Re: Jõelaevad Emajõel
Postitatud: 26 Mai, 2020 9:30
„R-3Kušnirovil” mõlki polnud.Zoig kirjutas:Mälu värskendamiseks lisan ühe pildi. Minule saadaolevaest ainuke kus Raketa 3M/322/Kušnirov soomes peale on sattunud enne ümberlõikamist. Lahti 1998.
Kahjuks seda mõlki pole sellest vaatenurgast kuidagi näha.
See lugu võib olla alus, aga võib ka mitte olla. Narva jõel, siis kui meeskonnal seal sõitmiseks veel vähe kogemusi oli, pani „Zarja-1” veehoidlal täie hooga üle vee alla jäänud doti ja rebis põhja pikalt lõhki. Aga ei miskit, tehti kärmelt korda ja oli peagi jälle sõidus.(info saadud tollaselt „Z-1” meeskonnaliikmelt) Nii et kõhualune ei olnud vist kiirlaevade kõige nõrgem koht.Peeter kirjutas: 2) Rääkisin oma vennaga sellest Praagal kaldale lendamisest. Ütles mulle ka kes seda nägi ja temalt oleks võimalik üle küsida. Point siis selles, et väide on: Tulid koos kaater (Pihkva Volga tuli Tartusse) ja Raketa, Raketa tahtis igaljuhul enne jõkke sisse saada ja pani Volgast hooga mööda, Volga jäi juba ohutuse mõttes maha ja vaatas tagant pealt kuidas Raketa pani vaat et pidurdamata hooga esimesest kurvist kaldale. Jutu järgi läks kõhualune puhtaks (vb ka ainult eest), tiivad lendasid/rebenesid küljest laiali. See võis olla siis küll selline pauk, mis võis saata kere mahakandmisele. Kui ikka põhi lõhki rebitud, siis vsjooo lõpuks.
Samolva lähedal õnnetus oli tegelikult 1982.a. mai lõpus. Nüüd andis Edasi leht selle lõpuks välja. Leidsin kunagi ühest Loode transpordiprokuratuuri ülevaatematerjalist. Серьезные сложности пришлось испытывать следователю Вергунову А.П. при установлении причин кораблекрушения, произошедшего в мае 1983 года на Чудском озере, в результате которого был поврежден и затонул пассажирский теплоход «Ракета-01М»
Pole mõeldav, et täpselt aasta hiljem jälle sarnane mats oli. Ilmselt oli seal trükiviga või nad panid kogemata kohtuistungi toimumise aasta järgi?
Kapteniks oli sellel sõidul Arvo Ploom. Mul on 1982.aastaga umbes sama seis nagu järgmisega. Juunikuus Tartust eemal ja hiljem ei saanud küll aru, et midagi oleks tiiburitega väga teistmoodi olnud.
Tegin Raketaülevaates aastaarvu muudatuse ära.
Rohked kokkusattumused, millest ühe värske ksf Zoig pehmelt ja eufemistlikult välja tõi, on toiminud mitmes kohas, nii pildis kui tekstis ja sageli palju nahhaalsemalt juba vähemalt viis aastat. Mina nimetan sellist nähtust endamisi „töövarjude klubiks”.Zoig kirjutas:Edit: 1972a pilt 3 laevaga Värskas ilmus täna Facebookis Nostalgilise Tartu grupis. Wikipedia lugejaid on kindlasti palju, kuid ajaline kokkusattumus siin teemas avaldatud viitega on huvitav.
Kaks nädalat on möödas sellest, kui „kadunud Raketa juhtum” siia üles jõudis. Jõelaevateemat on selle aja jooksul klikatud mitmeid tuhandeid kordi. Paraku ükski kogukond ja foorum, millel on põhjust silma peal hoida (jõeasjadest on ikka juttu tehtud sh ka kahtlaselt tuttavas vormis), seda edastanud ei ole...ju siis pole uudis. Või pole Emajõgi. Ega Tartu. Mida iganes.aurik kirjutas:Vot sihukest stoorit võiks kõikvõimalikes kogukondades levitada. Otselink siinsele leheküljele on ainuvõimalik, nii pikka tekstijoru ei kannata ükski näoraamat välja. Välja võib siis ilmuda nii mõnigi, kes on midagi kuulnud või kellel on soovitud fotosid. See on vist Tartu jõelaevanduse ajaloo suurim müsteerium ja väärib kindlasti lahendamist.
Tuleb see lugu praegu riiulile seisma panna. Varem või hiljem lahendub ta niikuinii.
Vahelduseks hoopis XIX sajandit.
Ka XIX sajand oleks edasiarenduseks sobiv üldteema. Lisaks Pihkva laevaühendusele regulaarliinid Emajõe alamjooksule, katsed seada sisse pidev ühendus Mustveega, sõidud Oudovasse ja Peipsiäärsetesse rannaküladesse, nädalalõpu huvireisid ja ühendused jõeäärsete puhkekohtadega, esimeste kivikaide ehitus, süvendustööd ehtsa süvendajaga jne, kõik see saab alguse ülemöödunud sajandil.
Sinna alla lähevad ka püüded avada Võrtsjärve suunda.
Lk 53, 66 ja 72 on mainitud laeva nimega „Olga” Pidasin seda omal ajal tavaliseks väikeseks barkassiks. Paraku see nii polnud, oli hoopis täiesti viisakas laev, millele pandi algul suuri lootusi. Mõõtudega ca 21x4x0,9m Soomest toodud aurulaev lasti uhke tseremoonia saatel vette 1880.a. kevadel Kvissentalis. Temale nähti ette au avada regulaarne ühendus Võrtsjärve piirkonnaga. Paraku osutus seegi süvis liiga suureks. Järveni ta muidugi välja jõudis, kevadeti suurema veega vast isegi libedamalt, kuid suvepoole muutus teekond kannatuste rajaks ja reisijaid, nii mehi kui ka naisi kamandati ikka ja jälle kaldale köite otsa laeva kusagilt lahti sikutama. Seetõttu jäi „Olga” saatuseks edaspidi vaid Tartu ümbruses ringi tiirutada. Sajandivahetuse paiku kadus pildilt ära. Võib-olla nimetati ümber, aga tõenäolisemalt läks laevade rahulasse. Fotole äratuntaval kujul pole jäänud. Ühel tsaariaegsel puusillalt tehtud klõpsul on siiski soliidsemate mõõtudega aurulaeva lähenemas näha, aga kas see on tema, ei julge kindlalt väita.
Võrtsjärv ilma laevadeta ei jäänud. Tartust sobivama süvisega alustel mõnikord sõite tehti. Kaks Võrtsjärve äärset ettevõtjat hankisid koguni kumbki endale ühe väikese laevukese. Tartu suunal tegutsesid need aga põhiliselt praamide sikutamisega. Reisivedudega ei tegeldud. Juhusõitjaid võidi aeg-ajalt muidugi võtta, aga eks laevamehed teadsid, kui palju võib vastavalt veeseisule laeva koormata. Iga toll vett kiilu all oli tähtis.
Ühest viie aasta tagusest postitusest
Jäin siin uskuma üht Pihkvas tehtud kodu-uurimuslikku tööd. Autoril oli avaldatud teisigi selliseid ja tundusid kuidagi väga soliidsed ja argumenteeritud olevat. Põhiosas ongi, aga aja jooksul hakkas selguma, et neis tuleb mõningaid traagelniite ette.aurik kirjutas: "JC" materjale eesotsas aurumasinaga kasutati uue laeva "Konstantin" ehitusel mõned aastad hiljem. Uus alus aga osutus väga ebastabiilseks ja reisijate liikumine ühe parda äärest teise juurde ajas laeva ohtlikult kõikuma. Seetõttu leidis lõpuks kasutust ainult puksiirina. Saatuse kohta andmed puuduvad.
„Konstantinil” ei olnud laevana häda suurt midagi. Vaiksel moel on ta Peipsil, sh Pihkva vahet sõitnud alates 1870-te algusest ja alles sajandi lõpukümnendil kaob.
Üks foto u 1890.aastast. Siit https://www.muis.ee/museaalview/1034976 On küll spekulatsioon, kuid arvata, et laev pildil ongi „Konstantin” Nimelt oli sel ajal Peipsi basseinis viis suuremat rataslaeva. Neli on seni fotodele kenasti jäädvustunud ja täiesti kindel, et pole ükski neist. Peale „Konstantini” ei olegi seega muud valida. Laeva ninaosas olev väike tahvlike pole nimetahvel, vaid pardas oleva pollariaugu kate. Rataslaevadel olid nimed värvitud suurelt rattakastide peale.
Aga mis laev siis see õnnetukene oli? Kui hakata Tartust otsima, siis ülikauge sarnasus on „Omedu” karjääriga. Viimane alustas XIX sajandi lõpus puksiir-reisilaevana ja reisilaeva roll sai tsaariajaga läbi. Aga tema siiski ei sobi, vaevalt et sellise stabiilsusega laeva oleks veel üsna vahetult enne I ilmasõda koos sõitjatega Peipsile lastud. Seega jääb oletada, et tegemist oli laevaga, mis polnud üldse Tartu alus vaid pandud sõitu Kagu-Eesti kaugema nurga ettevõtjate algatusel. Nimelt oli sealne rahvas XIX sajandi eelviimasel kümnendil tüdinud Tartu laevafirma(de) kõrgetest hinnatariifidest ja käidi vastukaaluks välja oma laev. Väheldast (tõenäoliselt puust kerega) järvelaeva ongi mainitud hiljem Pihkva suunal pukseerimistöid tegemas, kuid esimesest napist teatest, mis tema kohta trükivalgust nägi, võib välja lugeda, et plaanitud oli ka reisijate vedu.
Sellele, et Militaarfoorum natuke võõrkehana juuresolevat ripatsit välja pole visanud, peab aeg-ajalt lõivu maksma. https://www.youtube.com/watch?v=DDowF3A ... e=emb_logo Üks klipp 2002. aastast, kus Pihkvas vallutatakse Velikaja jõge. Korraks on ühes nurgas kohkunud ilmega „R-178” ja „P-36” näha. Viimasest veel niipalju, et kui „Polarise” proovireis 2000.a. juunis jäi tema jaoks viimaseks Pihkva sõiduks, siis „Polesje-36” sai lisaks tolle juunikuu vastuvisiidile veel ühe korra Tartus käia (seda olen isegi pea 8 aastat tagasi maininud). Viimasel Tartu sõidul olid lastiks mitmete riikide sõjaväeatašeed ja muu taoline militaarne kraam.
Uue „Valdai” (lk 67 temast pisut) tiiburi kohta veel natuke. Kunagi leidsin, et on tuunitud Polesje ja hämmastavalt väike lubatud reisijate arv- 45. Viimasele on antud hiljem siiski selgitus. Võiks võtta üle 50 julgelt, aga lähteülesanne oli selline, et on mõeldud sõitma eeskätt suurjõgede pikki transiitliine. Et reisijad liiguvad nendel parajate pampudega, siis kärbiti pagasivõimaluse arvelt istekohti. Aga kui tellija soovivat, siis võimalik ka suuremate istekohtade arvuga teha.