures andnuks selles kontekstis väikest kodutööd eelnevalt teha. Pilt läks foorumisse juba pea 8 aastat tagasi, aga virtuaalmaailm otsustas ka selle vahepeal iseendale tagasi võtta. Kustunud fotod on võetud põhiliselt Fotisest ja Muisist, ripuvad seal juba ammustest aegadest. Siis kui 2012.a. sügisel ajaloo osaga teadlikumalt tegelema hakkasin, kammisin need ressursid kõigepealt läbi ja hakkasin vastavalt jutulõngale neid otsast siia panema. Eks neid võib siis (uuesti) hakata avastama.
* See, mis näib pealiskaudselt vaadates jõepoolse laeva ninaprožektorina, on tegelikult kaldapoolse laeva vasaku parda tuli. Raketadel olid need kinnitatud roolikambri kõrval oleva piirdetoru esiotsa külge.
* Nähtavad on ahtris numbrid. Jõepoolsel 2 (see nr on küll halvasti eristatav, kuid roolikambri katusel olev prože on just „R-2”-le omane) ja kaldapoolsel 1. Küll aga puuduvad nimed „Tuuslar” ja „Peipsi Jõnn” . Viimased kanti pardale, sh ka ahtrisse viimati 1975.a.
https://www.muis.ee/museaalview/1517227
* Päästerõngaste värvist on juttu lk 63. Aga eks murrame lahtisest uksest jälle sisse. Päästerõngad pole fotol kahe, vaid ühevärvilised. Seniste punavalgete asemel hakkasid Tartu laevad oranžide rõngastega sõitma 1977.a. Järelikult foto tehtud 1977 või veel mõni aasta hiljem (Fotise dateering on 1975.a.
http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... 0bb39e2db6 )
Foorumis on veel üleval kaks fotot „R-2”-st, kus nime „Tuuslar” enam peale värvitud pole, aga rõngad on ikka kahevärvilised ehk siis 1976.a. pildid.
Ainus, millel 1977 rõngaid ei värvitud, oli hotellina seisev „Lermontov”, aga 80-te keskpaigaks olid temalgi need oranžid.
NSVL laevanduses kehtestati oranž rõngastandard 1974.aastast ja Pihkva laevadel värviti nad kohe üle. Siit (ja veel mitmelt sama fotoseeria pildilt) näha, et ühevärvilised
https://www.muis.ee/museaalview/1347206
Tartu Jõesadam kui hoopis teistsuguse alluvusega ettevõte oskas veel paar aastat sellest kohustusest kõrvale viilida. Tõsi, kummalisel kombel pandi hotell-laevale „Turist” juba 1974.a. parda väliskülgedele rippuma kaks oranži rõngast, aga tekiehituste küljes olevad jäid puna-valgeteks.
https://www.muis.ee/museaalview/1347205
Muis-i dateeringud on sedapuhku pihtas. (reeglina ongi need, kus fotograafi nimi ära toodud, õiged) Tegemist on fotoseeriaga, kus mitmelt pildilt hästi näha, et jõesadamas käib kaldakai kapitaalne remont. Samast seeriast on siin aastaid tagasi mh avaldatud ka jõel sõitvad „Koidula” ja „Kreutzwald”, mõlemad puna-valgete rõngastega. Need võtted on juba attatšiga pandud ja alles.
Mismoodi see 1972 on välja imetud...see, et teine ülikooli ühikas esimese tagant välja ei paista, ei tähenda, et teda olemas pole. 1972.a. puhul oleks vähemalt kraanatorn nähtav. Praegu segavad vaadet küll suurekskasvanud puud, nii et kes ei usu, peab talve ootama, siis vabam vaade. Raketadega võte on tehtud jõekaldale viiva trepi lähedalt. Tagumist maja pole näha ka sellel 1992.a. fotol, mis tehtud nii kümmekond meetrit ülesvoolu.
http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... d9eedecb04
------
Viimased õiendused-täpsustamised
aurik kirjutas: Pildile jäi ka suur portaalkraana. Mina ei tea, millal kod. Kilk ta kokku laskis pakkida. Üles seati muidu 1990.a (või aasta varem?)
Manus 102872506_10222957758720628_4708830906387251289_o.jpg ei ole enam saadaval
Portaalkraana Ropkas oli varasem. Juppipidi toodi juba 1982.a. kohale. Kaua teda püsti aeti, ei oska öelda. Kõike ei saa ka täpselt mäletada...
Kunagi oli paar korda juttu numbrist 237 000, mis reetlikult ühte väga esinduslikku raamatusse sisse lipsas. Tegelikult peaks see olema 1983.a. veetud veoste maht tonnides. Näide sellest, kuidas ajaliselt lähestikku loetud faktid mitukümmend aastat hiljem sõlme lähevad.
Lk 70.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=1035
on meil mitut postitust läbiv diskussioon akf Rügajaga küsimuses, milliseid jõetramme Moskvitšide asenduseks Tartusse tuua taheti.
Sedapuhku selline juhus, kus mõlemal oli õigus. 1980.a. oli sadama rahval kontakt Moskva laevatehasega, kust saadi suure jõetrammi eraldamise asjas positiivne vastus. Peagi aga orienteeruti ümber. Kas lihtsalt kokkusattumus või idee allikas, aga umbes samal ajal hakkas Pihkvas Fontanka tüüpi jõetramm liikuma ja mõne aja jooksul tekkis uus mõte tuua Emajõele hoopis kaks sellist. Madalatele laevadele ei pidanuks pontoonsilda lahti tegema ja saanuks isegi Ranna liini taaskäivitada, liivarand oli seal 80-te esimeses pooles täitsa alles. Millise kännu taha asi jäi, ei oska öelda, aga millegipärast on Fontankade tootmises 80-tel tekkinud mitmeaastane auk.
Paljukannatanud „Uku” juurde. Mitu korda siin käigus olnud foto koos Muis-ilt pakutud aastaarvuga
https://www.muis.ee/museaalview/2425677 Ja tsitaat Mati Õuna raamatust: Eesti söjalaevad 1918-1940 (viidatud teema Peipsi laevastik kaudu post 02.02.2005)
söjaajal oli ta oma meeskonna poolt uputatud Tartu jöesadamasse. Peale söda ta tösteti ülesse ja remonditi ning järgnevalt söitis paar aastat Tartu-Pihkva liinil. Seejärel aga sai temast Tartu-Veemajandi märkide panijaks. Jälle näide sellest, et siseveelaevanduse asjad on hr Õunal kohati üleõla visatud, samas autoriteediks olles panevad sellised libastumised aluse legendidele, mida hakatakse kordama. Tõsi, plaan „Uku” Pihkva liinile suunata oli algselt küll, aga ei 1945 ega 1946.aastal „Uku” vette ei saanud, 1947.algusest on teade jätkuva remondi kohta. Puuduvad andmed isegi sellest, et ta ka 1947.a. suvel oleks sõitu läinud, küll aga saab Peipsi jõelaevandus korralikku sauna selle eest, ei ole suutnud aluseid Narvast Peipsile tuua („Joala” juhtum) ja selle eest, et laevade taastamise plaan on täidetud 26%. Esimene kirjalik märk tema kapitaalremondi lõppemisest ja liikumisest on 1948.a. suvest. Ja siis mitte Pihkva liinil.
Mullu lubasin „Zarja-1” asju õiendada. Otsustasin selle jätta päris lõppu. Ikkagi Tartu Jõesadama kõige kurikuulsam laev
13 aastat tagasi kirjutasin mh
aurik kirjutas: Zarja 1 . Glisser, ehitatud Moskvas 1971, sama aasta sügisel jõudis Tartusse. Üliväikese süvise tõttu loodeti Peipsi rannakülades peatused sisse seada.Emajõel kaks järgmist aastat, tekitades oma kõrge ja järsu päralainetusega paadimeestes suurt meelepaha. Peipsile ei sobinud, sest lainetaluvus oli ametlikult vaid 0,6 m( tegelik piir 0,8 ), seetõttu tugevama tuulega Praagalt välja ei saanud.
Alates 1974 hakkas sõitma Narva-Vasknarva ja Narva-Slantsõ liine
Selle lehekülje keskelt leiab sõiduplaane kah
http://lenobltrans.narod.ru/vod.html
Tegelik kodusadam ikka Tartu, kevadel sõitis Narva ja sügisel tuli tagasi. Nii et oli ikkagi suviti käigus(v.a. üks hooaeg, kui talle Narva kaptenit ei leitud), kaldal seisis ta nii oktoobrist aprillini
6 aasta tagune lisandus
aurik kirjutas: Järgnevat pilti sai Tartus kesklinnas näha vaid kahel aastal, 1972 ja 1973. Kurikuulus "Zarja-1" seega.
Statsionaarset regulaarliini talle ei õnnestunudki leida. Peipsile ulatuvad olid tema väikese lainetaluvuse tõttu seotud pideva ärajäämisriskiga. Tšarterreisidel teda muidugi kasutati. Käis Pihkvaski ära, tegelikult väiksema lainetusega Lämmi-ja Pihkva järv olid talle täitsa sõidetavad. Sõitis ajutistel liinidel mõne Emajõeäärse rahvapeoga seoses a´la Tartu- Mäksa vms. Aga küllalt palju oli sõidukavas lihtsalt huvireisid Peipsile. Temaga sõit eriline elamus tegelikult polnud. Müra salongis oli korralik. Aknast väljavaade oli ka liiga madalal, tekile mineku võimalust polnud.
Väljumiskoht oli muidu täpselt seal, kus praegu on nö lodjakoja kohvik. Kui veetase piisavalt alanes, siis ta ei hakanudki pontooni äärde randuma, vaid ajas uljalt ninaga trepi kõrvale betoonkalda ja veepiiri vahelisele liivaribale. Manööverdusvõime oli tal väga hea. Päralaine metsik.
5 aastat tagasi tegin veel sellise täienduse
aurik kirjutas:Muuseumiportaali on pisut täiendatud. Sinna on jõudnud väike pildiseeria "Zarja-1" Tartus 1971.a. hilissuvel. Eks ta jah, kohe pärast saabumist (vist augustikuus) sõitma pandi.
Tavaliselt on nii, et kui mälu ja allikas lähevad risti, siis tuleb mälus midagi kohendada. Seekord on üks neist harvadest juhtudest, kus oli vastupidi. Muisi ja Fotise usaldusväärsus on nagunii nagu nad on, aga arvasin siis, et vähemalt pildiseeria puhul nad ei eksi. Paraku on see dateering mööda. Lisan kogu seeria nähtavate fotode viited
https://www.muis.ee/museaalview/1673204
https://www.muis.ee/museaalview/1673201
https://www.muis.ee/museaalview/1673208
https://www.muis.ee/museaalview/1673213
https://www.muis.ee/museaalview/1673222
https://www.muis.ee/museaalview/1673224
https://ajapaik.ee/?album=286&photo=272 ... ded&page=5
https://ajapaik.ee/?album=286&photo=273 ... ded&page=4
Kui hakata teist ühikat otsima, siis puudelatvade kohal on mõnel fotol kraanatorni näha.
„Zarja” toodi Tartusse 1971.a. septembri keskpaiku. Kuhugi teda sõitma ei pandud, kõik proovid tehti järgmisel kevadel. Mõned aastad tagasi pakkusin tema ehitusnumbriks 203, aga et ta osutus ikka vähe hilisemaks, siis see langeb ära. Nüüd klapiks 217 või 218. Nende laevade kohta andmed puuduvad.
Fotoseeria ise on tehtud hoopis 1973.a. suvel. Ei osanud omal ajal tähelepanu pöörata laeva nimelogole. Selline nimekuju koos nr.1-ga tekkis sinna siis kui Tartu sadam end uue Zarja järjekorda kirja pani (projekt oli juba mitu aastat tagasi kinnitatud ja katseeksemplargi järele proovitud.) 1972.a. laskis Tartu „Zarja” ringi tehases peale värvitud nimega. Internetist on laeva selle aasta foto leitav. Nimi ЗАРЯ oli ainult tagaosas mootoriruumi küljel sirge, mitte poolkaare kujuliselt. Punakaspruunide suurte trükitähtedega.
See, mida kunagi vihjasin alarakenduse kohta, on poolenisti õige. Kehtib igati 1973.a. suhtes. Esimesel hooajal oli aga tööd kõvasti ja mulle oli tagantjärele üllatuseks, et Võrtsjärvel käis ta suvel nii 2-3 korda nädalas. Enamasti hommikul minema, õhtul tagasi koju. Üks tüüpmarsruut nägi ette koguni kahepäevast sõitu koos õhtuse saunapeoga. Pontoonsilda ei pidanud tema jaoks lahti tegema. Madalad pealisehitused mahtusid parasjagu läbi ja antennimast võeti silla alt läbisõiduks maha.
Kõik suured kaebused tema suunas käisid just ülesvoolu sõitude pihta, linnast allavoolu loeti kuidagiviisi talutavaks. Laeva prooviti isegi ajutisel Piirissaare nädalalõpu reisiliinil
Remargi korras. Lisaks hooaeg läbi kestnud alalistele reisiliinidele olid jõesadamal olemas ka ajutised liinid. Viimased toimusid enamasti nädala viimastel päevadel ja nendest anti siis mõned päevad ette teada.
Aga 1973.a. suve hakul sai Võrtsjärve pidu läbi. Kõrgemalseisvad organid keelasid Emajõe ülemjooksul liig võimsate mootorite kasutamise.(nb! Mitte Võrtsjärvel, vaid just Emajõe ülemjooksul). Kaaluti alternatiive, mida edasi teha. Lisaks sellele, et teeb vaid allavoolu sõite, olid laual ka võimalus, et kevadel viiakse Võrtsjärvele ja suve lõpul tuleb tagasi, samuti see, et Võrtsjärve reisidel sõidab jõe ülemjooksul hästi aeglase käiguga. Mõlemat varianti luges jõesadam lõpuks vastuvõtmatuks. Esimesel juhul tekkinuks samuti täisrakenduse probleem ja teine tapnuks mootori kiirelt ära.
Kuigi 1974.a. maikuu keskelt askeldas juba Narva jõel, Tartust sõidud siiski päris ära ei lõppenud. Vähemasti 70-te keskel ja II poolel on ajuti maikuu alguses teinud Peipsile huvitiire ja septembris pärast Narvast tulekut vedanud Suursohu marjulisi.
Vot need edaspidised mõned Tartust lähtumised jäid mul omal ajal kahe silma vahele. Ja nüüd muutus selle tuntud foto dešifreerimine päris kergeks.
- TurZarjt.jpg (184.53 KiB) Vaadatud 5653 korda
Ma ei saa hästi aru, kas silla juures on üks või kaks Raketat, aga vahet pole, see või need peaks olema Pihkva oma(d). Kindlasti on seal „R-144”. Temale poogiti esimeses kodus Jaroslavlis külge üks kaugelt äratuntav tunnus (paaril sealsel Raketal oli samuti sarnane täiendus) ja pihkvalased ei hakanud seda muutma. Ehkki liinisõite Tartu ja Pihkva vahel maipühadel kunagi ei tehtud, oli tellitud ekskursiooniga loomulikult võimalik tulla. Ja foto tegemise aastal hakkasid Tartu – Pihkva vahelised kiirlaevasõidud vara, juba aprilli lõpus. Enamasti jäi algus maikuu esimesse nädalasse, mõnikord veidi hiljemakski.
Aastaid tagasi pakkusin kuupäevaks 1.mai 1973. Õige on 1.mai 1974 ja tehtud vahemikus kl 11.30-11.45. Vajalik taustainfo on internetist paar kohta kokku sõlmides täiesti leitav ja kunagi on ka teemasse sisse kirjutatud oluline vihje, mis just selle aasta 1.mail oli fotol teistmoodi, kui naaberaastate sama kuupäevaga võrrelda. Vabandust, et täpsemalt ei lahka. Ma mõtlen ka „töövarjudele”, et nad liiga laisaks ei läheks. Kõike ei pea kandikul ette kandma.
Lõpuks päris viimasest Tartu Raketast- sellest, mis vist 1991.a. sügisel Riiast kanali äärde seisma toodi. Lätis oli andmebaaside järgi 3 Raketat. Kõikide elu on jäänud üsna salajaseks, aga vene uurijad on üritanud neid tuvastamata ehitunumbrite jms järgi paika panna ja leidnud, et nad on ehitatud 1964-65. Arvata, et kaks neist ongi, aga ühega on teised lood. Nimelt esimene Riia Raketa oli rariteet, ehitatud 1959.a. Gorkis Krasnoje Sormovo tehases. Ehitusnumber 4. Üldse viies Raketa, mis valmis tehti (kõige esimene oli ilma numbrita). Ja esimene Raketa, mis hakkas sõitma väljaspool Vene Föderatsiooni. Millega lätlased selle au ära teenisid, ei oska öelda. Vene andmebaasides on nr 4 koha peal täielik tühjus... aga internetis on olemas pildifail, mille peal on ühe Läti 1960.a. alguse venekeelsest ajalehest salvestatud artikkel, kus juttu just esimesest Riia Raketast. Olnuks tore oletada, et Tartusse toodi vanim riialane, aga paraku mitte. Kanaliäärne oli tavaline Feodossias ehitatu. Võimalik, et teised Riia Raketad on kusagil Läänemere põhjas.
Nii, tundub, et võin ajalooekskurssidele punkti panna. See oli minu poolt viimane postitus. Kas just igaveseks, aga ülipikaks ajaks kindlasti. Aeg-ajalt jään muidugi siia silma peale viskama, sõna sekka ütlen võib-olla siis, kui miskis küsimuses toimub mõni väga suur ja põhimõtteline pööre. Tegelikult üritatakse mulle vaikselt pähe istutada mõtet toota midagi kapitaalsemat. Elame-näeme.
Kes tahab, võib nüüd kõvasti kritiseerida, tõrvata või niisama jaurata, reageerima ma ei hakka. Neile, kes rahul pole, jääb alati võimalus ise midagi paremini teha. Kes leiab, et võiks ise erinevates ajakirjanduse andmebaasides tuhnida (Tartu ja Peipsi kandi jõe-järveelust on leitav tubli neljakohaline arv artikleid, nupukesi, kuulutusi jne) peab arvestama, et iga leiu peale pole mõtet leili minna, maksimaalselt usaldusväärsed on ainult päevakajalised asjad ja sedagi juhul, kui ajakirjanik pole külge pookinud midagi omaloomingulist. Tagasivaatelisi asju tuleb katsuda üle kontrollida. Nt „Sovetskaja Estonia” juhtum. 70-te keskel kirjutati, et on ehitatud u 20 aastat tagasi Tartus. Minnes siis u 20 aastat tagasi, leidus nupuke, kus väideti, et ehitati 50-te alguses Tartus. Ja sinna jõudes selgus, et tuli kapitaalremondist! Võimalik, et läbis pärast Saksamaalt toomist korraliku remondi ja ümberehituse- kajutilaadne ehitis laeva keskosas peakski olema kohalik täiendus, uus roolikamber samuti. Selliseid ebakõlasid on mitmete laevade, vedude, laevaliinide jpm osas, nii et iga asjaga, kus võimalik, tuleb minna päris algusse.
Kui kellelgi on mingi laevandusega seotud probleem, millele siit teemast hästi vastust leida ei anna, siis võib minuga edaspidi privaatsõnumitega suhelda. Võib-olla saan aidata. Vähemalt seni olen kõiki küsijaid saanud.
Ja püsigem terved!